L-Pallon/arvamus Leopall: jaanuar 2013

laupäev, 19. jaanuar 2013

Põhiseadus kooskõlla Valimisseadusega

1938.a. PS sätestas isikuvalimised. § 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel.

Meie 1992.a. PS ei sätesta isikuvalimisi ega ka Parteilisi valimisi ei sätesta.

§ 60…. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.

RK Valimisseadus seab aga eelistused Parteide/erakondade MTÜ-dele, keelustab teiste MTÜ-de suhtes osaluse-eelistused, teeb praktiliselt võimatuks üksikkandidaatide pääsemise Riigikokku.

Kuigi Põhiseaduse kohaselt reglementeerib Valimiste korra Valimisseadus –ei tohi Valimisseadus sätestada kitsendusi, mis on Põhiseadusega vastuolus.

Vastuolud PS ja Valimisseaduse vahel

1. Proportsionaalsuse põhimõte – kehtib ainult parteidevahelises arvestuses, üksikkandidaatide puhul pole mingit proportsionaalsuse arvestamist.

2. Valimised ei ole ühetaolised ega otsesed.

- Parteide puhul liidetakse – kantakse üle kandidaatide hääli, mida üksikkandidaatide puhul ei toimu

- Parteikandidaatide puhul arvestatakse peale isikumandaatide saamise

teiste kandidaatide puhul parteinimekirja järjekorda, millega

arvestatakse Parteide tagatoa arvamust, kuid eiratakse VALIJA tahet

- Valija annab hääle Jürile, tema hääl kantakse üle Jaanile – keda ta

kunagi ei valiks. Üksikkandidaatide puhul ülekandmist ei toimu.

Meie Parteid ise Valimisseadust muutma EI HAKKA, sest selliine seadus on NEILE KASULIK - Kindlustab Parteide ülemvõimu Rahva üle.

Samal teemal

http://leopall.blogspot.com/2013/01/perspektiivitu-valimisseadus-4.html

http://leopall.blogspot.com/2013/01/perspektiivitu-valimisseadus-5.html

reede, 18. jaanuar 2013

Blogi arvamused 2012.a.

· Põhiseadus - lugemiseks või täitmiseks? -1

· Kasulik PARSA

· Meid valitsevad UFOnaudid

· 2011.a. II poolaasta arvamused

· Riigikogulased õppigu esialgu elementaarseid asju...

Veebruar

Märts

· Eesti 94 areng... 4 Ministeeriumid... 3

· Eesti 94 areng... 4 Valitsus 2

· Eesti 94 areng... 4 Valitsus 1

· Eesti 94 areng... 4 Valitsus

Aprill

Juuni

Juuli

August

▼ Оktoober (4)

· Meie ebaadekvaatsed valitsejad 5

· P.Kurro - plats puhtaks

· Meie ebaadekvaatsed valitsejad 4

· Reformarid ja NLKP 1

· Tsensuur toimib edukalt

November

Detsember (4)

2013 aasta

2014 Perspektiivitu Valimisseadus 3

2015 Perspektiivitu Valimisseadus 2

kolmapäev, 16. jaanuar 2013

Eesti rahvas on....?

Kui Mart Laar oli peaminister, siis tegi ta tehingu Iisraeli riigi äriühinguga (SAAB?), kes müüs meile relvi. Tehingu vahendajaks oli Leonid Apananski. Aastal 2000 oli Leonid Apananski väga solvunud selle üle (2000.a”Äripäev”), et ehkki tema oli relvatehingus vahendaja, sai Mart Laar temast 3 miljonit USD rohkem vahendustasu.

Enne seda oli kohtuprotsess Mart Laari üle seoses selle relvatehinguga… kuid. Kuna kohtul puudusid originaal-lepingud ja neid ei õnnestunud leida, ei saanud kohus asja üle otsustada valguskoopiate põhjal (Mart Laar põletas lepingu originaali ära???). Mart Laar tunnistati õigeks.

1999.a. toimus kohtuprotsess Siim Kallase üle, mis läks Riigikohtuni…. See on kuulus Kallase 10-ne miljoni USD protsess. Kelmid tõmbasid meie riigi haneks ja said 10miljini USD võrra rikkamaks. Mängus oli ka”Viru Aabram”

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Hele-Kai Remmel ja Jüri Rätsep vaatas riigiprokuröri kassatsioonprotesti alusel avalikul kohtuistungil 27.-29. oktoobril 1999. a läbi kriminaalasja

Siim Kallase õigeksmõistmises KrK § 141¹ lg 3 p 1 - § 15 lg 1; § 161 ja § 148⁶ lg 1 järgi ning Urmas Kaju õigeksmõistmises KrK § 161; § 141¹ lg 3 p 1 - § 15 lg 1 järgi.

Paljud peavad seda otsust Siim Kallase õigeksmõistmiseks selle tõttu, et ta

midagi kriminaalset toime ei pannud.

Kui Te loete otsuse sisu (Riigikohtu otsus Nr. 3-1-1-71-99 29.10.199.a. – olemas RK otsuste registris), siis selgub, et nii mõneski süüdistuse punktis on kriminaalvastutusele võtmise tähtaeg möödunud ja kohus seda asja läbi ei saa vaadata… Põhiosa – lepingut PEP-ga (Põhja-Eesti Pank) ei saa läbi vaadata, kuna puudub lepingu originaal (Siim põletas selle ära). Sellest nüüd ka suures osas õigeksmõistev otsus.

Nüüd VEB fondist natuke.

Kiri Venemaa pangast tuli kiri 09.02.1995.a. Eesti Panga presidendile Siim Kallasele VEB rahade osas.

05.04.1995.a. - Venemaale saadab vastuse-kirja EP asepresident Vahur Kraft.

19.04.1995.a. vabastati Siim Kallas Eesti Panga Presidendi kohustestseoses valimisega Riigikokku.

Põhiprobleem, mida uuritakse juba 18 aastat Valitsuse tasemel ja jäädakse uurima veel 115 aastat – kes andis Venemaale valeandmed paarisaja miljoni kohta?

Kelle kätte need paarsada miljonit kadusid?

Kas keegi sulitembuga paarsada miljonit tasku pistnud millegi eest ka vastutab?

Nüüd on vähemalt selgeks saanud paar asja:

1. Suli –kes seda tegi –on aus ja õiglane mees, kes millegi eest ei vastuta, sest asi on seaduse mõttes aegunud ja KEEGI SÜÜDLAST OTSIMA EI HAKKA.

2. Riik on VÄGA RAHUL sellega, et talle tehti tünga paarisaja miljoniga.

3. Pole võimalik kindlaks teha seda – kas süüdi on VEB kirja vastajast asepresident –kes vastuse allkirjastas või Panga president –kes kirja sai ja oli vastamise ajal Panga president???

4. Kas oli kogemata valeandmete esitamine –või esitati valeandmed oma isikliku kauka täitmiseks? Nüüd see pole tähtis, sest Andrus Ansip jõudis selle küsimusega venitada kuni vastutusele võtmise aegumiseni.

Rahvas arvaks selle kohta omakorda niimoodi:

1. Eesti Pank selle apsaka tegi – miks meie peaksime Kallase-Krafti vigade eest maksma??

2. Vigade tekitajad on olemas ja tuvastatavad – maksku nemad.

3. Tagastagu Kallas-Krafft-x… kes iganes Rahvalt võetud paarsada milli.

Refid arvavad, et Rahvas peaks kinni maksma selle paarsada milli – see pole mingi probleem - peaasi, et nad ise ei pea maksma!!!

Kuule Ansip!!!

Sa oled vassinud oma ametiaja jooksul VEB-fondi rahadega – kas ise oled selles osanik??

Perspektiivitu valimisseadus 5

Nii mõnigi kord on mul tunne, et meie Valitsejad on nõrgamõistusliku –nad ei tunne Eesti elu, vaid elavad Toompea rahade ja mõistete järgi – ei tea ega taha tunda enamuse Eestlaste tegelikku elu.

Ansipi-Ligi väited sellekohta, et Euro ei tõsta hindu, nende väited, selle kohta, et Elektri hinna tõus puudutab ainult elektri hinda, mitte teisi kaupu…Nagu elu näitas/näitab – vestavad nad Rahvale muinasjutte! Kas nad on (pehmelt öeldes) rumalad? Kuidas neid uskuda?

Nagu EE – elektri hinda pidevalt tõsteti ja samal ajal Riik võttis välja miljardeid kasumit. Elektrituru avanemise ja elektrihinna järsu tõusu põhjusel venitati ka RK ööistungeid. Riik tõstab sellest aastast tunduvalt elektri hinda põhjendades seda EL nõuetega.

Ometi selgitas Keskerakond, et EL ei sunni elektri hinda nii kiiresti tõstma ja nii palju tõstma. Miks koalitsiooniparteid seda nii kiiresti teevad - teades vaesema rahva majanduslikke võimalusi?? VÕI tegelikult ei tea??). Koalitsiooniparteid ei arvesta ka sellega, et meie inimeste maksukoormus on Euroopa üks kõrgemaid, kuigi palgad on jälle Euroopa madalamate hulgas. Elektrihinna märgatav tõus tõstab automaatselt ka enamuse esmatähtsate kaupade hindu.

Ansipi väited el.turu avanemise põhjuste kohta tulevad kuu aega hiljem (15.01.2013.a. ning on üpris kaheldava väärtusega – miks ta seda ei öelnud RK ööistungite eel või –ajal?)

Loogiline arvamus selle kohta on see, et Valitsejad tahavad näidata meie majanduse tõusu ja koguda rohkema raha riigi eelarvesse. Siis on hea näidata Riigi majanduskasvu Riigi eelarve täitumisega – ise midagi tegemata.

Teisisõnu – Valitsus tahab näidata, et töötab tulemuslikult ja hästi –kuna eelarvesse laekus maksudest rohkem raha kui eelmisel aastal...

Riigikogu moodustab Valitsuse – tegelikult on Valitsuse moodustajaks sama Koalitsiooni-Parteide tagatuba – kes moodustas ka Riigikogu. Riigikogu on Valitsuse kummitempel, sest kinnitab OMA Parteide tagatoa arvamuse seadusena – ilma koalitsiooni arvamust arvestamata.

Riigikogu ise ei pea kinni isegi Põhiseaduse preambulist „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada meie riiki… mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade…”. Meie Riigikogu ja Valitsus ei võta küll midagi ette selleks, et eestlased Eestist minema ei jookseks, selleks, et eestlased kestaks edasi Eestimaal. (eestlaste kasvav lahkumine Eestist ja järjest kasvav iibe langus).

Eesti Riigi elu läheb allamäge. Praeguse Valimisseaduse kohaselt saadab Riigikogusse oma (neile sobivad) kandidaadid Parteid. Rahvas küll hääletab Parteide/kandidaatide poolt, kuid valiku teeb Partei tagatuba (otsustav on Valimisnimekirja järjekorra number).

Üldiselt peaksid Parteid olema Rahva ja Riigi arengut edasiviiv jõud.

Meil nad seda kahjuks pole. Riigikogus olles peaksid Parteid Riigi arenguks tegema omavahel koostööd. Täiendama-parandama üks-teist. Meil on kujunenud Riigikogu Parteide võitlustandriks võitluses VÕIMU pärast, Parteid üks-teise ideid ei aruta, vaid teise Partei ideed, ka- hed-eesrindlikud - materdatakse maha ega lasta RK-l seadustena vastu võtta.

Jah, Valimistel on lubatud ka üksikkandidaatide kandideerimine, kuid Valimisseadus on koostatud selline, mis välistab üksikkandidaatide sattumise Riigikokku.

Minu isikliku arvamuse kohaselt on Riigikogus kõikide Parteide kohta kokku üks neljandik saadikute koosseisust – kes on Riigikogus kasulikud – ülejäänud on kasutu – Parteide ballast.

Praeguse Valimisseaduse perspektiivitus EESTI SUHTES on ilmselge, sest senised Riigikogud pole Eesti rahvuslikku ja majanduslikku elu ISE edasi viinud – seda on teinud erinevad isikud-jõud sõltumatult riigi institutsioonidest.

Valimisseadus on see, mis on määrav selles osas – keda valitakse Riigikokku. Kas sinna valitakse reklaam-klantspiltide põhjal nupulevajutajad või kohalikele valijatele tuntud riigimehelikult mõtlevad-käituvad inimesed.

Praegune Riigikogu on Rahva jaoks mõttetu suur monstrum, kes sööb arutult rahva raha. Perspektiivikas võib ta olla Võimu- Raha-ahnetele Riigiga mittearvestavatele Parteidele – MITTE AGA EESTI RAHVALE.

Kordi parem praegusest Valimisseadusest on O. Remsu pakutud variant…

httparvamus.postimees.ee/1061518/olev-remsu-pohiseaduse-fantaasia/

Eelmine blogi…

http://leopall.blogspot.com/2013/01/perspektiivitu-valimisseadus-4.html

pühapäev, 13. jaanuar 2013

Perspektiivitu Valimisseadus 4

Miks soosib meie Valimisseadus Valitsuse moodustamisel nõrga tasemega Valitsuse valimist, ehk miks ei moodusta Riigikogu meil HÄSTI ja TULEMUSLIKULT töötavat Valitsust?

Kui Riigikogu moodustati Parteide poolt suures osas ustavatest parteilastest nupulevajutajatest – ei oska nad ka endist paremat Valitsust moodustada - kuna moodustajateks on ikka samad Parteide tagatoad, kelle initsiatiivil koostati ka Riigikogu ja riigikogulastel on jäänud vastavalt (tagatoa) käsule – nupule vajutamisega kinnitada tagatubade tahet.

Parteide tagatoad moodustavad Riigikogu –sama moodi moodustavad nad läbi Riigikogu ka Valitsuse.

Eelnevas Blogis sai selle teemaga alustatud.

Meie ministrid (nagu riigikogulasedki) peavad endid jumalusteks ning arvavad, et poliitringkondades keerlemine annab neile universaalsed geniaalsed teadmised igal elualal. Kuna nad on targad poliitikud, siis ei pea nad vajalikuks konsulteerida-õppida eriala spetsialistidega ning otsustavad oma „poliitilise tarkuse” järgi kogu Riigi elu-olu saatuseüle.

Selle peale meie jumalustest poliitilised tarkurid ei tule, et tegelik elu ei arene nende poliitilise tahte järgi. Seetõttu on esinenud-esineb ka üpris erinevaid rumalaid apsakaid. Näiteks? Keskkonnaministeeriumi poolt lehmade metaangaasi (ehk lehmade kõhugaasi-peeru) maksustamine.

-Erinevaid ministeeriumeid juhtinud ministrite rotatsioon ühelt ministri kohalt teisele – need on Peaministri genossed, kes on samasugused fooliumimütsikestega seemnesööjad nagu Peaminister. Need mehed on korduvalt näidanud oma ÜLBUST JA põlgust LUMPENIST Rahva vastu. Tõsi. Nad on osavad jutupaunikud, kohati tunnevad oma ala, kuid kasutavad iga võimalust oma VÕIMU ja majandusliku ülemvõimu kindlustamiseks vaesema Rahva arvelt, kusjuures nad ise eriti ei varjagi oma üleolekut-halvustavat suhtumist Rahvasse. Nagu näiteks endine Justiitsminister – praegune Kultuuriminister R.Lang või endine Kaitseminister –praegune Rahandusminister J-Ligi.

-Majandusminister tegeleb südikalt mitmel rindel, kuid… tulemused? Paraku majanduslikke tulemusi pole näha. Kiideldakse meie majanduse edukusega, kiire majandusliku tõusuga… Kuid Eurotoetuste saamise ja maksude tõstmisega majandus iseenesest ei tõuse. Küll on tema haldusalas tekkinud mitmeid sadu ja kümneid miljoneid Eurosid kahjusid (Estonian Air – kümneid. Narva Elektrijaam – paarsada miljonit, EAS umbes 8 miljonit…).

-Haridusministeeriumis järgneb reform reformile nii, et õpetajad ei suudauut reformijärgset programmi läbi töötada. Õpetajate streik kestis mitu päeva, kuid siiani on selgusetud streigiläbirääkimiste tagajärjel saavutatud palgatõusu määrad-maksmine.

-Siseministeeriumis on juba aastaid probleeme politseinike ja päästjate vähesuse ja nende palkade väiksuse tõttu. Aeg-ajalt raputavad Politseiameti töötajaid skandaalid, mis on seotud politseitööga –see oma korda on seotud politseinike kvalitatiivse koosseisuga…

-Ministriteks töö- ja elukogemusteta noorpoliitikute määramine (Mailis Reps, Maret Maripuu, Taavi Rõivas…). Eriti vajaksid elukogenud ministrit Sotsiaalministeerium, mis tegeleb pensionäridega, hoolekodudega, toetustega, haiglatega…, kuid just selles vallas on suurimad probleemid. Just sinna suunatakse elukogemusteta nooremad ministrid (M.Maripuu, H.Pevkur, nüüd T.Rõivas). See Ministeerium on kahtlemata keeruline haldusala, kus on palju probleeme juba üle10 aasta. Mõned üksikud probleemid lahenevad kuid uued ja raskemad on varmad tekkima.

Minister M.Maripuu ajal jäid just puuetega inimesed (jalutud, pimedad, kurdid…) paar kuud ilma pensionitest ja toetustest. Arstide streik kestis kolm nädalat. Algul eitati probleemide olemasolu üldse, näidati arste ahnete põhjuseta streikijatena…., kuid lõpuks leiti kompromiss, kuigi Minister ei tahtnud nendega alguses üldse suhelda.

Pole mõtet üles lugeda ministeeriume ja nende probleeme.

Põhimõte on selles, et meie senised Valitsused-Ministrid ei ole suutelised neid probleeme lahendama oma oskamatuse-suutmatuse tõttu. Igal Ministril on oma nägemus ministeeriumi tööst – iga järgnev Minister algatab uuendusreformi, mida ei jõua ellu viia – sest tuleb uus Minister uue reformiga.

Meie ministeeriumid on ametnikkonnaga üle paisutatud. Eestis on ametnikkond suhtes elanikkonnaga kolm korda suurem kui on see arv USA-s. Meie rahval PEAB Rahval jätkuma raha arvuka ametnikkonna ülalpidamiseks. Suure maksukoormuse tõttu ei jätku elanikkonnal iseendaga normaalselt toimetulekuks.

Eelmine Blogi

http://leopall.blogspot.com/2013/01/perspektiivitu-valimisseadus-3.html

neljapäev, 10. jaanuar 2013

Perspektiivitu Valimisseadus 3

Meie valimisseadus soosib patriotismita ja missioonitundeta sõnakuulekaid nupulevajutajaid (Parteide komplekteerimisel) Riigikokku saama – kus nad tegutsevad seal sõnakuulelike parteilastena juhtkonna käsu kohaselt. Seega poleks vahet – kas nupulevajutajaid Riigikogus on 51 või 101 – tulemused oleksid täpselt samad, sest Partei liimed hääletavad kõik ühtselt. Riigikogulased hääletaksid oma parteilase südametunnistuse kohaselt üksmeelselt.

Kahjuks oma ebaeetilise käitumisega tegutsevad nad hundimoraali kohaselt ja juurutavad-viljelevad hundimoraali ka kogu Eestis – see aga annab tugevat ebamoraalset mõju kasvavale põlvkonnale. Riigikogulased peavad endid ilmeksimatuteks jumalusteks ja see mõjutab ka nende eluvõõrast igapäevast tegevust nii Riigikogus kui elus.

Riigikogu koostab-moodustab meie Valitsuse. Valitsuse ministriteks valitakse oma parteide tagatubade inimesi. Kuna Riigikogu komplekteeritakse Parteide poolt mitte sobivate isikuomaduste alusel, seetõttu komplekteeritakse ka Valitsus parteilaste poolt mitte sobivuse kohaselt ametisse, vaid Partei käsu kohaselt.

Ministrid. Oluline pole nende kompetents, võimed-oskused ei oma suurt tähtsust: tähtsaim on nende POLIITILINE tegevus-saavutused parteilises hierarhias. Tööalased oskused, teadmised, elukogemused ei oma ministriks saamisel suurt tähtsust. Peamised on: sõnaosavus, slikerdamis-vingerdamisoskus, oskus musta valgeks rääkida.

Kuna oskus elu edasi viia, arendada oma haldusala paljudel ministritel puudub, on ministrite hämamine – vassimine-valetamine igapäevane nähtus. Selline vassimine algas Valitsuses Mart Laari ajal ja kestab siiani Andrus Ansipini välja. http://leopall.blogspot.com/2010/10/meie-poliitikud.html

Meie Valitsejad ie tunne Eesti tegelikku elu, nad ei adu olevikku ega oska näha perspektiivi – rääkimata loovast mõtlemisest Eesti tuleviku osas.

Peaminister Ansip „kannab fooliumimütsi, sööb kanepiseemneid”, uneleb OMA edukast Riigijuhtimisest ja eestlaste õnnelikust elust. Tema muidugi elab Toompea-unelustes - teda ei huvita Eesti tegelik elu. Tema elab juba Euroopa viie parema riigi hulgas ja meie masuaegses Eestis ta tahabki elada. Tema arvates on Eesti areng kiire (tänu temale ja EKPle või nende järglastele – Reformikatele). Eesti hakkab tema arvates kohe-kohe elatustasemelt mööduma USA-st …

Alati leiab ta vastuseks igasugusele kriitikale mingeid kunstlikele statistikale põhinevaid ennast kiitvaid argumente. Ka valetamine-vassimine pole tema puhul haruldus. Meie Riigi tööstuse- ja muust arengust rääkides on ta ohtrasõnaline, meie maksud olevat väga väikesed ja Eesti edu on taganud Valitsuse hea töö.

Samal ajal näitab statistika, et Eesti edu ja majandusareng on tõusuteel TÄNU Euroliidu abile ning meie elanike maksukoormuse tõstmisele. Meie ministrite-valitsuse-riigikogu edu selles osas on VÄGA SUUR JA TÄHTIS, ehk otse öeldes – ümmargune NULL.

Lisan siia väljavõtte Eugen Veges’e blogist (eveges.blogspot.com), kuna ta oma blogis esitab tihti väga asjalikke mõtteid….

- Ütlevad seda, et Eesti majanduskasv tuleb peamiselt toetustest (70 protsendi ulatuses) ja hinnakasvust. Tegemist pole „Eesti eduga“, vaid võõraste sulgedega ehtimisega. Protsendiliste näitajate võrdlemine nendega, kel tuleb lisaks oma majanduse turgutamisele panustada ka Eesti majanduse poputamisele, pole korrektne. Me ei peta vaid ennast, petame kõiki.

Posted by Eugen Veges -

Kahjuks Eesti Riigile-Rahvale miljoneid Eurosid e. Miljardeid EEK-sid kahju teinud kahjude eest ei vastuta poliitikutest Ministrid-Valitsus, vaid Rahvas – Riigi Põhiseaduslik Peremees….

Eelmine:http://leopall.blogspot.com/2013/01/perspektiivitu-valimisseadus-2.html

esmaspäev, 7. jaanuar 2013

Perspektiivitu Valimisseadus 2

Miks on meie praegune RK Valimisseadus perspektiivitu? Valimiste tulemusena peaks Riigikogu koosnema Riigi ja Rahva hüveks töötavatest, riigielu edasi viivatest riigimehelikult mõtlevatest ja töötavatest eesrindlikest inimestest.

Sellise Valimisseadusega me seda aga kunagi seda ei saavuta.

Valimisseadus keelab Põhiseaduse vastaselt MTÜ-de iseseisva osavõtu RK valimistel, küll aga seab eelisolukorda PARTEILISED äriühingud.

Kuna Valimisseadus on koostatud Parteide selgete eelistamisega valimistel, siis Riigikogu asemel asub tööle tegelikult Parteide Esinduskogu.

Meie Parteid/Erakonnad on formaalselt küll MTÜ-d, tegelikult tegutsevad aga KASUMLIKE ÄRIÜHINGUTENA – kelle eesmärgiks on Parteile/parteilastele maksimaalse kasumi saamine (http://leopall.blogspot.com//08/partei-on-kasulik-ariuhing.html). Kasumliku äriühingu eesmärgiks saab ikka olla äriühingu kasum – mitte Riigi-Rahva huvid. Parteilist äriühingut juhib Juhatus (Parteide tagatuba), kes komplekteerib ka oma töölised (sealhulgas riigikogulased) Parteide Esinduskokku e. Riigikokku. Nii nagu äriühingus ikka, ei tohi töötajatel (RK-lastel) olla erimeelsusi oma juhtidega (Partei tagatoaga) – muidu kaotavad nad „leivaisa”. Alluvad peavad olema rumalamad ja käsu peale kuulekad nupulevajutajad.

Meie Valimisseadus on selline, et Riigi võtmepositsioonidel on veel praegu endised kommunistid (Peaminister, Riigikogu esimees, RK Põhiseadus-komisjoni esimees, Riigikohtu esimees, Rahandusminister, Kultuuriminister, jne…). Ei vaidle vastu selles osas, et paljud endised kommunistid ei olnud ideelised kommunistid ning on siiani olnud südamega taasiseseisvunud ülesehitamise juures… Paraku ei saa seda kindlasti öelda A.Ansipi, J.Ligi või R.Langi suhtes.

Meie Parteid on erinevad teistes demokraatlikes riikides olevatest parteidest. Kui see on ühine, et kõik parteid taotlevad võimu ja valitsemist - riigi juhtimist. taotlevad riigipiruka jagamises osalemist… Välismaa demokraatlike parteide puhul on välistatud see. et parlamenti satub moraalitu, ainult omakasule mõtlev slikerdaja, valetaja-vassija. Iga eksimuse puhul on saadikud sunnitud tagasi astuma - selles osas jälgib ajakirjandus saadikuid – valitsejaid tähelepanelikult.

Meie riigikogulastel hoiab samuti ajakirjandus silma peal, kuid – kui kuni riigikogulane otseselt tapmist toime pannud pole – siis ei juhtu riigikogulasega midagi.

Teistes demokraatlikes riikides on nii – kui rahva esindatu ei tegutse oma valijate huvides, kui minister on oskamatu kobakäpp või saamatu –siis astub ta ise tagasi või sunnitakse ta tagasi astuma. Hoidku Jumal selle eest kui selgub, et parlamendisaadik tegutseb omakasu või kitsalt oma Partei huvides – eirates Riigi ja Rahva huvisid. Sel saadikul on poliitilisel elul kriips peale tõmmatud.

Meie parteid on pisibandiitidena VÕIMU – ja RAHAAHNED, mille kõrval on Riik ja Rahvas vaid LÜPSILEHM - keda lüpsta.

http://leopall.blogspot.com/2012/11/lupsjad.html

Meie riigikogulaste puhul pole seni ÜKSKI minister või riigikogulane oma vigade eest eetilis-moraalsetel kaalutlustel tagasi astunud. Ka Signe Kivi ei astunud tagasi eetilistel kaalutlustel vaid tagasi astumisega lootis ta vabaneda (kriminaal-)vastutusest. Erinevalt teistest demokraatlikest riikidest on meie saadikutele vastutus ja vabatahtlik tagasiastumine mõistmatu asjaolu.

Kui meie ennesõja-aegne Riiginõukokku Valimise seadus seadis kandideerijate isikuomaduste suhtes teatud nõudmisi (meil Riiginõukogu puudub, on vaid Riigikogu).

1938.a. Põhiseadus. § 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude
1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses.
Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta….

Meie Riigikokku kandideerimisel kandidaadil selliseid nõudmisi pole. Piisab Partei esitamisest. Partei esitatud kandidaadi nõudmised saavad olla vaid – USTAVUS PARTEILE ja Partei nõudmisel õigele nupule vajutamine. Riigimehelik mõtlemine, riigimehelik käitumine, oskused-elukogemused või eetika ja moraal ei käi nende hulka.

Sellepärast puuduvad paljudel riigikogulastel üldse töökogemused, sest nad pole seni tööd teinud – on vaid liuelnud poliitilisel parketil nõustajate-nõunikena. Sellest ka riigikogulaste elukutsed (ei tea kus koolis neid õpitakse): nõustaja, juhatuse liige, abilinnapea, nõukogu liige, riigikoguliige…jne

http://leopall.blogspot.com/2011/03/riigikogulaste-huvitavaid-elukutseid.html

Samal teemal

http://leopall.blogspot.com/2012/12/perspektiivitu-valimisseadus-1.html