Enamus
meie elanikest arvavad, et meie suurimaks vaenlasteks on venelased. Ometi
kujutavad meie rahvusriigi püsimisele hoopis suuremat ohtu meie sisevaenlased.
Kõige
kummalisem on see, et Eesti rahvusliku riikluse ja Rahva vastu tegutsejaks on
just meie Eesti Riigikogu (tegelikult on ta Parteide Esinduskogu). Seda on
näidanud meie Riigikogu senine tegevus.
-Järjest
suurenev tendents on eestlaste lahkumine Eestist välismaale esialgu tööle või
õppima – hiljem jäävadki sinna elama.
-Seni
ei suudeta meie riigis luua keskklassi, vaid üle poole Rahvast tulevad vaevu
oma eluga toime.
-Meievalitsejad
pole suutnud peatada meie rahva iibe langust.
-Meie
valitsejad Põhiseaduse vastaselt pole suutnud tagada vajalikku (õigeaegset)
arstiabi vanemale ja vaesemale elanikkonnale – pikad ravijärjekorrad, mille
tõttu tõhus ravi jääb hiljaks.
See
kõik on tekkinud põhjusel, et Parteid komplekteerivad Riigikogu nn. „oma
inimestest”, kes pole huvitatud ega vastuta Riigi ja Rahva käekäigu eest. Nende
eesmärgiks on iseendi ja oma lähikonna hea eluolu kindlustamine.
Miks
ma nii arvan?
1.jaanuarist
avaneb elektriturg ja tõstetakse elektri hinda. Seoses elektri hinna tõusuga
tõuseb ka teiste kaupade ja teenuste hinnad hüppeliselt, sest peaaegu kõik
kaubad on seotud elektri tarbimisega nii tootmisel kui realiseerimisel. Riigikogulased on endid selles osas juba
kaitsnud ja nende palk seoses sellega tõuseb. Vaesemal elanikkonnal alampalk ei
tõuse – justkui nende elektrihind ei tõuseks.
Meie
valitsejate väited sunnitud elektrihinna tõusust/elektrituru avanemisest pole
kuigi korrektne. Seda näitas artikkel „Eesti Ekspressis”. Artiklist loeb välja,
et meie valitsejad suhtuvad hoolimatult oma Rahvasse…
Pole
eriti korrektne ka väide selle kohta, et meie elektriturg avaneb, pigem avaneb
see piiratult. Turg avaneb tõstetud „Eesti Energia” hinnaga ligilähedastest
maadest tulevale elektrile. Miks pole meie turg avatud odavale Vene elektrile –
kas see on seotud poliitilise kemplemisega? Miks pole turg avatud odavamale
Norra hüdroelektrile?
Elektrihinna
ja sellega kaasnev kaupade hinna tõus suurendab hüppeliselt meie vaesuse piiril
ja alla vaesuspiiri elavate perede hulka – seda eriti pensionäride ja lastega
perede hulgast.
Vähe sellest, et meie Parteid on endid ja Parteide Esinduskogu liikmed tõstnud jumaluse staatusesse - seoses
sellega arvavad nad, et neile on kõik lubatud ja Riik koos Rahvaga on
vastuvaidlematult kohustatud neid teenima.
Meie jumalused arvavad, et neile on kõik lubatud ja
nad ei vastuta mitte millegi eest, nende ahnus on piiritu. Oma Partei hüveks
võtavad nad prisked summad riigilt, lausa NÕUAVAD annetusi paljudelt inimestelt
ja organisatsioonidelt. Kogu Riigilt võetud raha ja annetuste raha kasutavad
nad AINULT ENDI HÜVEKS. Rahva raha
priiskamisel pole Parteide poolt mingeid piire.
Selle priiskamise kõrval paneb mind nii mõnigi asi
nördima.
See, et austusväärsete vanurite/pensionäride suhtes
käitutakse kui kaltsakatega –see pole enam pikka aega üllatus. Nördima paneb
see, et lõppenud on austus ka surnute suhtes.
Varem oli riiklik toetus inimeste surmapuhul. Selline „raiskamine”
lõpetati ära. Nagu on korduvalt ajakirjanduses ilmunu lugudest lugeda – paljud vaesed
matavad oma lähedasi kottides – kuna kirstu
ei jõua osta, esineb ühishauda matmisi, surnu mälestuseks peetavaid
mälestus-peiesid ei toimu raha puuduse
tõttu… Õnneks paljud omavalitsused oma eelarvest vaestele siiski matusetoetusi
jagavad - kuid ka omavalitsustel on oma piir.
Võrreldes riigikogulaste ja -ametnike külluslike
hüvituste pillamisega oleks matusetoetuste jagamine vaesuspiiril ja alla selle
elavatele inimestele tühine summa.
Kahjuks on meie Valitsejatel mõiste igivanadest
tavadest, eetikast, moraalist – üpris kaugel meie tegelikust elust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar