Apsakas tähelepanematusest?

Ma ei töötanud siis riigiasutuses. 1998.a. koostasin ühte nõudekirja Vene FV saadikule Eestis. Kirjutamise ajal jäi mõte seisma ja kuna kirjutasin arvutis mustandit, siis oma mõtete kogumiseks näppisin klaviatuuri ja panin kirja sõna-sõnalt: „Nõuame esialgu venelastelt 10 miljonit USD. Kui Venelased sellega ei lepi, siis saadame kaks tuuma-allveelaeva Ukraina steppidesse ja nõuame Venemaalt meile kahe Tuumaelektrijaama ehitamist. Kui venelased sellega ka ei nõustu, siis kuulutame neile sõja”.  Kiri iseenesest tuli lõpetamisel kokku ¾ lehekülge. Kirja väljatrükkimisel unustasin selle „lüürilise vahepala”.  Peadirektori asetäitja allkirjastas kirja. Õnneks lugesin ise enne postitamist kirja läbi ja avastasin ise apsaka. Paar päeva hiljem läksin normaalse vastusega ja võtsin kirjale uue allkirja. Mis oleks aga siis juhtunud, kui kiri oleks parandamata kujul läinud Vene saadikule Pikal tänaval?

Sellega tahan öelda seda, et vastutav isik ei loe alati läbi allkirjastamiseks antud pabereid-dokumente. See võib omakorda viia väga ränkade tagajärgedeni.

Umbes sama tunne tekkis minul siis – kui lugesin Edgar Savisaare viimast liiklusrikkumise arutamist kohtus. Kuidas on meil selline asi võimalik? Kas meil on õigusriik või mitte?!

Jätame selle ebaloogilisuse välja, et – pikas kolonnis liikuvate autode keskosas sõitev auto saab liikuda teistest autodest 20 km/h kiiremini kui teised autod. Või – sõitsid kõik autod 20km/h lubatust kiiremini, siis – miks ainult kolonni keskel sõitev auto rikkus liikluseeskirju? 

Hämmastab hoopis see, et Politsei unustas oma kohustuste aabitstõed. 

1. Üldteada on fakt, et kui tegemist on poliitikuga ja poliitikut tahetakse vastutusele võtta –siis peab KORDUVALT JA VÄGA HOOLIKALT kontrollima kõiki teo asjaolusid, et kõik nõuded, tõendid ja asjaolud oleks piinlikult korralikult tõendatud ja korras. Kellelgi pole saladus, et poliitikud  püüavad maksimaalselt tõendada oma ilmeksimatust ja on võimelised tegema kõik karistaja halvustamiseks, mustamiseks ja endast ingli mulje jätmiseks. Nendel puhkudel on poliitikud võimelised palju sõnnikut kokku keerama. Millega mõtles küll Politseiülemus, kes määras Edgar Savisaarele allkirjastamata protokolli põhjal karistuse? Ei märganud?
2. Millega mõtles Politseiülemus, kes kirjutas allkirja saatekirjale – millega saadeti allkirjastamata liiklusrikkumise protokolli KOHTUSSE???  Seda muidugi ei tea –kas karistuse määranud ja saatekirjaga kohtusse saatnud isikud on sama või  erinev  P0litseiametnik. Jälle ei märganud?
3. Kas tõesti E. Savisaarele „ärapanemise” soov oli nii suur, et arvati – küll kõik pigistavad Savisaare puhul silmad kinni.  

Tundub küll, et sel Politseiülemal ei ole mõtlemiseks pea. On ju elementaarne (isegi dokumendi sisusse tungimata) see, et protokoll peab olema allkirjastatud. Seda peaks teadma iga tavakodanik, seda enam järelevalvet teostav Politseiametnik.   See on kirjas ka Väärteomenetluse Seadustiku prg. 49 lg.6 (protokoll) ja prg. 69 lg. 8 (otsus).

Kui Kohus sai E. Savisaarelt (tema esindajalt) korrektse kaebuse Politsei tegevuse peale, siis nõudis ta karistuse aluseks olevad materjalid Politseist välja.  

Kui Kohtunik sai Politseist väärteomaterjalid, siis PIDI ta märkama, et karistuse aluseks olev dokument (protokoll) pole seaduse kohaselt vormistatud dokument ning see ei kõlba kohtuotsuse aluseks. Miks sellise (kehtetu) dokumendi alusel kohus hakkas väärteoasja üldse arutama – see on arusaamatu.   

Kas erandlik juhus?