1938.a. PS sätestas isikuvalimised. § 67. Riigivolikogul
on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja
salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel.
Meie 1992.a. PS ei sätesta
isikuvalimisi ega ka Parteilisi valimisi ei sätesta.
§ 60…. Riigikogu liikmed valitakse vabadel
valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised,
ühetaolised ja otsesed.
RK Valimisseadus seab
aga eelistused Parteide/erakondade MTÜ-dele, keelustab teiste MTÜ-de suhtes osaluse-eelistused,
teeb praktiliselt võimatuks üksikkandidaatide pääsemise Riigikokku.
Kuigi Põhiseaduse
kohaselt reglementeerib Valimiste korra Valimisseadus –ei tohi Valimisseadus
sätestada kitsendusi, mis on Põhiseadusega
vastuolus.
Vastuolud PS ja
Valimisseaduse vahel
1.
Proportsionaalsuse põhimõte – kehtib ainult parteidevahelises arvestuses,
üksikkandidaatide puhul pole mingit proportsionaalsuse arvestamist.
2.
Valimised ei ole ühetaolised ega
otsesed.
- Parteide puhul liidetakse – kantakse üle
kandidaatide hääli, mida üksikkandidaatide puhul ei toimu
- Parteikandidaatide puhul arvestatakse peale isikumandaatide saamise
teiste kandidaatide puhul parteinimekirja
järjekorda, millega
arvestatakse Parteide tagatoa arvamust, kuid eiratakse
VALIJA tahet
-
Valija annab hääle Jürile, tema hääl kantakse üle Jaanile – keda ta
kunagi ei valiks. Üksikkandidaatide puhul ülekandmist
ei toimu.
Meie Parteid ise Valimisseadust muutma EI HAKKA, sest selliine seadus on NEILE KASULIK - Kindlustab Parteide ülemvõimu Rahva üle.
Samal teemal
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar