Populaarne eurooplane

Õiguskantsler ja poulism Maardus oli Noortevangla kus hoiti eeluurimisaluseid kahtlustatavaid ja karistust kandvaid noori kuni 18-aastaseid kurjategijaid. Küllap seetõttu oli seal ka tavavanglast rohkem noortepedagooge ja sotsiaal-psühholooge. Mitmed alaealised kinnipeetavad kaebasid eestlastest töötajatele selle kohta, et vanglas olevad julgeolekuosakonna töötajad mõnitavad ja peksavad neid selle tõttu, et nad on eestlased ega räägi vene keelt. Need noored vangid olid verevalumite ja teiste peksmisjälgedega. Mõned noored vangid ei suutnud peksule järgneval päeval isegi voodist tõusta. Noored olid hädas, sest mõne suhtes neist muutus see mõnitamine ja peks perioodiliselt korduvaks. Kummastav oli see et Eesti noori peksti selle eest, et nad Eestis ei vallanud vajalikul määral VENE keelt. Noortel polnud vanglas kelleltki kaitset otsida, sest direktor oli ka venelane ja ei tea – kuidas ta oleks kaebusesse alluvate-rahvuskaaslaste tegevuse suhtes suhtunud. Seda ma kindlasti ei usu, et vangla direktor ässitas või soodustas vangla julgeoleku osakonna töötajaid vange peksma – pigem – ta ei olnud sellest teadlik või ei tahtnud sellest midagi teada. Kuna vangla direktor ise oli vene rahvusest, paljud kinnipeetavad olid venelased, siis komplekteeris ta vangla julgeolekuosakonna valdavalt vene rahvusest 20-26 aasta vanustest noormeestest. Julgeoleku osakond on tähtsuselt vangla direktorile ja tema asetäitjatele järgneva tähtsusega vangla institutsioon. Noortelt kaebusi saanud vanglatöötajatel soovitati pöörduda Justiitsministeeriumisse (kellele vanglaamet allub). Nemad seda ei julgenud teha, sest see võis ohtu seada nende edasise töötamise vanglas. Otsustati saata kiri Õiguskantslerile, et see olukorda vanglas kontrolliks (vangla töötaja oma nime alt ei riskinud saata). See avastab kindlasti ka seaduserikkumised vanglas. Umbes kolm kuud peale Õiguskantslerile kirja saatmist tuligi Õiguskantsler koos oma kaaskonnaga Maardu noortevanglasse olukorda kontrollima. Vanglas viibis Õiguskantsler oma kaaskonnaga mitu tundi. Vesteldi vangla direktoriga, muidugi Julgeolekuosakonna- ja teiste töötajatega. Õiguskantsleri juurde kutsus Julgeolekuosakonna ülem ühe kaupa ka mitu eestlasest noorvangi. Kontrolli tulemusena mingeid erilisi rikkumisi ei avastatud. Mõned märkused oli sisekorraeeskirjade osa ja sanitaareeskirjade rikkumiste kohta. Mis sai kaebusest eestlastes noorvangide terroriseerimise-peksmise-mõnitamise kohta??? Mitte midagi. Umbes aasta hiljem Noortevangla likvideeriti ja liideti Tallinna Vanglaga. Õiguskantsleri kontroll näitas, et Õiguskantsleri kantseleil puuduvad inimesed, kes oskavad ja suudavad vanglaid kontrollida. Ainult teoreetiliselt seaduste tundmisest ei piisa. Vangla julgeolekuosakonna töötajad töötavad aastaid kurjategijate-vangidega, teevad nende suhtes eeluurimisi ja operatiivtööd… Missugune vang julgeb (ka Õiguskantslerile) tunnistada tema suhtes peksmistest kui teda kutsub Õiguskantsleri juurde isik – kelle kohta tõsised KAEBUSED on esitada… Vang kartis juba oma elu pärast, sest Õiguskantsler oma kontrolliga läheb ära, aga terroriseeriv „ülemus” jääb kohale. Õiguskantsler sai kontrolli tehtud, tema konroll oli edukas - ta avastas sise- ja sanitaareeskirjade rikkumisi... Ta kogus populaarsust õiglase õiguskantslerina... AGA SISULISELT? Nüüd on toonane noortevangla kontrolli läbiviija AASTA EUROOPLANE.