Peaminister Ansipi 3 000 päeva

Ansipi  3000 päeva…

Arvamused Andrus  Ansipi peaministriksolekust 3 000 päeva järjest on seinast seina – nii poolt kui vastu.  Üks kommenteerija ütleb: ”… Raske, aga kõigest mõnevõrra, võib praegu ju mõnel olla, kuid vabariik on HOITUD JA EDUKALT EDENDATUD - see on reaalsus…. ”

Mina ei poolda  peaminister Ansipit. Selle põhjuseks pole mitte see, et ta töötas EKP Tartu rajoonikomitees juhtival kohal. Asi on selles, et ma ei näe, peaminister Ansipi peaministriks oleku ajal Eesti edusamme nii Rahva  elatustasemel kui ka Riiklikul tasemel.

Mida ma pean A.Ansipi Saavutusteks?

- Läbida igal talvel suuskadel vähemalt 1 500 km suuskadel ja igal suvel vähemalt 2 000 km jalgrattal.

- Ansip lubas Eesti viia Euroopa 5 rikkama riigi hulka (ülejärgmiseks aastaks?), tegelikult oleme tema juhtimisel langenud Euroopa 3 vaesema riigi hulka Bulgaaria ja Rumeenia ette.

- Ansip 2007-2008.a. : Kui see on majanduskriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada” Ansip küll tahab, kuid VÄGA PALJUD eestlased sellises majanduskriisis (mis jätkub praegugi) elada ei taha.

- Ansipi ütlused selle kohta, et teised söövad seemneid – fooliumimütsikesed peas -  ehkki elu näitab, et Ansipise on fooliumimütsikesega seemnete sööja.   

- Ansip räägib Majandusnäitajate kasvust, tohutust majanduskasvust, riigieelarve edenemisest…. Tegelikult on edukus tingitud maksude (nii aktsiisi- kui käibemaksude) tõstmise tulemusena kui hindade tõusu tulemusena. Näiteks sel aastal energeetika tootmisnäitajate kasvu põhjuseks pole mitte energeetika tootmise kvantitatiivne ega kvalitatiivne kasv – vaid täienisti elektrihinna- ja teiste energiatootjate (gaas, vedelkütus) hinna tõstmine.

- Ansipi ülbus ja kõrge enesehinnang, ehkki ta ise on Peaministrina  ja  Valitsuse juhina saamatu käpard.

Samal  teemal. http://leopall.blogspot.com/2012/10/reformarid-ja-nlkp-2.html?

1.      

http://leopall.blogspot.com/2012/10/ref-ja-nlkp-1.html

- Peale EKP karjääri lõppu siirdus ta pangandusse, kus töötas Tartu Kommertspanga  audiitorina, likvideerijana jne. Sel perioodil koos suurärimees Neinar Seliga  tegid üpris tumedaid tehinguid, siirdus Tartu Linnapeaks ja uuesti poliitikasse…

Üks „Postimehe” kommentaator  „NÄKSIB SEEMNEID” kirjeldab üpris pikalt ja üksikasjaliselt Andrus  Ansipi tegutsemist nii enne Peaministriks saamist  kui ka Peaministriks oleku  ajal.. 

Postimees: 30.06.2013.a.- näksip seemneid

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.

Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.

Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.

Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.

Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.

Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.

Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.

Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.

Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?

Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.

Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.

Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.

Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.

Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.

Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.

Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.

Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.

Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.

Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.

Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.

Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.

Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.

Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.

Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.

Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.

Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.

Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.

Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.

Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.

Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.

Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.

Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.

Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

Näide. Artikkel ja kommentaarid.

Ülle Madise: hea, et Eesti põhiseaduse muutmine on raske (12)

23.06.2013 13:50

Kaarel Tarand, Sirbi peatoimetaja

Kommenteeri | Prindi

Kaarel Tarand vestleb Sirbis Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madisega, kelle hinnangul on hea, et Eesti põhiseadus ei ole väga detailne ega sageli muudetav, sest siis oleks ta väärtus väiksem.

Möödunud aasta lõpul avati veebis tasuta kasutamiseks 1048 lehekülje paksune põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mis sisaldab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse bibliograafiat 1990–2012. Miks oli kolmandat väljaannet vaja, miks tasuta, miks veebis, kas ainult juristidele?
Ülle Madise: Põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni taastas professor Eerik-Juhan Truuväli üle kümne aasta tagasi. Põhiseaduse analüüs tõi kokku suure osa Eesti parimatest õigusteadlastest ja vähemalt riigiõiguses ongi tegemist ühe kõige kaalukama teaduspublikatsiooniga. Tõsi, Eesti teadusinfosüsteemis hinnatakse seda klassifikaatoriga 3.3 ehk siis paarileheküljeline raamatuarvustuski ingliskeelses 1.1 ajakirjas on teadlase töötulemusena arvestatav, põhiseaduse teaduskommentaar aga sisuliselt mitte. Saksamaal näiteks on Grundgesetz’i teaduskommentaar riigiõigusteadlase üks võimalik tippsaavutus, olgugi et saksa keeles. Selge on see, et põhiseaduse kommenteerimine on igale juristile auasi, antagu selle eest siis «punkte» või mitte. Põhiseaduse kommentaar on nii eestikeelse õigusõppe alus kui ka abiline kohtunikele, advokaatidele, seadusekirjutajatele ja igale inimesele, kes soovib Eesti riigiõigust mõista. Kommentaar põhineb ju kogu asjakohase Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktika ning teaduskirjanduse analüüsil. Põhiseaduse kommentaaril on kõige tugevam mõju ja laiem levik ning ka võimalus saada edasiviivat kriitikat just siis, kui see on ilmunud asjatundlike lugejate emakeeles. Väheoluline ei ole ka eestikeelse õigusterminoloogia arendamine. Uuendusena on kõik viidatud kohtulahendid esitatud linkidena ning kogu kommentaar on aadressil põhiseadus.ee tasuta loetav.
Miks keegi võtab üldse põhiseadust kommenteerida? Kas ühiskonna aluskokkulepe ei peaks olema niisamagi selge?
Ilmne seaduspärasus on, et väga detailse põhiseaduse muutmine peab olema võrdlemisi lihtne, sest seda on tarvis sageli muuta ja seda muudetaksegi sageli. Ent kas pole nõnda, et kui põhiseadus on muudetav vaid valitsuskoalitsiooni häältega, on tema väärtus väiksem. Iseäranis siis, kui põhiseadust muudetakse tagantjärele: enne tehakse poliitiline otsus ja vormistatakse see siis ära. Vahel millegi põhiseadusvastase tegematajätmine, mis siis, et see hetkel tundub ebaotstarbekas; ning põhiseaduse muudatuste tegemine ettevaatavalt, väärtuskeskselt, laiapõhjalist konsensust otsides on teine ja minu meelest parem tee. Seepärast on minu arvates hea, et Eesti põhiseaduse muutmine on raske ja võimalik vaid rahvahääletusel või väga suure üksmeele alusel riigikogus.
Mida abstraktsem on põhiseadus, seda enam on tähtis tõlgendamine, mis võib jätta mulje juristide suvast. Põhiseaduse detailsus, näiteks eelarvetasakaalu nõude üksikasjalik lahtikirjutamine, ei lükka tõlgendajaid-juriste kõrvale, nagu vahel ekslikult arvatakse. Näiteks Saksamaa konstitutsioonikohtu otsused on samamoodi kriitika objektiks nagu meie riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendid. Elu on mitmekesisem kui õigusnormidesse programmeerida võimalik. Seepärast ei saagi õigust mõista masin.
Põhiseaduses on paragrahve, mille tähendus on selge või peaaegu selge. Näiteks: «Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge.» Küllap on ka neid, kes tahaksid, et Eesti riigilipu sinise toon PANTONE värvitabeli järgi 285C oleks põhiseaduses kirjas – nõnda ei saaks seadusandja riigilipu sinist liialt lillaks või roheliseks määrata. See on siiski lihtne ja silmaga nähtav tõlgendamisjuhtum. Enamik paragrahve nõuab aga eelteadmisi ja peamurdmist. Näiteks: «Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele» – mis õigusega on kohtud kujundanud praktika, et moraalse kahju rahas hüvitamine on erandlik ja piiratud? «Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus» – kuidas siis saab vene koolid üle viia eestikeelsele õppele? «Ministeeriumi juhib minister» – aga kes on sel juhul kantsler või kas ministeeriumis on lubatud teine minister?
Mõlgutuslikul tasandil on tore arutada, kas Euroopas ja sealhulgas Eestis peaks olema rohkem või vähem Euroopat. Ja mis see Euroopa on ja kuidas mõne meelest koguni diametraalselt lahknevad Euroopa idee ja Euroopa Liit? Praktilises elus on meie «euroopluse» ulatusele seatud põhiseaduslikud piirid, mida on ka põhiseaduse kommentaarides (millest talvel ilmus kolmas, kõige täielikum versioon) ja mõnel puhul riigikohtuski hoolega kaalutud. Kui palju põhiseadus Eestile veel üldse «rohkem Euroopat» võimaldab?
Arvan, et tuleb lähtuda rahva otsusega seatud eesmärkidest: rahvuse ja kultuuri kaitse, rahu, julgeolek, inimeste isiklik vabadus, õiglusele püüdlev demokraatlik õigusriiklus. Tuleb küsida, mida tuleb teha, et praegu ja tulevikus, maailma tegelikes majanduslikes ja poliitilistes oludes neid eesmärke täita. Arvan, et riik ei ole eesmärk omaette, vaid vahend. Vahend rahvuse kaitseks, inimliku õnne ja ühiskondliku edu toetamiseks. Vahel kuulan imestusega, kuidas mõnigi inimene on läinud kaasa ida poolt tuleva propagandaga, et Nõukogude ajal oli parem, Eesti oli suure vaese maa rikkaim, nüüd aga on halb, sest on suure rikka vaeseim. Isegi noored inimesed peaksid mäletama, kui rumal on selline jutt. Mõned arvavad, et ELi mitte kuuludes ei oleks sellises ulatuses väljarännet. Kardan, et asi on vastupidi. Põhiseadus ütleb, et igal inimesel on õigus vabale eneseteostusele, muu hulgas on õigus lahkuda Eestist. Kui liikumisvabadust ka ei oleks, ent Soome vajab näiteks meie hea haridusega arste, siis neid ka tööle kutsutaks. Niisiis, maailmakord on selline, et meil tuleb end igal moel siduda kokku meiega ühise väärtusruumiga ja siduda end lahti ruumist, kus elatakse nii, nagu meie elada ei taha. See tähendab minu meelest, et Eesti peab ELis ja NATOs püüdlema nii tugeva sõnaõiguse poole kui vähegi võimalik ja olema eestvedaja, mitte pidurdaja. Meie riigil on kohustus võidelda eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest. Need aluspõhimõtted seavadki uute lõimumiskohustuste võtmisele piirid.
Kui Euroopa Liit on korraga nii Eesti välis- kui ka siseasi, siis millisest põhiseaduse peatükist me eeskätt peame eurosuhetes tuge või alust otsima?
Rahvahääletusel vastu võetud põhiseadusetäienduse sisu on lihtne ja selge: Eesti peab Euroopa Liidu liikmena täitma endale võetud kohustusi. Kui Euroopa Liitu kuulumine ohustab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid, tuleb Euroopa Liidust lahkuda või uuel rahvahääletusel põhiseadust muuta. Kummaline on jälgida soovitusi, mille kohaselt Eesti peaks käituma nagu need riigid, kes on kulutanud selgelt üle jõu pahelises lootuses, et küllap teised riigid võlad kinni maksavad. Paljud on arvatavasti seda tüüpi suhtumisega kas või oma korteriühistus kokku puutunud: võib jätta maksed tasumata, küll teised ära maksavad, sest nad ju ei taha, et küte, vesi ja elekter kinni keeratakse.
Suurema föderalismi pooldajate arvates on otsustusõiguse Brüsselisse delegeerimine poliitiliselt täiesti aktsepteeritav. Ent kui palju Eestil on ses osas veel võimalik edasi liikuda põhiseadust muutmata? Meenub, et riigikohtust läks finantsmehhanismiga ühinemine läbi juba äärmiselt napilt. Hüpoteetilisest liitriigist rääkides – kas põhiseaduse §1 tõlgenduste järgi oleks üldse võimalik, et kodanikkond mingil viisil otsustega saaks liitriigi osana eksisteerimise kasuks otsustada?
Kui Euroopa Liit peaks arenema Saksamaa Liitvabariigi või Ameerika Ühendriikide sarnaseks riigiks, siis eeldab see rahvahääletust ja liidumaa põhiseaduse kehtestamist.
Riigikohtu aastatagune otsus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamise lepingu suhtes sisaldab minu meelest igakülgset põhjalikku analüüsi ja peegeldab ühes oma eriarvamustega pettumust selles, et niisugune kriis sai üldse tekkida ja et lahendused klopsiti ELis kiiruga kokku seniseid reegleid eirates. Loen riigikohtu otsusest välja seda, et edasine iseotsustusõiguse loovutamine nõuab põhiseaduse muutmist rahvahääletusel.
Kui vettpidavaks ja töökindlaks on kümneaastase praktika käigus osutunud Euroopa Liiduga ühinemiseks valitud põhiseaduse täiendamise tee? Kas tagantjärele tarkusega võiks kahetseda, et ei mindud põhiseaduse üksikasjalikuma muutmise teed? Oleks see ehk mõnd nüüdset vaidlusküsimust ennetada aidanud? Või kas meil üldse on seoses ELiga mingeid põhiseaduslikke vaidlusküsimusi? Milliseid?
Olen jätkuvalt seisukohal, et see oli tol hetkel ainus võimalus rahvahääletuseks ja üha kindlamalt olen veendunud, et see oli ka sisuliselt kõige ausam ja selgem lähenemine. Praegugi, kümme aastat hiljem oleks äärmiselt raske otsustada, milliseid olulisi ELiga seotud üksikasju oleks vaja või võimalik põhiseaduses reguleerida. 2003. aastal pakuti, et põhiseadusesse võiks kirjutada europarlamendi valimised, euroraha, eurokohtu jm. Föderaalriigi osa põhiseadust oli tollal ja on praegugi vara valmistada. Teine võistlev lähenemine oli anda riigikogule volitus loovutada Eesti iseotsustusõigus Euroopa Liidu kasuks ja paigutada sellekohased sätted põhiseaduse osadesse, mis rahvahääletust ei nõua. Need lähenemised ei leidnud riigikogus toetust. Riigikogu leidis, et ELi olemust muutvate lepingutega ühinemiseks on vajalik uus rahvahääletus.
Vaidlus selle üle, kui palju peaksid Eesti juristid püüdma Saksamaa ja mõne teise riigi eeskujul ELiga vägikaigast vedada, on pidev. Minule tundub, et on parem, kui kohus ütleb selgelt, et ELis olemine tähendab muu hulgas seda, et täidetakse ELi liikme kohustusi. Kui näiteks mõne juhendi või määruse sisu ei suudeta enne vastuvõtmist meile sobivaks kujundada, siis on kolm võimalust: kohustusi täita, kohustusi mitte täita ja maksta trahvi või EList lahkuda. Minu meelest on aus ja õige seda otse öelda.
Kui suures ulatuses on EL praeguseks tunginud kodaniku jaoks ehk põhiseaduse olulisima, põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükki? Kas miski seal sõnastatust on ka mingilgi määral ohtu sattunud või võib kunagi sattuda?
Meenub Kalle Muuli «Isamaa tagatoa» elav kirjeldus 1990ndate esimese poole korralagedusest kaitseväes, politseis ja igal võimutasandil. ELiga ühinemise eeltingimusena löödi plats korruptantidest võrdlemisi puhtaks, kindlustati kohtute sõltumatus, kehtestati õigusriiklikud haldusmenetluse reeglid jpm. See kõik on vahetult põhiõiguste kindlustamisega seotud. Muide, kindlasti paljud vihastavad eelöeldu peale: kuidas nii, korruptsiooni on ju jätkuvalt, aeg-ajalt tulevad välja põhiõiguste rikkumised. Just see, et rikkumised avalikuks tehakse on muuhulgas parema valitsemiskultuuri märk. Riik, kus 20 aasta jooksul ei paljastata ühtki korruptanti, peaks äratama kahtlusi. Riik, kus kurjategijad tuuakse ausas menetluses kohtu ette nende positsioonist hoolimata, on, vastupidi, demokraatlik õigusriik. Pärast liitumist on rikkamate ELi riikide maksumaksja rahaga korda saadud veevarustus, kanalisatsioon, jäätmemajandus, palju teid ja maju, on parandatud sotsiaal- ja haridusala. See kõik on minu arvates hea. Halb on minu arvates see, et ELi õigus on tarbetult keeruline, aeg-ajalt tekib küsimusi otsuste põhjendatusest ja lobistide mõjust, kohati pingutavad ka meie oma ametnikud euronõuete sildi all bürokraatiaga üle.

emo Civis 23.06.2013 15:51

Kui legitiimne on ikkagi see 1992 aasta põhiseadus, eriti kui arvestada, et see koostati ENSV ülenõukogu kommunistide poolt ja hääletamisest võisid osa võtta ka okupandid, kollabratsionistid ja riigireeturid. :)?

-9    +31

Irw Arrastusekspert 25.06.2013 01:59

Wägga hea on ka see, et peale Lissaboni lepete ratifitseerimist, millega sisuliselt lennutati kogu Eesti PS ajaloo prügikasti, puudub ka edasine vajadus diskuteerida nii selle legitiimsuse kui ka muutmise vajaduse üle... Milleks selline asendustegevus, kui täitmist on ootamas nii palju Prüsseli otsekohalduvaid jewrodirektiive, mis on ülimuslikud mistahes kohalikest ziadustest...?

-4    +3

Harri Kingo 24.06.2013 07:22

Et põhiseaduse muutmine on raske, see on teatav enesekaitse lollide vastu, kes võivad hakata põhiseadust üha ümber kirjutama. Rõõm sellise ümbertegemise raskuse üle ütleb, et meil on nagu seliseid lolle rohkesti ja et on hea, et nad seda kergesti teha ei saa. Oleksid valitsejad targad, poleka põhjust selise PS jäikuse üle rõõmustada.

Teisalt näib, et PS-st on saanud nagu mingi loodusseadus, mida muuta ei saa ega tohi. Ärgem siiski unustagem, et see on täiseti inimlik seadus, tehtud omas ajas ja tollaseid reaalsusi arvestades ja seda tuleb muuta, kui see seadust mingis punktis ei rahulda. Rumal on ju elada teadmsiega, et kogu meie seadusandluuse ja vastavalt elukorralduse alusseadus on vildak ja reaalsele elule mittevastav... aga me seda vildakust miski rumala põhimõtte pärast ära ka ei paranda.

Ja kolmas moment: üks on PS ja sellest tulenevad seadused, ja teine on reaalne elu. Kui reaalne elu nõuab teerulliga PS-ist üle sõitmist, siis seda ka tehakse. Ja ka PS-i on juba muudetud. Lihtsalt muutmine nimetatii ümber täiendamiseks ja seda muutmist selle teie nimetuse all oli väga lihtne ja kerge teha, kui see oli hetkel vajalik.

-3    +21

Juhan Pisna 24.06.2013 08:50

Arwan, et Põhiseadusele sülitati mitu korda. Esitex, kogu JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE - hääletuse wärk ei wasta Põhiseadusele, sest see pole salajane ja manipuleerimis / wõltsimiskindel. Teisex, Eesti presex saab olla waid SÜNNIPÄRASELT eesti kodanik, mida Rootsis sündinud juut pole kohe kindlasti. Nimelt 1953? aastal ei existeerinud Eesti Wabariiki ei faktiliselt, ega ka juriidiliselt......

-11    +22

Allar Õunapuu 24.06.2013 10:38

Põhiseadus peaks olema midagi põhilist ja lihtsat, midagi sellist, mida pole vaja "lahti kirjutada" ja tõlgendada. See peaks olema selline kompass, et iga inimene tänavalt ütleks eksimata, mis asi ta on ja mismoodi tema vastu eksida. See seadus peaks olema igasuguse muu seaduse kese.

Tegelikkus on risti vastupidine. Põhiseadus tuleb meelde vaid erandjuhtudel, tema tõlgendamine ja interpretreerimine on muutunud rahvusspordiks. Isegi tippjuristid ei julge öelda, mis on Põhiseaduse vastane tegu. Selle selgitamiseks on loodud eraldi Riigikogu komisjon.

Tunda rõõmu selle segaduse raskesti-muudetavuse üle? Mis oleks, kui ütleks selle kiivalt varjatud tõe välja - Eesti Vabariigi Põhiseaduse ei kehti, kehtib loomuõigus-seadus. Seaduslik on see, mida inimesed, kes on võimu juures, peavad loomulikuks.

-6    +17

Leonhard Pallon 24.06.2013 21:57

Ülle Madise demagoogitseb nagu Riigikoguki (Parteide Esinduskogu)...
PS § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Tõsi - ÕIGUS on, aga kui pole raha riigilõivu maskmiseksja kalli advokaadi palkamiseks, siis see jääbki õiguseks, mida ei saa realiseerida. Tema oletatav väide - riik annab tasuta ÕIGUSABI... See on pigem naljakoht kui TEGELIK ÕIGUSABI NING SEDA USUSVAD IDEALISTID, kes pole sellega kokku puutunud!
PS § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral... Õigus on, aga näiteks eriarsti juurde saab alles siis kui haigus on arenenud nii kaugele, et arstiabi-ravi on juba pöördumatult hiljaks jäänud. Või määrab arst ravimeid - mida haige ei suuda välja osta ja ravi(mite) puuduse tõttu saabub igavene õndsus... seega -Õigus on, aga oma õigust realiseerida nii nagu vaja on - ei saa. Abipuuduse korral... Õiguskantsler tõi välja, et 43 000 last elavad allpoolr vaesuspiiri, üle 17 000 lapse vaesuspiiril,lisaks veel N-tuhat puudega inimest ja N-tuhat vanurit...
Lisaks veerl rida PS sätteid - mille kohta on PS järgi ÕIGUS, aga seda õigust EI SAA KASUTADA. Professor laulab küll ilusat Toompea - laulu, kuid see laul EI VASTA TEGELIKKUSELE.
Aga jah. Ilusa lauluga teenitakse kõrge palk välj, ehkki lauldakse valel viisil.

-3    +10

Leonhard Pallon 24.06.2013 22:53

Riigiõiguse professor peaks peale paberite NATUKENEGI REAALSET ELU tundma õppima. Ei piisa ainult paberites tuhnimisest ja koos poliitbossidega nende muusika saatel poliitparketil tantsimisest. Professor on üks kaasautorites Rahvakogu suunamisel NENDELE (POLIITIKUTE TAGATUBADE) jaoks vajalikku voolusängi, jättes asjade RAHVA vajaduste peamised soovid-nõudmises üldse ettepanekutest välja...
Isegi Valimisseadus ei vasta Põhiseadusele, ... kuid sedaprofessor ei taha märgata -rääkimata muudest PS vastuoludest tegeliku eluga.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Leonhard Pallon(21:57 24.06).

-3    +8

Ants Rannula 25.06.2013 08:26

Tark tüdruk!
PÕHISEADUST pole juba aastaid- ON AINULT SEADUSE MUUDATUSED ja
muudatuste muudatused!!!

-2    +7

Veljo Petser 25.06.2013 10:09

Kas mitte ei pidanud põhiseaduse täienduses olema punkt,milles öeldakse et kõik pärast 1940 aastat välja antud seadused,(määrused) on ÕIGUSTÜHISED, kuna on välja antud võõrriigi poolt anastatud (okupeeritud) riigi territooriumil, teise, anastaja riigi (jõupositsioonil oleva, okupeeria riigi) poolt! Sellega oleks ka "piiriläbirääkimiste" õigemini sellele surveavaldamise lühike ja selge lõpp. Ja eksisteerib ju veel ka rahvusvaheline kohus? Mida Toompea polekski nagu arvestanud? Venemaal on raske tunnistada seda häbiväärset lüüasaamise hetke ja Tartu rahulepingule alla kirjutamist, nüüd püütakse see hetk maksku mis maksab olematuks muuta,sest see võib luua ju pretsedendi. Ausast ülestunnistamisest võite sellelt hiiglaselt ainult unistada.Meie piir pole ainuke - Soome,Jaapan,Köniksberg jne.

-0    +6

Leonhard Pallon 25.06.2013 11:48

Suur osa inimesi mäletab - NSVL ja ENSV Konstitutsioonid olid KÕIGE DEMOKRAATLIKUMAD maailmas. Nüüd on EV Põhiseadus DEMOKRAATLIKEM maailmas. Siis kordasid seda parteide juhtkond ja õuelaulikud. Nüüd kordub täpselt sama... kiidavad parteide juhtkonnad ja õuelaulikud.
Milles küsimus??? Põhiseadust saavad Tõlgendada OMA SUVA JÄRGI Parteide juhtkonnad ja nendega samal viisil ka õuelaulikud.
Rahvas.pööbel võib seda küll tõlgendada omamoodi, aga - nende tõlgendamisega (kasvõi selle TEGELIKU MÕTTEGA) ei arvesta keegi.
tÕESTI HEA PÕHISEADUS, mida käpardlikud juhid tõlgendavad oma suva järgi... ja nagu ütleb Ü.Madise -selle muutmine on raske, (tegelikult - RAHVA tahte kohaselt - võimatu)

-1    +3

Rune Kool 26.06.2013 14:16

igatahes näiteks põhiseaduse muutmine näiteks järjest 2x korda sotside presidendi valimiseks tundus päris lihtne olevat ju.See teater parteilastele oli päris jõuline rahva õiguste maha tallamine ps muutes.

-0    +1

Leonhard Pallon 26.06.2013 16:49

Huvitav.Riigiõiguste professor rääkis rumalale lumpenile tõele mittevastava muinasjutu. Mõned lumpenite esindjad esitasid vastuväiteid (mida professor ei loe või peab rumala pööbli lolliks targutuseks). Pööblilt saadavat raha sobib küll vastu võtta, kuid pööbli targutustele vastata ei tasu, sest Toompea-kadriorulaste arvates tuleb lumpenitel täita Riigi Põhiülesannet http://leopall.blogspot.com/2012/06/riigi-pohiulesanne.html
ja täita isandate nõuded... http://leopall.blogspot.com/2012/11/lupsjad.html?
Nagu vahva sõdur Schveik ütles -PÖÖBEL!!! lÕUAD PIDADA JA EDASI TEENIDA! Muuseas - muinasjutte on hea kuulata... seda enam,kui seda räägib Riigi professor ja sel professori jutul pole Õigusega suurt midagi pistmist - lihtsalt kena, muinasjutuline ilukõne!.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Leonhard Pallon(11:48 25.06).