Reformarid ja NLKP 1

Ref  ja  rahad

Peale „Laulvat revolutsiooni” läks ametlikult NLKP alg-organisatsion Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) „hingusele”. EKP oli sunnitud oma ülemvõimu Eestis loovutama uue korra parteidele.

Kas tulihingelised EKP-lased leppisid selle kaotusega, kas nad loobusid võimust vabatahtlikult ja jäädavalt? Raske uskuda, et sunniviisiliselt võimult eemaldatud inimesed loobuvad lootusest – taastada oma võim.

Kommunistile pole kohane leppida võimust loobumisega ja sellega kaasnevast rahast-hüvedest ilma võitluseta. Tõeline kommunist võib pidada taktikalisi lahinguid, pidada taandumislahinguid, kuid – tõeline kommunist ei loobu kunagi lootusest oma sõja (võimu ja raha eest) võidukast lõpust.

Eesti rahva suhtes suhteliselt puhta südametunnistusega kommunistid nagu: Vaino Väljas – lõpetas kogu oma poliitilise tegevuse; Indrek Toome siirdus ärisse ja lõpetas oma poliitilise tegevuse; Arnold Rüütel jätkas Eesti poliitikas hoopis teise kursi all. Paljud endised EKP liikmed hakkasid meie uut Eestit üles ehitama uutes oludes.

Nii nagu V.I.Lenin alustas oma võitlust tsaarivalitsusega „põranda all”, kas ka meie EKP truud jüngrid otsustasid jätkata võitlust võimu eest uutes oludes uute võtetega nn. „põranda all”. Nende – proletariaadi võitluslik sümbol – punalipp asendati rahvuslik-patriootilise sini-must-valge lipuga. Kommunistidest „punased” muutusid patriootidest „sini-must-valgeteks”.

Paljud EKP-lased säilitasid esimestel aastatel oma võtmepositsioonid ka Eesti Vabariigis. Kuigi Mart Laar lubas kommunistides „platsi puhtaks” lüüa – jäi see vaid loosungiks. Nii mitmeski parteis ja ministeeriumis olid juhtivatel kohtadel endised kommunistid: Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Vähi…  Üldiselt ei jäänud nendes parteides valitsevaks - kommunistide ülemvõim, endistest kommunistidest liikmete arv ja kommunistide ideoloogia.

Ometi on üks Partei Eestis, mille juhtkonda kuulus protsentuaalselt rohkem EKP-lasi, kes siiani jätkavad edukalt võitlust võimu ja raha eest. See on Reformierakond (edaspidi- Ref).

Refide eelmine Esimees (nüüd – auesimees) oli/on EKP Keskkomitee liige Siim Kallas, praegune esimees - Andrus Ansip Oli EKP Tartu Rajoonikomitee Tööstusosakonna Juhataja, kes kandideeris Ideoloogia osakonna sekretäriks/juhatajaks. 

Refide tuumikusse (tagatuppa) kuuluvad mitme koosseisu ministrid Rein Lang ja Jürgen Ligi - on endised staazikad EKP liikmed. Kolm Ref Partei tuumikusse kuuluvat ministrit Urmas Paet, Kristen Michael ja Keit Pentus ei saanud oma nooruse tõttu kuuluda EKP-sse.  

Nii nagu kõikjal oli NLKP-s käis peamine võitlus ikkagi võimu ja raha nimel kõiges ja kõikjal – nii käib see võitlus ka meie Parteides. Aksioom on see, et RAHA annab VÕIMU ja VÕIM - annab kätte RAHAKRAANID. Mõlemad on üks-teisest sõltuvad – nii on see kõikjal.

Ref’id ja RAHA

Refide ajalugu seoses Eesti ja Partei rahadega on seotud nende Partei sünnist alates kahtluste ja varjatud/avalike skandaalidega.

NLKP ajal oli selge – kust tulevad Partei rahad – liikmemaksudest ja (piiramatus koguses)  riigieelarvest. Refide puhul - liikmemaksudest Parteile praktiliselt midagi ei tule, kui palju saadakse riigieelarvest on teada, - kuid kust tulevad ülejäänud rahad (väga märkimisväärne summa) – see on ebaselge.

-Alguse sai see Tartu Kommertspangast. Refist Eesti Panga presidendil oli üpris suur roll Tartu Kommertspanga likvideerimisel. Likvideerimise otsus oli väga subjektiivne ja suures osas ebaõiglane otsus. Pole selge, kelle käes oli Tartu Kommertspanga pitsat üle kuu aja likvideerimise algusest ja milliseid dokumente sel ajal selle abil vorbiti (materjalid internetis). Panga likvideerijaks määrati teine reformierakondlane Andrus Ansip. Seose Tartu Kommertspanga läks raha teadmata kui palju ja kuhu. Asi anti küll  kohtusse, kuid kohtuasi lõpetati Rein Kaarepere ootamatu  surmaga. Tartu Kommertspanga pankrotiga seoses jäi palju ebaselgeks, paljud „otsad kadusid vette”. Paljuraha kadus – teadmata – KUHU.

-Nn. „Siim Kallase 10 miljoni USD” asi. Lugu pole selles, et Siim Kallas oleks 1993.-1994.a. oleks endale nihverdanud 10 miljonit USD – kaugel sellest. Asja mõte on selles, et Eesti laenab üheks aastaks välja 10 miljonit USD ja teenib sellelt kõrgeid laenuprotsente. Kahjuks osutusid lepingupartnerid petisteks ja meie riik sai kahju 8 miljonit USD.

Selle üle toimusid mitu kohtuprotsessi ning EP president Siim Kallas mõisteti õigeks, kuid mitte sellepärast, et Siim Kallas poolt õigusrikkumisi või kuriteo tunnustega tegusid ei esinenud. Tema poolt esines mitme seaduse rikkumisi, kuid: 1. originaaldokument oli hävitatud, 2. esialgses süüdistuses ei olnud esitatud süüdistust asjades, milles teda hiljem kohtus süüdistati, 3. mõnes kuriteo-episoodis oli vastutusele võtmise tähtaeg aegunud. Riigikohtu otsus on 5-l lehel. Kättesaadav internetist (Riigikohus – Lahendid – Asja liik – Kuriteo-ja väärteoasjad – Asi N 3-1-1-71-99 ).  

Antud asjas tegi Riigikohus ka erimääruse, milles on muuhulgas öeldud:  „Leiame samuti, et Eesti Pank ei ole nõuetekohaselt täitnud järelevalvefunktsiooni Põhja-Eesti Panga suhtes, on mahitanud viimase ebaseaduslikku tegevust 2. novembri 1993. a alusetu rahaülekande puhul ega ole järginud 18. juunil 1993. a kinnitatud Eesti Panga seaduse § 22 lg 3 nõudeid, mille kohaselt Eesti Pank peab teatama krediidiasutustes avastatud õigusrikkumistest, millel võivad olla kuriteo tunnused, 1 kuu jooksul kirjalikult õiguskaitseorganitele. See on ka üheks põhjuseks, miks kriminaalasi algatati eelnimetatud tegude toimepanemisest üle kolme aasta hiljem ning käesoleval ajal pole seoses aegumisega enam võimalik läbi viia täiendavat eeluurimist, selgitamaks rea isikute võimalikku vastutust. Eesti Panga tegevuses. „

-1991-1995.a. oli Siim Kallas Eesti Panga president. Sellel ajal oli kuum teema VEB fond ja selle rahade tagastamine. Müstiliselt on kadunud Eesti riigi ja firmade raha ligi 500 miljoni EEK-i ulatuses.

Eesti Panka on pidevalt juhtinud Ref. Veel selle aasta alguses kinnitas peaminister Andrus Ansip koos rahandusministri (Ref) Jürgen Ligi’ga, et VEB-fondi rahadega on kõik korras.

Suvel aga selgus, et meie Valitsus on sellest rahast 32 mõistatuslikult kantinud 32 miljonit USD vene viinabojaarile – Russki Razmer - tootjale Aleksander Matt’ile. Ja ülejäänud raha? Seda küsimust on pidevalt kajastanud Toomas Kümmel ja Rein Järvelill.

Fakt on see, et sellest rahast ei saanud Eesti riik ega Eesti ettevõtjad tagasi midagi. Kuhu see raha kadus – see Eesti riiki ei huvita. Peaprokurör Aaas teatab aga rõõmsalt – kuna asi on kuriteona aegunud – nemad kedagi ega midagi otsima ei hakkagi. Ka meie Reformistides valitsejaid ei huvita – kuhu kadus ligi 500 miljonit EEK-i? Miks? Kas Riik  ei taha tagasi suurt summat,millest oleks  suur  abi eelarve täiteks?

-Kevadel lahvatas Silvergate, ehk tundmatutelt isikutelt saadud sularaha annetustena Reformi kontole kandmine. Reformi juhtpoliitikud ruttasid kinnitama – kõik on korrektne, S. Meikar laimab erakonda.

Kõik leiavad, et „annetajad” hoiavad aastapalka sularahana kodus ise sentigi kulutamata ja annetavad selle erakonnale, annetavad aastaid maaostuks kogutud raha, kodused kullakangide raha, laenavad ämmalt suuri summasid Parteile annetamiseks…

Kerkivad küsimused. 1. Kui 50-100-tuhndekrooniseid annetusi kanti partei arvele, siis – kust ja mille eest need rahasummad tegelikult tulid, kui palju jäi „vasakult” tulnud raha veel partei-funktsionäride kilekottidesse-taskutesse? 2.Kas erakonnal on sala-arved kust võetakse sularaha ja pestakse/legaliseeritakse selle pangaarvele kandmisega. 3. Või on annetajateks salapärased  isikud, kes saavad raha eest seadusevastaseid „teeneid”?...

Mis iseloomustab neid kahtlusi äratavaid kombinatsioone rahaga? 

1.     Riigi arvelt kaob raha kahtlastel asjaoludel, millega on seotud Ref.

2.     Käib seaduspärasele ligilähedane juurdlus/uurimine, kus Refi sõnade järgi on kõik JOKK, mille kinnituseks sobivad demagoogilised, ulmelised ja hilisemal kontrollimisel valed väited.

3.     Uurimist ei algatata või algatatakse hilinenult, see venib ja see käib üle kivide-kändude.

4.     Lõpptulemusena leitakse pisirikkumisi ja asi lõpetatakse seoses tõendamatuse või vastutusele võtmise aegumisega.

5.     Raha-vara jääb kadunuks, aga Ref’ile „kukub taevast” suuri summasid sularaha.  

Aga siiski – mis on ühist-erinevat Ref’idel ja NLKP-l?

Mõtleme  ka  selle üle.