Poliitikud ja poliitiline haridus 2

Aga ehk polegi poliitikuid vaja õpetada?

Kas tõesti on meie poliitikud poliitikuks olemiseks nii halvasti ette valmistatud, et neid peab koolitama normaalseteks poliitikuteks?

Kuidas võtta!

Meie poliitikud peavad endid Jumalusteks – kellele on kõik lubatud: rahva arvelt oma kinnistuid ja autosid ülal pidada, rahva arvelt oma pere toita ja oma elamine-majapidamine ülal pidada vetsupaberini muretsemiseni välja (kompensatsioonid-hüvitised). Samal ajal võivad meie „Jumalused” oma toitjaid-peremehi (Lang, Ligi…) vastutamatult pe..se saata ja lumpeniks sõimata (või on see meelitus?).

Kalapilguga fooliumimütsis seemnesööja süüdistab Rahvast ennast - seemnete söömise ja halvas elus. Peale seemnete söömist  fooliumimütsis nähtud nägemus näitab temale seda, et elu Eestis on PALJU PAREM kui Eldoraados! Sama püüab ta sisendada ka ülejäänud  eestlastele.

IRL-i juhid vaatavad süüdimatult rahvale silma ja väidavad (kodukulud  alla), et must on JUMALA VALGE ja RAHVAS ON VÄRVIPIME.  Muidugi – neid arvamusi-väiteid-põhjendusi on kordades rohkem….

Selge on see. Kui poliitikute kursustel hakkavad õpetama poliitikud, siis  asi poliitikute ettevalmistamisel ei parane vaid halveneb, sest poliitikud ise ei taha mitte midagi muuta. 

Kurioosne on see, et poliitikud ei vaja mitte NIIVÕRD POLIITILIST kui just ÜLDINIMLIKKE – eetilist ja moraalset haridust. Selline – üldinimlik kasvatus-haridus algab LASTETOAST ja jätkub juba algklassides, välja kujuneb ta juba gümnaasiumides. Ülikooli-eaks on see juba välja kujunenud ja selle lihvimine ülikoolis on minimaalse mõjuga.

Millele see viitab? Meie parteid on omaks võtnud ja läbi imbunud hundimoraalist, julgust selle viljelemiseks saavad nad karjast-kambast omasugustest. Ainult sellistel on kombeks – kasutada kambajõudu ja krahmata endile niipalju kui võimalik. Ei hoolita vaestest, väetitest, haigetest-lastest. Peaasi kui meil on hea ja turvaline. Valetamine-vassimine käib asja juurde.

Muidugi, igas kambas-parteis käib see pisikeste erinevustega  erineval määral enam-vähemsarnaselt.

Miks parteid ja Riigikogu pole suutnud välja töötada-kehtestada 20 aasta jooksul oma eetika-moraalikoodeksit? Kas neil ei jätku selleks tarkust – vaimupotentsiaali?  Seda mitte. Lihtsalt – Võimuhaaramine ja Riigipiruka jagamine oma kasuks on nii räpaseks tehtud meie poliitikute poolt, et ei kannata mingit eetika-moraalikriitikat välja. Pealegi, kui ka töötataks mingid (rahva meelest vastuvõetavad) eetika ja moraalinormid välja – siis parteide liikmed nagunii ei täidaks neid. Seega on neil lihtsam neid norme üldse mitte välja töötada.

Parteid ise oma poliitikuid vajalikul kombel välja ei õpeta, sest nad ei soovi endi keskele teistsuguseid inimesi (eetilisi-moraalseid). Seetõttu poleks ka parteiline koolitus, vaid selle koolituse programmi peaksid koostama ja koolitust läbi viima neutraalsed – parteitud isikud.

ENSV-NSVL ajal oli selline kord, et teatud parteilises hierarhias mingi taseme saavutamisel pidi olema vähemalt samal tasemel parteiline koolitus. 

Poliitikutele tuleb kõigepealt selgeks teha, et nemad pole jumalused Rahva üle, vai Rahvas on nende JUMAL. Siis tuleb „jumalustele” (poliitikutele) selgeks teha, et nad on ikka lihast ja luust surelikud – nad pole kõrgemalt poolt määratud kaaskodanike küürudel liugu laskma ja mõnulema töötajate arvel. Neile „jumalustele” teenivad raha ja maksavad palka kaaskodanikud – mitte parteibossid. Pole ilus halvustada ja mõnitada inimesi – kes neid toidavad. Riigikogulased PEAVAD teenima Riigi ja Rahva huvides – mitte oma partei bossida ja parteilaste endi isiklikes huvides.

Kuidagi tuleks poliitikutele selgeks tehe, et ILUS OLEKS mingil määral ka ISE oma vigade eest vastutada… Aga see hakkab kalduma juba UTOOPIA lainele.    

Pealegi peaksid nad selgeks tegema, et poliitika on kompromisside kunst. See – mis nad Riigikogus teevad – on praegu TEERULLI poliitika ja ei käi kokku normaalse poliitikaga.

Niisuguseid teemasid haaravat kursust peaks meil läbima iga algaja poliitik igast parteist. Elu on näidanud, et nende põhitõdede vastu eksivad peaaegu kõikide parteide poliitikud-politikaanid.

Selliseid kursusi saavad algatada-korraldada – läbi viia AINULT enamuse Parteide ühisel kokkuleppel.

Kas see on meie Parteide puhul mõeldav?

Vaadeldes Parteide tegutsemist Riigikogus, siis  - lähiajal küll mitte.

Seni peame leppima harimatute, Riigi ja Rahva huvidest, elust-tegutsemistest irdunud jupi-jumalustega. 

http://leopall.blogspot.com/2013/02/poliitikud-ja-poliitiline-haridus-1.html

http://leopall.blogspot.com/2012/10/blog-post.html       

Häbi peaks olema näiteks T R, R L, J L, M M, U R, M L, J P..... nimetada ennast  POLIITIKUKS… On aga  MEIL "HINNATUD  poliitikud".

Poliitikud ja poliitiline haridus... 1

Vähe  häid poliitikuid.

Meie poliitikute-polikaanide üldpilt on väga kirju. Nii oskuste kui-ka hariduse tasemelt. Ülikooli diplom ei anna haritust – vaid annab diplomi haridustaseme õppekursuse läbimise kohta. Inimese edasine käitumine ja elu näitab seda –kas ta on ka haritud.  Paljudel poliitikutel on parketil liuglemise haridus, paljudel tagatoa-intriigitsemise haridus, paljudel on kuulsate vaemate nime haridus (olles ise täielik null), mõnedel naispoliitikutel parteibosside voodiharidus. Kõigil on erinev ja ebaühtlane nii üld- kui poliitiline haridus. Mõnedel poliitikutel puudub nii haridus kui haritus ja nad on täielikud matsid. Ometi „edukad” poliitikud. Nende edukuse poliitikas määrab oma Partei bosside soosing.  

Politikaane-poliitbroilereid on meil nende hulgast kes meil ennast poliitikuteks peavad – üle 95%. Enamus neist politikaanidest on võimuahned karjeristid-konjuktuurlased, kes otsivad kohta – kus sogasem-sügavam vesi, kust oleks hõlpsam suuremat kala(raha) püüda.  Palju esinevad ajakirjanduses poliitikuid-politikaane – kellel pole sisuliselt mitte midagi öelda, või ajavad lausa nõmedusisuust välja – ise sellest aru saamata.

Meie politikaanide võimuahnuse võib võrdsustada ka nende endi  rahaahnusega. See paistab välja võimurite igal tasandil mingi astme saavutamise puhul alates kohalikust omavalitsusest kuni hierarhia tippu välja. IGA meie politikaan kasutab oma võimu võimalusi ka (või peamiselt?) ISIKLIKUKS  rikastumiseks. Ilmseks näiteks on meil alates -  kohalikud vallajuhid kuni siis ka valitseva Presidendini välja. Siinjuures - Riigi ja Rahva vajadused on neil meeles niivõrd- kuivõrd - on seda vaja ainult  oma võimu (ja sellega kaasneva raha) saavutamiseks.

Kuidas meil saadakse poliitikuks? Kõige tähtsam on muidugi isiklik tahe – võimalikult vähe ise ära teha, võimalikult suurt võimu omada ning võimalikult suur amps riigipirukast hammustada. Suureks  eelduseks poliitikuks saamisel on sellised omadused nagu: vastuvaidlematu allumine  OMA partei juhtkonnale, libekeelse jutu soravus, talutav esinemine teiste ees, hea valetamisoskus, oskus keerutada ja mitte midagi konkreetset välja öelda pika kõne peale. Tähtsaimad omadused on -  suur VÕIMU ja OMAKASU-IHA.

ENSV ajal oli parteiline koolitussüsteem välja töötatud ja toimus kvalifitseeritud parteiline koolitus inimestele (partorgidele), kes olid juba näidanud eeldusi heade parteiliste töötajatena. Keskastme parteijuhte Eesti jaoks õpetati meil Kehtna parteikoolis ja kursus kestis (vist) 2 aastat. Kõrgema parteilise hariduse sai NLKP Leningradi kõrgemas koolis. Kehtis nii päevane kui ka kaugõppevorm. Siis oli asi lihtsam selles suhtes, et oli ÜKS  PARTEI, kelle tarbeks kursante koolitati, sai seda teha ühe õppeasutuse piirides, ses õpetuse siht ja eesmärgid olid ju samad.

Praegu on küll mitu parteid, kuid partei-poliitikute algteadmised on iga partei-erakonna jaoks ühised, mida võiks (algteadmisi) õppida ühes koolis. Näiteks filosoofia algteadmised, suhtlusoskus, valitsemise algoskused ja selle rakendamise metoodika, valetamise algtõed ja valetamise serveerimise viisid jne… Miks mitte ka kõigis parteides lokkav ebaseadusliku annetuste-hüvitiste varjamine või seaduslikuks vormistamine, parteide võimu-rahaahnuse varjamine… jne. Eks spetsialistid teavad seda minust paremini.

See väide, et meie parteid on erinevad maailmavaadetelt või… ma ei teagi milles veel… Keskerakond ja Sotsid olevat vaskpoolsed, IRL ja Reformarid aga parempoolse maailmavaatega.

See jutt on tühi pläma. Vahe on vaid selles –kumb partei kummalt poolt raha vaatab. Ühelt poolt on rahal tõesti hoonekujutist natuke rohkem  ja teiselt poolt rahanumbreid natuke rohkem ja suuremalt. Aga see pole parteide maailmavaateline erinevus . Kõik need parteid vaatavad raha- võimuahnelt sellesama EURO peale  üks partei vaatab saadava rahatähte vasemalt poolt – teine partei rahatähte paremalt poolt kas see siis ongi kogu paljukiidetud MAAILMAVAATELINE  erinevus – vasak-paremoolsus?

Praegu meie parteid oma broilereid-karjeriste süsteemselt välja ei õpeta. Poliitikute väljaõpe toimub iseõppimise toel partei juhtkonna eeskujule toetudes ilma süsteemse väljaõppeta. Õpitakse partei tagatubade intriigidest, parketilaudadel toimuvast, paljud naisparteilased ka parteibosside voodites.

Potentsiaalse poliitiku kandidaadi haridusel, tarkusel ja isikuomadustel pole siin mingit tähtsust. Edaspidises karjääris on tähtis päritolu, sõpruskond, varanduslik seisus… (Taavi Veskimägi, …), meeldimine ja sõnakuulekus Partei tagatoale, oskus allutada isiklikud ambitsioonid juhtkonna tahtele ja juhtkonna iga liigutuse tormiline heakskiitmine.

Miks see nii on? 

Sellepärast, et meie politikaanid ei vastuta ei Riigi  ega Rahva ees, vaid vastutavad ainult oma Parteide juhtkondade ees, kes on sama võimu- ja rahaahned kui parteide politikaanidki.

Ühesuguseid ahneid seovad samasugused huvid ja samasugused tutvus-sõprusringkonnad. Kui hakkad vastu oma partei juhtkonnale, siis tambitakse Sind maha  madalamaks kui muru; kui aga truualamlikult haugud kaasa ilma oma arvamuseta – siis ootab Sind helge tulevik – mitu tasuvat töökohta – kus pole tarvis tööd teha, saavutad isikliku kuulsuse ja heaolu – tarvitsemata ise muud midagi teha kui ainult noogutada ja õigel ajal õiget värvi nuppu vajutada.

Kuidas meil saada poliitikuks ? Kuidas saavutatavad meie politikaanid oma hea koha ja hea elu?

Politikaanlus – poliitbroilerlus algab Partei noortekogudest (võib ka hiljem).  Haridus pole tähtis, sest kõrghariduse diplom pole näitaja, mis näitaks  inimese  haritust. Pigem on tähtsam poliitiline tegevus  PARTEIS!   

Kas meie poliitikutel on üldse õppusi-õpetamist vaja?

Selge see, et meie poliitikutele pole vaja õpetada aatelisust, missioonitunnet, patriotismi. inimlikku suhtumist kaaskodanikesse. Pole mõtet õpetada niisuguseid asju mis neile külge ei hakka ja mida nad elus edaspidi kunagi ei kasuta. Ka eetika ja moraali õpetamine  on tulutu tegevus, sest neisse on juba sisse juurdunud meil viljeldav hundimoraal – kõveraks kasvanud puud enam sirgeks ei painuta. Ka tööarmastust, ausust, vaeste abistamise vajadust või vanemate austamis-abistamise vajadust õpetada on meie poliitikutele – on tulutu ja tagajärgedeta tegevus.

Muidugi, meil pole nii paljude poliitikute  järgi vajadus, et selleks avada eraldi õppeasutus ja õppida seal aasta-paar. Selleks võiks avada mõne ülikooli juures kursused, kus avatud ülikooli vormis (kaugõpe?) viia läbi pooleaastased -aastased kursused poliitikutele/poliitikahuvilistele – sõltumata parteilisest kuuluvusest, sest kõikidel parteidel on väga palju ühist algteadmises, mida ei pea ise uue jalgrattana leiutama hakkama. Milleks hakata leiutama ja ise oma vigadest õppima hakkama kui teadmised vigadest on olemas ja neid saab väga edukalt õpetada.

Aga ehk polegi poliitikuid vaja õpetada, sest nad on niigi targad ja eriti ei salli kui keegi on neist targem või - neid - tarku poliitikuid - õpetatakse?

95. aastapäevakõne... 3

Eesti Tulevikust.

Meie Eesti on kahtlemata demokraatlik riik –seda teavad kõik. Aga meie ise peame alles õppima – MIS  ON  DEMOKRAATIA. Vaat sellepärast peame me parteidele andma vähemalt miljon eurot igal aastal (nagu oli plaanis DASA –MSA planeerimisel). Parteid peavad uurima – kuidas suurendada oma demokraatlikuna näivat VÕIMU halli massi üle, välistama ka juhusliku vastutuse võimalust iga parteiliikme puhul. Partei on ju ikka MEIE  AU, MÕISTUS JA SÜDAMETUNNISTUS.

Meie  Riik on ikka hoolitsenud kõige vaesemate eest. Meil on kõige vaesemaid abivajajaid umbes 3-4% (parteiliikmed). Parteide finantsiliseks ülalpidamiseks peame Parteidele andma VÄHEMALT 10 miljonit eurot aastas. Lisaks lubame Parteidele annetuste andmised eraisikutelt ja juriidilistelt isikutelt, ettevõtetelt ja selle annetuse suuruse võrra vabastatakse annetajad igasugustest maksudest. Kaalumisel on ka igale Parteile Riigi arvelt 500 manageri (partei liikmete hulgast) koha loomine. Meie Parteid  PEAVAD domineerima halli rahvamassi üle! Kuigi. MEIE Rahvaks peaks lugema  TOOMPEA- ja KADRIORU  RAHVAST.

Me pole unustanud ka töötuid. Nendele töötutele, kellel on Tööbüroosse registreerima  kõndida üle 10 km, anname tasuta aastas 1 paari kingade pooltaldu, et nad saaksid kompensatsioonina büroosse kõndimisest kulunud kingi parandada.

Viimasel ajal on palju kuulda seda, et palju eestlasi lahkub Eestist. Viimase uuringu põhjal olevat neid isegi  37%. Aga see on ju Wery OK! Inimesed lähevad laia maailma, õpivad, saavad targemaks ja vähemalt pool protsenti lahkunutest tulevad tagasi PALJU  TARGEMANA  Eestit üles ehitama.

Väide, et  Eesti jookseb eestlastest tühjaks – see on absurd! Meie püstitame loosungi – IGASSE PERESSE 10 LAST! Seejärel KÕIK  Meie noored naised kipuvad kohe meeste vooditesse, siis sünnitama – ja 15 aasta pärast on meid juba 2 miljonit!

Eesti seni geniaalseim bränd ”Wellcome to Estonia” on edasi aktuaalne ja toob siia hulgaliselt investoreid selleks, et meilt rikkusi maksuvabalt  välja viia. Nüüd on aeg uuendada brändi, et näidata meie demokraatia suurust ja tuua meile juurde kvaliteetinimesi. Oleks aeg kuulutad välja uus konkursss-võistlus, mille preemiaks oleks samuti 13 miljonit Eurot. Selle konkursi võitja on ka juba enam-vähem teada  - see on sama – eelmise geniaalse brändi geniaalne looja. Ka võidulause on on teada „Welcommen – geyd  ja  lesbid!” . Me seadustame homo-abielud. See toob maailma erinevatest maadest homode demokraatiat nautima, tuues meile seega rahvast juurde – nad parandavad ka meienegatiivset iivet.

Meil on positiivne näide Eesti arengust edasise demokraatia teel – meie Jääkelder rahva ettepanekutega. Rahva rumalate ettepanekutega saame me hakkama ja nullime KA KÕIK nende ka asjalikud ettepanekud formaalsete väidetega – oleme ikka Demokraatlik  riik!

Eesti tee on siiani näidanud, et me oleme õigel teel!

Ühtse Euroliidu juhtimise all võidukalt – Eesti  lõpuni!   

Eelmine  blogi sel teemal..

http://leopall.blogspot.com/2013/02/95aastapaevakone-2.html?utm

95.aastapäevakõne... 2

Eesti  Olevikust …

Kambakeste Esinduskogu e. Riigikogu on nüüd tööle asunud professionaalsena ning seda professionaalsust on kõikjal näha.

Professionaalid on suutnud elu nii edasi viia, et RAHVA elu (Toompeal ja Kadriorus) on muutunud heaks – võib öelda, et meie Rahvas elab Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Meil on normaalsed palgad normaalsete hüvitiste ja kompensatsioonidega, meie abikaasad on kindlustatud 30%-ga abikaasade palgast, meil on kasutada tasuta autod, ka töö- ja puhkeaeg on heal tasemel.

Millised on meie professionaalse Riigikogu ja Valitsuse saavutused, mis näitavad hoolt Riigi ja Rahva heaks?

Rahva elatustaseme tõstmiseks on kulutatud kogu meie pärandiks jäänud kuld. Varem Riigile kuulunud väärtuslikeim vara  (galeerid, tehased, kolhoosid-sovhoosid, ettevõtete vara) on edukalt ärastatud-erastatud. Euroliidust saadud miljardilised toetused on ära suunatud vajalikele objektidele ja vajalikele inimestele. Tähelepanu väärib seejuures see, et need ärastamised-erastamised-jagamised ei ole esile kutsunud mitte mingit vajadust VASTUTUSE järele – see on niivõrd hästi tehtud.     

Tähtis saavutus on ka see – kui ENSV ajal oli kehtestatud kommunismiehitaja moraalikoodeks, mis sisaldas sisuliselt aegunud kristlaste kümmet käsku ja võõrriigi ideoloogiat – „inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend”… Viisime alguses sisse meile hoopis lähedasema  moraali, mille vaimus kasvatasime tulevast põlvkonda – „inimene on inimesele lupus!”. Oleme jõudnud järeldusele, et meie Riigile-Rahvale pole tarvis mingit eetikat ning moraali – ilma selleta saab Toompea-Kadrioru Rahvas hoopis edukamalt hakkama!

Suure murrangu oleme saavutanud ka töö mõiste ja töö kasulikkuse alal.

Kui ENSV ajal hinnati materiaalsete väärtuste tegemist ja füüsilise töö tegejaid, siis meie juurutasime hoopis kaasaegsemat töö ja töö väärtustamist. Matriaalsete väärtuste loomine on küll vajalik, kuid see ei vii meie ühiskonnaelu  tormiliselt edasi. Õige  edasiviivtöö on ikka poliitikute intelligentne töö –ütleb ju vanasõnagi – SUUGA TEEB TA  SUURE LINNA – KÄTEGA EI MIDAGI. Sellest tegime õige järelduse – see, kes suuga töötab – see on kallist palka väärt; see, kes niisama materiaalseid väärtusi loob, see rabelemine ei vääri palka.   

Paljud väidavad, et inimesed elavad nii vaeselt, et 50-60 tuhat last heidavad magama tühja kõhuga… kuid see on ju ometi tervislik – siis pole karta liigset rasvumist. Aga meie Riigi puhul on see ilmselge liialdus. Näiteks täna saame siin kõik süüa head-paremat alates kalamarjast-linnukeeltest shampanjani välja niipalju kui kulub – seda kõike tasuta… Ja see pole ainuke päev aastas, kus saab niimoodi tasuta süüa. Aga siin ma ühtki „nälginut” last ei näe. Seega – väide nälgivatest lastest on BLUFF. Ilmselt meie põlise verivaenlase Idakaru vaenulik propaganda.

Kurjad keeled räägivad, et meil on Euroopa kõige kõrgemad otsesed ja varjatud maksed.. Pole kontrollinud – see võib ka tõsi olla. Aga meil peab kõik tasakaalus olema nagu  eelarves ikka. Kuigi meil on KÕRGEMAD maksud, on meil see-eest lohutuseks jälle Euroopa madalamad PALGAD! Yasakaal peab olema! Pealegi – need maksud VEEL  ei ületa meie elanike alampalka, mida saavad 65-70% meie töötajatest.  Seega – ka maksude tõstmiseks  veel ruumi jätkub.

Ligilähedasel teemal:

Eelmine http://leopall.blogspot.com/2013/02/95aastapaevakone-teesid-1.html

http://leopall.blogspot.com/2011/08/meie-parim-presidendikandidaat.html

95.aastapäevakõne teesid 1

Projekt

M I N E V I K U S T

Eestisse tõid kultuuri 13. sajandil Saksa Ordurüütlid, kelle juhtimisel hakati ehitama kindlustusi, losse ja mõisaid. Koostöö kohalike matside ja sakslatse (kultuuritoojate) vahel laabus hästi ja  siin elanud sakslased jäidki harjumusest nüüd juba baltisakslastena meie/oma maale siin elama. Meie rahvas rügas tööd teha, maksis Baltisakstele makse ja kümnised võõrkirikule. Baltisaksad omakorda õpetasid meie Matse töötama, selgitasid – mis on kultuur ja aeg-ajalt parandasid läbi Maali-Juuli (naisliini) meie geneetilist verd. Toimiti vastastikku igati kasulikult.

Meie ilusa, idüllilise rahvuste kooselu katkestas aga idabarbarite – Tsaar Peetri juhtimisel –meie maade vallutamine. Nii algas kaks sajandit kestnud orjaike Vene vallutajate metsikuste all.

  

Eesti sai Vene Tsaari-ikke alt vabaks 95 aastat tagasi. Ta hakkas ehitama uut iseseisvusperioodi.

I Maailmasõjuast ja Vabadussõjast tulles pidi sõdadest laastatud maale ehitama meie oma uue  Riigi. Meie riigielu asusuid juhtima demokraatlikult valitud profaanidest koosnev Riigikiogu, kus töötati patriotismist ja missioonitundest - toetudes entusiasmile. Kuigi Eestit juhtisid oskamatud amatöörid, saavutati meie elanikele mõningane edu elatustasemes nii maal kui linnas.

Kuna I iseseisvusperiood jäi lühikeseks, suutis rahvas amatööride juhtimisel vähe ära teha ja päranduseks jätta: paar uut allveelaeva, mõned lennukid, hea põllumajandus ja tosina tonni võrra kulda.

Algas meie riigi NSVL-aegne okupatsioon. Algas küüditamise- ja kollektiviseerimise verine periood. Meie riik paisati tagasi kiviaega. Kolhoosides magasid inimesed suurtes barakkides hulgakesi koos, kus traktor õhtul tõmbas kolhoosirahvale magamiseks tekinäru peale ja hommikul omakorda traktor tõmbas neil teki pealt.

Kui mõni joodikust kolhoosnik juhtus mõni päev aastas kaine olema ja tööle minema, siis rakendas ta 3-4 eite harkadra ette ja tegeles kündmisega; talvel aga läks ta kivikirvega metsa puid tegema.

Ei teatud siis nagu kultuursetes Euroopa maades –mis on restoran, ei teatud arvutite või mobiiltelefonide olemasolust midagi. Kogu muusika tehti kolmekeelsel balalaikal, mille muusikajärgi vihuti „tsastuskat” tantsida.

Tööstus? „Kreenholmi Manufaktuuris” kooti käsitsi ja kangastelgedel kangaid –kusjuures lõng kedrati  eitede poolt vokkidel! Tehastes „Marat” ja „Baltika” käis riiete tegemine umbes sama moodi. Tehases „Punane Ret” klopsisid mehed puitkaste kokku, millesse pandi sisse välismaalt toodud väntoreli mehhanisme. Olid ka mõned laevad koondunud TK „Ookean” alla, aga need olid puualused, mida sõudsid merel paarsada aerutajat laeval.      

Õnneks ei saanud see kiviaeg meil kaua kesta. Meie oma Kalevipojad - Mart ja Siim - ässitasid mehed ülesse ja Kaks Kalevipoega lõid vene sortsid üle Peipsi järve Venemaale põgenema.

Algas XX. Sajandi  Eesti II Iseseisvusperiood.

Siin ulatasid nüüd oma abikäe juba maailma edukad riigid alates USA-st ja progressiivsed Euroopa riigid  eesotsas Saksamaaga.

Eesti astus sõbralike riikide abil otse feodalismist edukate Euroopa riikide hulka. Kõigepealt saadi teada maailma tehnilisest progressist. Saadi teada mobiilide ja arvutite olemasolust, striptiisibaaride ja pornotööstuse eksisteerimisest. Saadi teada – mis on AIDS ja narkomaani. Kõigil neil aladel olid eestlased usinad ja edukad õpilased. Peagi olid nad juba Euroopa juhtivate (kui just mitte parimate) hulgas. Nii arvutite „Tiigrihüppes”, narkomaanide kui ka AIDSI-haigete hulga poolest olime kindlalt Euroopa esikolmikus.

MEIE  MAALE   SAABUS   PROGRESS !!!  

ENSV seni riiklikud tehased, kolhoosid, kaardimajakesed ja laevavrakid kingiti-müüdi poolmuidu väljamaalastele muuseumieksponaatideks.

Kuna I Iseseisvusperioodi ajal juhtisid riiki amatööridest Riigikogu, siis otsustasime palju suurema efektiivsuse saavutamiseks luua suurepalgalised, paljude hüvitiste-soodustustega PROFESSIONAALSE RIIGIKOGU.   

Kuna maailmas on tavaks, et riike juhivad Parteid, konkureerides omavahel, otsustati ka meil sõpruskambakesed nimetada parteideks/erakondadeks ja lasta ainult kambakesed riigipiruka juurde seda ise sööma ja sõpruskonnale jagama. Need kambakesed lasevad valida oma liikmeid ja määravad siis need esindajad Kambakeste Esinduskokku – mida traditsiooni järgi hakatakse Riigikoguks nimetama.

Veel Eesti  Olevikust  ja Tulevikust…..  

Y. Toom eesti keel.... 2

Y. Toom…. 2

Jätkuks U. Reinsalu ja IRL kohta. Enne RK valimisi „Sõlmis IRL  „Lepingu”” valijatega – kui nad osutuvas valituks, siis nad – VIIVAD KODUKULUD ALLA!! Kaks aastat on möödas – KODUKULUD näitavad tugevat  kasvutendentsi. Gaasikütte hind kasvab, veehind kasvab, elektrihind tegi sel aastal kõrghüppelise kasvutendentsi - 20-26%. Kodualune maamaks küll kadus, kuid selle-eest kasvas ligi 3 korda kodualuse maaga külgneva maa hind.

Delfist - Kodukulude allatoomise loosungiga võimule saanud IRL põhjendab praegu sõnumit kommunikatsioonihäirega. Seni on oma sõnumite avalikkusele mõistetavaks tegemisega hädas olnud Reformierakonna poliitikud, kes tihtilugu on pidanud selgitama, mida nad ühe või teise lausega on mõelnud. Nüüd on üsna samasuguses seisus Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kelle juhtliikmed peavad seletama, mida tegelikult mõeldi valimisteaegse iseenesest selge loosungiga „kodukulud alla”.

http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-irl-kodukulud-alla-vois-olla-liiga-lihtsustatud-sonum-aga-petnud-me-ei-ole.d?id=65676442  

Kahju,  et  Toompea  pilvedes  elav minister EI TEA-TUNNE rahva tegelikku elu ja räägib rumalusi.  Kahjuks  võhik -rumal minister -  targutab  asjadest - millest  tal endal aimugi pole... aga siiski on ta - Eesti elu mitte tundva  erakonna ESIMEES.

Kuidas ministrid sellest aru ei saa, et väga paljude eestlaste Eestist lahkumise põhjuseks on just MAJANDUSLIKUD raskused – nigel palk ja kõrged KODUKULUD. Kuigi MEIE PALGAD  on Euroopa väiksemaid, on kaupade hinnad maailma teiste riikide tasemel.

See, et meie Rahva elatustase edeneb VÄGA AEGLASELT – selle põhjuseks on meie RUMALAD VALITSEJAD KES EI OSKA meie elu edasi viia. Kuna NENDE elu on hea, siis arvavad nad, et ka teised meie elanikud   elavad hästi. Samas inimesi – kes suudaksid meie riiki arendada – neid ei lasta võimu lähedale, sest võimuseltskonnas on omad semud kõik ringkaitses.

Harta 12 saavutas selle, et LAEKUS HULGALISELT ettepanekuid – nende hulgas ka palju tühja kõma, kuid kui palju neist asjalikest ettepanekutest ellu viiakse??

Eugen Veges (eveges.blogspot.com) -  „Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuaril 2013.a. 1 286 540 inimest. Aastaga rändas välja 10 871 asukat, mida on 4657 võrra enam, kui aasta varem.  Tendentsi (väljaränne kasvab 133 protsenti aastas) jätkudes pole eestlastest Eestimaa tühjaks jooksmist vaja kaua oodata. Kümne aastaga peaks plats puhas olema, uutel asukatel võimalus omavahel suuremate rahvaste keeltes suhelda. Võimaliku stsenaariumiga spekuleerimine näitab, et Eestist väljaränne on kaugel normaalsest. Kui päevas lahkub Eestist 30 inimest, siis tähendab see seda, et elukeskkond vajab kodanikusõbralikumaks muutmist. ….”

Ka rahvaloenduse statistika Eesti elanike kohta on ka  kunstlikult saavutatud. Näiteks loetakse Eesti alalisteks elanikeks loendatute hulgas inimesi, kes aastas viibivad kaks kuud Eestis. Selline küsimuse püstitamine on nüüd küll väga kaheldava väärtusega.

Kui Eestist lahkus möödunud aastal üle 10 tuhande elaniku ja lahkumiste arv näitab kasvutendentsi igal aastal ligi kolmandiku võrra… Lahkujad on ikka kas sünnitusealised või pered koos lastega, kohale jäävad aga juba sünnitanud pensionärid ja pensionieelikud. Selle tõttu näitab Eesti iive edaspidi üha suurenevat vähenemise tendentsi.

Millega loodavad meie valitsejad puudujäägilist iivet pöörata kasvutendentsi? Kas nad tõesti arvavad seda, et piisab Parteidel püstitada loosung: „Igasse peresse VÄHEMALT   10 last!!” Ja OTSEKOHE tabab eestlasi sünnitusbuum”. Või seadustatakse viimasel ajal kavas aktuaalne – Lubada ja seadustad omasooiharate (gayd-lesbid) abielu ja perekonnad. Kas tõesti loodetakse meie IIVET tõsta? Või arvatakse, et – Teistest riikidest (kus see seadustatud pole) – tormavad kõik omasooiharad siia  elama?

  

Meie  riigis - LOLLUS  JA  ELU MITTETUNDMINE valitsejate - ministrite poolt  ON IGAPÄEVANE ASI - mitte Parteijuhi - ministri puhul VÕHIKU  TAUNITAVUSENA.  

Valitsejate reaktsioon Yana Toomi intervjuule näitab seda, et nad võtavad valikuliselt NEILE sobiva (vene sovinismile viitava osa) ja materdavad intervjuu (osas mis kõigile rahvuslastele meeldib) põhjalikult maatasa. Ratsionaalse osa – eesti keele ja rahvuse huku kohta aga vaikivad maha ja sellest endi kohta mingeid järeldusi ei tee.   

Meie valitsejate (Riigikogu  ja Valitsus) tegevus/tegevusetus viib selleni, et eestlased on peagi Eestimaal pisike rahvusgrupp nagu praegu mordvalased, marid, udmurdid….

Meie Valitsejad ei täida juba meie Põhiseaduse PREAMBULIT, seda enam täidavad nad PÕHISEADUSET ainult seda –mis  neile sobib.

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –

Eelmine arvamus Y. Toom… 1

http://leopall.blogspot.com/2013/02/ytoom-eesti-keel-1.html

Y.Toom - eesti keel... 1

Yana Toomis, eesti keele ja  eestlaste kui rahvuse  väljasuremisest

Kogu möödunud nädala on laineid löönud riigikogulase Yana Toom’i artikkel eesti keele ja eestlaste peatsest väljasuremisest. Artikkel ilmus vene keeles vene ajalehes. See artikkel on kirjutatud kaunis värvikalt ja 4-5 lehekülge pikk. Kuna see lõi kõmulisi laineid, tõlgiti see ka eesti keelde. Põhimõte oli selles, et noored eestlased lahkuvad välismaale, noored venelased lahkuvad välismaale, iive on madal ja nii sureb eestlane omal maal pikkamööda välja. Välismaal sündivad eestlased hakkavad rohkem oma emamaa keelt tarvitama ja unustavad eesti keele. Eestisse jäävad eestlased surevad välja, samas hakkavad nad üha enam igapäevaelus tarvitama inglise keelt ja eesti keel ja  eestlased muutuvaad harulduseks ning hääbuvad üpris ruttu. Seal on ka sovinistlikku (vene) alatooni jne… Jutt on iseendast pikk ja üsna värvikas. 

Jätaks kõrvale neeed sovinisminoodid ja keskenduks kahele kesksele teemale:

1.     Eestlaste riigi hävimisele ja 2. Eesti keele hävimisele. 

Kõige esimesena ja üpris vihaselt reageeris sellele artiklile  IRL esimees ja samas isikus Kaitseminister Urmas Reinsalu artikliga - Vara parastad-. http://www.postimees.ee/1124312/reinsalu-vara-parastad-yana-toom

«Yana Toomil ei ole õigus ei demograafiliselt ega väärtuseliselt. Eesti keel ega rahvas ei sure välja,» ütles Reinsalu. Samas Yana Toom toob meie enda statistika põhjal argumenteeritult välja nii selle – kui palju ja miks lahkuvad noored, suhteliselt läbilöögivõimelised /andekad inimesed välismaale. Lahkuvad just töö- ja sünnitusvõimelised inimesed, kes loovad endile ALALISE KODU väljamaale. Eestisse jääb ühe rohkem pensionäre (kes enam ei sünnita), kuna sünnitusealised lahkuvad – siis langeb hoogsalt iga järgneva aastaga ka iive.

Edasi selgitas Reinsalu, et demogaafilisi mõõnaperioode on Eesti ajaloos varemgi olnud. «Neid on olnud ka meie naabritel. Lisaks suurele majanduserinevusele põhinevale rändele mõjutavad meid üldine õhtumaade madal iive ning mitmesaja tuhande kaotatud inimesega okupatsiooniaja ja sõja demograafiline auk.»

Tihti tuuakse näiteks seda, et peale Põhjasõda sõdade, nälja ja katku tulemusena oli Eestis umbes 100 000 elanikku. Kui tol ajal oli igas peres 5, 7, või 9 last. Kas siis Reinsalu ja teised meie Valitsejad arvavad naiivselt, et ka meie kaasaegsetesse peredesse hakkab sündima ÜLE kolme lapse? Praegune tendents näitab vastupidist. Paljud naised pühenduvad karjäärile ja iseendi heaolu kindlustamisele ega soovigi lapsi sünnitada. . Paljud naised omakorda ei soovi lapsi sünnitada seetõttu, et meil  valitseb üldine vaesus ning naised  pole kindlad – kas suudavad oma lapsi majanduslikult normaalsetes oludes ülesse kasvatada.   Üha harvemaks jääb perekondi – kus peres on üle kahe lapse. Suur osa noori naisi siirduvad elama välismaale ja sünnitavad juba selle maa kodanikke, kes seal õppides-töötades üha enam võõrduvad Eestimaast ja eestlusest.

Kui Reinsalu peab silmas 18.sajandil Krimmi, Kaukaasiasse ja Siberisse rännanud eestlasi – kus loodi eestlaste külad, siis tõesti – paljud külad on osaliselt säilunud ja mõni eestlaste järeltulijatest oskab veel ka  eesti keelt. Kas see tähendab aga eestlaste ja Eesti kultuuri säilumist? Need on pigem meenutus sellest, et kusagil oli/on eestlased ja Eesti kultuur.

  Edasi jätkab Urmas Reinsalu «Majanduse areng ja perepoliitika aitavad tasakaalustada väljarännet  ja toetada iivet. Eestlasel peab olema võimalus Eestis oma pere ära elatada ja teada, et lapse sünd perre on turvaline,» ütles Reinsalu.

Kus näeb  Reinsalu NORMAALSET  majanduslikku arengut? Kas need on meie majandusettevõtted, mis on väljamaa omanike poolt siia loodud ja viivad omatulubaasi välismaale? Meie endi tootmine on ehk murdosa tootmisest. Ma kuulen ka pidevalt majandustõusust, majanduslikust edust jne… Aga millest see eelarvetulu, majandusedu tegelikult koosneb?

Kaks-kolm peamist allikat: Elanikkonna maksude (varjatud ja varjamatud) kasv elanikkonnale, Euroliidu toetused. Riigi-omavalitsuste vara müük. 

Aga kus on meie Majandusministeeriumi tegevuse tulemused? Minule meenuvad Narva elektrijaama juba ehitusjärgus poolemiljoni-eurosed kahjumid, Estonian Airi pumbatud kümneid miljoneid eurosid… käivad jutud juba selle firma pankrotist.

Kas selles on süüdi rahvas või Ministri/ministeeriumi saamatus? Kui Eesti I Iseseisvusperioodi lõpus oli rahva elatustase ja majandus palju kindlamal järjel kui praeguse sama pika perioodi järel – millest on meil siis rahul olla ja kiidelda? Kas meie majandusõitseng saabub 200 aasta pärast?  

Kus näeb U.Reinsalu meil normaalset PEREPOLIITIKAT??? Kas 19 Eurot kuus laste kasvatusraha? Kas Ülisuur sünnitusjärgne vanemahüvitis – mida saavad ehk 2-2.5% vanematest? Kas selles, et üle 50 000 lapse elab allpool vaesusepiiri?  Kas tänu meie heale perepoliitikale lahkuvad pered välismaale elama?  

KUS  ON TASAKAALUSTATUD  väljaränne? Kui aastas lahkub Eestist välismaale kümneid tuhandeid eestlasi ja meile tuleb tuhande-paari ringis, kas siis kümnekordne vahe on tasakaal? 

Kus  on Eesti poliitikas  normaalselt  TOETATUD  IIVE?? Ma saaks aru kui ministrid toetaksid iivet isikliku eeskujuga ja pered oleks paljulapselised (nagu H.-V. Seeder). Aga suuga-muinasjutuga toetamisest pole IIBEI rahva jaoks suuremat abi. Praktilisest abist IIBE toetamise kohta pole ministril midagi öelda. Meie Rahva iive on PIDEVAS-SUURENEVAS KASVUTENDENTSIS.

Teemalähedased

http://leopall.blogspot.com/2011/07/eesti-haabuv-rahvusriik.html

http://leopall.blogspot.com/2010/09/tookas-rahvas-peagi-ajalugui.

Riigikogu komisjon - naljanumber???

Riigikogu VEB komisjon – järjekordne  naljanumber??

Riigikogu  lõi parvlaev „Estonia” hukkumise uurimise komisjoni, mis töötas paar aastat. Mis on selle komisjoni tulemus? Kas põhjused-süüdlased  selgitati välja?

 Ene Ergma lõi peale „Postimehest” komisjoni n.ö. riigikogulastele  ÕIGLASE PALGA JA  KULUHÜVITISTE suuruse osas.

Evelin Seppa juhitud „Estonia” komisjoni  osas oli  vahtu palju, kuid…  Reaalseid tulemusi ei näe  ma tänini.

Milleni jõudis Ene Ergma loodud  töögrupp/komisjon Riigikogulaste palkade/hüvitiste  osas? 

See töögrupp jõudis  kogutud  allkirjade  suhtes riigikogulaste palkade –hüvitiste osas rahva  arvamusega hoopis  vastupidisele tulemusele – kõrgametnike ja riigikogulaste palkasid-hüvitisi tuleb  hoopis  tagasipöördumatult  tõsta!!!

Kui  hakata juurdlema – MIKS Evelin Sepa juhitud „Estonia” huku komisjon kuhugi  ei  jõudnud, kuid E.Ergma moodustatud komisjon jõudis  NEILE vajalike tulemusteni?

Küsimus  on nimelt selles: kes uurib, kuidas uurib ja kes uurijatest millest ja millistest tulemustest huvitatud on,

„Estonia” uurimiskomisjoni puhul  asjast huvitatud  isikuid Riigikogu sõltumatus  (uurimiskomisjonis) ei olnud.

Ene  Ergma  poolt loodud grupp/uurimisrühm ISE oli/on igati HUVITATUD  PALGA/HÜVITISTE tõusust igal  aastal – sõltumata  majanduse  ja rahv  olukorrast. Seda selle tõttu, et  nii PRESIDENT;  VALITSUS kui ka KOHVIK-KLUBI  RIIGIKOGU -  OLID  KÕIK  SELLEST   ISIKLIKUULT HUVITATUD! 

Kui isiklikud  huvid on mängus, siis…. Parteilaste – riigikogulaste puhul UNUNEVAD igasugused  aatelised-moraalsed-eetilised-riiklikud  VAJADUSED - kriteeriumid.  Jääb  nagu meil ikka alati  tavaks - AINULT PARTEILASTE,  VAHEL PARTEIDE, ENAMASTI  ikka  PARTEILSTE ISIKLIK OMAKASU  

AGA NÜÜD  VEB fondist…

Luuakse  Riigikogu (uurimis) komisjon!???

Aga  kas sellel ka mingi  mõte või mingeid tagajärgi  -arusaamisi on???  

Seda  me teame, et JURIIDILISI tagajärgi ei ole. 

Pole  võimalik süüdlast vastutusele võtta ega  kohtu  alla saata. 

Mis on  siis võimalik?   

Minu arvates  selles  VEB fondi asjas  peamised  küsimused.

1.Teha kindlaks isik, kes selle valskuse  organiseeris.

2, Kes selle raha ümberkantimise  teostas.

3. Kuhu-kellele need 32 miljonit USD kanditi – kes  need  sai? 

Kas tõesti on selleks vaja Riigikogu Erikomisjoni???

RK erikomisjon  oleks muidugi head, kui…..

1. Nad omaksid  vastavaid volitusi.

2. Kui nad  OSKAKSID  uurija tööd. Eeldatav uurimiskomisjoni esimees SD liige A. Anvelt  võib olla tantsija või deklameerija -  aga uurija?

Uurija  töö pole lihtne  kohvikuvestlus… Nii kõrge  kaliibriga  sulid oskavad väga hästi    valetada  ja neid lihtsa  vestlusega  vahele  ei  v+ta.

 Pealegi.  Riigikogu komisjon VEF –fondi töös vajab  hoopis teisi volitusi kui tavalised Riigikogu komisjonide volitused  - nad peaksid olema – lähedased riiklike uurimisorganite  volitustega.  

Ehk  veel???