Parteide PARSA

Riigikogu erakonnaseaduse muutmise eelnõu (144 SE) on vähemalt eesmärkide ja sisu poolest seatud teenima üllaid eesmärke. Demokraatia arendamine, mitmeparteiline süsteem ja selle heade mõtete propageerimine-õpetamine ebademokraatlikes maades on tänuväärne ettevõtmine. Lisaks selle seaduse-eelnõu nimetus –DASA – viitab omakasupüüdmatule abile teistes maades Demokraatlike mõtete levitamisel. Kuigi…
Kuigi tekivad suured küsitavused seaduse-eelnõu rakendamise ja selle alusel Demokraatia arendamisel nende sihtasutuste poolt meil ja teistes maades.
Miks ja missugused küsitavused tekivad seoses kavandatava DASA programmiga? Asi tundub ju üpris lihtne olevat.

- Demokraatiat saavad õpetada-arendada inimesed – kes teavad – mis on Demokraatia ja neil on kogemused-praktika Demokraatliku Riigi toimimisest. Mitte nii, et meil ei valitse Demokraatia (ehkki iseseisvumisest on möödas 20 aastat), ei teagi –mis on Demokraatia ja siis VÕETAKSE PARTEIDE POOLT endile raha – uurimaks – mis on demokraatia ja kuidas seda süüakse. Teadmata – mis on Demokraatia hakatakse Demokraatiat levitama-õpetama.

- Meie Parteid väidavad, et meil on arenenud Demokraatia!
Kas saab olla Demokraatia riigis, kus Riigivõimuorganid moodustatakse ebademokraatlikult? Arvan, et isegi teoreetiliselt ei pea see paika. Meil pole Demokraatiat, meil on sügav PARTOKRAATIA. Seega tahavad ilmselt meie Parteid - DASA-lased samasugust PARTOKRAATIAT levitada-õpetada ka teistes maades. See tähendaks seda, et hakatakse propageerima PSEUDO-Demokraatiat.

- Kas meie Partokraadid arvavad tõsimeeli, et DEMOKRAATIA on selline valitsemisvorm – mis ei arvesta absoluutselt rahva arvamusega nagu see meil kombeks on? Rahva arvamust Riigikogu lihtsalt ei kuule ega näe. Koalitsiooniparteid sõidavad opositsiooniparteidest teerulliga üle. Ühel meelel on meie Parteid AINULT – OMA PARTEIDE/PARTEILASTE SOODUSTUSTE JA RAHASTAMISTE SUURENDAMISES. Seda on Parteidel hea teha, sest seda saavad nad teha takistamatult ISE - ISEENDILE. Mõned väidavad, et raha-soodustusi ei määra Parteid – määrab Riigikogu.
- Aga kellest koosneb Riigikogu? Ikka AINULT PARTEIDE ESINDAJATEST. Või teab keegi MÕNDA PARTEITUT? Või teab keegi MÕNDA PARTEITUT MINISTRIT???

Et teistes maades õpetada ja aidata läbi viia Demokraatlikke ümberkorraldusi –peab omama head ettekujutust Demokraatia olemusest ja kõigepealt (kaasvõi esmakatsena) läbi viia Demokraatlikud ümberkorraldused oma Riigis ja Demokraatia alused juurutada omal maal. Mida õpetada teistele Demokraatiast – kui ise ei tea – mis on Demokraatia? Aga RAHA PARTEIDELE on selleks JUBA PARTEIDE POOLT ERALDATUD.
Meil on Parteides alla 4% elanikest, kuid AINULT PARTEID/parteilased otsustavad RAHVA RAHA JA VARA jagamise üle. Muidugi ei unustata endid – kõigepealt Parteidele/parteilastele ja siis kui üle jääb – Rahvale. Kahjuks on meie Parteid sellised, kes-mis hoolitsevad endi eest ja Rahva huvid neid eriti ei huvita.

Meie Riigikogu, Parteid, ametnikud leiavad, et meil on Demokraatia. Põhiseadus on meil demokraatlik. Kui aga Põhiseadusel põhinev Riigikogu Valimisseadus OLEKS kooskõlas Põhiseadusega, siis OLEKS see Demokraatlik. Aga seda – et Valimisseadus EI OLE KOOSKÕLAS Põhiseadusega – seda millegipärast ei näe Riigikogu, Põhiseaduskomisjon ega ka Õiguskantsleri Kantselei.
Põhiseadus ütleb:
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane….

- Meie Valimised pole ühetaolised ja otsesed. Riigikokku saavad isikumandaadiga (seni) keskmiselt 10% riigikogulastest. Ülejäänud 90% saavad häältega 200-4000, kusjuures määravaks on parteinimekiri e, partei juhtkonna soosing. Nii saavad tihti Riigikokku 300-500 poolthäälega isikut, välja jäävad aga 2500 häält saanud isikud. Partei juhid EIRAVAD VALIJA TAHET ning saadavad Riigikokku NEILE vajalikud inimesed.
- Valimised pole ühetaolised, sest üksikkandidaadid peavad kautsjoni kandideerimiseks maksma oma rahast, Parteide puhul maksab Partei, milleks tuleb raha ka Riigi-eelarvest. Valimisagitatsioon viiakse läbi samuti Parteirahadest – mida ei toimu üksikkandidaatide puhul.
- Ca 90% puhul kandidaatidest (kes ei saa isikumandaadi arvu täis) liidetakse parteikandidaadite Parteide kaupa üle-eestiliselt kokku (50-100kandidaadi hääled). Üksikkandidaatide puhul seda ei toimu. Loogiline on see, et 100 kandidaati saavad rohkem hääli kokku kui 1 kandidaat. Sellega VÄLISTATAKSE ÜKSIKKANDIDAATIDE SATTUMINE RIIGIKOKKU.
- Meie valimised on proportsionaalsed AINULT PARTEIDE HÄÄLTE KOGUSUMMA ARVESTAMISENI, edasi läheb juba Partei suva järgi koostatud parteinimekirja järgi kus ei arvestata valija tahet. Seega – ligi 90% riigikogulastest komplekteeritakse Parteide juhtkondade soovi järgi ning on seetõttu TÄIELIKULT sõltuvad Partei juhtkonnast.
- Partei-kandidaatide puhul liidetakse isikumandaadi mittesaanud üle Eesti valimisringkondade hääled kokku – üksikkandidaatide puhul kandidaatide häälte liitmist ei toimu.
Kas meie peame uskuma seda, et kui Valimisseaduse puhul ei järgita Põhiseaduses kehtestatud Demokraatlikke sätteid, siis DASA kehtestamisel hakatakse ROHKEM DEMOKRAATIAT kohaldama?
Kas meie usume RK väidet, et DASA raha pole Parteidele – vaid SIHTASUTUSTELE. Aga KES moodustab sihtasutused ja KES kuuluvad sihtasutusesse kuhu need rahad lähevad? Parteitutele?


Kõiki neid Põhiseaduslike õiguste rikkumist teavad Parteid, Riigikogu-Valitsus ja Põhiseaduslikkuse järgimist – kontrolli teostavad Õiguskantsler ja Riigikohus.
Miks siis neid Põhiseaduse rikkumisi ei viida kooskõlla meie Põhiseadusega?
Sellepärast, et Parteid on endile VÕIMU ja sellega kaasnevad hüved kindlustanud nende endi poolt vastuvõetud seadustega.

Mina arvan. Tõelist DEMOKRAATIAT ÜLESEHITAV Riik EI TAHA üles ehitada SELLIST Partokraatlikku RIIKI, kus on üle 50% vaeseid ja iga viies laps elab näljas - EI TAHA sellise riigi õpetusi ja kogemusi, sest siis jäävad need Riigid nälga ja vaesusesse elama.
Milleks siis see DASA programm, mis tegelikult on PARTEIDE RIKASTUMISE SIHTASUTUSTE programm.


P.S.
Lähedastel teemadel…
Partei on kasumlik äriühing http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html
Parteid müüvad oma kaupa/teenust Riigi valitsemisel meie riigile kallilt. Aga see „teenus” on ebakvaliteetne.
http://leopall.blogspot.com/2010/02/parteid-muuvad-liiga-kallilt_28.html
Dasa... või Parsa. http://leopall.blogspot.com/2012/01/kasulik-parsa.html

Miks on meil selline Riigikogu.
http://leopall.blogspot.com/2011/11/miileks-meile-selline-riigikogu.html
Dasa… või Parsa.
http://leopall.blogspot.com/2012/01/kasulik-parsa.html

Käkikeerajaid lugedes.
http://leopall.blogspot.com/2011/10/kakikeerajaid-lugedes.html