Eesti 94 areng... 4 Valitsus 2

Eesti 94 areng…Valitsemisest üldiselt
Meie Riigivalitsemisorganite suurus ja ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes I Eestiga x-150 KORADA. Kui praegu on 1 ministeerium sama suur kui I Eesti ajal KOGU VALITSUS. Kui I Eesti ajal töötas Riigikogu peamiselt missioonitundest-patriotismist, siis II Eesti ajal muudeti see Parteide poolt palgatud AASTARINGSELT TASULISEKS JA ULMELISTE HÜVITISTEGA kehva kvaliteediga Parteide Esinduskoguks – kellest SOBIKS Riiki-Rahvast riigimehena valitsema vast AINULT 10-20% - ülejäänud on sobimatu kontingent, kes kasutavad Partei kaudu Rahva arvelt saavutatud superhüvesid isiklikuks rikastumiseks. Lisaks sellele – suur osa ametikohtadest on täidetud kasutute – ainult parteigenossedele väljamõeldud ajaviiteks ja rahasaamiseks mõeldud ametikohtadega.
Kui I Eesti ajal maksti riigikogulastele kinni ainult piletiraha istungjärgule ja tagasisõiduks ja riigikogulaste sellel ajal tasuta sõidukeid ei liisitud-ostetud. Praegustele riigikogulastele liisitakse sõidukid ja sõidukite ülalpidamine Rahva raha eest. Riigikogulased saavad nüüd aastaringselt suurt palka
Kui I Eesti ajal ei ostetud rahva raha eest riigikogulastele isiklikuks kasutamiseks hobuseid-autosid, siis Nüüd saavad Parteide Esinduskogu liikmed autod liisida Rahva raha eest.
Seega, - Palju selliseid asju, mida I Eesti ajal tehti tasuta missioonitundest või patriotismist – tehakse nüüd tasuliselt ja need kulutused on nüüd Rahva kanda.
Fakt on see, et praegune Parteide Esinduskogu kulutab Riigi valitsemiseks raha TUNDUVALT (sadu kordi rohkem?) ROHKEM kui I Eesti kulutas.
Venemaal on 1 seadusandliku kogu liige umbes 200 000 elaniku kohta.
Soomes on 1 Eduskunta liige umbes 25 000 elaniku kohta.
Meil aga 1 Riigikogu liige LIGI 13 000 elaniku kohta. Kas meie Riigikogu liikmed on rumalamad teiste riikide omadest, et neid peab nii palju olema suhteliselt elanikkonnaga?
Sama seis on ka meie ametnikkonnaga. Eelmisel aastal ilmusid ajakirjanduses andmed selle kohta, et USA on võrreldes elanikkonnaga 8% ametnikke, samas on meie ametnike protsent 24- suhtes elanikkonnaga. See tähendab, et MEIL ON ELANIKE KOHTA 3 KORDA ENAM AMETNIKKE kui USA-s. See tähendab seda, et meie RIIGIAPARAAT on rahvale tunduvalt kallim ülal pidada kui teistes maades.
Võrreldes I Eestiga selle kohta statistikat ei tea. Arvan, et kusagil vahest isegi kuni 100 korda on suurenenud kulutused Riigikogule, ehk umbes sama palju ka Valitsusele….see pole ikkagi veel kõik.
Eestis on ÜLE 200 valla (1997.a. 205). Valdade arvoli varem ja on ka nüüd enam-vähem samas suurusjärgus. Kui varem oli valdades palgalisi ametikohtasid 2-3, (umbes sama ka ENSV ajal). Nüüd on tasulisi ametikohtasid IGAS VALLAS 10-50 (Viimsi vald). Valdades on kallid arvutid ja autod, luksussisustusega hooned, sisuatus… Seega on ka KOV –aparaadi ülalpidamiskulud tohutult kasvanud – võrreldes I Eesti aegsete kulutustega.

Riigikogu, ministeeriumi ametnikud, vallaametnikud ise ei tooda midagi, kuid PALKA JA HÜVITISI saavad nad TUNDUVALT ROHKEM kui I Eesti ajal.
Rida Riiklikke aktsiaseltse, Sihtasutusi arvuka hästitasustatud juhatuseliikmete (palgaliste lisa-ületasustatud poliitikutega – kes ka midagi ei tooda – kõik nad on puugina Rahva raha kulutamas. Kusjuures ratsionaalsus ja kokkuhoid pole meie riigikogulaste ja ametnike seas kuigi populaarne.
I Eesti ajal ei makstud kümnete miljonite Eurosid toetusi parteidele… Nüüd on Parteid täielikul Riiklikul ülalpidamisel, makstakse kümneid miljoneid nende rikkuste suurendamiseks ja DASA programmiga hakatakse täiendavalt Parteide ja parteilaste rikkust suurendama… Lisaks tahavad Parteide Esinduskogu liikmed edaspidi endile veel RIIGI POOLT TASUTSTATUD ABILISI, kuigi enamus Riigikogu istungite ajast on saal pool-tühi ja istungid kestavad tööpäeva asemel ALLA 1 TUNNI. http://leopall.blogspot.com/2010/06/arvamusi-riigikogust.html
...
Kas need praegused kulutused riigivalitsemises on Viiskümmend või Sada viiskümmend KORDA suurem – on need ikkagi raske koormana RAHVA kanda.
Kas meie riigikogulased on saamatumad ja rumalamad võrreldes teiste riikide seadusandjatega? Kui järeldada sellest, kuidas nad oskavad oma partei ja isikliku heaolu eest seista – siis tundub, et ei ole. Kui aga võrrelda teiste riikidega... Kui Soome esinduskoda peaks koosnema samas proportsioonis elanikkonnaga, siis koosneks Eduskunta 357-st inimesest. Venemaa Riigiduuma peaks koosnema 10 000-st liikmest. Ei tahaks uskuda, et meie riigikogulased on 28 korda rumalamad kui Vene Riigiduuma, sest Riigiduuma 2-s kojas on 700 saadikut ja valitsevad nad 140 miljoni inimese üle. Meil tuleb järgmisest koosseisust koos riigikogulaste abilistega 201 parteisaadikut valitsema 1,4 miljoni eestimaalase üle. USA-s on ametnikke 8% töötavast elanikkonnast, meil aga 24%, ehk ametnikke on kolm korda rohkem. Kas meie ametnikud on saamatumad või rumalamad? Saamatumad ja rumalamad ilmselt küll. Kõrgemateks ametnikeks ei saa ju oskuste või teadmiste tõttu, vaid ustavuse tõttu. Kuid vahest on asi selles, et parteid ostavad nii endile truid inimesi suure raha eest, sest ametnikud paneb paika ikka partei, maksab aga rahvas.