Uus Valimisseadus. Miks?

Paljud arvavad-loodavad järgmiste Riigikogu valimistega valitud saada uus, targem/asjalikum Riigikogu, kes/mis mühinal paneks Riigi elu edukalt käima. Ka järgmised Riigikogu valimised ei too Riigikokku uut/edukat kvaliteeti, sest Riigikogu Valimisseadus on Parteide poolt koostatud selliselt, et ikka võidavad VANAD Parteid ja uutel-edumeelsetel tulijatel pole Riigikokku asja. Võidab see Partei, kel on rohkem raha ja kes valib parema PR-firma oma Partei ja oma parteikandidaatide promomiseks. Need, keda Parteid esitavad kandidaatidena hääletamiseks – need PEAVAD olema Parteide tagatubade ustavad jüngrid, kes ise mõtlemata täidavad tagatubade käske. Meie Põhiseadust ei huvita – missugustest inimestest koosneb meie Riigikogu. Olgu targad või rumalad, käitugu riigimehelikult või tegutsevad nad kõike oma kasumit arvestades, olgu nad moraalsed või moraalitud, ahned või pillajad…., Peaasi, et PARTEILASED – seda küll kirjutamata Valimisseaduste alusel. Kuna Põhiseadus valitavate kohta midagi ei ütle, siis kehtivad meil Parteide endi poolt kehtestatud KIRJUTAMATA seadused, mida täidetakse palju täpsemalt kui kirjutatud seadusi. Miks on nii, et meie Põhiseaduse järgi tegutsev Riigikogu töö ei ole nii tulemuslik, Riiki ja Rahva elu edasi viiv kui - ennesõjaaegsete Riigikogude töö? Ilmselt on ikkagi tegu Riigikogu koosseisu saadikute kvalitatiivse erinevusega. Riigikogu kvaliteet – selle tarkus ja efektiivne töö oleneb inimestest, kelledest ta koosneb. Missugused inimesed sinna satuvad/valitakse oleneb aga sellest – kes ja kuidas neid valitakse. Valimisseadus peaks selekteerima kandidaatide isikulisi omadusi tulevaste saadikute osas. Pole ju loogiline – kui valimiskriteeriumi ainukeseks nõudeks (küll kirjutamata, kuid KÕIKIDE Parteide nõudeks) on – saadik PEAB eristama kahte värvi (punast ja rohelist) ja hääletama vastavalt Partei tagatoa korraldustele/arvamusele. Arvamuse lihtsamaks mõistmiseks kasutama edaspidi mõistet RIIGIKOGU (RK) nende Riigikogude suhtes, mis tegutsesid ajavahemikus 1918-1940.a. - ja mõistet PARTEIDE ESINDUSKOGU (PE) nende Riigikogude suhtes, mis tegutsevad peale 1990.a. Pealegi on nimetus PARTEIDE ESINDUSKOGU selle tegevusele ja sisule palju vastavam kui Riigikogu. Miks? a) koosnevad ainult erinevate Parteide parteilastest, sest Valimisseadus praktiliselt välistab väljastpoolt parteisid Parteile sobimatute kandidaatide PE liikmeks saamise. b) Parteid lubavad HÄÄLETADA ainult nende poolt ette pandud neile truude parteikandidaatide poolt. c) Lõpliku valiku teevad Parteide tagatoad (alla isikumandaadi saanute hulgas) nende poolt koostatud parteinimekirjade järgi arvestamata HÄÄLETAJATE arvamusega. Seetõttu saavad PE-kogu liikmeks 300-400 hääli saanuid, kuid jäävad välja 2 000 häält saanut. d) Parteide Esinduskogu liikmed esindavad oma PARTEI ja selle liikmete huve, mitte Rahva huve – vastasel korral jääksid nad oma rasvasest pajukist ilma. Miks ma arvan, et Riigikogude töö oli parem, tulemuslikum-efektiivsem kui meie Parteide Esinduskogude töö? 1. Riigikogu töötas praktiliselt ühiskondlikel alustel 2-3 kuud aastas toimusid sessioonid, mille eest tasustati saadikuid meie mõistes tagasihoidlikult. Riigikokku mindi missioonitundest Riiki ja Rahvast teenima. Tasustati tegelikult töötatud tundide eest, polnud puhkuse- ega öötöö tasu. Tasustati sõidupilet sessioonile ja tagasisõiduks. Elamise üür maksti kinni tagasihoidlikul määral elamispinna kasutamise eest. Parteide Esinduskogu töötab professionaalsena, kõrgepalgaliselt 365x24 h aastas ilma puhkuseta. Neile liisitakse autod ja kütust Riigi raha eest, antakse tasuta kasutada arvuti, telefon, rahad majoneesi ostmiseks ja tasutakse igasugused kohtumised – ka ööklubides… Parteide Esinduskokku minnakse Parteidele ja endile elatist-kasumit teenima. 2. Riigikogu. Riik tuli I-st Maailmasõjast ja Vabadussõjast sõjahaavadega. Riiklikku omandit erastada polnud, … 20 aastaga ehitati tööstus-tehased, eksporditi põllumajandustooteid, ehitati kaks kaasaegset keskklassi allveelaeva, meile jäeti 14 tonni kulda… Parteide Esinduskogu. 45 aastat oli kestnud rahuaeg, Riigil oli müüa riiklikud tehased-ettevõtted-põllumajandusettevõtted, kala- ja kaubalaevastik, müüdi metsi ja maid, müüdi riiklik tööstus- ja elamufond, Euroliidust saadi miljardeid Eurosid… Nüüd on kullafond müüdud, Riik sipleb ellujäämise nimel, keskklass puudub ja 50-60 tuhat last elab vaesuse piiril ja alla seda. 3. Riigikogu. Parteid ei elatunud riiklikest toetustest ega võtnud omatahtsi raha riigikassast. Riigikogulased vastutasid oma sõnade ja tegude eest. Parteide Esinduskogud. Parteid on muutunud kasumlikeks äriühinguteks ja elavad AINULT riiklikest eraldistest, kusjuures toetuste summad määravad nad ise endile. Siiani pole kuulda olnud, et mõni Partei või Parteifunktsionäär oleks vastutanud tema poolt Rahvale tekitatud miljoniliste kahjude eest. Parteide Esinduskogu ülalpidamine (vaatamata tehnilisele progressile) on sada-paarsada kallim kui Riigikogu ülalpidamine. 4. Riigikogu. Koosnes eetilistest-moraalsetest inimestest, kelle eetilise ja moraalse palge eest valvasid seadused, valijad ja teised Parteid. Parteide Esinduskogu. Viljeleb hundimoraali, ise ei suuda moraalikoodeksit vastu võtta, kuna teavad ise, et eetilise moraali asemel kasutavad JOKK süsteeme, (sellest ka segased seadused, mis võimaldavad jokkimist). 5. Riigikogu. Võisteldi teiste parteidega, kuid lõpptulemusena tegutseti Riigi ja Rahva hüvanguks. Võeti vastu arusaadavad seadused, mis tõid hüvangut nii meie Riigile kui Rahvale. Parteide Esinduskogu. Peamine on – võitlus teiste Parteidega oma Partei VÕIMU ja Rahva raha jagamise üle – arvestamata Riigi-Rahva hüvanguga. Vastu EI VÕETA seadusi, mis on esitatud VALE Partei e, opositsioonipartei poolt – sõltumata sellest – kui hea ja vajalik see on Riigile. Järeldus? Ehkki küll natuke idealistlik, kuid - Riigikogud olid PALJU odavamad ning töötasid PALJU efektiivsemalt kui praegused PARTEIDE ESINDUSKOGUD! Selle otsustamises on suur osa meie VALIMISSEADUSEL. Enne, kui ei muudeta RK Valimisseadust, ei muutu RK töös miski. Parteid võitlevad VÕIMU ja RAHA pärast, unustades Riigi ja Rahva. Kui tähtis oli RIIGIKOGU koosseis - selle kvalitatiivne koosseis meie SÕJAEELSE PÕHISEADUSE arvates? See on kirjas 1938.a. Põhiseaduse paragrahvides.

Riigikogu Valimisest - 1

Meie kehtiv Põhiseadus ei reguleeri millegagi meie Riigikogu moodustamise seadust ei isikute ega isikute koosluse osas. Kõik jäetaks Valimisseaduse ülesandeks. Iseenesestmõistetavaks peetakse seda, et Riigikogu koosneb Parteidest-parteilastest, kui isegi Põhiseadus seda ei ütle, siis võib väita seda, et praegune RK VALIMISSEADUS on paljus PÕHISEADUSEGGA vastuolus. Näiteks? Põhiseaduse kohaselt on valimised võrdsed ja ühetaolised. - Valimised ei ole ühetaolised ja võrdsed, kui Valimisseadus keelab Valimisliitude osalemise valimistel – Põhiseadus seda ei keela. Valimisseadus seab erisoodustused parteidele/erakondadele, kes on MTÜ-d, kuid samas jätab nende eelistusteta teised MTÜ-d. - Valimistel lüüakse kokku Partei liikmete poolt saadud hääled üle kogu vabariigi, üksikkandidaatide puhul seda ei toimu. - Parteinimekirjade puhul liidestakse üle Eesti erinevates valimisringkondades saadud hääled, üksikisikute puhul sellist liitmist ei toimu. Põhiseaduse kohaselt on Riigikogu valimised proportsionaalsed, aga tegelikkuses? Tegelikkuses on Valimisseaduse kohaselt proportsionaalsed AINULT KUNI Parteide valimisteni, sealt edasi lähevad juba Parteide otsused – Parteide nimekirjad, milles eelistatakse Partei tagatoa arvamust, proportsioone ei arvesta enam keegi. Rääkimata sellest, et proportsioone arvestataks üksikisikute ja parteikandidaatide vahel. Praeguseks on välja kujunenud seisukord, kus Parteid moodustavad RIIGIKOGU – tegelikult PARTEIDE ESINDUSKOGU - oma suva järgi. Ei arvestata Rahva ega Riigi huvisid, peamine on PARTEIDE HUVID!!! Parteide Esindusakogu tegutseb PARTEIDE mitte Riigi-Rahva huvidse. Meie Pühiseadus ei pea tähtsaks - kes ja millised inimesed satuvad Riigikokku. Kas riigikogulased teavad-oskavad ka midagi peale raha vastu võtmise või on nad päris rumalad. Pol oluline. Kui tähtis oli aga RIIGIKOGU koosseis ja Riigi-Rahva huvide kaitsmine vastavalt meie SÕJAEELSE RIIGIKOGU arvates? 1938.a. Põhiseadus leidis, et Riigikogu ei tohi koosneda rumalatest, Riigi ja Rahva tahte-arvamusega mittearvestavatest ahnetest-rumalatest inimestest. Sellepärast määrati ära ka isikute ringi, mis tingimustele pidid nad vastama, et nad pääseksid riigipiruka otsustamise-jagamise juurde. Seda ei jäetud mitte Valimisseaduse otsustada, vaid kirjutati tähtsa küsimusena PÕHISEADUSESSE.

Kommentaar Tiit Madissoni

Raamatule "Minu võitlus" osale, kus ta ütleb, et KOLHOOSE poleks pidanud lammutama. Tundmatu kommentaator "Maalehest" 06.03.2014 20:40 Tiit Madison`l on on 100 ja 1 protsenti õigus. Mul on häbi paljude kommijate pärast, kes ise ei tea nõukaaja maaelust midagi, või olid joodikud, või muidu pooletoobised. Meie koos Madisoniga võitlesime Eesti vabaduse eest, seisime Baltiketis ja toetasime Lauluväljakul lauldes SINI-MUST-VALGET ja arvasime, et maaelu, külad, kolhoosid vajadusel kohendatakse, kaasajastatakse. Kogu põllumajandustoodangu eest saadav kasum jääb vabariiki, mitte Moskvasse. Nõukaaeg andis tööd ca 450 tuhandele inimesele, inimesed elasid jõukamalt kui linnainimesed, kõigis kolhoosides olid: - koolimajad, ( tänasega on suletud üle saja koolimaja) - tasuta med.teenindus, arsti kojuvisiidiga, (tänaseks pole midagi järgi) - kultuurimajad, kinodega, tasuta spordi ja isetegevus ringidega (tänaseks pole midagi järgi, ainult varemed) - kauplused, ( puuduvad paljudes kohtades) - postkontorid, pensionide tasuta kojukandega (tänaseks pole kusagil järgi) - mõnedes suuremates kolhoosides olid juuksurid, rätsepad (tänaseks pole midagi järgi) - elamud, aiad, teed põllud olid korras (tänaseks on 90% ulatuses väga halvas seisukorras) - jne.. Peab olema täis harimatu, analüüsivõimetu, kes ütleb, midagi halvasti Madisoni loo kohta. Ainult rumal õigustab igasugu turgude, maksusüsteemidega seda, meeletut hävitustööd maaelu/inimeste kallal. Mis tänaseks on meie kallist kodumaast on saanud ei osanud me ka kõige hullemas unenäos näha ega karta Muidugi oli turgudega raske ja meie kogemusteta, teadmisteta juhtfiguurid ei suutnud uutes tingimustes orienteeruda. Suurim viga oli, et usuti välisnõustajaid, kes veendunult soovitasid " Meie anname teile kõike vajaliku ja palju kvaliteetsemat ning odavamalt, kui te ise toota suudate. Jah, kõike praegu on, aga mitte odavalt, vaid hirmkallilt, inimestele, kes kõik võisid endale kunagi nõukaajal lubada: - kodu (väga odavate kommunaalmaksudega) - tarbima kokkuhoiuta toiduaineid, elektrit, mootorikütuseid, taksot, teatrit, restorane, reise jne... Võib veendunult tõdeda, et täna elab ca 1 miljon inimest viletsamalt, ebakindlamalt, hirmus hommse ees, kui nõukaajal. Paremini nõukaajas elab ca 150 eestimaalast, kes on ka põhilised kaubanduskettide suurte kärudega külastajatest. NB! Peab kahetsusega lisama, et samamoodi hävitati rumalusest ka Eesti hästitoiminud tööstus ca 200 suurt tehast ca 550-700 tuhande töökohaga, mis on tänaseks sundinud Eestit elama mingilmääral EL abirahadest.

Meie valitsejatest...

Aastat kümme tagasi lipuheiskamisel ütles Ergma riigi suhtes - kala hakkab mädanema peast! Meie riik MÄDANEB JÄTKUVALT PEAST – nii Riigikogu kui Valitsus. Mädaneva peaga RIIK ei ole jätkusuutlik! Kuigi… Ilves-Ansip- Ergma on uhked oma riigi mädaneva pea üle. Tuleb ehk peagi aeg kui meil on mädaneva pea asemel normaalsed RIIGILE MÕTLEVAD RIIGIPEAD. Räägitakse – Parteid on Riigi suunav-juhtiv jõud. Mei PARTEID on muutunud KASUMLIKEKS ÄRIÜHINGUTEKS! Riigi TAGURLIKUKS JÕUKS! Meil on välja kujunenud nii, et Erakond (partei) on kõige kindlam ja odavam viis raha teha. Kindel viis on ta selle poolest, et parteidel pole karta mingit vastutust ega pankrotti – võimalus on rahvalt ainult võtta ja saada (RIIGI EELARVEST). Parteid määravad ise omavahel, kui suure summa nad igal aastal riigi eelarvest saavad (proportsioonis Riigikogus olevate parteiliikmete arvuga). Kui parteil on karta seda, et suurest rahategemisest midagi välja ei tule – peab partei ühinema mingi teise, koteeritava parteiga ning jätkama oma alustatud parteid rikastatavat äritegevust koos teise parteiga või teise partei hõlma all. Nii nagu omal ajal liitusid Isamaa ja Respublica. Kui parteidel tekib mingi parteiline (ärikonkurents), siis võtavad parteid ise sujuvalt Riigikogus (Rahva nimel!!!) vastu seaduse, mis nende võimalikud konkurendi likvideerib. Partei asutamiseks pole tarvis omada mitte mingisugust algkapitali. Pole tarvis soetada tootmivahendeid ega tootmisruume ega isegi midagi toota. Pole tarvis mitte mingeid teisi äritegemise oskusi peale sõnaosavuse. Meie Parteilised äriühingud juhivad Riiki väga nigelalt e. kvaliteetse juhtimise asemel toodavad praaki ja müüvad Rahvale praaktoodangut. Normaalsed äriühingud saavad ise hakkama või lähevad pankrotti, kuid meie parteilised äriühingud ise hakkama ei saa, vaid elavad Riigi rahadel ja LÜPSAVAD Riiki. Parteidele annab võimaluse riiki lüpsta asjaolu, et selle – kui palju ja kuidas riiki lüpsta – otsustavad nad ise ja kelleltki luba-nõusolekut küsima ei pea. Need kasumlikud parteilised äriühingud moodustavad endi hulgast Parteide Esinduskogu e. Riigikogu – kelle käes on kogu võimutäius riigis. Meie Parteilised äriühingud on saamatud-oskamatud, kuna 22 aasta jooksul pole suutnud tagada 30-40%le elanikkonnast NORMAALSET elu ja suur osa inimestest on sunnitud minema välismaale normaalset elu otsima. Seda kõike ei suuda valitsused teha 22 aasta jooksul - vaatamata sellele, et müüsid maha pärandiks saadud ettevõtted, laevad, metsa, hooned, 12 tonni kulda ja saavad igal aastal Euroliidust miljardeid abiraha… Eesti liigub meie kasumlike äriühingute „ülitarkade” juhtimisel (kes spetsialistide nõuandeid ei kuula, sest on ise poliitiliselt universaalselt targad) vaikselt hääbumise suunas. Saksamaa ja Jaapan tulid sõjavaremetest ja ehitasid 20 aastaga hea tööstusega, majanduslikult kindlustatud riigid. Meie riigis on miski siiski väga mäda, et ei suudetud Riiki 22 aasta jooksul õitsengule viia. Sõjaeelne Eesti Vabariik tõusis ometi sama aja jooksul I Maailmasõja ja Kodusõja varemetelt edukaks riigiks ning ehitas 2 kaasaegset allveelaeva, jättis meile üle 14 tonni kulda, lõpetas korraliku tööstuse ja põllumajandusega. Mis on siis põhjuseks, et MEIE RIIK ei suuda tagada sellist edu oma rahvale kui seda tegi Ennesõjaaegne Eesti? Kas viga on Rahvas või Valitsejates?