Parteide PARSA

Riigikogu erakonnaseaduse muutmise eelnõu (144 SE) on vähemalt eesmärkide ja sisu poolest seatud teenima üllaid eesmärke. Demokraatia arendamine, mitmeparteiline süsteem ja selle heade mõtete propageerimine-õpetamine ebademokraatlikes maades on tänuväärne ettevõtmine. Lisaks selle seaduse-eelnõu nimetus –DASA – viitab omakasupüüdmatule abile teistes maades Demokraatlike mõtete levitamisel. Kuigi…
Kuigi tekivad suured küsitavused seaduse-eelnõu rakendamise ja selle alusel Demokraatia arendamisel nende sihtasutuste poolt meil ja teistes maades.
Miks ja missugused küsitavused tekivad seoses kavandatava DASA programmiga? Asi tundub ju üpris lihtne olevat.

- Demokraatiat saavad õpetada-arendada inimesed – kes teavad – mis on Demokraatia ja neil on kogemused-praktika Demokraatliku Riigi toimimisest. Mitte nii, et meil ei valitse Demokraatia (ehkki iseseisvumisest on möödas 20 aastat), ei teagi –mis on Demokraatia ja siis VÕETAKSE PARTEIDE POOLT endile raha – uurimaks – mis on demokraatia ja kuidas seda süüakse. Teadmata – mis on Demokraatia hakatakse Demokraatiat levitama-õpetama.

- Meie Parteid väidavad, et meil on arenenud Demokraatia!
Kas saab olla Demokraatia riigis, kus Riigivõimuorganid moodustatakse ebademokraatlikult? Arvan, et isegi teoreetiliselt ei pea see paika. Meil pole Demokraatiat, meil on sügav PARTOKRAATIA. Seega tahavad ilmselt meie Parteid - DASA-lased samasugust PARTOKRAATIAT levitada-õpetada ka teistes maades. See tähendaks seda, et hakatakse propageerima PSEUDO-Demokraatiat.

- Kas meie Partokraadid arvavad tõsimeeli, et DEMOKRAATIA on selline valitsemisvorm – mis ei arvesta absoluutselt rahva arvamusega nagu see meil kombeks on? Rahva arvamust Riigikogu lihtsalt ei kuule ega näe. Koalitsiooniparteid sõidavad opositsiooniparteidest teerulliga üle. Ühel meelel on meie Parteid AINULT – OMA PARTEIDE/PARTEILASTE SOODUSTUSTE JA RAHASTAMISTE SUURENDAMISES. Seda on Parteidel hea teha, sest seda saavad nad teha takistamatult ISE - ISEENDILE. Mõned väidavad, et raha-soodustusi ei määra Parteid – määrab Riigikogu.
- Aga kellest koosneb Riigikogu? Ikka AINULT PARTEIDE ESINDAJATEST. Või teab keegi MÕNDA PARTEITUT? Või teab keegi MÕNDA PARTEITUT MINISTRIT???

Et teistes maades õpetada ja aidata läbi viia Demokraatlikke ümberkorraldusi –peab omama head ettekujutust Demokraatia olemusest ja kõigepealt (kaasvõi esmakatsena) läbi viia Demokraatlikud ümberkorraldused oma Riigis ja Demokraatia alused juurutada omal maal. Mida õpetada teistele Demokraatiast – kui ise ei tea – mis on Demokraatia? Aga RAHA PARTEIDELE on selleks JUBA PARTEIDE POOLT ERALDATUD.
Meil on Parteides alla 4% elanikest, kuid AINULT PARTEID/parteilased otsustavad RAHVA RAHA JA VARA jagamise üle. Muidugi ei unustata endid – kõigepealt Parteidele/parteilastele ja siis kui üle jääb – Rahvale. Kahjuks on meie Parteid sellised, kes-mis hoolitsevad endi eest ja Rahva huvid neid eriti ei huvita.

Meie Riigikogu, Parteid, ametnikud leiavad, et meil on Demokraatia. Põhiseadus on meil demokraatlik. Kui aga Põhiseadusel põhinev Riigikogu Valimisseadus OLEKS kooskõlas Põhiseadusega, siis OLEKS see Demokraatlik. Aga seda – et Valimisseadus EI OLE KOOSKÕLAS Põhiseadusega – seda millegipärast ei näe Riigikogu, Põhiseaduskomisjon ega ka Õiguskantsleri Kantselei.
Põhiseadus ütleb:
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane….

- Meie Valimised pole ühetaolised ja otsesed. Riigikokku saavad isikumandaadiga (seni) keskmiselt 10% riigikogulastest. Ülejäänud 90% saavad häältega 200-4000, kusjuures määravaks on parteinimekiri e, partei juhtkonna soosing. Nii saavad tihti Riigikokku 300-500 poolthäälega isikut, välja jäävad aga 2500 häält saanud isikud. Partei juhid EIRAVAD VALIJA TAHET ning saadavad Riigikokku NEILE vajalikud inimesed.
- Valimised pole ühetaolised, sest üksikkandidaadid peavad kautsjoni kandideerimiseks maksma oma rahast, Parteide puhul maksab Partei, milleks tuleb raha ka Riigi-eelarvest. Valimisagitatsioon viiakse läbi samuti Parteirahadest – mida ei toimu üksikkandidaatide puhul.
- Ca 90% puhul kandidaatidest (kes ei saa isikumandaadi arvu täis) liidetakse parteikandidaadite Parteide kaupa üle-eestiliselt kokku (50-100kandidaadi hääled). Üksikkandidaatide puhul seda ei toimu. Loogiline on see, et 100 kandidaati saavad rohkem hääli kokku kui 1 kandidaat. Sellega VÄLISTATAKSE ÜKSIKKANDIDAATIDE SATTUMINE RIIGIKOKKU.
- Meie valimised on proportsionaalsed AINULT PARTEIDE HÄÄLTE KOGUSUMMA ARVESTAMISENI, edasi läheb juba Partei suva järgi koostatud parteinimekirja järgi kus ei arvestata valija tahet. Seega – ligi 90% riigikogulastest komplekteeritakse Parteide juhtkondade soovi järgi ning on seetõttu TÄIELIKULT sõltuvad Partei juhtkonnast.
- Partei-kandidaatide puhul liidetakse isikumandaadi mittesaanud üle Eesti valimisringkondade hääled kokku – üksikkandidaatide puhul kandidaatide häälte liitmist ei toimu.
Kas meie peame uskuma seda, et kui Valimisseaduse puhul ei järgita Põhiseaduses kehtestatud Demokraatlikke sätteid, siis DASA kehtestamisel hakatakse ROHKEM DEMOKRAATIAT kohaldama?
Kas meie usume RK väidet, et DASA raha pole Parteidele – vaid SIHTASUTUSTELE. Aga KES moodustab sihtasutused ja KES kuuluvad sihtasutusesse kuhu need rahad lähevad? Parteitutele?


Kõiki neid Põhiseaduslike õiguste rikkumist teavad Parteid, Riigikogu-Valitsus ja Põhiseaduslikkuse järgimist – kontrolli teostavad Õiguskantsler ja Riigikohus.
Miks siis neid Põhiseaduse rikkumisi ei viida kooskõlla meie Põhiseadusega?
Sellepärast, et Parteid on endile VÕIMU ja sellega kaasnevad hüved kindlustanud nende endi poolt vastuvõetud seadustega.

Mina arvan. Tõelist DEMOKRAATIAT ÜLESEHITAV Riik EI TAHA üles ehitada SELLIST Partokraatlikku RIIKI, kus on üle 50% vaeseid ja iga viies laps elab näljas - EI TAHA sellise riigi õpetusi ja kogemusi, sest siis jäävad need Riigid nälga ja vaesusesse elama.
Milleks siis see DASA programm, mis tegelikult on PARTEIDE RIKASTUMISE SIHTASUTUSTE programm.


P.S.
Lähedastel teemadel…
Partei on kasumlik äriühing http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html
Parteid müüvad oma kaupa/teenust Riigi valitsemisel meie riigile kallilt. Aga see „teenus” on ebakvaliteetne.
http://leopall.blogspot.com/2010/02/parteid-muuvad-liiga-kallilt_28.html
Dasa... või Parsa. http://leopall.blogspot.com/2012/01/kasulik-parsa.html

Miks on meil selline Riigikogu.
http://leopall.blogspot.com/2011/11/miileks-meile-selline-riigikogu.html
Dasa… või Parsa.
http://leopall.blogspot.com/2012/01/kasulik-parsa.html

Käkikeerajaid lugedes.
http://leopall.blogspot.com/2011/10/kakikeerajaid-lugedes.html

Põhiseaduskomisjon DASA'st

Sain 31.01.2011.a. Riigikogu Põhiseaduskomisjoni Esimehelt kirja N 2.6-32018. Kiri algab.: Olen Teie poolt Riigikogule edastatud artikli kätte saanud ja sellega tutvunud.” Edasi selgitab kiri eelnõu 144 SE (ehk nn. DASA) põhisisu ja eesmärke. Kirja esimene lõik lõpeb lausega: „Eelnõu sätestab ka, et demokraatia arendamise sihtasutuse tegevus ei tohi olla suunatud erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.”
VÄGA HUVITAV on – VÄIDE ON SELLES OSAS, ET… SIHTASUTUS EI TOHI OLLA SUUNATUD ERAKONNA POLIITILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS.
Kui DEMOKRAATIA arendamine-levitamine ei TOHI OLLA Erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, milleks seda siis suunatakse? Kas teiste Erakondade poliitiliste eesmärkide saavutamiseks?
Minu arvates Demokraatiaga tutvumine, selle ideede juurutamine Riigis või teistes riikides on ikkagi POLIITILINE tegevus.
Põhiseaduskomisjon toob välja 4 põhipunkti – milleks DASA vajalik on:
1. idapartnerluse ja arenguabi poliitika süsteemsemaks muutmine, idapartnerite järjepidev toetamine toimiva mitmeparteilise demokraatia edendamisel;
2. avaliku poliitilise debati analüütilise taseme tõstmine, poliitiliste programmide ja algatuste kvaliteedi ning teadmuspõhisuse suurendamine ilmavaateliste mõttekodade arendamise kaudu;
3. kodanikkonna mõistmise suurendamine erinevate poliitiliste valikute filosoofilistest alustest ja mitmeparteilise demokraatia toimimisel;
4. Eesti poliitilise lähiajaloo ja sellega seotud autentsete allikmaterjalide talletamine.
Kirja lõpus teatatakse, et plaanis on kõnesolev eelnõu ka uuesti üle vaadata.
Selline on Riigikogu Põhiseaduskomisjoni seisukoht. See, et DASA seaduseelnõu vastu võetakse on kindel, sest selleks on juba käesoleva aasta eelarvesse planeeritud-eraldatud 900 000 EUROT.
See DASA seaduse-eelnõu tekitab palju küsimusi, mille üle mõnedest neist ma järgmises arvamuses arutlen.

HAIGE KODUHOOLDUS

Soovitaksin VÄGA LUGEDA antud artiklit ÕHTULEHEST (lisan ka aadressi. Väga muljetavaldavad TÕESED KOMMENTAARID (221 KOMMENTAARI). Lisan Eriku kommenaari...
http://www.ohtuleht.ee/464162/kommentaarid
Mel ütles: "Vanade kodu õige nimetus võiks olla elava laiba kuur /.../. Need on kohad kus inimesi hoitakse elus lihtsalt, sest üks pea toob sisse raha..."
Hästi sõnastatud! Üks hooldekodu patsiendiks sattunud memm ütles seepeale, et nende töö on ainult magada ja süüa. Meenutab õnneliku lõpuga Vene muinasjuttu aga tegelikkus on õõvastav. Õhk toas küll ei haise (mähkmemajandus on edasi arenenud). Aga kes palju siputab ja tüütab, saab rahusteid. Eriti õhtuti, et tagada sunduni ööseks. Kusjuures mina ei suudaks isegi terve inimesena, tehes suht palju füüsilist tööd, ööpäevas üle 8 tunni magada, hakkab tervisele. Jõude tiksuja reaalne unevajadus on aga veelgi väiksem. Eks nad vaju siis letragiasse. Tugevamad vahivad teleseepe, mõni käib päeval koridoris norutamas. Sugulasi pole, koduseid asju pole. Õue praktiliselt ei saa. Ainult söögikorrad toovad vaheldust. Samas, toidust keeldumisega end teadlikult surnuks näljutada vaevalt et lubatakse - see oleks hooldekodule ja kogu riigile räme blamaazh. Pigem oodatakse, et vanakene 'vabatahtlikult' murdub ja 'normaalselt' sureb. Minu meelest näib ametlik meditsiin eelistavat, et hooldatav sureks liikumisvaegusse ja ülesöömisse. Tuttav vanainimene oli küll õnneks kaalust alla võtnud, sest sõi nüüd väiksemas koguses ja vähem rammusat toitu kui kodus - toit polevat maitsev.
See, mida mina kirjeldasin oli veel positiivne juhtum - vanainimesel üksnes kerge insult, kaugel elaval lapsel jagus raha hooldekodu tarbeks.
Teema kokkuvõtteks väidan, et riigis puudub üldisem arusaam inimelu mõttest ja väärtusest. Riigijuhtide rahaahnus on süüdi vaid osaliselt - rumalust ja ahnust jagub kõigisse inimkihtidesse. Noores eas keskendutakse jõukuse tagaajamisele, töötatakse end hoolimatult sandiks. Ei jälgita organismi ohutulesid, ei keskenduta tegelikele vaimsetele väärtustele. Ok, nõukogude ajal kirusime kommunistlike valitsejate lapsikust, ent nüüd oleme vaba rahvas ning keegi ei keela juurutamast ühiskonnakorraldust, kus elada täisväärtuslikult, jalapealt suremiseni välja. Muide, nn. kõigi mugavustega elu kortermajas, 8-17 tööandjat orjates (või vahetustega orjatöö) POLE normaalne eluviis. Normaalne oleks teha iga päev mõõdukalt füüsilist tööd vabas õhus, sõltuvalt ealisest võimekusest jm. iseärasustest. Normaalne oleks elada koos eri põlvkondadega (või vähemalt lähestikku) ilma tülide ja vastastikku kõrinärimiseta. Aga kui pole kaineid noori mehi ning kained noored naised kihutavad komeedina välismaale, tulevad kõne alla vaid erandlikud 'normaalse elu saarekesed'.