Suur tänu meie 3-4 parteile, – kes on kogu meie RAHVAle – MEIE AU, MÕISTUS JA SÜDAMETUNNISTUS, sest nad on meie Riigi SUURE arengu edasiviijad.
Meie riik on kahtlemata arenenud, kuid meie parteide juhtkondade (tagatubade) AU, MÕISTSE ega SÜDAMETUNNISTSE teeneid ma selles osas ei näe. Pigem on arengu teenes suurim osa töökal rahval ja ettevõtlikel ärimeestel. Parteide osa on meie Riigis pigem – meid tagasiviiv jõud.
Paljudes tagurlikes-negatiivsetes asjades oleme meie esirinnas Euroopas – näiteks narkomaania, Aidsi levik, kuritegevus, toidukaupade hinnatõus, joomarlus, töötus, suitsiidid; väiksemad päästetöötajate, õpetajate palgad, pensionäride, laste, üksikperede ja paljulapseliste perede elatustase...
Meie valitsejate arvamuse kohaselt – KÕIGE TÄHTSAM ON SEE, ET EESTI ON Euroopas või MAAILAS ESIRINNAS. ÜKSÕIK MIS ALAL.
Meie parteide juhtoinad ise nendes Euroopa esirinnas olemise aladel millegipärast ISE osalised pole. Kas sellest tuleb järeldada, et nad on meie TAGURLIKUD – Eesti üldtendentsile vastu töötavad MEIE ÜHISKONNAS PARTEIDE inimesed???
Kui võtta statistikat - tegelikku elu meie elanikkonna osas, siis – milles on Eesti rahvas Euroopas halvemas seisus võrreldes teiste Euroopalike riikide inimestega?
Tegelik keskmine palk, pension, elatustase, hinnad.... ei tea , kui palju nimetusi. Eesti inimene elab tunduvalt halvemi kui keskmine eurooplane Euroopas.
Eesti pole sotsiaalharta oluliste osadega liitunud – seetõttu saab Eesti NÄIDA demokraatliku ja edumeelse riigina.
Ka demokraatiast on Eesti valitsejatel oma arusaam. Meie valitsejad TEAVAD ILMEKSIMATUDLT, et Demokraatia TÄHENDAB – Parteide tagatubade vastuvaidlematut ÕIGUST-VALITSEMIST. RAHVA ARVAMUS EI VÄÄRI ISEGI ÄRAKUULAMIST, RÄÄKIMATA rahva arvamusega arvestamisest.
Parteide (tagatuba) teab paremini kui lumpen-rahvas – mis neile (rahval) vaja on. Rahvas peab AINULT valitsejaid jumaldama ja nende KOGU jumaluste (Riigikogulaste, valitsuse ja parteijuhtide) elamise – vastavalt NENDE TAHTMISELE kinni maksma.
RK ja valitsuse valivad PARTEID. Rahvale antakse nimekiri - KELLEST Parteid Riigikogu koostavad. Parteidel ongi kasulik panna Riigikokku parteisadele kuulekaid (rumalaid???) nupulevajutajaid. Valimised käivad hea nõukogude traditsiooni järgi: rahvale pannakse ette need, keda saab valida, kes parteilastest valituks osutub, selle otsustab parteitagatoa poolt koostatud parteisisene nimekiri – mitte hääletajad. Riigikokku valitakse nagu nõukogude ajal parteilasi, kes on elukauged politikaanid, kuid ustavad parteilased. Hääletada võib ükskõik kelle eest oma ringkonnas, valituks osutub aga see, keda soovib PARTREI (juhtkond) Valimisseadused on tehtud nii, et ÜKSKI väljaspool PARTTEIDE TAHET Riigikokku ei pääse! Seda on näidanud meie 20-aastane „valimiste“ ajalugu, kus ÜKSKI üksikkandidaat ega väikeparteikandidaat pole Riigikokku saanud.
Kas meie riigikogulased – parteide eliit - on saamatumad ja rumalamad võrreldes teiste riikide seadusandjatega? Kui järeldada sellest, kuidas nad oskavad oma partei ja isikliku heaolu eest seista – siis tundub, et ei ole. Siis tundub, et nad on kavalad ja targad, sest oskavad praktiliselt mitte midagi tehes – saada suurt raha ja tasuta ülalpidamist. Meie riigikogulased peaksid ikka targad olema, kuna nad on osanud oma elu rahakaks ja mugavaks teha. Palgad on neil korralikud – olgu riik või pankrotis. Riigikogulane töötab küll neli aastat 365 päeva ööpäevaringselt ja saab selle eest ka kompensatsiooni – isegi rohkem kui ööpöevaringselt töötav tuletõrjuja kuus palka.
Kui aga võrrelda teiste riikiidega... Kui Soome esinduskoda peaks koosnema samas proportsioonis elanikkonnaga, siis koosneks Eduskunta 357-st inimesest. Venemaa Riigiduuma peaks koosnema 10 000-st liikmest. Ei tahaks uskuda, et meie riigikogulased on 20 korda rumalamad kui Vene Riigiduuma, sest Riigiduuma 2-s kojas on 700 saadikut ja valitsevad nad 140 miljoni inimese üle. Hiljuti oli lugeda, et USA-s on ametnikke 8% töötavast elanikkonnast, meil aga 24%, ehk ametnikke on kolm korda rohkem. Kas meie ametnikud on saamatumad või rumalamad? Saamatumad ja rumalamad ilmselt küll. Kõrgemateks ametnikeks ei saa ju oskuste või teadmiste tõttu, vaid parteilise ustavuse tõttu. Kuid vahest on asi selles, et parteid ostavad nii endile truudust - truid inimesi suure raha eest, sest ametnikud paneb paika ikkagi partei, maksab aga rahvas.
neljapäev, 27. oktoober 2011
kolmapäev, 26. oktoober 2011
Keda-mida väärtustatakse Eestis? -1
Eestlaste mällu on jäänud Lehola Lembitu, Tasuja, C.R.Jakobson, K.E. von Bear, Lydia Koidula, A.-H.Tammsaare, August Kitzberg, Gustav Ernesaks... Peamiselt on tegemist vabadusvõitlejate, rahvavalgustajate, teadlaste, kultuuritegelastega... Neid iseloomustab armastus Eestimaa vastu, vabadusiha, võitlus iseseisvuse eest, rahva harimine-valgustamine... Üldreeglina on nad kõrge moraaliga - eetilised inimesed, kes tegutsevad missioonitundest, armastusest oma Riigi ja Rahva hüvanguks. Ega asjata pandud meie rahade portreedele (Jakobson, Koidula, Tammsaare, Keres...) - kõik rahva poolt tunnustatud inimesed.
Kui meie Eurodele oleks nüüd pandud Eestis väärtustatud inimeste portreed –ilmselt ilutseksid rahatähtedel siis seal Siim Kallas, Ene Ergma, Mart Laar, Jürgen Ligi, Rein Lang, Eesti Panga president...
Eks inimeste väärtusi kujundavad tema kasvatus – vanemad, õpetajad, ümbritsev keskkond, hiljem muidugi kaastöötajad ja valitsuse poliitika. Kuidas, milliseid väärtusi oma õpilastes kasvatavad meie õpetajad, missuguse hariduse annavad, millise eetilis-moraalse palge lapsele-inimesle kujundavad – see oleneb väga suurel määral ÕPETAJAST. Üldreeglina jäävad enamik õpetajatest oma õpilastele (vähemalt normaalsed ja head õpetajad) pikaks ajaks nende iidoliteks, kellest eeskuju võtta ja kelle eeskuju järgida.
Õpetajad on „maa sool“ ja nendest oleneb meie elus väga palju – missuguseid järglasi me kasvatame, milline on tuleviku-Eesti arusaam maailamast, selle väärtustest, Eestist ja Eesti arengust. Enamik õpetajaid töötavad andunult oma õpilastega - enamasti missioonitundest lüüakse kaasa ka muudel elualadel meie ühiskonnas – isetegevuses, huviringide juhendajatena, seltsielus, KOV volikogu töödes... Õpetajaid juhendab vastutus-missioonitunne Eesti tuleviku ees. Samavõib öelda ka kultuuritöötajate kohta (kultuurimajad, raamatukogud, muuseumide töötajad, ringide juhid...). Meie kooli
Neil (õpetajatel,kultuuritöötajatel) pole eesmärgiks raha oma taskusse ajamine ja vastutustunde puudumine (nagu see on meie juhtparteilaste puhul). Õpetajaid sunnib tegutsema vastutus Eesti tuleviku, tulevase Eesti elanikkonna väärtushinnangute ja harituse pärast.
Kõige kummalisem on see, et riigikogulased hindavad oma „majoneesikingitusi, öövastuvõtte kõrtsides ja nende autode bensiini/dilsla tarbimist oma-naabrite-sugulaste kulutusi tähtsamaks kui koolis ÕPILASTE (paljudele lastele ainuke soe toit päevas) - tasuta toidu kinnimaksmist.
ENSV ajal olid laste (ja täiskasvanute) ravi, laste huvialaringid, laste suvelaagrid, noorte õppimine ülikoolides tasuta (maksti õppuritele veel stipendiumi õppimise eest peale)... Tundub, et valitsejad EI VÄÄRTUSTA PANUSTAMIST EESTI TULEVIKKU.
Valitsejad suhtuvad hoolimatult rahva tervisesse. See meie valitsejate loosung on hea – sportida terviseks! Ometi ei tähenda see seda, et meil tuleks likvideerida arstid ja haiglad. Meie arstid lahkuvad Skandinaavia maadesse tööle ja elama. Eesti on nii väike riik, et ei suuda oma väljaõpetatud arstide ja medõdedega varustada kogu Skandinaaviat. Ka meil vajavad inimesed arstiabi. Perearstid võivad ju head arstid olla, aga kui eriarstide (reumatoloog, kirurg, kardioloog, pulmanoloog...) juurde pääsemiseks tuleb järjekorda oodata 3-4 kuud... Selle ooteaja jooksul haigus ja valud üha süvenevad. Kiiremini saaks küll tasulise arsti juurde... kuid. Miks ma peaksin maksma oma palgast suuri makse arstiabi saamise eest – kui eriarsti juurde saamiseks pean ma ise veel maksma 40-50 Eurot visiiit-konsultatsiooni eest? Arstiabi muutub rahvale üha kättesaamatumaks.
Arstide palgad on Eesti mõistes üpris head, nende töökoormus hea palga saamiseks ka üpris vaieldav. Miks siis meie med.töötajad lahkuvad Eestist. Vastus on üprislihtne. Teistes riikides töötades on med.töötajate palgad KOLM KORDA kõrgemad kui Eestis töötades (mitte 3 %), pealegi –töötanud väljamaal ( Soomes) 5 aastat, on väljamaal töötanud eestlase PENSION 7-10 KORDA suurem kui siin pensioni väljatöötanud ja 40 aastat tööd rüganud kõrgspetsialistil.
Mille nimel tegutsevad meie päästjad ja politseinikud? Oma töö eest saavad nad palka suhteliselt vähe. Kas tööd tehakse eetilis-moraalsetel kaalutlustel. Nende töö on meie rahva julgeoleku ja rhva säilimise osas üpris tähtis. Mille eest saavad raha teised riigi-ametnikud????
Üha enam propageerivad valitsejad abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate rakemdamist meie elus, vähendades samaaegselt kutseliste politseinike ja päästjate arvu. Ei saa muidugi eitada vabatahtlike kaasamise häid külgi, kuid panna kõik politsei- ja päästeteenistuse ülesanded vabatahtlike õlule on ka vale. On ikkagi vahe selles, kas asjaga tegeleb aastaid väljaõppinud spetsialist või rahva-omahuviks tegelev amatöör.
Valitsuse arvates peaksid Politsei ja Päästjad tööd tegema tasuta Eesti hüvanguks moraalsetel-eetilistel kaalutlustel?...
Aga Valitsusel ja Riigikogul on Isamaa-armastuse, eetika ja moraali aluseks isikliku (harva ka partei) tasku – mis vajab oma tegematajätmiste eest IGAL juhul täitmist- SÕLTUMATA oma oma peremehe – Rahva olukorrast.
Kui meie Eurodele oleks nüüd pandud Eestis väärtustatud inimeste portreed –ilmselt ilutseksid rahatähtedel siis seal Siim Kallas, Ene Ergma, Mart Laar, Jürgen Ligi, Rein Lang, Eesti Panga president...
Eks inimeste väärtusi kujundavad tema kasvatus – vanemad, õpetajad, ümbritsev keskkond, hiljem muidugi kaastöötajad ja valitsuse poliitika. Kuidas, milliseid väärtusi oma õpilastes kasvatavad meie õpetajad, missuguse hariduse annavad, millise eetilis-moraalse palge lapsele-inimesle kujundavad – see oleneb väga suurel määral ÕPETAJAST. Üldreeglina jäävad enamik õpetajatest oma õpilastele (vähemalt normaalsed ja head õpetajad) pikaks ajaks nende iidoliteks, kellest eeskuju võtta ja kelle eeskuju järgida.
Õpetajad on „maa sool“ ja nendest oleneb meie elus väga palju – missuguseid järglasi me kasvatame, milline on tuleviku-Eesti arusaam maailamast, selle väärtustest, Eestist ja Eesti arengust. Enamik õpetajaid töötavad andunult oma õpilastega - enamasti missioonitundest lüüakse kaasa ka muudel elualadel meie ühiskonnas – isetegevuses, huviringide juhendajatena, seltsielus, KOV volikogu töödes... Õpetajaid juhendab vastutus-missioonitunne Eesti tuleviku ees. Samavõib öelda ka kultuuritöötajate kohta (kultuurimajad, raamatukogud, muuseumide töötajad, ringide juhid...). Meie kooli
Neil (õpetajatel,kultuuritöötajatel) pole eesmärgiks raha oma taskusse ajamine ja vastutustunde puudumine (nagu see on meie juhtparteilaste puhul). Õpetajaid sunnib tegutsema vastutus Eesti tuleviku, tulevase Eesti elanikkonna väärtushinnangute ja harituse pärast.
Kõige kummalisem on see, et riigikogulased hindavad oma „majoneesikingitusi, öövastuvõtte kõrtsides ja nende autode bensiini/dilsla tarbimist oma-naabrite-sugulaste kulutusi tähtsamaks kui koolis ÕPILASTE (paljudele lastele ainuke soe toit päevas) - tasuta toidu kinnimaksmist.
ENSV ajal olid laste (ja täiskasvanute) ravi, laste huvialaringid, laste suvelaagrid, noorte õppimine ülikoolides tasuta (maksti õppuritele veel stipendiumi õppimise eest peale)... Tundub, et valitsejad EI VÄÄRTUSTA PANUSTAMIST EESTI TULEVIKKU.
Valitsejad suhtuvad hoolimatult rahva tervisesse. See meie valitsejate loosung on hea – sportida terviseks! Ometi ei tähenda see seda, et meil tuleks likvideerida arstid ja haiglad. Meie arstid lahkuvad Skandinaavia maadesse tööle ja elama. Eesti on nii väike riik, et ei suuda oma väljaõpetatud arstide ja medõdedega varustada kogu Skandinaaviat. Ka meil vajavad inimesed arstiabi. Perearstid võivad ju head arstid olla, aga kui eriarstide (reumatoloog, kirurg, kardioloog, pulmanoloog...) juurde pääsemiseks tuleb järjekorda oodata 3-4 kuud... Selle ooteaja jooksul haigus ja valud üha süvenevad. Kiiremini saaks küll tasulise arsti juurde... kuid. Miks ma peaksin maksma oma palgast suuri makse arstiabi saamise eest – kui eriarsti juurde saamiseks pean ma ise veel maksma 40-50 Eurot visiiit-konsultatsiooni eest? Arstiabi muutub rahvale üha kättesaamatumaks.
Arstide palgad on Eesti mõistes üpris head, nende töökoormus hea palga saamiseks ka üpris vaieldav. Miks siis meie med.töötajad lahkuvad Eestist. Vastus on üprislihtne. Teistes riikides töötades on med.töötajate palgad KOLM KORDA kõrgemad kui Eestis töötades (mitte 3 %), pealegi –töötanud väljamaal ( Soomes) 5 aastat, on väljamaal töötanud eestlase PENSION 7-10 KORDA suurem kui siin pensioni väljatöötanud ja 40 aastat tööd rüganud kõrgspetsialistil.
Mille nimel tegutsevad meie päästjad ja politseinikud? Oma töö eest saavad nad palka suhteliselt vähe. Kas tööd tehakse eetilis-moraalsetel kaalutlustel. Nende töö on meie rahva julgeoleku ja rhva säilimise osas üpris tähtis. Mille eest saavad raha teised riigi-ametnikud????
Üha enam propageerivad valitsejad abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate rakemdamist meie elus, vähendades samaaegselt kutseliste politseinike ja päästjate arvu. Ei saa muidugi eitada vabatahtlike kaasamise häid külgi, kuid panna kõik politsei- ja päästeteenistuse ülesanded vabatahtlike õlule on ka vale. On ikkagi vahe selles, kas asjaga tegeleb aastaid väljaõppinud spetsialist või rahva-omahuviks tegelev amatöör.
Valitsuse arvates peaksid Politsei ja Päästjad tööd tegema tasuta Eesti hüvanguks moraalsetel-eetilistel kaalutlustel?...
Aga Valitsusel ja Riigikogul on Isamaa-armastuse, eetika ja moraali aluseks isikliku (harva ka partei) tasku – mis vajab oma tegematajätmiste eest IGAL juhul täitmist- SÕLTUMATA oma oma peremehe – Rahva olukorrast.
neljapäev, 13. oktoober 2011
Rigikogulane, Riigikogu saadik, Rahvasaadik, Parlamendi liige...
Delfi kommentaariumis kohtasin arvamust-kommenaari, mis tõstatas probleemi – kuidas edaspidi nimetada meie riigikogulasi? Enamasti kasutatakse meil neid (siin pealkirjas toodud) nimetusi. Need nimetused on küll juriidiliselt korrektsed ja suhteliselt õiged – kuid jätavad ametlik-kuiva maitse ning nad ei iseloomusta nende TEGELIKKU olemust.
Nagu rahvasuu räägib – Heal lapsel ikka mitu nime, lisaks veel hellitusnimed. Aga paljud riigikogulased pole - head lapsed – ning pole mitut nime, rääkimata hellitusnimest - ära teeninud.
Kui riigikogulased ise teaksid – kuidas neid kommentaariumides „ristitakse“ – paljud neist muudaksid radikaalselt oma käitumist. Nimetused: parasiidid, tõprad, luuserid, toompeavargad... – need on veel enamvähem normaalsed nimed kommentaarides. Kommenteerijatel ei maksa seda karta, et riigikogulased KUNAGI loeks nende kommentaare (janende „austavaid“ nimetusi) – seepärast võivad kommentaatorid riigikogulasi ristida mis iganes nimega. Riigikogulased on rahul oma rahvast sõltumatu rikastumisega ning seetõttu ei huvita neid ka rahva arvamus.
Aga siiski. Kuidas nimetad riigikogulasi nii, et see iseloomustaks ka riigikogulaste olemust, tegutsemist ja eesmärke?
Nimetus RIIGIKOGULANE - iseloomustab ainult tööpaiga nimetust –kus riigikogulane töötab – Riigikogus. Aga see peaks ütlema ka seda – kuidas riigikogulane suhtub Riiki, kuidas hoolitseb riigi eest, suhtub riigi teenimisse, kuidas hoolitseb riigikodanike eest? Sõna RIIK eeldab,et Riigikogus on inimesed, kes hoolivad RIIGIST ja RAHVAST. See eeldaks ka riigimehelikku suhtumist. Meie riigikogulased hoolivad aga AINULT oma partei ning isiklikust võimu- ja rahaahnusest.
Kahjuks peab ütlema, et riigikogulased „töötavad“ Toompea saalis ainult tund-paar nädalas. See on selgusetu (ja keegi ei saa vastust küsimusele) –millise tööga tegelevad nad ülejäänud nädalapäevad. Vastuseks oleks –töö komisjonides ja töö valijatega. Aga tegelikult kasutavad riigikogulased oma vaba aega oma äranägemise järgi asjadeks,mis pole riigi valitsemisega seotud.
Riigi eest hoolitsemine? Riik huvitab riigikogulast AINULT selles osas – on mõnus äraolemise koht – kust kergelt palju soodustusi ja raha saab. Riigi saatus pole neile oluline. Rahvas hoolitseb ise enda eest. Kes meil hakkama ei saa - lahkub riigist. Riigikogulasi see, et rahvas lahkub Riigist – jätab ükskõikseks. See, et Riik jääb rahvast tühjaks – pole Riigikogu-valitsuse probleem, Riigikogu eemaldub üha enam Riigist ja Rahvast. Peagi seob neid Brüsseliga palju rohkem kui Eestiga.
Nimetus RIIGIKOGU saadik - on praktiliselt sama mis riigikogulanegi. Siiski. Kuhu Riigikou OMA SAADIKU SAADAB? Riigikokku? Pigem on ikkagi Reformi (Kesk,Sotsdem...) PARTEI SAADIUGA Riigikogus.
RAHVASAADIK. See nimetus pole õige, sest Riigikogu liige ei esinda RAHVAST ja RAHVA huvisid, vaid TEDA VALINUD PARTEID JA PARTEI huvisid – seda juba Põhiseduse järgi. Pealegi. Senised Riigikogud (Parteide esindajad) on seadustanud seadused sellised, et Riigikogu ei arvesta rahva arvamusega ega lase RAHVAST ligilähedalegi valitsemisele-riigi juhtimisele. Rahvaga on seost niipalju, et Rahvas maksab tema (riigikogulase) hüvitised ja palga kinni. „Rahvasaadik“ on teinud sellised seadused, et temale (RK-sele) seaduslikult midagi teha ei saa – ta ei arvesta rahvaga, tema võtab raha nii palju kui tahab, rahvas ei saa RK-st ja Riigikogu mitte millegiga mõjutada. Partei määrab „Rahvasaadikuks“ kelle tahab – rahvalt arvamust küsimata.
Parlamendi liige. – Riigikogu on küll meie Parlament - seega on riiigikogulane küll ka parlamendi liige.
Teiste riikide Parlamentide liikmetest on rahval kujunenud hoopis teistsugune arusaam Parlamendi liikmest kui on meie Riigikogu liikmed.
Parlamendi liige peaks olema omakasupüüdmatu ja austusväärne RIIGI TEENIJA, kes töötab Riigi ja Rahva hüvanguks, oleks vastutustundlik, astub oma vigade-eksimuste puhul oma kohalt tagasi...
Ükski meie riigikogulane (Valitsuseliige) pole oma vigade tõttu tõsimeelselt tagasi astunud (Jürgen Ligi ja Signe Kivi tagasiastumised olid teatraalsed zestid poliitilise kapitali kogumiseks ja poliitiku karjääri jätkamiseks). Riigikogulaste kasuahnus on meie riigis igapäevanähe. Üksi meie poliitik pole vastutanud isegimiljardeid kroone Rahvale kahju tekitamisepärast. Villu Reljan on kohtu all pigem seetõttu, et ta jäi teistele tähtsatele poliitikutele jalgu ja ta oli tarvis poliitikutel „jalust ära koristada“. Pealegi meie Riigikogus ei lähtu hääletamisel riigikogulased mitte Riigi ja Rahva hea käekäigu poolt, vaid lähtutakse: oma partei (ja isiklikust) KASUST, tingimata opositsioni (ka heade) ettepanekute vastu. Hääletatakse parteilise (mitte isikliku) südametunnistuse järgi.
(Riigikogulase parteiline südametunnistus.) http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html
Seega ei sobi meie riigikogulase nimetus kuidagi AUSTUSVÄÄRSE parlamendi liikme nimetuse alla. .
Kuidas siis nimetada meie riigikogulasi?
Paljud nimetavad neid parteibroileriteks, sest neid nuumatakse. Aga broileritest on peale nuumamist kasu hea liha näol. Paljud poliitbroilerid toovad rahvale pigem kahju kui kasu. Ka „kahjulikud poliitbroilerid“ pole õige, sest MÕNED riigikogulased esitavad üpris edumeelseid mõtteid (mis pole kahjulikud).
Kuidas siiski riigikogulasi nimetada? Hüäänideks? Hüäänid on aplad, mitte kuigi tagad, arad kaslased (preeria hundid), kes ründavad karjakesi ainult neid, kes on nendest nõrgemad....
Kuidas siis nimetada riigikogulasi nii, et see kõige paremini iseloomustaks seda kooslust? On ettepanekuid?
Nagu rahvasuu räägib – Heal lapsel ikka mitu nime, lisaks veel hellitusnimed. Aga paljud riigikogulased pole - head lapsed – ning pole mitut nime, rääkimata hellitusnimest - ära teeninud.
Kui riigikogulased ise teaksid – kuidas neid kommentaariumides „ristitakse“ – paljud neist muudaksid radikaalselt oma käitumist. Nimetused: parasiidid, tõprad, luuserid, toompeavargad... – need on veel enamvähem normaalsed nimed kommentaarides. Kommenteerijatel ei maksa seda karta, et riigikogulased KUNAGI loeks nende kommentaare (janende „austavaid“ nimetusi) – seepärast võivad kommentaatorid riigikogulasi ristida mis iganes nimega. Riigikogulased on rahul oma rahvast sõltumatu rikastumisega ning seetõttu ei huvita neid ka rahva arvamus.
Aga siiski. Kuidas nimetad riigikogulasi nii, et see iseloomustaks ka riigikogulaste olemust, tegutsemist ja eesmärke?
Nimetus RIIGIKOGULANE - iseloomustab ainult tööpaiga nimetust –kus riigikogulane töötab – Riigikogus. Aga see peaks ütlema ka seda – kuidas riigikogulane suhtub Riiki, kuidas hoolitseb riigi eest, suhtub riigi teenimisse, kuidas hoolitseb riigikodanike eest? Sõna RIIK eeldab,et Riigikogus on inimesed, kes hoolivad RIIGIST ja RAHVAST. See eeldaks ka riigimehelikku suhtumist. Meie riigikogulased hoolivad aga AINULT oma partei ning isiklikust võimu- ja rahaahnusest.
Kahjuks peab ütlema, et riigikogulased „töötavad“ Toompea saalis ainult tund-paar nädalas. See on selgusetu (ja keegi ei saa vastust küsimusele) –millise tööga tegelevad nad ülejäänud nädalapäevad. Vastuseks oleks –töö komisjonides ja töö valijatega. Aga tegelikult kasutavad riigikogulased oma vaba aega oma äranägemise järgi asjadeks,mis pole riigi valitsemisega seotud.
Riigi eest hoolitsemine? Riik huvitab riigikogulast AINULT selles osas – on mõnus äraolemise koht – kust kergelt palju soodustusi ja raha saab. Riigi saatus pole neile oluline. Rahvas hoolitseb ise enda eest. Kes meil hakkama ei saa - lahkub riigist. Riigikogulasi see, et rahvas lahkub Riigist – jätab ükskõikseks. See, et Riik jääb rahvast tühjaks – pole Riigikogu-valitsuse probleem, Riigikogu eemaldub üha enam Riigist ja Rahvast. Peagi seob neid Brüsseliga palju rohkem kui Eestiga.
Nimetus RIIGIKOGU saadik - on praktiliselt sama mis riigikogulanegi. Siiski. Kuhu Riigikou OMA SAADIKU SAADAB? Riigikokku? Pigem on ikkagi Reformi (Kesk,Sotsdem...) PARTEI SAADIUGA Riigikogus.
RAHVASAADIK. See nimetus pole õige, sest Riigikogu liige ei esinda RAHVAST ja RAHVA huvisid, vaid TEDA VALINUD PARTEID JA PARTEI huvisid – seda juba Põhiseduse järgi. Pealegi. Senised Riigikogud (Parteide esindajad) on seadustanud seadused sellised, et Riigikogu ei arvesta rahva arvamusega ega lase RAHVAST ligilähedalegi valitsemisele-riigi juhtimisele. Rahvaga on seost niipalju, et Rahvas maksab tema (riigikogulase) hüvitised ja palga kinni. „Rahvasaadik“ on teinud sellised seadused, et temale (RK-sele) seaduslikult midagi teha ei saa – ta ei arvesta rahvaga, tema võtab raha nii palju kui tahab, rahvas ei saa RK-st ja Riigikogu mitte millegiga mõjutada. Partei määrab „Rahvasaadikuks“ kelle tahab – rahvalt arvamust küsimata.
Parlamendi liige. – Riigikogu on küll meie Parlament - seega on riiigikogulane küll ka parlamendi liige.
Teiste riikide Parlamentide liikmetest on rahval kujunenud hoopis teistsugune arusaam Parlamendi liikmest kui on meie Riigikogu liikmed.
Parlamendi liige peaks olema omakasupüüdmatu ja austusväärne RIIGI TEENIJA, kes töötab Riigi ja Rahva hüvanguks, oleks vastutustundlik, astub oma vigade-eksimuste puhul oma kohalt tagasi...
Ükski meie riigikogulane (Valitsuseliige) pole oma vigade tõttu tõsimeelselt tagasi astunud (Jürgen Ligi ja Signe Kivi tagasiastumised olid teatraalsed zestid poliitilise kapitali kogumiseks ja poliitiku karjääri jätkamiseks). Riigikogulaste kasuahnus on meie riigis igapäevanähe. Üksi meie poliitik pole vastutanud isegimiljardeid kroone Rahvale kahju tekitamisepärast. Villu Reljan on kohtu all pigem seetõttu, et ta jäi teistele tähtsatele poliitikutele jalgu ja ta oli tarvis poliitikutel „jalust ära koristada“. Pealegi meie Riigikogus ei lähtu hääletamisel riigikogulased mitte Riigi ja Rahva hea käekäigu poolt, vaid lähtutakse: oma partei (ja isiklikust) KASUST, tingimata opositsioni (ka heade) ettepanekute vastu. Hääletatakse parteilise (mitte isikliku) südametunnistuse järgi.
(Riigikogulase parteiline südametunnistus.) http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html
Seega ei sobi meie riigikogulase nimetus kuidagi AUSTUSVÄÄRSE parlamendi liikme nimetuse alla. .
Kuidas siis nimetada meie riigikogulasi?
Paljud nimetavad neid parteibroileriteks, sest neid nuumatakse. Aga broileritest on peale nuumamist kasu hea liha näol. Paljud poliitbroilerid toovad rahvale pigem kahju kui kasu. Ka „kahjulikud poliitbroilerid“ pole õige, sest MÕNED riigikogulased esitavad üpris edumeelseid mõtteid (mis pole kahjulikud).
Kuidas siiski riigikogulasi nimetada? Hüäänideks? Hüäänid on aplad, mitte kuigi tagad, arad kaslased (preeria hundid), kes ründavad karjakesi ainult neid, kes on nendest nõrgemad....
Kuidas siis nimetada riigikogulasi nii, et see kõige paremini iseloomustaks seda kooslust? On ettepanekuid?
reede, 7. oktoober 2011
Käkikeerajaid lugedes...
Õiguskäkkarid
Seadusi vormistab ja võtab vastu Riigikogu – seadusandja. Seadusi valmistab ette Valitsus (Just.min). Kuidas on siis meie seadusandlus?
Ammu on selge see, et juriidilise hariduseta inimestel pole mõtet seadusi lugeda – nagunii ei saa seadustest aru. Kurb lugu on see, et seadustest ei saa üheselt aru ka uurijad, prokuratuuri ja kohtute juriidilise kõrgharidusega spetsialistid – mille muuga saab seletada paljude esimese astme (Maakohtud) ja teise astme kohtute (Ringkonnakohtute) otsuste muutmisi Riigikohtus. Arvestades veel sellega, et: 1.Riigikohus ei võta kõiki kaebusi menetlusse – ning ei peagi põhjendama, miks.
2. Paljud kaebajad surevad enne ära kui jõuavad kadalipu Riigikohtuni läbi käia.
3. Kohtute riigilõivud on nii suured, et viivad õiguse nõudja pankrotti – nii ei jõuagi Riigikohtuni välja.
4. Suur osa kaebajatest ei jõua kohtuteed (Kõrge riigilõiv, Advokaatide kallis teenus) kinni maksta.
5. Mõne Seaduse sätted on tehtud Põhiseaduse sätteid eirates sellised, mis välistavad edasise õiguse nõudmise ja sunnib Kohtuid kuritegusid seadusepärasteks tunnistama.
Põhiseaduse järgi peab Õiguskantsler jälgima seda, et seadused vastaksid meie Põhiseadusele. Selleks on Õiguskantsleril oma kantselei.
Mille eest makstakse Õiguskantsleri kantselei 50-le igale tippjuristile ligi 1500 - 2000 eurot kuus? Arvata võiks, et seaduste vastavuse Põhiseadusega jälgimise ja kontrolli eest. Õiguskantsler oma kantseleiga sellega hakkama ei saa. Miks? Sest seal on tööl õiguskäkkarid.
Üle 5 aasta trahvis Falck bussijäneseid. Õiguskantsleri arvamuse järgi oli kõik korras. Ometi riigikodanike poolt Riigikohtusse pöördumise järel leiti, et trahvija tegutseb aastaid seaduse järgi Põhiseaduse vastaselt.
Üle viie aasta maksti Parkimistrahve. Mitte Õiguskantsler, vaid riigikodanik läks Riigikohtuni välja – ja Riigikohus tunnistas Parkimistrahvid Põhiseadusega vastuolus olevateks.
Kaks Õiguskantslerit (ka riigikodanike näpunäidete põhjal) on leidnud, et raha eest riigikogulase osalemine ettevõtete juhatustes-nõukogudes on Põhiseaduse vastane. Ja tulemus? Seadusandja (Riigikogu) saatis Õiguskantslerid kukele –ja sinna nad läksidki.
Kas nüüd on siis meie seadused Põhiseadusega vastavuses? Kaugel sellest.
Ainult üks näide (sadadest? tuhandetest?). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
§ 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
(1) Menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui:...
(3) Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes.
(5) Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega....
Mida see siis tähendab?
Kohus saadab kutse kohtusse ilmumiseks. Kutse saaja on parajasti komandeeringus, välismaal, reisil..., kutse kättetoimetamise ajal kedagi kodus pole –avaldatatkse teade „Ametlikes teadaannetes kohtusse ilmumise kohta“ ( või avaldatakse teade Tagseljaotsusest suure summa väljamõistmise kohta). Kohtukutse –Tagaseljaotsus loetakse kätte toimetatuks ja otsus jõustub peale „Ametlikus Teadannetes“ avaldamist. Kohtutäitur võtab suure summa pangaarvelt või müüb teie kinnisvara maha – kaevata pole kuhugi.
Teade avaldati „Ametlikes Teadaannetes“ ja loetakse – Teie olete teate kätte saanud ja otsusega nõus.
Mis siin imelikku on? Milles on seadus vastuolus Põhiseadusega?
See SEADUSESÄTE KOHUSTAB tegema teatud tegemisi, kuid Riik ega Põhiseadus ei garanteeri neid võimalusi oma kodanikele. Mida siis Riik ja Põhiseadus ei suuda garanteerida selle seadusesätte täitmist IGA RIIGIKODANIKU POOLT???
Ametlike teadaannete LUGEMISEKS peab riik garanteerima:
1. Igal riigi elanikul on ARVUTI, MILLEST LUGEDA AMETLIKKE TEADAANDEID.
2. Igas Eestimaa paigas Kolkametsast Kaikaküla ja Kükitametsa puude vahele on INTERNET alati KÄTTESAADAV.
3. Ka Kohtute ja muude ametiasutustega MITTEPUUTUV inimene ON KOHUSTATUD JA LOEB IGA PÄEV Ametlikke Teadaandeid.
Ometi see seadusesäte kohustab selleks IGA EESTI inimest -lugema internetist „Ametlikke Teadaandeid (AT)“. Neid tingimusi meie RIIK ei suuda tagada (arvuti, interneti olemasolu IGAS PERES, internetilevi kättesaadavust kogu Eestis, igapäevane Ametlike Teadaannete lugemine IGAS PERES). Praeguse statistika kohaselt puudub arvuti 30% peredest.
Kas see Põhiseaduse rikkumine teeb kahju Eesti elanikkonnale? On juba aastate jooksul palju kahju teinud ja teeb ka edaspidi.
Näide 1. Suli nõuab Teilt suurt summat raha ja paneb Kohtule aadressi kus ta teab, et Teid ei ole (või võtab kohtukutse vastu tema kaasosaline). Või esitab Kohus kutse „Ametlikes Teadaannetes“ (mida te ei saa lugeda, sest pole arvutit, puudub internet või Te ei loe iga nädal „Ametlikke Teadaandeid“.
Kohtusse Te ei ilmu (sest kohtust ei tea Te midagi). Kohus teeb teate AT Tagaseljaotsusest ning Kohtutäitur võtab rahasumma Teie pangaarvelt maha. Kohus väidab – Mis sellest, et elasite Tallinna asemel Karksi-Nuias, kohtukutse võtsite ikka Teie vastu – mis sellest, et Teie nimi on Lepp, kutsele aga kirjutas alla Kasepuu. – Ts.asi nr 2-05-16681
Teil pole kusagil midagi vaielda, sest kõik on ametlikult ja seadust järgides tehtud.
Näide 2. Teilt varastati 1997.a. pass. Passi varas - kasutades Teie passi ostis telefoni ja kasutas seda. Teie tegite kohe ühe avalduse politseisse passi varguse kohta, teise politseiosakonda avalduse (Teilt varastatud passiga) võltsitud lepinguga telefoni ostmise ja kõnede kohta selle telefoniga. 2011.a. võtab Kohtutäitur Teie pangaarvelt Tagaseljaotsuse põhjal maha 1 200 Euri. Tuleb välja, et Tagaseljaotsus oli 2005.a. Teilt varastatud passiga telefoni eest – millest Teil polnud halli aimugi.
Nii Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus (kuhu Maakohtu otsus edasi kaevati) teatab Teile rahulikult: otsus on vastu võetud kehtiva seaduse kohaselt – nii kohtukutsed kui Tagaseljaotsus avaldati „Ametlikes Teadaannetes“. Pole tähtis, et Politsei kinnitab teilt passi varastamist ja varastatud passiga telefoni ostmist-kasutamist. Pole tähtis –kas me tunnistasime passi varguse ja võltsisiku poolt tehtud lepingu õigeks – 2005.a. oli siis esitatud paberite järgi otsus õige. Pole tähtis, et Kohus seadustas Teilt ebaseaduslikult raha võtmise(röövimise?) Kõik on MEIE SEADUSE JÄRGI õige. - Ts.asi nr. 2-05-6746
Tegemist on heade Seadus-õigus-kohtukäkkarite tegevusega – mille eest meie inimestel kaitset pole.
Mille eest siis Õiguskantsleri kantseleile nii suurt palka makstakse? Väga lihtne. Tedremunade sügamise, erikooli sisekorraeeskirjade, osade seaduste eelnõude lugemise ja arestikambrite sanitaarseisundi kontrollimise ... eest.
AGA.... SEADUSTE Vastavuse kontroll Põhiseadusega??? Kui palju selliseid SEADUS-ÕIGUS-KOHTUKÄKKARITE seaduse 0hvreid -kohtute otsuseid üldse on? Sada? Tuhat? Või rohkem???
Seadusi vormistab ja võtab vastu Riigikogu – seadusandja. Seadusi valmistab ette Valitsus (Just.min). Kuidas on siis meie seadusandlus?
Ammu on selge see, et juriidilise hariduseta inimestel pole mõtet seadusi lugeda – nagunii ei saa seadustest aru. Kurb lugu on see, et seadustest ei saa üheselt aru ka uurijad, prokuratuuri ja kohtute juriidilise kõrgharidusega spetsialistid – mille muuga saab seletada paljude esimese astme (Maakohtud) ja teise astme kohtute (Ringkonnakohtute) otsuste muutmisi Riigikohtus. Arvestades veel sellega, et: 1.Riigikohus ei võta kõiki kaebusi menetlusse – ning ei peagi põhjendama, miks.
2. Paljud kaebajad surevad enne ära kui jõuavad kadalipu Riigikohtuni läbi käia.
3. Kohtute riigilõivud on nii suured, et viivad õiguse nõudja pankrotti – nii ei jõuagi Riigikohtuni välja.
4. Suur osa kaebajatest ei jõua kohtuteed (Kõrge riigilõiv, Advokaatide kallis teenus) kinni maksta.
5. Mõne Seaduse sätted on tehtud Põhiseaduse sätteid eirates sellised, mis välistavad edasise õiguse nõudmise ja sunnib Kohtuid kuritegusid seadusepärasteks tunnistama.
Põhiseaduse järgi peab Õiguskantsler jälgima seda, et seadused vastaksid meie Põhiseadusele. Selleks on Õiguskantsleril oma kantselei.
Mille eest makstakse Õiguskantsleri kantselei 50-le igale tippjuristile ligi 1500 - 2000 eurot kuus? Arvata võiks, et seaduste vastavuse Põhiseadusega jälgimise ja kontrolli eest. Õiguskantsler oma kantseleiga sellega hakkama ei saa. Miks? Sest seal on tööl õiguskäkkarid.
Üle 5 aasta trahvis Falck bussijäneseid. Õiguskantsleri arvamuse järgi oli kõik korras. Ometi riigikodanike poolt Riigikohtusse pöördumise järel leiti, et trahvija tegutseb aastaid seaduse järgi Põhiseaduse vastaselt.
Üle viie aasta maksti Parkimistrahve. Mitte Õiguskantsler, vaid riigikodanik läks Riigikohtuni välja – ja Riigikohus tunnistas Parkimistrahvid Põhiseadusega vastuolus olevateks.
Kaks Õiguskantslerit (ka riigikodanike näpunäidete põhjal) on leidnud, et raha eest riigikogulase osalemine ettevõtete juhatustes-nõukogudes on Põhiseaduse vastane. Ja tulemus? Seadusandja (Riigikogu) saatis Õiguskantslerid kukele –ja sinna nad läksidki.
Kas nüüd on siis meie seadused Põhiseadusega vastavuses? Kaugel sellest.
Ainult üks näide (sadadest? tuhandetest?). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
§ 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
(1) Menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui:...
(3) Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes.
(5) Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega....
Mida see siis tähendab?
Kohus saadab kutse kohtusse ilmumiseks. Kutse saaja on parajasti komandeeringus, välismaal, reisil..., kutse kättetoimetamise ajal kedagi kodus pole –avaldatatkse teade „Ametlikes teadaannetes kohtusse ilmumise kohta“ ( või avaldatakse teade Tagseljaotsusest suure summa väljamõistmise kohta). Kohtukutse –Tagaseljaotsus loetakse kätte toimetatuks ja otsus jõustub peale „Ametlikus Teadannetes“ avaldamist. Kohtutäitur võtab suure summa pangaarvelt või müüb teie kinnisvara maha – kaevata pole kuhugi.
Teade avaldati „Ametlikes Teadaannetes“ ja loetakse – Teie olete teate kätte saanud ja otsusega nõus.
Mis siin imelikku on? Milles on seadus vastuolus Põhiseadusega?
See SEADUSESÄTE KOHUSTAB tegema teatud tegemisi, kuid Riik ega Põhiseadus ei garanteeri neid võimalusi oma kodanikele. Mida siis Riik ja Põhiseadus ei suuda garanteerida selle seadusesätte täitmist IGA RIIGIKODANIKU POOLT???
Ametlike teadaannete LUGEMISEKS peab riik garanteerima:
1. Igal riigi elanikul on ARVUTI, MILLEST LUGEDA AMETLIKKE TEADAANDEID.
2. Igas Eestimaa paigas Kolkametsast Kaikaküla ja Kükitametsa puude vahele on INTERNET alati KÄTTESAADAV.
3. Ka Kohtute ja muude ametiasutustega MITTEPUUTUV inimene ON KOHUSTATUD JA LOEB IGA PÄEV Ametlikke Teadaandeid.
Ometi see seadusesäte kohustab selleks IGA EESTI inimest -lugema internetist „Ametlikke Teadaandeid (AT)“. Neid tingimusi meie RIIK ei suuda tagada (arvuti, interneti olemasolu IGAS PERES, internetilevi kättesaadavust kogu Eestis, igapäevane Ametlike Teadaannete lugemine IGAS PERES). Praeguse statistika kohaselt puudub arvuti 30% peredest.
Kas see Põhiseaduse rikkumine teeb kahju Eesti elanikkonnale? On juba aastate jooksul palju kahju teinud ja teeb ka edaspidi.
Näide 1. Suli nõuab Teilt suurt summat raha ja paneb Kohtule aadressi kus ta teab, et Teid ei ole (või võtab kohtukutse vastu tema kaasosaline). Või esitab Kohus kutse „Ametlikes Teadaannetes“ (mida te ei saa lugeda, sest pole arvutit, puudub internet või Te ei loe iga nädal „Ametlikke Teadaandeid“.
Kohtusse Te ei ilmu (sest kohtust ei tea Te midagi). Kohus teeb teate AT Tagaseljaotsusest ning Kohtutäitur võtab rahasumma Teie pangaarvelt maha. Kohus väidab – Mis sellest, et elasite Tallinna asemel Karksi-Nuias, kohtukutse võtsite ikka Teie vastu – mis sellest, et Teie nimi on Lepp, kutsele aga kirjutas alla Kasepuu. – Ts.asi nr 2-05-16681
Teil pole kusagil midagi vaielda, sest kõik on ametlikult ja seadust järgides tehtud.
Näide 2. Teilt varastati 1997.a. pass. Passi varas - kasutades Teie passi ostis telefoni ja kasutas seda. Teie tegite kohe ühe avalduse politseisse passi varguse kohta, teise politseiosakonda avalduse (Teilt varastatud passiga) võltsitud lepinguga telefoni ostmise ja kõnede kohta selle telefoniga. 2011.a. võtab Kohtutäitur Teie pangaarvelt Tagaseljaotsuse põhjal maha 1 200 Euri. Tuleb välja, et Tagaseljaotsus oli 2005.a. Teilt varastatud passiga telefoni eest – millest Teil polnud halli aimugi.
Nii Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus (kuhu Maakohtu otsus edasi kaevati) teatab Teile rahulikult: otsus on vastu võetud kehtiva seaduse kohaselt – nii kohtukutsed kui Tagaseljaotsus avaldati „Ametlikes Teadaannetes“. Pole tähtis, et Politsei kinnitab teilt passi varastamist ja varastatud passiga telefoni ostmist-kasutamist. Pole tähtis –kas me tunnistasime passi varguse ja võltsisiku poolt tehtud lepingu õigeks – 2005.a. oli siis esitatud paberite järgi otsus õige. Pole tähtis, et Kohus seadustas Teilt ebaseaduslikult raha võtmise(röövimise?) Kõik on MEIE SEADUSE JÄRGI õige. - Ts.asi nr. 2-05-6746
Tegemist on heade Seadus-õigus-kohtukäkkarite tegevusega – mille eest meie inimestel kaitset pole.
Mille eest siis Õiguskantsleri kantseleile nii suurt palka makstakse? Väga lihtne. Tedremunade sügamise, erikooli sisekorraeeskirjade, osade seaduste eelnõude lugemise ja arestikambrite sanitaarseisundi kontrollimise ... eest.
AGA.... SEADUSTE Vastavuse kontroll Põhiseadusega??? Kui palju selliseid SEADUS-ÕIGUS-KOHTUKÄKKARITE seaduse 0hvreid -kohtute otsuseid üldse on? Sada? Tuhat? Või rohkem???
pühapäev, 2. oktoober 2011
Võrdõiguslastest
Võrdõiguslased
Võrdõiguslikkus on Eestis viimastel aastatel kõvasti hoogu juurde saanud ja üks kõvahäälsemaid võrdsete õiguste eest võitlejaid on Marianne Mikko. Nime ja välimuse järgi tundub ta naine olevat – kuid ma pole selles eriti kindel. Nime ja välimust saab alati muuta. Nii saab Marionist lihtsalt teha Marianne ja Mikk’ust omakorda Mikko. Mehe naiseks lõikamine pole kaasajal probleem – ja isegi üks endine mees on Tartus ajakirjanduse andmetel juba sünnitanud. Peale nime ja (riietus-välimus) miski muu ei kinnita M.Mikko naiseks olekut, vähemaltmina pole ei ole kuulnud-näinud. Pigem tundub mulle, et ta on naiseks lõigatud mees – kellel on pime viha endiste sookaaslaste vastu.
Riigi struktuuris on olemas ka võrdõiguslikkuse volinik, kes toetab M.Mikkot ja teisi võrdõiguslasi riiklikul tastandil. Võrdset kohtlemist nõuavad kõvahäälselt nii homod kui-ka lesbid – võitlevad ka võrdseteõiguste eest (õigust abielluda, „oma“ lapsikasvatada, õigust pärandada oma lesbi- või homopaarist „abikaasale“....
Mis on nende võrdõiguslaste tegutsemise eesmärk? Ilmselt looduse pahupidi pööramine (esialgu inimkonna tasandi). Loodusest peab kaduma edaspidi mõisted – emane ja isane (ema ja isa). Edaspidi peavad ema ja isa olema võrdselt senisel emaduspuhkusel, last toitku rinnaga ajaliselt võrdselt nii ema kui-ka isa. Hiljem tuleb rangelt jälgida seda, et lapsi (kesksoost järglasi) sünnitaksid võrdselt nii ema kui-ka isa (kas mõlemad korraga või mõlemad järjestikku – see on nende vaba kokkulepe), mis tagabki vanemate võrdõiguslikkuse.
Kas see võrdne sünnitamine (ema ja isapoolt korraga või järjestikku) kehtib ainult heteropaaride puhul või ka homo- ja lesbipaaride puhul ka – seda praegu võrdõiguslased täpsustavad. Kuuldavasti hakkavad taotlema võrdõiguslased ka kõikidel spordivõistlustel (EM, MM, OM) võrdselt meeste-naistevahelisi võistlusi nii raske- kui-ka kergejõustikus.
Ilmselt tehakse võrdõiguslaste poolt oma võitluse raames kohustuseks heterotel seksida järjekorras homode ja lesbidega –hiljem ka teiste seksuaalvähemuste – zoofiilide ja pedofiilidega. KÕIK PEAVAD SAAMA SEKSIDA KÕIGIGA VÕRDSELT!!! Muidu poleks meil ju võrdõiguslikkust. (Meenutab küll natuke proletaarlaste hüüdlauset – Kõik inimesed on võrdsed. Üks kõigi ja kõik ühe eest).
Mõnes suhtes võrdsete õiguste eest võitlejatele aga võrdsed õigused igal alal ei sobi, vaid nad tahavad eelistusi naistele – võrreldes meestega. Millegipärast ei nõuta meeste-naiste võrdset sõjaväeteenistuse kohustust. Võrdõiguslastele ei sobi sellised rasked tööd nagu – süvavee-tuuker, kaevur, transporttööline... Hästi sobivad naisõiguslastele sllised tööd – kus tööd ei pea tegema ja vaid istumise eest makstakse suurt raha (ettevõtete nõukogud-juhatused, riigikogulaste toolid, avaliku sektori juhid.... Nendes nõutakse meestega võrdsete kvootide kehtestamist.
Kõige kurvem on see, et naistele on loodus andnud küll maailma kõige vanema ameti oskused – kuid alati ja igal pool sellest ei piisa. Kui Riigikogus või ettevõtete juhatustes-nõukohudes ei pea teadma-oskama erialaselt midagi lisaks naiseks olemisele, siis paljud era-ettevõtjad nõavad ka tööd ja muid oskusi. Paljud lisaks looduse poolt antud oskustele lisaks maailma vanima ameti oskustele (ka need oskused on erineva tasandiga) PEAKSID avaliku teenistuse juhid erialaselt ka midagi teadma ja juhikogemusi omama. Ainult naiseks (homoks, lesbiks) olemise eest alati palka ei taheta maksta.
Kurb on ka see, et võitluses demokraatliku võrdõiguslikkuse eest tahavad võrdõiguslased eirata demokraatiat. Nimelt tahetakse moodustada Riigikogu koosseis nii – et Riigikogus oleks mehi-naisi 50%-50%. Järelikult tuleb eirata valimiste demokraatlikud printsiibid ning ei tule arvestada valija vaba tahet? Valitud meeste asemel PEAB Riigikokku saama naised – keda valija valinud pole.
Soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejad tegelevad pseudoprobleemidaga populistlikel eesmärkidel. Võrdõiguslaste eesmäriks tundub olevat (eelkõige ISIKLIK) naiste võimu- ja rahaahnus, saavutada tulusaid ametikohti SOOLISEST SEISUKOHAS LÄHTUDES.
PS Delfist
Jõe-Cannon: naised tuleks alustuseks lasta riigifirmade juhtimise juurde
(62)
Delfi Majandus
01. oktoober 2011 15:48
Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.
Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.
Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.
Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.
„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“
Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.
„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.
Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.
-----------------------------------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------------------------------
Sellest blogist ka http://leopall.blogspot.com/2011/03/ministrid.html
Võrdõiguslikkus on Eestis viimastel aastatel kõvasti hoogu juurde saanud ja üks kõvahäälsemaid võrdsete õiguste eest võitlejaid on Marianne Mikko. Nime ja välimuse järgi tundub ta naine olevat – kuid ma pole selles eriti kindel. Nime ja välimust saab alati muuta. Nii saab Marionist lihtsalt teha Marianne ja Mikk’ust omakorda Mikko. Mehe naiseks lõikamine pole kaasajal probleem – ja isegi üks endine mees on Tartus ajakirjanduse andmetel juba sünnitanud. Peale nime ja (riietus-välimus) miski muu ei kinnita M.Mikko naiseks olekut, vähemaltmina pole ei ole kuulnud-näinud. Pigem tundub mulle, et ta on naiseks lõigatud mees – kellel on pime viha endiste sookaaslaste vastu.
Riigi struktuuris on olemas ka võrdõiguslikkuse volinik, kes toetab M.Mikkot ja teisi võrdõiguslasi riiklikul tastandil. Võrdset kohtlemist nõuavad kõvahäälselt nii homod kui-ka lesbid – võitlevad ka võrdseteõiguste eest (õigust abielluda, „oma“ lapsikasvatada, õigust pärandada oma lesbi- või homopaarist „abikaasale“....
Mis on nende võrdõiguslaste tegutsemise eesmärk? Ilmselt looduse pahupidi pööramine (esialgu inimkonna tasandi). Loodusest peab kaduma edaspidi mõisted – emane ja isane (ema ja isa). Edaspidi peavad ema ja isa olema võrdselt senisel emaduspuhkusel, last toitku rinnaga ajaliselt võrdselt nii ema kui-ka isa. Hiljem tuleb rangelt jälgida seda, et lapsi (kesksoost järglasi) sünnitaksid võrdselt nii ema kui-ka isa (kas mõlemad korraga või mõlemad järjestikku – see on nende vaba kokkulepe), mis tagabki vanemate võrdõiguslikkuse.
Kas see võrdne sünnitamine (ema ja isapoolt korraga või järjestikku) kehtib ainult heteropaaride puhul või ka homo- ja lesbipaaride puhul ka – seda praegu võrdõiguslased täpsustavad. Kuuldavasti hakkavad taotlema võrdõiguslased ka kõikidel spordivõistlustel (EM, MM, OM) võrdselt meeste-naistevahelisi võistlusi nii raske- kui-ka kergejõustikus.
Ilmselt tehakse võrdõiguslaste poolt oma võitluse raames kohustuseks heterotel seksida järjekorras homode ja lesbidega –hiljem ka teiste seksuaalvähemuste – zoofiilide ja pedofiilidega. KÕIK PEAVAD SAAMA SEKSIDA KÕIGIGA VÕRDSELT!!! Muidu poleks meil ju võrdõiguslikkust. (Meenutab küll natuke proletaarlaste hüüdlauset – Kõik inimesed on võrdsed. Üks kõigi ja kõik ühe eest).
Mõnes suhtes võrdsete õiguste eest võitlejatele aga võrdsed õigused igal alal ei sobi, vaid nad tahavad eelistusi naistele – võrreldes meestega. Millegipärast ei nõuta meeste-naiste võrdset sõjaväeteenistuse kohustust. Võrdõiguslastele ei sobi sellised rasked tööd nagu – süvavee-tuuker, kaevur, transporttööline... Hästi sobivad naisõiguslastele sllised tööd – kus tööd ei pea tegema ja vaid istumise eest makstakse suurt raha (ettevõtete nõukogud-juhatused, riigikogulaste toolid, avaliku sektori juhid.... Nendes nõutakse meestega võrdsete kvootide kehtestamist.
Kõige kurvem on see, et naistele on loodus andnud küll maailma kõige vanema ameti oskused – kuid alati ja igal pool sellest ei piisa. Kui Riigikogus või ettevõtete juhatustes-nõukohudes ei pea teadma-oskama erialaselt midagi lisaks naiseks olemisele, siis paljud era-ettevõtjad nõavad ka tööd ja muid oskusi. Paljud lisaks looduse poolt antud oskustele lisaks maailma vanima ameti oskustele (ka need oskused on erineva tasandiga) PEAKSID avaliku teenistuse juhid erialaselt ka midagi teadma ja juhikogemusi omama. Ainult naiseks (homoks, lesbiks) olemise eest alati palka ei taheta maksta.
Kurb on ka see, et võitluses demokraatliku võrdõiguslikkuse eest tahavad võrdõiguslased eirata demokraatiat. Nimelt tahetakse moodustada Riigikogu koosseis nii – et Riigikogus oleks mehi-naisi 50%-50%. Järelikult tuleb eirata valimiste demokraatlikud printsiibid ning ei tule arvestada valija vaba tahet? Valitud meeste asemel PEAB Riigikokku saama naised – keda valija valinud pole.
Soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejad tegelevad pseudoprobleemidaga populistlikel eesmärkidel. Võrdõiguslaste eesmäriks tundub olevat (eelkõige ISIKLIK) naiste võimu- ja rahaahnus, saavutada tulusaid ametikohti SOOLISEST SEISUKOHAS LÄHTUDES.
PS Delfist
Jõe-Cannon: naised tuleks alustuseks lasta riigifirmade juhtimise juurde
(62)
Delfi Majandus
01. oktoober 2011 15:48
Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.
Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.
Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.
Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.
„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“
Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.
„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.
Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.
-----------------------------------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------------------------------
Sellest blogist ka http://leopall.blogspot.com/2011/03/ministrid.html
Tellimine:
Postitused (Atom)