Eesti 94 areng... 4 Ministeeriumid...

Eesti 94 areng…. Ministeeriumitest
Ei oska midagi öelda I Eesti ministeeriumi ega ka ministrite tööst-tegemistest. Praeguse II Eesti mõne ministri ja ministeeriumi kohta oskan mõnes osas oma arvamuse öelda.
Praegune Peaminister Andrus Ansip, Rahandusminister Jürgen Ligi ja Kultuuriminister Rein Lang on näidanud, et nad ei sobi ministriks oma eetilis-moraalsete omaduste tõttu. Neil puudub Aus südametunnistus Rahva ja Riigi vastu (nende poolik poliitiline südametunnistus ei lähe arvesse), neil puuduvad riigimeheliku käitumise tavad. Ei sobi ministriks inimesed, kes peavad Rahvast varjamatult rumalaks lumpeniks ja kes ise käituvad ka vastavalt sellele - ehk Rahva suhtes ülbelt-iseteadvalt ja Rahvaga ja rahva arvamusega absoluutselt ei arvesta. Selline suhtumine peegeldub enamuse Ministrite käitumises. .
MINISTEERIUMITEST.
Justiitsministeerium. Sellest kirjutasin ma oma blogis juulis 2010.a. (Just.min. http://leopall.blogspot.com/2010/07/justiitsministeeriumist.html ).
Seadused on enamasti tõlked Eurodirektiividest ja teiste maade seadustest (Saksamaa jt.), mis ei arvesta meie maa tavade ja kommetega, kohati meie keskkonda ebasobivad (viimati Pärimisseadus, eestkostet ja hooldust puudutavad sätted). Justiitsministeeriumis valmistavad ette seadusi eluvõõrad inimesed – kes justkui polekski Eestis elanud. Parteide Esinduskogu liikmed on aga juriidikast kauged inimesed, kes ei oska puudulikke seadusi parandada. Rida seadusesätteid Valimisseaduses, TsKMS… on juba aastaid Põhiseadusega vastuolus – kuid nii Just.min kui Õiguskantsler ei pööra sellele tähelepanu. Kohtulik asjaajamine ja Riigilõiv on aetud nii kalliks, et riigikogulane Ester Tuiksoo oma kõrge palgaga ei suuda ilma suure laenuta kohut käia – mis siis rääkida KÜMME KORDA väiksemat palka saavatest inimestes (üle 75% Eesti elanikest) – neil puudub üldse Põhiseaduslik võimalus (PS prg. 15) oma õigusi kohtus kaitsta.
Kohtud on ka Just.mini haldusalas, ka neist olen blogis arvamust avaldanud alates 2010.a. http://leopall.blogspot.com/2010/07/meie-kohtutest.html ,(ka „Üiglane kohus”..). Kohtud tegutsevad väga aeglaselt, tihti jõuab seadus selle aja jooksul muutuda ja eelnev protsess muutub tühjaks protsessiks. Kahjuks pole meie kohtutes Õigluse jalule seadmine kuigi oluline faktor ja enamuskohtunikest polegi sellest huvitatud. Peamine on formaal-juriidiliste nüansside ÕIGE ESITAMINE. Seetõttu pole mõtet pöörduda kohtusse ilma KÕRGELTTASUSTATAVA advokaadita. Advokaadid pole muidugi huvitatud Tõe ja Õigluse jaluleseadmisest, vaid tarvitatakse igasuguseid nippe ja võtteid oma vastaspoole hanekstõmbamiseks. Rikka (ja ka vaese) kliendi puhul pole tihti oluline isegi kliendi huvide kaitsmine, vaid kliendilt raha väljapumpamine (eriti riiklikult määratud „hiljem tasuva”) kliendi puhul. Kuigi alamastmekohtus ja Ringkonnakohtutes esineb palju kohtute praaki – ei saa neid vigu seaduse järgi ILMA KÕRGELT MAKSTAVA advokaadita Riigikohtusse vaidlustada. Riigikohus ilma põhjendamiskohustuseta otsustab ise – kas asi võtta oma menetlusse või mitte.
Seega. Vaatamata Õiglusele - Õigusele pole inimestel alati võimalust kohtust abi saada ja see ei huvita kedagi.
Kohtutel on välja kujundatud DOGMA, mille saavutamiseks on KÕIK kohtunikud sunnitud IGAL JUHUL püüdlema - olgu see nii õiglane-ebaõiglane kui tahes. See on – KOMPROMISS!!!
Kas see kompromiss saavutati asjaolude tegeliku väljaselgitamisega, kavaluse, vale või äraostmisega – vahet pole.
Kompromiss jääb KOHTUS-ÕIGUSMÕISTMISES ikka kehtima! Kohtunikel on isegi välja kujunenud ähvardus kompromissiga mittenõustujatega…”Kas Te vaidlete KOHTUGA!!!! Kas te tahate öelda, et KOHUS VALETAB!!!...” Mittenõustuja ei JULGE KA VASTU VAIELDA, SEST… vaidluse puhul on KOHTUS oodata vastaspoole võitu ja kohtuga VAIDLEJAL - suurt rahatrahvi.
http://leopall.blogspot.com/2011/07/kohtute-dogma-kompromiss.html

Jätkame teemat…

Seadused on mitmeti tõlgendatavad, mille muuga selgitada seda, et eeluurimine kestab mitu aastat, inimest solgutatakse pikalt – ning lõpuks mõistab kohus inimese õigeks!!! Ometi viivad eeluurimist läbi juristid, eeluurimist kontrollib kõrge kvalifikatsiooniga Prokuratuur, asi saadetakse kohtusse…. Kus selgub, et aastaid on tehtud tühja tööd. Muidugi, ka uurimises juhtub möödalaskmisi, kuid see, et teevad eeluurija ja selle kontrolli teostav Prokurör… See näitab kehva kontrolli eeluurimise üle.
Aprillimäsu (Pronksöö) korraldajate õigeksmõistmine näitas seda – kui oskamatult ja saamatult töötavad KAPO ja Prokuratuur… kuigi teadsid, et tegemist on isegi rahvusvahelist tähelepanu pälvinud juhtumiga. Vladimir Panov arreteeriti TV kaamerate eest, hoiti mõnda aega vahi all, solgutati paar aastat ning lõpuks mõisteti õigeks. Mida see tähendas aga V.Panovile? Olen näinud kohtuasja, kus anti kohtu alla narkovedajate grupp. Sealhulgas anti kohtu alla ka üks neiu keda süüdistati osaluses narkokaubanduses, kusjuures osalus seisnes AINULT selles, et neiu oli kaks aastat varem narkoparuniga ligi kaks kuud koos elanud – mingeid muid süütõendeid tema osaluse kohta kriminaalasjas polnud.
Prokuratuuri tase tundub olevat madalam vajalikust- mida näitavad ka järeldused ajakirjanduses esinenud prokuröride sõnavõtud. Kahjuks ei saa Prokuratuuri pidada ka erapooletuks, mida näitab Prokuratuuri suhtumise võrdlus Keskerakonna viiseajakroonise „mõjuvõimnuga” kauplemise ja Indrek Raudse poolt vene ärimeeste elamisloaga sissetoomisega.
Kohtutäituritest.
Kohtutäiturid on väga vajalik institutsioon… Neid registreerib, juhib-suunab ja vormistab tööle Just.min. Kuid väga palju esineb kohtutäiturite poolt ühest küljest saamatust, teisest küljest inimesi ahistavat ülipüüdlikkust – mis tihtilugu on seadusega vastuolus.
Avo Viiol võlgneb Riigile 8miljonit Euri ja temaga tegeleb ka kohtutäitur. Viimase 10 aasta jooksul on a.Viiol riigile tagastanud võlast 0,00-0.01 Euri, ehkki ta ise elab-töötab kaunis edukalt. Kui palju on tagastanud Weroli eksjuht, kelle maad-majad-varad läksid laste nimele –kui oli karta süüdimõistvat kohtuotsust? Kui palju on kohtutäiturid kindlustanud elatisrahaga naisi lastega, kellele kohus on elatisraha välja mõistnud???
Tean inimesi, kellel on pangaarved kohtutäituri poolt arestitud nimekaimude trahvide pärast.
Tean inimesi, kellel on arestitud 200-Eurose võlgnevuse pärast 1000 Eurosid ületavaid pangaarveid.
Tean inimesi, kelle pangaarved on arestitud võlasummade-trahvide eest, millest „võlgnikul” polnud aimugi.
Tean inimesi, kelle pangaarved on Kohtutäiturid „nulliks” tühjendanud, kuigi seaduse järgi peab pangaarvele jätma elamiseks elatismiinimumi võrra raha.
Kohtutäituri endaga tavaliselt jutule ei saa, sest sekretärile on antud vastav korraldus. Kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse peale VÕIB kaevata KOHTUSSE. Kohtus lahendini jõudmine võtab aega pool- kuni 3 aastat – kuidas ja millest elada kui pangaarve on arestitud? Töötasu läheb ju arestitud pangaarvele – millest sentigi kätte ei saa. Muidugi on kõigepealt täituri ebaseaduslik tegevus VAIDLUSTADA KOHTUS.. Aga kohtusse andmiseks PEAB PALKAMA ADVOKAADI, MAKSMA RIIGILÕIVU… aga mille eest- kui pangaarvelt sentigi kätte ei saa.