reede, 2. märts 2012

Eesti 94.. mnjah.. 1

Eesti pidas oma riigi 94. sünnipäeva. Sellest 50 aastat oli ta NSVL okupatsiooni all. Praeguse seisuga on Eesti ajaliselt enam-vähem võrdses osas arenenud enne
II Maailmasõda ja sama palju peale iseseisvumist 1990.a.
Muidugi. Stardipositsioonid on erinevad. Esimene iseseisvumine toimus lahkulöömisega Tsaari-Venemaast peale I Maailmasõda ja iseseisvus saavutati Vabadussõja tulemusena. II iseseisvumine toimus peale 45-aastast rahuperioodi, mille jooksul oli meie majandusel aega rahulikult areneda.
Muidugi võib palju vaielda arengusuundade, kasutatud meetodite üle, kvaliteedi, otstarbekuse jne… üle. Fakt on aga see, et I iseseisvunud Eesti tuli Tsaari-Venemaa rüpest peale kurnavat sõda. Majandus oli sõjavaremetes ja vajas sõjahaavade likvideerimist. II iseseisvunud Eesti tuli aga sügavast rahuajast ning polnud vaja sõjahaavu likvideerida.
Kahe iseseisvusperioodi jaotamine Eesti I-seks ja II-seks iseseisvusperioodiks on ehk kohmakas ja ebatäpne, kuid ma ei oska seda lühemalt ja õigemini nimetada. I periood hõlmaks aastaid 1918 kuni NSVL okupatsiooni alguseni 1940.a. ja II periood oleks 1990-2012.a. Kuigi – peale liitumist Euroliiduga on meie iseseisvus ka üpris tinglik, kuna palju seadusi-korraldusi tulevad Brüsselist ning nende täitmine on meile kohustuslik.
Kuna ma pole ajaloolane ega ka statistik, siis võib esineda mõningaid ebatäpsusi ja kohati subjektiivsust – üritan võimalikult objektiivselt võrrelda Eesti I iseseisvusperioodi (edaspidi – I Eesti) Eesti II iseseisvusperioodi (edaspidi - II Eesti) mõningate aspektidega. Need asjaolud ja aspektid ei ole võetud kindla sihitusega, paljude puhul pole minul kindlaid statistilisi andmeid vaid põhinevad isiklikel muljetel ja ajakirjandusest saadud andmetel.
Võrdluse alla võtaks neid asjaolusid, mis iseloomustaksid meie I Eesti ja II Eesti seisundit ja arengut võrreldavatel perioodidel.
Selle kahe ajaperioodi vahel on väga palju asjaolusid muutunud. Maailm, ühiskond ja tehnika arenenud, tekkinud televisioon, internet… Meie riigis on tunduvalt suurenenud elanikkonna teadmiste tase, sotsiaalse kindlustuse süsteem muutunud jne…
Mõningad asjad on siiski võrreldavad. Tuginen siin ajakirjanduses avaldatud andmetel.
1990.-te aastate alguses sai Eesti tagasi I Eesti välispankades deponeeritud ca 11 tonni kulda. Eelmise aasta lõpus sai lugeda, et Eesti riigil on üks väiksemaid kullavarusid maailmas ja seda oli tervelt 200 kilogrammi. Kui I Eesti suutis koguda 11 tonni kulda, siis II Eesti seda sama ajaperioodi jooksul kullakogust koguda-suurendada ei suutnud, ta isegi ei suutnud seda säilitada vaid hoopis kulutas selle ära. Aga arvestagem veel sellega KUI MITU MILJARDIT EUROT ABI on II Eesti saanud selle aja jooksul Euroliidult?
Teine võrreldav näide. Muidugi I Eesti ratsaväge-soomusronge-soomusautosid võrrelda praeguse tankiväega (mida praegu pole) võrrelda ei saa. I Eestil olid mõned sõjalennukid, meie sõjaväel kahasse piirivalveametiga mõned helikopterid ja mingi mõtteline osa ühest NATO transportlennukist (millega toimetati meie sõdureid Afganistani).
Sõjaväe pealveelaevad olid nii I Eestil ja on neid ka II Eestil, kuid… I Eesti suutis tellida Inglismaalt 2 allveelaeva, praeguses Eestis allveelaevu pole ja Eesti ise ilmselt ei suudaks seda ka rahaliselt tellida. Iseasi on muidugi see – kas praegune Eesti allveelaevu üldse vajaks.
Kahtlemata on lennukid ja allveelaevad praegusel ajal tunduvalt võimsamad ja kallimad kui I Eesti ajal, kuid näitavad ikkagi riigi SUHTELIST RIKKUST OMAS AJASTUS suhteliselt teiste riikidega.
Nii I Eestil kui-ka II Eestil oli müüa maid ja metsi.
I Eestil oli maid ja metsi müüa tunduvalt vähem, sest ka Tsaariajal oli valdav omandus - eraomand. II Eesti alguses oli maa ja mets täielikult riigi omanduses, mida siis riik hakkas müüma-erastama. Maa ja metsa müümisest sai praegune riik tunduvat tulu – millega täideti-täidetakse riigi eelarvet.
Soome ja I Eesti lahkusid mõlemad Tsaari – Venemaa koosseisust. Nende riikide stardipositsioonide seis on I Eesti kahjuks, sest I Eesti pidas veel sõda (Vabadussõda) Tsaari-Venemaaga samal ajal kui Soome riik alustas rahulikku ülesehitustööd.
Selleks ajaks kui NSVL okupeeris Eesti – oli I Eesti majandus ja elatustasemete näitajate poolest paremad kui Soomel. Praeguse seisuga pole II Eesti ligilähedalgi Soome elatustasemele.
Väga lihtne on seda põhjendada 50 aasta NSVL okupatsiooniga… Aga kas pole mingit muud põhjust – MIKS II Eesti RAHVA elatustase pole oluliselt lähenenud Soome elanike elatustasemega???
Arutame teemat edasi…

P. S.
Ligilähedased teemad siin blogis:
Poliitikud – masumeistrid. http://leopall.blogspot.com/2010/02/poliitikud-masumeistrid.html

Poliitikute tarkusest.
http://leopall.blogspot.com/2010/01/vollanali-poliitikute-tarkusest.html

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar