VALIMA
Kõrgem
võim ei saa valida oma esindajaid Riigikokku –seda ei luba kahjuks
Valimisseadus. Rahvas saab hääletada Parteide
Esinduskokku Parteide poolt etteantud parteilasi - valiku nendest teeb
aga Partei. Nii saavad Riigikokku enamasti Parteile kuulekad nupulevajutajad,
kes esindavad Parteide huvisid. Seega – kogu võimutäius on koondunud alla 5%
parteilaste kätte ja 95% Rahvast (Kõrgema Võimu Kandjast) ei oma mingit võimu.
Tõsi,
kandideerida võivad ka üksikkandidaadid, kuid – Valimisseadus on koostatud
selline, mis välistab üksikkandidaatide pääsemise Riigikokku. Oleks
ammu
aeg anda võim Kõrgema võimu omanikule.
Selleks
tuleb muuta Valimisseadust. Valimisseadus
tuleb koostada selline, mis annaks tegeliku võimu selle Põhiseaduslikule
omanikule. Selle kohta on teoretiseeritud palju, kuid need teooriad on jäänud
hüüdjaks hääleks kõrbes, sest need (ka teoreetilised) teooriad häirivad väga
tegeliku võimu praegusi omajaid.
Üks Valimisseaduse muutmise variantidest, mis tagastaks võimu Rahvale. See piiraks Parteide
ainuvõimu ja seaks kontrolli Parteide tegevuse üle. Selleks tuleks luua
olukord, kus: 1. Rahvas TEGELIKULT ise valiks oma esindajad.
2.
Parteide esindajad ei omaks suurt ülekaalu Riigikogus.
Praeguse
101 Riigikogu liikme puhul koosneks Riigikogu 50-st parteitust liikmest ja
51-st Parteide poolt esitatud kandidaadist. Igas Valimisringkonnas kandideerida
võiksid nii valimiste MTÜ esitatud kui ka üksikkandidaadid. Kandideerida saaksid vähemalt 1 a. (või 2 a.)
sama Valimisringkonna territooriumil elanud
isikud.
Valija
saaks sel juhul 2 häält – ühe hääle parteitute esindaja valimiseks ja teise
hääle Partei kandidaadi poolt. Häälte arvestus valimistulemuste kokkulugemisel
käiks eraldi arvestus parteitute ja Parteide kandidaatide suhtes. Valituks
osutumisel loetaks enim poolthääli saanud parteitut kandidaati ja eraldi Partei
kandidaati.
Kuna
meil on 12 Valimisringkonda, siis igast Valimisringkonnast osutuksid valituks 4
enim hääli saanud parteitut kandidaati – pluss 2 järgnevast (vabariigi
territooriumiarvestuses) enim hääli saanud kandidaati – kokku 50.
Parteiliste
kandidaatide puhul osutuksid valituks igast Ringkonnast samuti 4 kandidaati –
pluss absoluutarvudes (üle EV) 3 järgnevat kandidaati – kokku 51.
Parteikandidaatide
valituks osutumise määramine võib jääda samaks nagu on see praegu kehtiva
Valimisseaduse järgi. Või siis…
Parteide
nimekirjades kandidaatide valituks osutumine otsustatakse samuti kokkuvõttes
enim hääli saanud arvu järgi –arvestamata parteilist kuuluvust ning mingeid
häälte ülekandmist ja kompensatsioonihääli ei toimu.
Selline
on väga üldises plaanis üks valimiste skeemidest. Muidugi. See annaks juurde
tööd valimiskomisjonidele, kuid samas annaks võimaluse teostada riigivõimu
Rahval – ehk - Kõrgem Võim kuuluks tegelikule peremehele – Rahvale.
Mida
meile annaks selline valimissüsteem?
1. Rahvas saaks OMA esindajad ja kõrgemat võimu teostaks
Rahvas.
2. Parteide Esinduskogu asemel oleks meil Riigikogu.
3. Konkurents on edasiviiv jõud. Tekiks konkurents Riigi
juhtimisel, mis likvideeriks ebakompetentsuse ja kaoksid pelgalt nupule
vajutajad Riigikogust. Riigikogu muutuks tööorganiks.
4. Saaks esindatud ka ääremaade huvid ja väldiks ainult
kesksete suurlinnade huvide esindamise.
5. Kaoksid Riigi ”Lüpsjad” Riigikogust ja Riigiametitest,
sest parteitud RK liikmed jälgiksid-kontrolliksid Parteide st RK liikmeid ja
vastupidi. .
6. Kaoks võimalus, et 2-3 Parteid haaraks kogu
võimutäiuse Riigis.
7. Areneks meie Riigi Demokraatia.
8. Kaoks meie Parteide riiklik ülalpidamine.
Praegu
Põhiseaduses deklareeritu – Kõrgemat Riigivõimu teostab RAHVAS – on sama tõene väide
kui see väide, et Eesti astus vabatahtlikult NSV Liitu.
Eelmine
arvamus Kõrgema võimukohta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar