Harta 12...?

Harta 12 algatatud tegevus Parteide valetamise ja ebaseaduslike rahastamiste vastu on väga tänuväärne tegevus.

Kui sellest pöördumise avaldamisest oli mitu päeva möödas, siis peaminister A. Ansip vastas Soome televisioonis antud intervjuus korrespondendi küsimusele – MIKS Ansip palus rahvalt vabandust ja mis miitingud Eestis toimusid? 

Peaminister valetas Soome televisioonis. Tema vastus oli umbes selline: Rahvas ei saa rahastamisest ja palkadest aru. Nad ei saa aru, miks on õpetajate ja päästjate palgad nii väikesed – raha nende palkade tõstmiseks ei jätku – aga Kreeka abistamiseks raha jätkub.

Tegelikult protestis Rahvas poliitikute valetamiste ja vassimiste vastu – mõned päevad hiljem jätkas peaminister vanas vaimus  - valetamisega Soome TV-s.

Nii mõnedki poliitilise elu tegelased suhtuvad halvustavalt-naeruvääristavad Harta 12 tegevust  (Tiit Made, I. Masso…)… Arusaamatu, kas nad peavad poliitikute valetamist ja Parteide/parteilaste võimu-rahaahnust normaalseks nähtuseks? Või peavad meie valitsemiskorda ideaalseks DEMOKRAATIAKS??

http://leopall.blogspot.com/2012/06/riigi-pohiulesanne.html

(http://leopall.blogspot.com/2012/05/mida-utleb-meile-dasa-msa-kogemus.html).

Üritasin 4 korda „Õhtulehes” avaldada järgmist kommentaari, seda miskipärast ei avaldatud:  KOMMENTAAR,mida olen 4 korda üritanud avaldada on järgmine.
Veteranpoliitikult oleks oodanud teema valdamist - või valetab ta teadlikult? Ta kirjutab:
…Kui valitsuskoalitsioon valijate poolt demokraatlikult antud mandaadiga oma eesmärkide poole valimistevahelisel perioodil rühib,… Meie riigikogulased pole mandaati saanud demokraatlikult ega ka meie PS kohaselt. 1.Meie PS kohaselt pole valimised PARTEILISED, ometi seda nad on. 2.Meie valimised pole ühetaolised ega otsesed: a/Parteide kandidaatide häälte ülekandmine- teiste puhul ülekandmist ei toimu. b/Valimistel lubatakse osaleda MTÜ-dest Parteide/Erakondadel, teistel MTÜ-del mitte. c/Parteide nimekirjades loeb koht nimekirjas – mitte saadud häälte arv. d/Parteinimekirjade alusel said Riigikokku paarkümmend inimest vähema kui 1 000 häälega. Samas kogusid üksikkandidaadid Leo Kunnas üle 3 000 ja Mart Helme üle 2 400 hääle – aga Riigikogusse ei pääsenud. Vana poliitik peaks teadma, mis on Demokraatia ja mis on vastavus Põhiseadusega.

See näitab seda, et miskipärast paljudele „Harta 12” ei meeldi.

Meeldimine meeldimiseks – PÕHIMÕTE on õige. Samas arvavad paljud, et Harta 12 on mõeldud uutele poliitikaase tulijatele VÕIMU saamiseks.

Minule üllatusena reageeris Harta üleskutsele president Ilves harjumatult kiiresti - umbes 2 nädala jooksul. Muidu pole Presidendist suurt midagi kuulda, kuid nüüd… Minu arvates tajusid Reformarid mingit ohtu –kuna protestistreikijad  saavutasid küll mitte  eriti suure, kuid siiski populaarsuse. Kiiresti organiseeriti ka ümarlaud presidendi osavõtul. Istuti, räägiti, otsustati ka edaspidi omavahel edasi rääkida…

Senine praktika on näidanud – kui President, Riigikogu  või Valitsus organiseerib mingi tähtsa küsimuse lahendamiseks rühma – kas komisjoni, MTÜ või töörühma, - siis see tähendab seda, et head algatust tahetakse põhja lasta. Need komisjonid – töörühmad sisisevad-visisevad ja lõpptulemuseks ei jõua kunagi vajaliku, hea otsuseni välja. Asi  soikub aja edenedes ja enam keegi midagi heast algatusest ei ootagi.

Ma pole Hiromant, Nõid  ega Ennustaja. Mina arvan, et antud komisjon istub korduvalt mitme kuu jooksul kokku, teeb mingi otsuse mis vastu võetakse… Organiseeritakse mingi veebisait nagu oli TOM (Täna otsustan mina). Sellele saidile saadetakse sadu ettepanekuid Parteide ja Riigi töö parendamiseks.  

Need ettepanekud? Neid alguses loetakse läbi kuid head ettepanekud realiseerimist ei leia. Hiljem ei viitsita ettepanekuid isegi lugeda. 

Kogu Harta 12 mingit REAALSET muudatust ei tee ja Parteid jätkavad vana viisi – mitte midagi muutmata. 

Minu meelest – PEAMIST  ASJA – Valimisseaduse TÕHUSAKS ja  DEMOKRAATLIKUKS muutmiseks ei hakatagi arutama. Aur läheb pikkamööda hoopis mujale.

Ka http://syndikaat.ee/news.php?uID=5073&lang=est   

Kõrgem võim...4 VALIMA

  VALIMA     

                                                                  

Kõrgem võim ei saa valida oma esindajaid Riigikokku –seda ei luba kahjuks Valimisseadus. Rahvas saab hääletada Parteide  Esinduskokku Parteide poolt etteantud parteilasi - valiku nendest teeb aga Partei. Nii saavad Riigikokku enamasti Parteile kuulekad nupulevajutajad, kes esindavad Parteide huvisid. Seega – kogu võimutäius on koondunud alla 5% parteilaste kätte ja 95% Rahvast (Kõrgema Võimu Kandjast) ei oma mingit võimu.

Tõsi, kandideerida võivad ka üksikkandidaadid, kuid – Valimisseadus on koostatud selline, mis välistab üksikkandidaatide pääsemise Riigikokku. Oleks

ammu aeg anda võim Kõrgema võimu omanikule.

Selleks tuleb muuta  Valimisseadust. Valimisseadus tuleb koostada selline, mis annaks tegeliku võimu selle Põhiseaduslikule omanikule. Selle kohta on teoretiseeritud palju, kuid need teooriad on jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes, sest need (ka teoreetilised) teooriad häirivad väga tegeliku võimu praegusi omajaid.

Üks Valimisseaduse muutmise variantidest, mis tagastaks võimu Rahvale. See piiraks Parteide ainuvõimu ja seaks kontrolli Parteide tegevuse üle. Selleks tuleks luua olukord, kus: 1. Rahvas TEGELIKULT ise valiks oma esindajad.

2. Parteide esindajad ei omaks suurt ülekaalu Riigikogus. 

Praeguse 101 Riigikogu liikme puhul koosneks Riigikogu 50-st parteitust liikmest ja 51-st Parteide poolt esitatud kandidaadist. Igas Valimisringkonnas kandideerida võiksid nii valimiste MTÜ esitatud kui ka üksikkandidaadid.  Kandideerida saaksid vähemalt 1 a. (või 2 a.) sama Valimisringkonna territooriumil elanud  isikud.

Valija saaks sel juhul 2 häält – ühe hääle parteitute esindaja valimiseks ja teise hääle Partei kandidaadi poolt. Häälte arvestus valimistulemuste kokkulugemisel käiks eraldi arvestus parteitute ja Parteide kandidaatide suhtes. Valituks osutumisel loetaks enim poolthääli saanud parteitut kandidaati ja eraldi Partei kandidaati.

Kuna meil on 12 Valimisringkonda, siis igast Valimisringkonnast osutuksid valituks 4 enim hääli saanud parteitut kandidaati – pluss 2 järgnevast (vabariigi territooriumiarvestuses) enim hääli saanud kandidaati – kokku 50.    

Parteiliste kandidaatide puhul osutuksid valituks igast Ringkonnast samuti 4 kandidaati – pluss absoluutarvudes (üle EV) 3 järgnevat kandidaati – kokku 51.

Parteikandidaatide valituks osutumise määramine võib jääda samaks nagu on see praegu kehtiva Valimisseaduse järgi. Või siis…

Parteide nimekirjades kandidaatide valituks osutumine otsustatakse samuti kokkuvõttes enim hääli saanud arvu järgi –arvestamata parteilist kuuluvust ning mingeid häälte ülekandmist ja kompensatsioonihääli ei toimu.

Selline on väga üldises plaanis üks valimiste skeemidest. Muidugi. See annaks juurde tööd valimiskomisjonidele, kuid samas annaks võimaluse teostada riigivõimu Rahval – ehk - Kõrgem Võim kuuluks tegelikule peremehele – Rahvale.

Mida meile annaks selline valimissüsteem?

1.     Rahvas saaks OMA esindajad ja kõrgemat võimu teostaks Rahvas.

2.     Parteide Esinduskogu asemel oleks meil Riigikogu.

3.     Konkurents on edasiviiv jõud. Tekiks konkurents Riigi juhtimisel, mis likvideeriks ebakompetentsuse ja kaoksid pelgalt nupule vajutajad Riigikogust. Riigikogu muutuks tööorganiks.

4.     Saaks esindatud ka ääremaade huvid ja väldiks ainult kesksete suurlinnade huvide esindamise.

5.     Kaoksid Riigi ”Lüpsjad” Riigikogust ja Riigiametitest, sest parteitud RK liikmed jälgiksid-kontrolliksid Parteide st RK liikmeid ja vastupidi. .

6.     Kaoks võimalus, et 2-3 Parteid haaraks kogu võimutäiuse Riigis.

7.     Areneks meie Riigi Demokraatia.

8.     Kaoks meie Parteide riiklik ülalpidamine.

Praegu Põhiseaduses deklareeritu – Kõrgemat Riigivõimu teostab RAHVAS – on sama tõene väide kui see väide, et Eesti astus vabatahtlikult NSV Liitu.  

Eelmine arvamus Kõrgema võimukohta.

http://leopall.blogspot.com/2012/11/korgema-voimu3.html?utm

Lüpsad http://leopall.blogspot.com/2012/11/lupsjad.html?

Kõrgema võimu...3

Kõrgema võimu kandja  3

Nagu me  eelnevatest arvamustest näeme – ei õigusta meie Parteilised valimised ( mis on vastuolus ka Põhiseadusega) meie Riigi oludes vajalikult head tulemust. Põhjuseks on see, et meie Parteid ei ole küpsed omakasupüüdmatult Riigi ja Rahva elu edukalt juhtima. Võtab veel küllalt palju aega enne kui Parteid on selleks valmis. http://leopall.blogspot.com/2011/01/parteid-pole-kupsed.html

Kuigi meie Parteid deklareerivad, et nad valitsevad Riigi ja Rahva huvides ja nende hüvanguks… Deklareerimiseks Parteidele see kõlbab, aga tegelikkusega on siin vähe tegemist. Parteid valitsevad ikka endi hüveks.

Samas praegune Valimisseadus põhjendamatult keelab Kohalike MTÜ-de osalust ja piirab üksikkandidaatide võimalust pääsuks Riigikogusse.

Parteide eelistust valimisseaduses põhjendatakse Parteide vastutusega valimislubaduste andmisel ja nende lubaduste täitmisel –  See väide on meie Parteide puhul bluff, sest viimase 20 aasta jooksul pole ÜKSKI MEIE PARTEI vastutanud ei lubaduste andmiste ega ka lubaduste täitmise eest. Seda enam – Nad pole vastutanud ka Riigile ja Rahvale tekitatud kahjude eest.

Parteid saadavad maapiirkondadesse keskustest (Tallinn, Tartu) - kandideerima inimesi kes ei tea-tunne kohalikke olusid ja keda ei tunne kohalik rahvas (Randpere,…). Seega ei kanna nad kohalike valijate ees ka mingit vastutust.  Neid isegi ei huvita kohaliku elanikkonna soovid-arvamused. Alluvad nad ju Parteile.

Kohalike MTÜ-de puhul tunnevad kohalikud kandideerijat, tema isiklikke eetilis-moraalseid omadusi, tema oskusi ja võimekust. Elades igapäevasel Valimisringkonna territooriumil on ta pidevalt Rahva silme all ja Rahvas saab alati temalt aru pärida. Kohalik valija teab ka seda,  kes on tegutsev – riigimeheliku  mõtlemisviisiga inimene ja kes on paljalt käsu korras nupulevajutaja.

Ainult valijatest – Rahvast sõltuv kandidaat, mitte Partei tagatoast sõltuv riigikogulane esindab Rahva – mitte oma Partei huvisid, sest Parteide huvid ei lange alati kokku Rahva huvidega. Kohalik elanik teab seda – mida kohalik Rahvas ääremaadel vajab – mitte Toompeal resideeriv parteibroiler.

Kuidas siis saavutada seda, et Parteid oleksid Riigikogus vääriliselt esindatud ja samal ajal oleks esindatud ka Rahva arvamus ja tõhus kontroll Parteide tegevuse üle – nende poolt Riigi ja Rahva hüvedes tegutsemise üle? Praegu on ju kaitstud Riigikogus ainult Parteide huvid - Rahva huvisid ei arvesta keegi.

Põhiseadus seda küsimust ei reguleeri. Valimisseadus arvestab ainult Parteide huvidega ja tõrjub Rahva huvid tagaplaanile, püüab Rahvast VÕIMUST kõrvale tõrjuda – hoolimata Põhiseaduses deklareeritust.

Selle küsimuse reguleerimiseks on tarvis revideerida Valimisseadust ja see tuleks põhjalikult ümber töötada.

Ehkki Parteid leiavad, et meie Valimisseadus on väga demokraatlik ja see muutmist ei vaja. Meie Põhiseaduskomisjonil ja Riigikogul on väga omapärane arusaam demokraatiast. Riigikogu ISE  VABATAHTLIKULT sellist ülesannet  (mis piiraks Parteide VÕIMU) mingil juhul ette ei võta.

Kes seda siis teeb? Parteid? Kes siis algatab Valimisseaduse muutmist ja mis suunas see Valimisseaduse muutmine liigub?

Algatuse on osaliselt lahti teinud liikumine Harta 12. Kuid tundub, et nemad nii radikaalsed ei ole, et saavutada Valimisseaduse muutmine vajalikul määral – sel määral, et murda Parteide võimutäius.    

Hea oleks lugeda läbi Piia Kurro arvamus – Plats puhtaks erakondadest.

Seejärel mõtleksime sellest – kuidas VÕIKS ühena variantidest välja näha Valimisseadus, kus arvestatakse nii Parteide kui Rahva huvisid,

Piia Kurro http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=7752098364190950548#editor/target=post;postID=4463498655928025290

Eelmine arvamus – Kõrgema võimukandja 2

http://leopall.blogspot.com/2012/11/korgem-voim2.html

Kõrgem võim..2

Kõrgema võimu kandja.. 2

Paljudele on arusaamatu- miks peab erinevates riikides kaitseministriks olema tsiviilisik. Selleks põhjuseks on üldarusaamade järgi see – et tuleb säilitada tsiviilkontroll sõjavägede üle.

Kuna meie Parteid/Erakonnad on ise tunnistanud endid „jumalusteks” ja oma tegevusega on näidanud, et asetanud endid Rahvast kõrgemaks, - nad ei arvesta Rahva- ega Riigi huvidega. Ülimaks on nende arvates Parteide/parteilaste heaolu http://leopall.blogspot.com/2012/11/riigi-ja-rah...

Nii Parteid/Erakonnad kui ka   Riigikogu liikmed pole vastutavad Rahva ees ning seoses sellega vastutustundetult suurendavad nad oma isiklikke ja Parteide hüvesid Rahva/riigi arvel. Lisaks praegu riigi eelarvest saadavatele miljonitele Eurodele lisatakse uuest aastast DASA-MSA programmide uurimiseks Parteidele veel  900 000 Euri. http://leopall.blogspot.com/2012/05/mida-utleb-meile-dasa-msa-kogemus  

Parteid on muutunud RAHVAST SÕLTUMATUKS  ja ei arvesta enam Rahva arvamuse-tahtega. Enamus parteidest on loobunud isegi liikmemaksude kogumisest, sest Parteide eksisteerimiseks vajalikud summad saavad nad ISE  VÕTTA Riigilt. Lisaks veel suured annetused Parteidele. Nii nagu näitas Meikargate uurimine - Parteilaste ämmad annetavad Reformierakonnale miljoneid (2010.a. Kroone). Meie Parteid on muutunud kasumlikeks äriühinguteks.

  

Selleks, et mingilgi määral piirata Parteide poolt Riigi rahaga laristamist – on tarvis kehtestada selle üle mingi kontroll. Kas kehtestada parteide-vaheline parteilastest koosnev parteide ülene kokkuleppeline kontrollorgan? 

Sellisel Parteilisel kontrollorganil puudub mõte, sest… Kuigi Parteide vahel on enamikes asjades suured erimeelsused – siis Parteide/parteilaste rahastamise SUURENDAMISE osas ollakse alati üksmeelel – suurendada, sõltumata Riigi ja Rahva majanduslikust olukorrast. On hulgaliselt näiteid riigikogulaste palkade-hüvitiste suurendamine, parteide rahastamise suurendamine…. Raha osas on kõigi Parteide isu lõputu ja pole mõtet näljane panna torti imetlema-valvama. Kontroll peab olema Parteidest sõltumatu.

NII NAGU  Sõjaväele KEHTESTATAKSE tsiviilkontroll.

Nii  PEAB  kehtestama RAHVA  KONTROLL  Parteide üle. 

Kui juhtuks selline ime, et vaatamata parteide poolt koostatud Valimisseadusele – mis praktiliselt VÄLISTAB üksikkandidaatide sattumise Riigikogusse… Kui juhtuks ime ja paar üksikkandidaati satuksid Riigikogusse... See annaks küll võimaluse AVALIKUSTADA parteide (ka omavahelisi) sobinguid RK-s, kuid ei anna võimalust ära hoida või panna VETO Parteide omakasulistele - Rahva huvide vastu suunatud otsustele. Et selliseid otsuseid jätkuvalt vastu võetakse -näitab see MSA otsus (mis eelarve raames vastu võetakse) ja ka Keskerakonna venitamistaktika aluseks olev elektriaktsiis vähendamise otsus (mille vähendamisega  koalitsioon ei nõustu).  

Selleks, et Kõrgema võimu esindajad saaksid mingil määral kontrollida Parteide (rumalaid või omakasuahnet ) tegevust Riigikogus – see eeldab seda, et Rahva esindajad omaksid dialoogi puhul Parteidega - nende otsuste-seaduste Vetostamiseks vajaliku häälte arvu Riigikogus.  

 Parteide ainuvõimu on tarvis ohjata!

Arvestades meie Parteide enesekriitilisuse puudumist. Kogu poliitikute ebaeetiline tegevus on suunatud võimu säilitamise ja oma (Partei/parteilaste) heaolu kindlustamisele… Rahva-Riigi heaolule ei ole NEIL aega mõelda – või ei osata seda teha.

Praegu on Riigis võimul Reformierakond koos IRL-ga, Tallinna linnas Keskerakond. Tulemused on pisikeste nüanssidega enamvähem samased nii Riigis kui Tallinnas. Riigi ulatuses on Reformierakond - nagu Tallinnas Keskerakond – hõivanud KÕIK võtmepositsioonid endi kätte. Iga pisemgi ülemus pannakse Parteide poolt paika teistelt nõu küsimata – olgu see ülemus nii ebakompetentne kui tahes – peaasi, et oleks ustav Parteile.

Paljud perifeeriates asjalikud ja andekad inimesed tegutsevad koha peal, kuid Riigi ulatuses tegutsema ei pääse, sest nad pole parteilased. Parteisse astuda ei taheta, sest Parteidel on halb renomee elanikkonna hulgas, kuna Parteid on oma maine maha mänginud hulgaliste skandaalidega ja ebamoraalsete, ebaeetiliste tegudega.

 Meie poliitikud on suutmatud (ebakompetentsus) meie Riigi majandust ja Rahva heaolu piisavalt tõstma… Näitab kasvõi võrdlus sellega: 20 aastaga tõusid Saksamaa ja Jaapan sõjavaremetest edukate, rikaste riikide hulka. Meie riik on seadnud horisondile eesmärgi Euroopa 5 rikkama Riigi hulka jõudmise. Aastad mööduvad – horisont eesmärgiga üha kaugeneb.

Meie suuremates Parteides puudub sisedemokraatia (selle tõi välja Harta 12), seetõttu on parteide isepuhastusvõime praktiliselt välistatud ja ikka jääb Parteides valitsema isepäine ebakompetentsus nii Partei siseelus kui Riigi tasemel.

Sellepärast on TARVIS tegeliku PEREMEHE e. RAHVA KONTROLLI Parteide tegevuse üle.  Seda saavad teha  aga VÕRDVÄÄRSED partnerid. Partnerid on võrdväärsed siis – kui nad esinevad samal tasandil.

Praeguse seisuga on Riigikogu  asendunud Parteide  Esinduskoguga – mille komplekteerivad Parteid. Kogu võimutäius on koondunud Parteide kätte.

Seni on Rahva ülesandeks– hääletada PARTEIDE NIMEKIRJADE poolt, RK komplekteerivad aga Parteid. Parteide käes on kogu võim.  Rahva ülesandeks Parteide arvates on (nagu vahva sõdur Svejk ütles) Lõuad pidada ja edasi teenida! 

 Eelmine arvamus http://leopall.blogspot.com/2012/11/korgem-voim.html?utm        

Parteilaste kasumlik äriühing http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html

Paarteid müüvad liiga kallilt oma nigelat – riigivalitsemise  teenust ..

http://leopall.blogspot.com/2012/05/mida-utleb-meile-dasa-msa-kogemus

Kõrgem võim..

Põhiseaduse järgi on kõrgema riigivõimu kandjaks Rahvas. See on Põhiseaduse järgi.  Peale Põhiseaduses olevate sõnade –meie  tegelikus  elus Rahvas kõrgema võimu kandjana küll välja  ei paista. Rahvas on pigem selleks, et Parteide ülalpidamiseks ja nende luksusliku elu kindlustamiseks vahendeid kokku koguda, rahvas ise on seejuures NÄLJAS  JA PALJAS. Rahva elu Parteisid ei huvita, ei huvita neid ka meie Põhiseadus.

Tegelikult on võim Rahva asemel tühise osa suuremate (alla 5% rahvast) Parteilaste käes, kes võimu  usurpeerides terroriseerivad nii Rahvast kui ka teisi väiksemaid Parteisid oma suva kohaselt – teiste – Rahva ja pisiparteide häält nad lihtsalt „EI  KUULE”, kuna nad ei taha seda kuulda..

Nende meid valitsevate Suur-Parteide liikmete arv on ALLA 5% Rahva arvust -meie elanikkonna koguarvust, kuid nad tarvitavad üle 10% meie Riigis toodetud kasumist-hüvedest. Täpset arvu öelda on muidugi raske, sest meie VALITSEV Partei  tõlgendab seadust-statistikast nii, nagu neile kasulik on – mitte nii nagu asi tegelikult  on.

Väidetakse küll, et Parteid koosneva paremast osast oma Rahvast (eestlastest) ja seetõttu on nad õigustatud käsutama ülejäänud  95% elanikkonda.

Parteilaste nimetamine eestlasteks  Eesti rahva hulgast – on küll VÄGA kahtlase  väärtusega nimetamine. Miks nii?

1.     Parteilased ise on tõstnud endid Rahvast kõrgemale sellega, et Riik-Rahvas peab neid ülal ja nad ei pea isegi liikmemaksu maksma.

2.     Partei liige - kes saab Parteide  Esinduskogu liikmeks –on sisuliselt rantjee, kel pole tarvis isegi Toompeal käia – igasugune raha jookseb talle ise kätte. Nupule võib ta vajutada ka kodus voodis olles.

3.     Seadused-määrused valmistab ette Valitsus ja parteilsele ei jää muud kui – Partei käsu kohaselt nupule vajutada - endal pole tarvis mõeldagi.

Peab tõdema, et eestlaseks olemine (eriti PARTEILASEKS olemine) ei tähenda seda, et eestlased täidavad meie Põhiseaduse Preambluat riigi-rahva säilimise ja edasikestmise suhtes.  See meie Parteisid  ei huvita. Põhiseadus on ju meile lugemiseks- mitte täitmiseks.

Riigikogu-Parteilase mõtteviis. - Milleks meie Riigi-Rahva edasikestmine???  Meie (Ülem)parteilastele on vaja head elu täna, kohe – mitte pärast nende surma. Võtame nii palju kui võtta annab ka üle Rahva ja Riigi laipade. Ja seda otsekohe, ei jäta midagi tulevikuks – ehku peale!!  Lapsed ja Tulevik – need hoolitsegu  ise  endi  eest, meie hoolitseme ENDI  heaolu  eest  PRAEGU ja JÄTKUVALT!

Paraku on KOGU VÕIMUTÄIUS   Parteide käes ja rahval pole siin mingisugust sõnaõigust. 

Milleks see eelnev jutt?  

Piia Kurro esitas „Postimehes” üleskutse – Plats puhtaks  Erakondadest. http://arvamus.postimees.ee/1012780/pia-kurro-plats-puhtaks-loobume-erakondadest/

See üleskutse on praegu õige sellepärast, et meie valitsevad Erakonnad ei ole meie Riiki ja ühiskonda  edasiviivad – pigem vastupidi.  

Seetõttu arvan ka mina, et meie Valimisseadus vajab  PÕHJLIKKU ümbertöötamist ja enne järgmisi valimisi vastuvõtmist.  

Arutame  edasi...

Meie Majandus ja Kõrgliiga

Eesti – peaaegu maailmamajanduse kõrgliigas!

Selline suurüllatus majandusministri suust tabas meid 15,11.”Maalehe” artiklist.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/juhan-parts-me-laheneme-korgliigale-jouame-majanduse-arengus-uuele-joonele.d?id=65264994

(J. Parts, 15.11.2012) 

Seda üllatavam oli seda lugeda sellest, kuna paar päeva varem saime teada, et selle aasta „Estonian Airi” kahjum oli umbes 140 miljonit Eurot- millele lisandus kahjumisse viinud juhi Tero Taskila lahkumishüvitis 300 000 Eurot; alles viimase kuu jooksul saime teada, et Narva elektrijaama ehitus kallines plaaniväliselt 200 miljoni Euro võrra (ka J. Partsi initsiatiiv)…

Majandusminister Juhan Parts on eufoorias – Eesti majandus läheneb maailma kõrgliigale. Peagi  möödume majanduses USA-st ja Jaapanist?

Ma ei mäleta ühtki Euroopa tasemel meie oma ettevõtet – küll aga välismaalastele kuuluvaid ettevõtete filiaale-tütarettevõtteid, millede kasum läheb välismaale. Meil nimekad ettevõtted puuduvad, tegeldakse suures osas vahendusega – mitte tootmise-majandamisega… Millest siis niisugune optimism meie maailmamajanduse kõrgliigasse lähenemisest? Mille arvelt?

 Ah et meil polegi kriisi ja võime sinna tagasi sukelduda? Olukorda, kus kümned tuhanded lapsed elavad näljas ja kümned tuhanded parimas tööeas inimesed on sunnitud ellujäämiseks oma kodumaalt välismaale põgenema võib nimetada kriisis mitteolemiseks vaid täiesti pime inimene. Tegu pole pelgalt kriisi vaid majandus-poliitilise kollapsiga, kuhu on Eesti majanduse juhtinud kartellipartokraatia.

Oleme kuulnud küll meie Majandusministri nii mõnestki ämbrisse astumisest, ka nüüd kaalutakse „Estonian Airi” suhtes pankroti väljakuulutamist. Kust tuleb siis see majanduse hiiglaslik edu? Statistikast? Seda me muidugi ei tea – millisel ja kui tõepärasel statistikal niisugune arvamus põhineb.

Saksamaa ja Jaapan tõusid 20 aastaga sõjavaremetest õitsvateks arenenud tööstusriikideks… Võrrelda neid ja meie „õitsvat heaolu-tööstusriiki” – kui suured saavutused on meil 20 aastaga ?

Samasuguseid meid üllatavaid avaldusi on öelnud meie Valitsejad pidevalt. A. Ansip kriisi ajal – Kui see on majanduskriis, siis sellises kriisis ma tahtsingi elada. See näitab küll tema enda heaolu –aga ei arvesta ülejäänud rahva heaolu taset.

Siis kui avaldati R. Raua kriitiline artikkel ja Harta 12 pöördumine poliitikute tegevuse kohta – Valitsejate-poliitikute eraldumisest Rahvast. A. Ansip leidis kusagilt mingid statistilised andmed ja leidis, et meie  Rahvas on oma poliitikutega VÄGA RAHUL – seega nurisemiseks pole mingit põhjust – tegemist olla kitsa grupi rahulolematutega.

Jürgen Ligi kordab pidevalt – meie Rahvas ja rahandus elab väga hästi – võrreldes Kreeka, Portugali või Hispaaniaga….

Paljud inimesed peavad neid avaldusi vaimuhaigete inimeste avaldusteks (vt.  kommentaare J. Partsi artiklile - Eesti majandus läheneb KÕRGLIIGALE… 15.11).

Laar, Ansip, Ligi, Parts… Nad pole vaimuhaiged. Ehk on  küll pisike suurushullustus nende poolt. Tegemist ei ole lollide meestega Nad on VÕIMUAHNED üle laipade minejad, nad on head manipuleerijad, vähese empaatia võimega targad mehed. Nende tarkus on suunatud võimu (ja raha) haaramisele-hoidmisele. Nad on valmis tegema seda mis on suur tööstusele, pankuritele ja suurele rahale kasulik.

Nad on kõrge enesehinnanguga, teistega mittearvestatavad, ilmeksimatud pooljumalused, ise on veendunud selles, et nende töö riigi juhtimisel on väga hea ja nad on asendamatud oma kohal. Oma vigasid-eksimusi nad kunagi ei näe-tunnista.

Masumeistrid  http://leopall.blogspot.com/2010/02/poliitikud-masumeistrid.html

Statistikast  http://leopall.blogspot.com/2010/05/milleks-selline-statistika.html

Lahendused - ettepanekud?

Väga paljudes artiklites kriitiliste kirjutiste puhul – ka kommentaarides öeldakse väga tihti: Kritiseerida oskab igaüks. Kui oled nii tark – siis paku LAHENDUS.

Praegu päevakorral oleva Harta 12 puhul  öeldakse samuti – kritiseerite küll, aga lahendust ei paku! Seda öeldakse veel tooniga – ei tohi kritiseerida, vaid kritiseerimise asemel tuleb teha-käituda nii nagu peab.

 

Aastat viisteist tagasi organiseeris Valitsus internetis saidi „Täna Otsustan Mina”, ehk „TOM”. Selle  eesmärgiks pidi olema rahva initsiatiivi rakendamine selleks, et kaasata Rahvast Riigi valitsemisse, koguda häid ideid, seadusandlikku initsiatiivi seaduste parandamiseks, jne…

Alguses tuli ideid küllaga. Kui head-asjalikud need olid, selle kohta ei oska ütelda. Kas nendest sadadest ettepanekutest tegelikkuses rakendamist leidis 1% või 2-3% seda ei tea. Igatahes see sait soikus paari aasta pärast.

Laekuvatest ideedest kindlasti puudus polnud - isegi mina käisin ettepanekuid vaatamas kümneid kordi. Kaldun arvama, et inimesed – kes neid ideid arutasid-lahkasid, need ilmselt tüdinesid neid jälgimast ja arutamast. Kuna need peaaegu kunagi rakendust ei leidnud – saadi aru, et pole mõtet sõelaga vett tassida. Valitsusel puudus igasugune huvi TOM-is avaldatud ettepanekute suhtes.

Ise olen pikka aega „Terve Mõistuse Sündikaadi” (TMS) lugeja, olen ise sinna ka oma arvamusi kirjutanud. TMS-s on olnud palju asjalikke arvamusi/kirju, mis puudutavad meie demokraatiat, valimisseadust, meie Parteide puudusi….

Margus Lepa oma „Nõmmeraadios” on kajastanud paljusid puudusi ja probleeme...

Nii „Postimehes” kui „Eesti Ekspressis” on ridamisi kirjutisi ja kriitikat koos mõningate ettepanekutega nii valitsuse kui ministeeriumite töö suhtes.

Kuidas on Valitsuse ja ministeeriumite reageering nende ettepanekute suhtes?  
Pole kuulda olnud, et olulisemate küsimuste suhtes oleks reageeritud.  
Kas tahetakse öelda, et Valitsus ja Ministrid ei tea nendest kriitikatest-ettepanekutest?

Lubage-lubage. Nii Valitsusel kui igal Ministeeriumil-Ametil on oma Pressiteenistused, kes peavad oma juhtkonnale ette kandma pressis avaldatud olulised teated haldusala kohta. 

Paar päeva tagasi lugesime Juhan Partsi artiklit sellest, et Eesti läheneb eliitriikide hulka… Sellest tuleb küll järeldada seda, et Parts elab Kuu peal ega tea – kuidas Eesti majandus elab. Veel paar Tero Taskilat (Estonian Air) meie ettevõtteid juhtima – siis on õnn meie õuel Ja Partsi arvates on meie majandus hoogsalt möödunud USA majandusest.

Milles on siis probleem, et Rahva poolt tõstatatud probleemide-ettepanekutega ei tegelda vaatamata sellele et neid probleeme on ajakirjanduses korduvalt püstitatud?    

Milleks teha ettepanekuid Rahva-Riigi heaolu parandamiseks kui asjaomased asutused neist ei huvitu? Kas siis ise tuleb teha ettepanekuid ise endile? Pole ju mõtet teha iseendale ettepanekut asjas – mis on Sulle endale selge ja mille lahendamine pole Sinu võimuses. Ettepanekut on mõtet teha siis – kui SIND TEINE POOL KUULAB!

Asi on ilmselt selles, et meie Valitsejad on endi arvates ülitargad, ilmeksimatud JUMALUSED – kellele ei tule pähegi kuulata pööbli nõuandeid.

Pedantsuse eesmärk?

ENSV ajal oli Eesti ametnik kuulus selle poolest, et rumalaid vene seadusi täideti sakslase pedantsusega.

Kas nüüd on teisiti? On küll.

Nüüd täidetakse Brüsseli jaburaid seadusi samuti saksa pedantsusega.

Mis sai maapoodide sulgemisele otsustavaks? Maapoed ei suutnud tagada eraldi valamut lihale, eraldi juurviljale, eraldi kätepesule, erinõudeid WC-dele, eriruume riietehoiule jne…

Mäletame ju Brüsseli korraldusel porgandeid puuviljadeks nimetamist, banaanide fikseeritud kõverusi, moosikeetmise probleeme, kodus suitsutatud suitsuliha müügikeeldu jne… 

Teised Euroliidu maad ei pidanud neist nõuetest kinni ning polnud sellest ka suuri probleeme. Meil suleti maapoed, keelati koduse suitsuliha müük kauplustes, porgandid hakkasid puu otsas kasvama… 

Paljudel elualadel on sellised seadused-eeskirjad – mida võib tõlgendada mitmeti (see oleneb ametniku suvast), palju asju on lubatud otsustada kohalikel ametnikel. Jääb ametniku otsustada –kas ta annab loa või keeldub selle loa andmisest. Nii uusehitusele elamisloa andmisel, arhitektuurialastes kui ka keskkonna- ja ehitusasjades.

 See kõik sõltub ametniku tujust, sõltub sellest – kuidas meeldid ise ametnikule või - kuidas oskad ametnikku meelitada. Kõigile on teada, kuidas ametnikku meelitada.

Miks muidu on Tallinna Linnavalitsusest nii palju ametnikke kriminaalvastutusele võetud (I.Parbus, T.Sepp…ja mitmed veel). See muidugi ei tähenda seda, et küsimus on ainult  Tallinnas – see toimub  üle kogu  Eesti.

Jääb mulje, et seadused on spetsiaalselt sellised tehtud, et ametnikud otsustaksid asja oma suva järgi ja küsiksid selle – kliendile-küsijale meelepärase otsuse tegemise  eest „meelehead”. Vähesed ametnikud loobuvad sellisest võimalusest.

Paljude asjade kohta tuleb läbi viia riigihange.

Esialgselt oli see mõeldud selleks, et saada odavaim ja parim tööde teostaja. Tegelikult pole odavaim just parima kvaliteediga töö teostaja; samas ei pruugi kallima töö teostaja tehtu olla hea kvaliteediga.

Praegune kord annab omakorda Hanke läbiviijale võimaluse esitada osalejatele - sellised tingimused töö teostajale, mida suudab täita ainult see hankel osaleja – keda soovib Hanke läbiviija. See omakorda annab  võimaluse Hanke läbiviijale ja Hankel osalejale reguleerida omavahel Hanke tulemusi sõltuvalt semusuhetest või „määrimis-meeleheast”.

Seega on meie seadused-eeskirjad sellised, mis kutsuvad ametnikke korruptsioonile. Korruptsiooni maskeerida aitab aga pedantne (ka nõmedate) tingimuste seadmine ja nende tingimuste täitmise pedantne jälgimine ametnike poolt.

Ehk. Ise sean tingimused – mida täita on vaja ja ise jälgin ka –kuidas neid tingimusi täidetakse. Käsi peseb (määrib) OMA kätt.

Riigi ja Rahva vaenlased?

Enamus meie elanikest arvavad, et meie suurimaks vaenlasteks on venelased. Ometi kujutavad meie rahvusriigi püsimisele hoopis suuremat ohtu meie sisevaenlased.

Kõige kummalisem on see, et Eesti rahvusliku riikluse ja Rahva vastu tegutsejaks on just meie Eesti Riigikogu (tegelikult on ta Parteide Esinduskogu). Seda on näidanud meie Riigikogu senine tegevus.

-Järjest suurenev tendents on eestlaste lahkumine Eestist välismaale esialgu tööle või õppima – hiljem jäävadki sinna elama.    

-Seni ei suudeta meie riigis luua keskklassi, vaid üle poole Rahvast tulevad vaevu oma eluga toime.

-Meievalitsejad pole suutnud peatada meie rahva iibe langust.

-Meie valitsejad Põhiseaduse vastaselt pole suutnud tagada vajalikku (õigeaegset) arstiabi vanemale ja vaesemale elanikkonnale – pikad ravijärjekorrad, mille tõttu tõhus ravi jääb hiljaks.

See kõik on tekkinud põhjusel, et Parteid komplekteerivad Riigikogu nn. „oma inimestest”, kes pole huvitatud ega vastuta Riigi ja Rahva käekäigu eest. Nende eesmärgiks on iseendi ja oma lähikonna hea eluolu kindlustamine.

Miks ma nii arvan?

1.jaanuarist avaneb elektriturg ja tõstetakse elektri hinda. Seoses elektri hinna tõusuga tõuseb ka teiste kaupade ja teenuste hinnad hüppeliselt, sest peaaegu kõik kaubad on seotud elektri tarbimisega nii tootmisel kui realiseerimisel.  Riigikogulased on endid selles osas juba kaitsnud ja nende palk seoses sellega tõuseb. Vaesemal elanikkonnal alampalk ei tõuse – justkui nende elektrihind ei tõuseks. 

Meie valitsejate väited sunnitud elektrihinna tõusust/elektrituru avanemisest pole kuigi korrektne. Seda näitas artikkel „Eesti Ekspressis”. Artiklist loeb välja, et meie valitsejad suhtuvad hoolimatult oma Rahvasse…

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/erinevalt-teistest-euroopa-riikidest-jatab-eesti-oma-elanikud-elektriturul-kaitseta.d?id=65230172

Pole eriti korrektne ka väide selle kohta, et meie elektriturg avaneb, pigem avaneb see piiratult. Turg avaneb tõstetud „Eesti Energia” hinnaga ligilähedastest maadest tulevale elektrile. Miks pole meie turg avatud odavale Vene elektrile – kas see on seotud poliitilise kemplemisega? Miks pole turg avatud odavamale Norra hüdroelektrile?

Elektrihinna ja sellega kaasnev kaupade hinna tõus suurendab hüppeliselt meie vaesuse piiril ja alla vaesuspiiri elavate perede hulka – seda eriti pensionäride ja lastega perede hulgast.

Vähe sellest, et meie Parteid on endid ja  Parteide Esinduskogu  liikmed tõstnud jumaluse staatusesse - seoses sellega arvavad nad, et neile on kõik lubatud ja Riik koos Rahvaga on vastuvaidlematult kohustatud neid teenima.  

Meie jumalused arvavad, et neile on kõik lubatud ja nad ei vastuta mitte millegi eest, nende ahnus on piiritu. Oma Partei hüveks võtavad nad prisked summad riigilt, lausa NÕUAVAD annetusi paljudelt inimestelt ja organisatsioonidelt. Kogu Riigilt võetud raha ja annetuste raha kasutavad nad  AINULT ENDI HÜVEKS. Rahva raha priiskamisel pole Parteide poolt mingeid piire. 

Selle priiskamise kõrval paneb mind nii mõnigi asi nördima.

See, et austusväärsete vanurite/pensionäride suhtes käitutakse kui kaltsakatega –see pole enam pikka aega üllatus. Nördima paneb see, et lõppenud on austus ka surnute suhtes.

Varem oli riiklik toetus inimeste surmapuhul. Selline „raiskamine” lõpetati ära. Nagu on korduvalt ajakirjanduses ilmunu lugudest lugeda – paljud vaesed matavad oma lähedasi kottides – kuna kirstu  ei jõua osta, esineb ühishauda matmisi, surnu mälestuseks peetavaid mälestus-peiesid ei toimu  raha puuduse tõttu… Õnneks paljud omavalitsused oma eelarvest vaestele siiski matusetoetusi jagavad  - kuid ka omavalitsustel on oma piir.

Võrreldes riigikogulaste ja -ametnike külluslike hüvituste pillamisega oleks matusetoetuste jagamine vaesuspiiril ja alla selle elavatele inimestele tühine summa.

Kahjuks on meie Valitsejatel mõiste igivanadest tavadest, eetikast, moraalist – üpris kaugel meie tegelikust elust.

Erakorralised valimised? Milleks?

Seoses Reformierakonna skandaalidega soojendatakse-meenutatakse ka teiste  erakondade erinevaid skandaale. Seoses nende skandaalidega on ajakirjanduses viimasel ajal kostnud üleskutseid  ennetähtaegsete-erakorraliste RK valimiste läbiviimiseks. Need üleskutsed on tekkinud viimaste skandaalide, ja eriti reformierakondlaste valetavast, enesekesksest ja ülbest käitumisest.

Selles, et exkommarid juhivad Riiki vanade halbade kommunistlike meetoditega hukatusse ja peavad ise seda omakasulikku Riigi juhtimist geniaalselt heaks – selles pole midagi uut  ega üllatavat.

Kas aga meie Riigikogu ennetähtaegsed valitsemised parandaksid olukorda ja juhiks meie Riiki edukate riikide hulka? Selles on küsimus.

Mida annaksid meile ennetähtaegsed valimised? Kas need muudaks meie poliitilist juhtimist? Kas valimised viiksid meie riiki tõusuteele?

Kuna valimised toimuksid vana Valimisseaduse reeglite kohaselt, valitavad oleksid samad – „vanad” parteid ja parteilased, tegeliku valiku teeksid ikkagi Parteid. „Valijad” vaid ainult hääletavad. Seetõttu sisulisi muutusi ei toimuks. Kuna „valimised” ei toimuks demokraatlikel alustepõhjal ega ka Põhiseaduse järgi –ei muutuks sisuliselt mitte midagi. Isevalitseja A.Ansip jääks paigale või asenduks isevalitseja E.Savisaarega. Isevalitseja on isevalitseja. Kahtlen selles, et sellest muutusest  tekiks märgatavat head Riigile ja Rahvale.

Miks ennetähtaegsed uued valimised ei muuda asja paremaks Riigi ja Rahva suhtes? Miks uued valimised ei muuda põhimõtteliselt „valimiste” tulemust?  Mis oli valesti eelmistel ”valimistel”?

1. E-valimised.

E-valimistel olid üpris suured tagajärjed valimiste lõpptulemuste määramisel – otsustamisel.

Ometi juhtis enne valimisi Tartu III kursuse tudeng E-valimiste võimalikule haavatavusele ja võltsimise võimalikkusele.

Esialgu  suhtusin sellesse  hoiatusesse  üpris  skeptiliselt, sest arvasin, et Valimiskomisjon on sellega  arvestanud. Küll näitab senine elu seda – olgu arvutiprogramm kuitahes turvaline –ikka leiduvad häkkerid, kes suudavad „tulemüürist” läbi murda.

Samas annavad E-valimised piiramatud võimalused „häälte” ostmiseks ja ka mõju all olevate inimeste sundimiseks hääletada elektrooniliselt nii nagu mõjuvõimas isik soovib. Samuti saab kasutada-mõjutada vanadekodus olevaid inimesi hääletama juhtkonna soovi järgi. Arvestades seda veel sellega, et vanurite arv on suur ja paljud hääleõiguslikud vanurid ei saa poliitilistest mängudest suurt arugi. Neid kahtlusi on väga raske kontrollida.

Minu kahtlusi E-valimiste õigsuse ja võltsimiskahtluste suhtes süvendas see – kui E-valimiste materjalid hävitati enne seda kui oli lõppenud valimis-protestide esitamise tähtaeg ning E-valimistulemusi enam kontrollida ei saanud. Miks oli nende hävitamisega nii kiire. Tundub, et sellega oli seotud ka Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. Pealegi on ta tugevate Reformierakondlike sidemetega.

Kui Heiki Sibul Valimiskomisjoni esimehe kohalt lahkus sai ta ebamääraste põhjendustega liialt suure lahkumishüvitise. 

Millegi pärast saadeti/pandi ta Riigi infotehnoloogia ametit juhtima – just sama ametit, mis viib läbi/kontrollib E-valimisi. Ta jagab küll hästi Riigikogu valimiste spetsiifilisi nüansse, kuid ei oma mingit infotehnoloogilist haridust.

2. Meie RK valimised ei toimu (nii nagu Põhiseaduse paragrahv 60 nõuab) :

-proportsionaalsuse põhimõtte alusel,

-pole üldised. Ühetaolised ega otsesed.

http://leopall.blogspot.com/2010/02/riigikogu-ja-valitsuse-valivad-parteid.html

Selle asemel, et Parteid saadavad/valivad oma kannupoisse ja Rahva arvamusega mittearvestavaid nupulevajutajaid Riigikokku – toimugu tõelised VALIMISED.  Parteid saadavad RK-sse eluvõõraid parteilise südame-tunnistusega  Partei käsu kohaselt hääletajaid, kes ise  midagi ei otsusta.

Riigikogusse oleks vaja inimesi – kes omatubli töö ja tegevusega koha peal on näidanud, et nad TAHAVAD JA OSKAVAD asjalikult tegutseda Riigi ja Rahva hüveks. Siin üks variantidest Valimisseaduse parandamiseks…

http://leopall.blogspot.com/2012/10/pkurro-plats-puhtaks.html

Mida muudaks see – kui toimuksid erakorralised valimised? See, et väikeparteid saaksid paar kohta juurde ja suurparteid mõned kohad Riigikogus vähem… See ei muudaks meie Riigikogus praktiliselt mitte midagi.

Seni kui Valimisseadust  korralikuks muudetud pole – ei muuda miski ka meie Riigikogu Riigi ja Rahva hüveks tegutsevaks organiks.

http://leopall.blogspot.com/2011/12/riigikogulased-oppigu-esialgu.html

http://leopall.blogspot.com/2012/08/parteid-esinduskogu-2.html

Apsakas tähelepanematusest?

Ma ei töötanud siis riigiasutuses. 1998.a. koostasin ühte nõudekirja Vene FV saadikule Eestis. Kirjutamise ajal jäi mõte seisma ja kuna kirjutasin arvutis mustandit, siis oma mõtete kogumiseks näppisin klaviatuuri ja panin kirja sõna-sõnalt: „Nõuame esialgu venelastelt 10 miljonit USD. Kui Venelased sellega ei lepi, siis saadame kaks tuuma-allveelaeva Ukraina steppidesse ja nõuame Venemaalt meile kahe Tuumaelektrijaama ehitamist. Kui venelased sellega ka ei nõustu, siis kuulutame neile sõja”.  Kiri iseenesest tuli lõpetamisel kokku ¾ lehekülge. Kirja väljatrükkimisel unustasin selle „lüürilise vahepala”.  Peadirektori asetäitja allkirjastas kirja. Õnneks lugesin ise enne postitamist kirja läbi ja avastasin ise apsaka. Paar päeva hiljem läksin normaalse vastusega ja võtsin kirjale uue allkirja. Mis oleks aga siis juhtunud, kui kiri oleks parandamata kujul läinud Vene saadikule Pikal tänaval?

Sellega tahan öelda seda, et vastutav isik ei loe alati läbi allkirjastamiseks antud pabereid-dokumente. See võib omakorda viia väga ränkade tagajärgedeni.

Umbes sama tunne tekkis minul siis – kui lugesin Edgar Savisaare viimast liiklusrikkumise arutamist kohtus. Kuidas on meil selline asi võimalik? Kas meil on õigusriik või mitte?!

Jätame selle ebaloogilisuse välja, et – pikas kolonnis liikuvate autode keskosas sõitev auto saab liikuda teistest autodest 20 km/h kiiremini kui teised autod. Või – sõitsid kõik autod 20km/h lubatust kiiremini, siis – miks ainult kolonni keskel sõitev auto rikkus liikluseeskirju? 

Hämmastab hoopis see, et Politsei unustas oma kohustuste aabitstõed. 

1. Üldteada on fakt, et kui tegemist on poliitikuga ja poliitikut tahetakse vastutusele võtta –siis peab KORDUVALT JA VÄGA HOOLIKALT kontrollima kõiki teo asjaolusid, et kõik nõuded, tõendid ja asjaolud oleks piinlikult korralikult tõendatud ja korras. Kellelgi pole saladus, et poliitikud  püüavad maksimaalselt tõendada oma ilmeksimatust ja on võimelised tegema kõik karistaja halvustamiseks, mustamiseks ja endast ingli mulje jätmiseks. Nendel puhkudel on poliitikud võimelised palju sõnnikut kokku keerama. Millega mõtles küll Politseiülemus, kes määras Edgar Savisaarele allkirjastamata protokolli põhjal karistuse? Ei märganud?
2. Millega mõtles Politseiülemus, kes kirjutas allkirja saatekirjale – millega saadeti allkirjastamata liiklusrikkumise protokolli KOHTUSSE???  Seda muidugi ei tea –kas karistuse määranud ja saatekirjaga kohtusse saatnud isikud on sama või  erinev  P0litseiametnik. Jälle ei märganud?
3. Kas tõesti E. Savisaarele „ärapanemise” soov oli nii suur, et arvati – küll kõik pigistavad Savisaare puhul silmad kinni.  

Tundub küll, et sel Politseiülemal ei ole mõtlemiseks pea. On ju elementaarne (isegi dokumendi sisusse tungimata) see, et protokoll peab olema allkirjastatud. Seda peaks teadma iga tavakodanik, seda enam järelevalvet teostav Politseiametnik.   See on kirjas ka Väärteomenetluse Seadustiku prg. 49 lg.6 (protokoll) ja prg. 69 lg. 8 (otsus).

Kui Kohus sai E. Savisaarelt (tema esindajalt) korrektse kaebuse Politsei tegevuse peale, siis nõudis ta karistuse aluseks olevad materjalid Politseist välja.  

Kui Kohtunik sai Politseist väärteomaterjalid, siis PIDI ta märkama, et karistuse aluseks olev dokument (protokoll) pole seaduse kohaselt vormistatud dokument ning see ei kõlba kohtuotsuse aluseks. Miks sellise (kehtetu) dokumendi alusel kohus hakkas väärteoasja üldse arutama – see on arusaamatu.   

Kas erandlik juhus?

Lüpsjad

Paljud noorema-põlve linnalapsed ilmselt ei teagi – kes on lüpsja. Teatavasti piima ei anna-tooda meile piimakombinaadid vaid lehmad. Piima toodab lehma organism, piim koguneb lehma udarasse ja lüpsja lüpsab udara allosas oleva nelja nisa kaudu piima välja lüpsikusse. Korralik lüpsja lüpsab kogu udaras oleva piima välja ja lehm hakkab tühja udarasse uut piima tootma/koguma.

Riik on kui lehm. Ta „toitub” tootmisest, maksudest… paljudest erinevatest allikatest, kuid ise „lüpsab” välja piima asemel raha, mida siis „lüpsjad” (Riigikogu, Valitsus) jagavad. „Lüpsjad” jagavad siis piima edasi riigiametitele, -ametnikele, semudele ja päris lüpsiku põhja jäänud (tihti veega lahjendatud) piima rahvale.

Kuna meil lüpsja valab piima kõigepealt endale oma suva järgi – saab ta piima peale koguneva rammusa-koorese piima endale ja mida rohkem teistele edasi valatakse, seda lahjemaks piim jääb.

Meie lüpsjad on jätnud endile õiguse jätta piima endale nii palju kui tahavad ja millise kvaliteediga piima – kui ise tahavad.   

Viimane skandaalimaiguline lüpsjate ilmsiks tulnud tegu. See on 45 lüpsjat, kellest osa on põlistallinlased, mõni omab maja Tallinnas, osad üürivad eluruume lähisugulastelt  (ise on ametlikult Tallinnast välja kirjutatud) saavad üle kahe miinimumpalga ulatuses kompensatsiooni. Muidugi mitte kõik nii suures summas, mõned saavad ka kaks korda vähem e. 320 Euri. Kuid mõni lüpsjatest vajab ka 170 ruutmeetrist elamist, mõni basseini ja 3 magamistoaga elamist. Miks mitte, kui rahvas maksab kinni. Lüpsjate eesmärgiks on lüpsta korraga nii palju kui võimalik.

Lüpsjad mängivad ka kahjuhüvitistega. Mõni lüpsja (kuuldavasti rikkaim ärinaine RK-s) kohtus öösel ööklubis valijatega rahva hüvitiste eest, mõni pidas oma juubelisünnipäeva restoranis valijatega demokraatia-konverentsi sildi all, mõni peab autot kuluhüvitiste eest oma valijast sõbrannale või ostab oma abikaasast valijale väärisehteid. Mõni leppis aga ainult majoneesiga. Eks lüpsjate vajadused ja südametunnistused on erinevad.

Meie lüpsjad on seisukohal, et korralik lüpsja peabki korralikult ja põhjalikult lüpsma. Demokraatia on liialt kallis värk ja lüpsjad peavad saama lisatasu veel DASA või MSA näol. Seda muidugi ööpäevase lüpsitöö eest sõltumata sellest – kas ollakse tööl või mitte. Kuna Lüpsja lüpsab ja jaotab, siis ta peabki rammusa koor-piima endale jätma. See pole tähtis, et lapsed jäävad piimast ilma, peaasi – et lüpsjale/jagajale jääb.

Pole oluline ka see, et mõni lüpsja abiline teeb Riigile kahju miljoneid Eurosid – ikka saab ta veel lahkudes kaasa palju rammusat piima nagu Tero Taskila. Ega sellepärast lüpsjad ise ka ilma jää – kuigi lahkuvad töölt - saavad ikka pool aastat veel rammusat piima tööta ja tasuta.

Muidugi pole kõik 101 lüpsjat nii põhjalikud lüpsjad – paljud lepivad ka vähemaga. Kuid miks mitte lõpmatult endale lüpsta kui ise ollakse lüpsja, lubaja ja vargalukk - keegi keelata ei saa?  

Lüpsjad väidavad – ega meie midagi teha saa – kord  (seadused) on selline.

Kulla LÜPSJAD! Kes sellise korra (seadused) kehtestas? Teie ise tegite sellise korra! Kas sellise vigase seaduse kehtestas Jumal? Ja selle  niru seaduse tühistab Jumal?

Nii nagu NSVL ajal oldi ja nagu ka nüüd ollakse seisukohal, et igast lüpsinaisest võib saada minister – siis, kui ollakse õigel ajal õiges parteis.

Küll aga unustatakse ära, et igast lüpsinaisest ei saa riiklikult mõtlevalt ja riigimehena käituvat riigimeest.

Lüpsjatel on ikka  tavaliselt küüned enda poole ja koorerikast piima krahmatakse ise PALJU rohkem kui ollakse välja teeninud.

Riigi-rahva köis las lohiseb meie taskusse. Arvab Lüpsja