kolmapäev, 27. märts 2013

Rikkad eestlased


Statistika ja valitsuse juhtide  absurdsused

Meie valitsejad on uhked selle üle, et eestlaste arv, kes hoiavad raha pangas – on protsentuaalselt VÄGA KÕRGE, võrreldes isegi rikaste  riikidega. Järelikult on eestlased  väga rikkad. 
Statistiliste andmete kohaselt on Eesti Euroopas ESIRINNAS – inimeste raha hoidmisel PANKADES  pangaarvete HOIUSTAJATE OSAS.
Tundub tõesti, et – inimestel on nii palju raha käes, et raha ülejääkidega pole midagi muud teha kui paigutada Panka hoiule. Inimeste keskmine hoisumma pangaarve 2000 eurot on tervelt.
Kuidas sai siis 700 inimest, kelle sissetulek on vaid 79 eurot kuus Pangas 2000- eurose kuuhoiuse  omanikuks? Siin tulebki mängu valitsuse head tööd näitav  statistiline keskmine.
Nimelt. 2 meie pankurit (Neivelt ja Tammjärv?) hoiavad Pankades kokku 1,5 miljardit eurot. Samas 700-le töötule laekub igakuiselt arvele 79 eurot töötu abiraha kuus. Tulebki statistiliselt välja, et KESKMISELT on hoiuste suurus ligi 2 000 eurot kuus. Ongi töötud abisaajad tehtud 2 000- euroste hoiuste omanikuks.
Inimeste hoiuste-kontode arv pankades on  nii suur selle tõtttu, et KÕIK palgad, pensionid, riiklikud toetused, puuderahad, laste abirahad, jne… kantakse üle AINULT inimeste pangakontodele. Sularahas saab arveldada ainult turul, muidugi ka  enamustes kauplustes… Väga paljudel on palga/pensioni kättesaamise päeval pangaarvel 300-500 eurot kuus enne palgapäeva aga ainult 3-50 eurot.

Valitsejate kiitlemiste põhjal on Eesti inimesed varakad inimesed. Märtsi keskel avaldatud uuringu andmetel on eestlaste vara TERVELT 21 000 euro ulatuses. Sellega on Eesti Euroopa riikide hulgas auhinnalisel kohal – vaesemate hulgas  eelviimane Sloveenia ees. Tabeli tipus on Luksemburg ja prantslased, kellel on vara kümme korda rohkem kui keskmisel eestlasel.
Millest siis see vara koosneb? Selle kohta see statistika andmeid ei anna.
Kahtlemata koosneb see valdavas enamikus erastatud korterite/majade maksumusest. Peale taasiseseisvumist müüdi kogu riiklik elamufond elanikele –kõik Mustamäe-Lasnamäe paneelmajad ja muud Nõukogude ajal ehitatud elamud. „Müüdi” nad mitte raha eest, vaid tööosakute eest, sest iga tööaasta andis 300 EVP-d, nende EVP-de sai erastada need korterid/maiad. Erastamisel  arvestati 1 EVP võrdseks 1 krooniga, ehkki pangad müüsid elanikele-ettevõtetele 1 EVP hinnaga 12-14 senti. Viimasel ajal meie inimeste ehitatud majad on valdavas osas ehitatud pangalaenude abil ja pangalt võetud laene makstakse veel edasi  aastakümneid.

Paar päeva tagasi ütles A.Ansip, et Eesti jõuab ikka peagi Euroopa viie  rikkama riigi hulka.
ÄP: Ajaleht avaldas Credit Suisse’i ja Oxfordi Ülikooli koostatud nimekirja euroriikide elanike netovara väärtuse kohta 2012. aastal. Sealt selgub, et vaid Slovakkia inimesed on Eesti inimestest vaesemad. Eesti kodanikul on keskmiselt vara 21 000 euro väärtuses. http://www.ap3.ee/article/2013/3/20/vaata-kui-vaesed-eestlased-eurotsoonis-on

Varade maht Credit Suisse’i andmetel 2012. aastal. 
Keskmine vara kodaniku kohta (mediaanvara) eurodes

Luksemburg 215 000 (119 000)
Prantsusmaa 206 000 (63 000)
Belgia 181 000 (93 000)
Itaalia 165 000 (96 000)
Austria 139 000 (63 000)
Saksamaa 135 000 (33 000)
Holland 135 000 (48 000)
Iirimaa 118 000 (47 000)
Soome 113 000 (57 000)
Küpros 87 000 (31 000)
Hispaania 81 000 (41 000)
Kreeka 70 000 (28 000)
Portugal 60 000 (22 000)
Malta 48 000 (25 000)
Sloveenia 45 000 (24 000)
Eesti 21 000 (11 000)
Slovakkia 19 000 (11 000)










teisipäev, 26. märts 2013

Eliit -1 Rämpseliit


ELIIT. Rämpseliit?  1

Täielikku eliidi puudust muidugi väita ei saa. Kindlasti on meil oma eliit nii näitlejate, muusika ja teiste kultuurierialade viljelejate hulgas, eliit on nii hariduse-edendajate hulgas jne… Kuigi… paljude nende elitaarsust kahandab kuulumine meie parteisse – kus nad oodataval moel ise häält ei tõsta. Parteisiselt häält tõsta nad ei saa sellepärast, et parteiladvikule ebasobiva hääle tõstmise korral heidetakse nad parteist välja – nii nagu toimus see Silver Meikari, Rainer Vakra, Kalle  Laaneti jne… puhul.
Partei liikmeks olek on ka eliidil küllalt olulise tähtsusega, sest erinevate elualade erinevate projektide jaoks vajalikud summad ja sponsorrahad (KÕIK RAHAD) liiguvad läbi parteide. Kui pole partei liige – järelikult ei saa ka rahasid erinevateks projektide  elluviimiseks. .
Maailmas on välja kujunenud nii, et progressiivselt mõtlevad inimesed koonduvad ühendustesse-parteidesse. Meil see paraku nii pole. Parteidesse on kogunenud EAHA-VÕIMUahned-agressiivsed inimesed, kelle eesmärgiks  ongi – saavutada võim ühiskonnas ja seda saavutatud võimu kasutada isiklikuks rikastumiseks. Kuna selliste püüdlustega inimesi on küllalt palju ja nad tunnevad omavahel tõmmet… nad on küllalt targad aru saamaks, et ühiselt tegutsedes on lihtsam saavutada eesmärke – sellepärast nad koonduvadki parteidesse. 
Kuna – eirates üldlevinud eetika- ja moraalireegleid on lihtsam kiirelt saavutada isiklik rikastumine ja teiste hanekstõmbamine – seetõttu pole parteilaste hulgas populaarne eetika-moraalinormid ja neist kinnipidamine.   Meie parteid on muutunud ühiskonda ja meie demokraatiat pärssivaks jõuks.

Üldiselt ollakse seisukohal, et igal Eesti Vabariigi aastapäeval koguneb meie Presidendi vastuvõtule meie riigi ELIIT. Enamus riigikogulasi peavad ennast riigi eliidi hulka kuuluvateks. See on tegelikult väga sügav eksimus nende poolt.

Mina seda  arvamust  ei jaga, sest leian, et meie elanikest pääseb Presidendi vastuvõtule väga väike protsent eliidist – enamus vastuvõtul osalenutest on  RÄMPSELIIT. Rämpseliidi hulka kuuluvad valdav osa nii meie parteide juhtkondadest, valdav osa Riigikogust (Parteide  Esinduskogu) ja valdav osa Valitsusest. 
Miks  valdav osa riigikogulastest ja valitsusest on Rämpseliit?
Teades Õiguskantsleri ettekandest, et umbes 50-55 tuhat last elavad allpool vaesuspiiri ega saa kõhtu täis, teades meie töötute suurest arvust, meie inimeste massilises lahkumisest riigist jne… Ei võta nad midagi ette nende probleemide lahendamiseks. Ah nad ei oska, ei suuda?
Aga see on ju otseselt nende probleem, nende ülesandeks see  lahendada. Kui ise ei oska – kaasake oskajaid spetsialiste. Kui ei oska-suuda, siis LAHKUGE kohalt ja andke teed inimestele kes oskavad ja tahavad need probleemid lahendada. Kuid ei. Võim ja endile raha-hüvitiste jagamine on nii magus, et ei suuda loobuda mittemidagi tegemise eest suuri summasid oma taskusse ajamisest.
 Eliidi hulka ei saa pidada inimesi kes on rahvast irdunud, kes peavad ennast jumalusteks ja rahvast rämpsuks – kellega neil ei sobi suhelda. Ei saa lugeda elitaarseks inimeseks seda, kes kisub nälgiva lapse eest supikausi ära selleks, et rahuldada oma teenimatuid luksusnaudinguid.
Kahjuks juhivad meid rumalad-ebapädevad Parteid, mille tõttu ei saa ka paljusid riigikogulasi arukateks.
Riigikogulased väidavad seda – ise te meid siia valisite, ise olete süüdi.
See on väärastunud arusaam meie valimistest.
Mitte valijad ei vali Riigikogu, vaid Parteid dikteerivad  KEDA TOHIB valida ja KES  OSUTUVAD valituks.

pühapäev, 10. märts 2013

Rahvakogu arvamuste nullimine?


Rahvakogu asvamuste nullimine?  

Mind  köitis  nädal tagasi üks teade Delfis. Lootsin seda ja kommentaare lugeda ka teistest väljaannetest, kuid kahjuks kadus see peagi ka Delfi  lehelt. .
Igatahes  oli see teade väga pisike ja lühiajaline. Miks??

Teade puudutas Rahvakogu ettepanekute  arutamiseks RAHVA valikut.
Teatavasti arutab Rahvakogu ettepanekute saatuse üle 500-st isikust koosnev valim rahva hulgast Kes ja kuidas valitakse need 500 isikut RAHVAST esindama. See on VÄGA OLULINE KÜSIMUS. Sellest sõltub suures osas – kuidas hinnata RAHVA poolt esitatud ettepanekuid-arvamusi.

President oma aastapäevakõnes juba andis SELGESTI märku  sellest, kui mõttekas on arvestada RAHVA ARVAMUSEGA. Ta ütles nimelt seda, et RAHVAS EKSIB TIHTI ka oma arvamusega riigivalitsemise küsimustes… Aga seda ta ei leidnud, et VALISEJAD eksivad oma tegudes. Sellest saab aru nii, et rahvas – suur kooslus eksib tihti, valitsejad aga ilmselt ei eksi.

Kusagil pole kirjas – kes  ja kuidas moodustab need  RAHVAKOGU ETTEPANEKUTE  hindajad-arvustajad - 500 RAHVA  ESINDAJAT!!! Kas seda  hindavad  500 juhuslikku inimest tänavalt,  500 asjaga kursis olevat eksperti, 500 riigiõigusteadlast või 500 lüpsjat??    Milles on loo PÜANT? 

Kes ja kuidas otsustas RAHVAKOGU ettepanekute saatuse üle 500 RAHVA esinadja valimise ja  KUIDAS need  valitakse?

Loogiliselt  võttes  otsustas selle valitsus (koos või ilma presidendita?).
Aga miks  otsustati valimi väljavalijaks ning otsustajaks valida Emor?? Arusaamatu. Pole ise  küll analüüsinud Emori tegevust, kuid tulemuste järgi otsustades on ta tihti ja palju oma uurimistes eksinud. Mina isiklikult ei pea seda organisatsiooni erapooletuks uurimise  läbiviijaks Valitsuse suhtes.  

Minu arvates pole ka Rahvakogu tulemuste otsustajate valimi otsustajate koostamine kuigi neutraalne. Muidugi on raske leida RAHVA hulgast neutraalseid Rahva esindajaid, kuid minu arvates on Emor oma valiku suhtes VÄGA  PUUSSE pannud.

 Kuidas siis Emor RAHVA esindajaid valib?
  1. Emor  valib juhusliku valimi teel 500 pere/leibkonna hulgast. Kuidas need 500 juhuslikku perekonda/leibkonda leitakse, seda ei tea. Seetõttu ei tea ka seda – kui erapooletud need 500 peret/leibkonda on. Kui pädevad nad otsustama on – kes ja mille alusel seda otsustatakse? Kas loosiga?
  2. Nendest 500-st perest/leibkonnast pääsevad Rahvakogu ettepanekute üle otsustama igast perest 1     noorim meessoost pereliige, kes on üle  18  aasta vana,  kui meessoost liiget peres pole, siis läheb Rahvakogu ettepanekute üle  otsustama noorim üle 18-aasane  pereliige.
  3. Tekib küsimus – miks NOORIM pereliige? Kas tõesti arvatakse seda, et NOORIM on elutargem ja oskab paremini otsustada seda – mis on Riigile-Rahvale parem? Siiani on aastatuhandeid ühiskonna eduka juhtimise - tegutsemise otsustajateks olnud ikka kogukonna vanemad (vanematekogud), elukogemustega inimesed.
  4. Kas noorimate valimise ajendiks on ehk see, et noored on Riigi tulevik ja nemad teavad seetõttu kõige paremini – mida Riik enim vajab? Seetõttu otsustavad ka nemad – missugune Rahvakogu ettepanek on vajalik ja milline mitte?
Ma pole noorte osalemise vastu, kuid arvan küll, et Rahvakogu ettepanekute üle peaksid siiski otsustama elukogenud inimesed, mitte elukogemusteta noored inimesed. 

Kuna Valitsus tellis Emor’ilt 500-lise koosluse komplekteerimise, siis tellija (Valitsus) püstitas tellimuse täitjale ka tingimused-ülesanded – mida tahetakse saavutada tellimuse täitmisega.
Minu arvates peaks 500 otsustajate grupp koosnema enam-vähem: kas võimalikult keskmisest Rahva esindajatest igast vanusest ja erinevatelt elualadelt, või siis riigi valitsemisel  enimkompetentsetest isikutest…
Minu isiklik arvamus selle kohta, miks esitati Emor’ile tingimus sellekohta, et 500-ne kooslus koosneks võimalikult noortest meestest oli tendentslik.
Milliseid eesmärke pidas Valitus silmas?
  1. Noored on palju mõjutatavamad Valitsuse poolt sellele kooslusele selgitusi jagavate Valitsuse määratud ekspertide-autoriteetide poolt ja see noorematest koosnev kooslus allub lihtsamini juhtide mõjutusele ning otsustab Valitsusele SOBIVALT Rahvakogu paranduste-soovitustekohta.
  2.  Noored on palju mõjutatavamad Valitsuse ekspertide-nõuandjate poolt vajalikus suunas  nende noorte endi vähese elukogemuse tõttu.
  3. Kui seda kooslust ei õnnestu kallutada otsustama vajalikus suunas, saab alati öelda nii nagu President ütles: „RAHVAS EKSIB TIHTI ka oma arvamusega riigivalitsemise küsimustes…” Ja tark Riigikogu otsustab asjad ikka nii nagu Parteidel ja Valitsusel vajalik on.

Lõpptulemus?
Lõpptulemuseks otsustatakse mõned mitteolulised kosmeetilised parandused ja kiidetakse Rahvakogu ettepanekute tulemused heaks.
Üheks selle eredaks näiteks on ka ettepaneku – viia Valimisseadus kooskõlla Põhiseadusega -. See ettepanek jäeti  edaspidisest  arutamisest välja kui mittevajalik ja perspektiivitu lollus. (See on ligilähedane siin blogis  avaldatud arvamusega