Parteid Esinduskogu 2

Parem. Riigikogu  või  Parteide  Esinduskogu?

Kui küsida: kumb on parem – kas elukutseline palgaarmee või - amatööridest, isamaalistest patriootidest koosnev vabatahtlike armee? Ega vist palju kahtlejaid selles ei ole, elukutseline – koolitatud palgaarmee on parem ja efektiivsem kui vabatahtlikest koosnev koolitamata armee. Kahtlemata on palgalist – spetsialistidest koosnevat armeed tunduvalt kallim ülal pidada kui amatööridest armeed, kes pole armees palga pärast – nad palka ei saa – saavad prii toidu ja ainult suitsu/kommiraha

Kas selle võrdluse tulemus sobib ja toimib universaalselt enamike elualade puhul? Enamus meist arvab vist samuti, et elukutseline spetsialist annab paremaid töötulemusi kui võhikust amatöör.  

Riigikogu (RK) oli I Eesti iseseisvusperioodil 1918-1941.a. Siis olid meil isikuvalimised. Riigikogulasteks valiti igati lugupeetud ja austusväärseid kodanikke, kes evisid riigimehelikku mõtlemisviisi ja  riigimehelikku käitumist. Riigikogu liikmed tegutsesid n.ö. missioonitundest, patriotismist - ühiskondlikel alustel. Tasulised istungite sessioonid toimusid kahel korral (ca 1+1 kuu) aastas ja seadustega oli paika pandud kriteeriumid selleks, et riigikogulased ei saaks oma saadiku-positsiooni kasutada isiklikuks rikastumiseks.

Kuigi ka peale 1990.a. jäeti nimetuseks Riigikogu, muudeti see tegelikult Parteide Esinduskoguks (PEK). Parteid esitasid-keda tohib valida Parteide Esinduskokku – sisuliselt teevad Parteid ise valiku (sõltumatult Rahva arvamusest). Parteide Esinduskogu on muudetud elukutselistest liikmetest koosnevaks, kes määravad ise endile PALGAD, KOMPENSATSIOONID ja MITMESUGUSED HÜVITISED töö eest - aasta läbi ööpäevaringselt – ka puhkuste ajal (umbes 4 kuud aastas).

Parteiliste valimiste puhul (Valimisseadus on tegelikult meie Põhiseadusega vastuolus, sest välistab üksikkandidaatide pääsemise Riigikokku) saadab Partei  Parteide Esinduskokku oma Partei patrioote, kes on ustavad Partei juhtkonnale, piisavalt võimu- ja rahaahned, nende mõistus ja riigitruudus pole oluline.  Enamus PEK liikmetest  kasutab riigikogulase kohta ainult oma majandusliku olukorra parandamiseks – seda muidugi maksumaksja arvelt. Kas MÕNI PEK-lastest viimase aastakümne jooksul on patriotismi-missioonitundest  PEK liige olnud – raske öelda…? Minu arvates mitte.

Kuidas on senini töötanud Parteide Esinduskogu - PEK (alates 1990.a. tänapäevani) võrreldes Riigikoguga – RK (periood 1918-1940.a.)? Mõlemad on töötanud enam-vähem sama pika perioodi.

Riigikogu pärandas meile kulda, millest saadi kätte 12 tonni, ehitati kaks allveelaeva, põllumajandustooted olid maailmaturul…

Parteide Esinduskogu saavutused? Müüdi pärandatud 12 tonni kulda maha, mutiauku on kadunud ligi 4 miljardit Eurot eurotoetusi, pole kuulda maailmaturul Eesti põllumajandussaadustest. Eesti on Euroopas esirinnas halbade näitajate poolest (kuritegevus, AIDS, suitsiidid…), samas  - Eoroopa viimaste hulgas elatustaseme poolest.

Milles asi? Kas ühiskondlikel alustel töötanud Riigikogu töötas paremini ja tulemuslikumalt kui palgaline, professionaalne Parteide  Esinduskogu?

Nii see on, sest missioonitundest - patriotismist töötanud austusväärsed riigikogulased said paremaid tulemusi kui professionaalne, palgaline, parteide poolt komplekteeritud Parteide Esinduskogu. Juba orjaajal oldi seisukohal – mõisa köis las lohiseb. Nii ka Parteide Esinduskogu liikmed – palk jookseb vaatamata sellele kas ma midagi teen või mitte,  mingit vastutust pole ja sooja koha pealt ei saa mind keegi maha võtta.

Kas Parteide Esinduskogu liikmed on rumalamad kui riigikogulased? PEK liikmed on üsna rumalad, sest ainult rumalad peavad ennast kõige targemaks ega kuula spetsialistide (sotsiaalteadlased, akadeemikute pöördumine, nüüd 10 ühiskonnategelase pöördumine) –PEK liikmete kõrvad jäid neile pöördumistele kurdiks. Ainult rumalad arvavad seda, et (partei)poliitilised nõunikud annavad asjalikku nõu ja teised spetsialistid on nendest rumalamad.  

Ilmselgelt on RK ja PEK kvalitatiivne vahe ka Valimisseadustes, valimiste korras ja valimiste tulemis.  

1.          Riigikogu valimised olid isikuvalimised, kus valimised toimusid proportsionaalselt saadud häälte arvuga.

2.          PEK (parteilised) valimised on ebademokraatlikud ja Põhiseadusega vastuolus (mitte ainult minu arvamus) - umbisikulised – halli parteimassi valimised, kusjuures PEK-kku pääsejad otsustab Partei juhtkond valijate asemel - sõltumata  kandidaadi poolt antud häälte arvust.

3.          RK valimiste puhul lähtuti kandidaati tundvate-usaldavate hääletajate arvamusest, - PEK valimiste puhul hääletati Partei ja umbisikulise PEK kandidaadi poolt, kusjuures otsustajaks jääb Partei - sõltumata valijate arvamusest.

4.          RK valimistel lähtuti kandidaadi isikuomadustest. PEK puhul saatsid Parteid PEk-ki 2-3 Paar-kolm liidrit ja ülejäänud – hall mass Partei korraldusel nupulevajutajaid.

5.          RK puhul ei olnud saadik sõltuv Partei juhtkonnast. PEK puhul on saadik otseselt sõltuv  Partei juhtkonnast.

6.          Riigikogu puhul hääletas saadik vastavalt oma ISIKLIKULE seisukohale, lähtudes Riigi ja Rahva huvidest. PEK puhul on kohustuslik hääletada PARTEI seisukoha kohaselt – lähtudes Partei ja parteilaste huvidest. RK valimiste puhul oli tegemist kandidaatide missiooni-patriootiliste tunnetega. PEK puhul on tegemist isiklikust huvist – tegutsetakse RAHA eest - riigikogulase OMA palga-hüvitiste säilitamise eest.

7.          RK valimiste puhul ei olnud määravaks valimiskandidaadi rahanduslik seis, vaid tema isikuomadused. PEK valimiste puhul muutus määravaks see – kui palju Parteil jätkus raha -   PEK kandidaadi  promomiseks (kandidaadist vajaliku illusiooni tekitamiseks), ehk - PEK-kku saamise hinnaks kujunes viimati ca 1 miljon EEK-i. Kõige rohkem raha sai/omas (sai sponsoritelt) Reform, seega ka enim kohti Parteide  Esinduskogus. Kes maksab Parteile sponsorlust – ootab Parteilt ka vastuteenet (kasvõi riigile kahjulikku). Seega – PEK koht sõltub otseselt RAHAST.

Täiesti veendununult saab öelda, et Riigikogu (1918-1940) oli kvaliteedi poolest parema koosseisuga, sest tegutseti missioonitundest, tegutseti Riigi ja Rahva hüvanguks – mitte omakasu nimel.

Parteide Esinduskogu (1990- k.a) on küll palgaline, koosneb elukutselistest nn. professionaalidest, kuid – koosseis on kvaliteedilt suhteliselt halvema kooslusega, sest meie Parteide eesmärgiks on VÕIM JA RAHA IGA HINNA EEST, unustades ära Riigi ja Rahva heaolu. 

Parteide Esinduskogu 1

Paljudele jääb arusaamatuks – mis asi on meil  Parteide Esinduskogu. Ametlikult seda nimetust ei kanna keegi-miski, tegelikult eksisteerib see juba ligi 20 aastat. Praegu on selle (Parteide  Esinduskogu) ametlikuks nimetuseks RIIGIKOGU. Asju peaks nimetama õigete nimedega –sellega, mis nad tegelikult o.  Nimetus -  Riigikogu - ei vasta tegelikult selle koosluse olemusele. Miks?

Parteid esitavad nimekirjad – kelle poolt Rahvas tohib hääletada. Valimistel võivad osaleda ka parteitud üksikkandidaadid individuaalselt – kuid meie valimisseadus on Parteide poolt koostatud selliselt, et üksikkandidaadil Riigikokku pääseda väljaspool Partei tahet – see on välistatud. Kõik käib AINULT PARTEI KAUDU – nii nagu õndsal ENSV ajal. Või teab keegi inimest, kes viimase  10-15 aasta jooksul on saanud Riigikokku väljaspool Parteinimekirja?

Valimistel hääli saanud parteiliikmete hulgast teeb oma valiku rahva arvamusest sõltumata Partei (valimisnimekirjad). Nii jääb tihti riigikogust välja 3000 häält saanud isik, Riigikokku pääseb aga 10 KORDA vähem saanud isik, sest selle otsustab Partei juhtkond – sõltumata Rahva hääletamise tulemustest.

 Kui võtta meie Valimisseadust, siis tegelikult – rahvas HÄÄLETAB PARTEI lubatud kandidaati poolt, valimistulemused otsustab ikkagi Partei, mitte Rahva hääletus.  

Riigikokku pääsenud parteilane peab alluma Partei juhtkonna arvamusele ja unustama Riigi ja Rahva huvid, sest riigikogulane PEAB hääletama parteilise südametunnistuse järgi – mida iseloomustab kõige paremini meie „Presidendi valimised”. (http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html).

Rahvas ja Parteid

Nagu elu siiani on näidanud – ei seo Parteisid Eesti Rahvaga miski muu kui see, et Rahvas MAKSAB KINNI KÕIK Parteide/parteilaste soovid ja kapriisid, kusjuures Parteid/parteilased ei vastuta Rahva ees mitte millegagi – isegi miljardeid kroone tekitatud kahjude eest. Partei/parteilaste vastutus Riigi-Rahva ees on välistatud, sest Parteid/parteilased on ilmeksimatud JUMALUSED. Parteide Esinduskogu liikmed teevad otsused, määrused, seadused küsimata Rahva arvamust.

Seob enamasti veel ka see, et riigikogulased on Eesti elanikud, kes ei tea või ei taha teada Eesti rahva tegelikust elu-olust midagi ja tunnevad eestlase elu ainult läbi moonutatud Eesti riikliku statistika, Valitsus ja P-Esinduskogu soovivad  näidata oma töötulemusi parematena kui see tegelikkuses on.

  

Riik ja Parteid?

Parteid, kelle liikmeskond moodustab alla 5% Eesti elanikest, leiab seda, et AINULT nendel on õigus otsustada KÕIKI Eestit puudutavaid asju sealhulgas kogu ülejäänud 95% Eesti elanike eest, sealhulgas - kogu Riigi kinnis- ja vallasvara saatuse üle.

Parteid on TÄIELIKUL Riiklikul ülalpidamisel (v.a. Riigikogusse mittepääsenud Parteid).

-          Parteide Esinduskogu (RK) otsustab ise sõltumata rahva arvamusest – kui suures summas Riik  neid (parteisid)  doteerib (sõltumata rahva enda olukorrast).

-          Riigikogu - Parteide  esinduskogu – määras ise endile palgatingimused, palgad ja hüvitised - mille kohaselt nende palgad KUNAGI  EI  VÄHENE. Muidugi Rahva arvamust arvestamata.

-          Parteid ise otsustavad – missugused parteilised spetsialistid või profaanid saadetakse ettevõtete juhtkondadesse/juhatusse – nimekirjas olemise  eest raha saama – kuigi  need summad on suured.

Riigikogu moodustatakse ainult Parteide liikmetest Parteide esitatud nimekirjade alusel. Ainus parteitu Riigikogus on J-K. Raid, kes sai suure  erandina Riigikokku IRL-i nimekirjas kandideerides.

Parteide liikmed peavad alluma Partei distsipliinile – seega hääletama Riigikogus AINULT Partei juhtkonna seisukohtade järgi. Kuigi PS järgi hääletab riigikogulane sõltumata oma valijate arvamusest - iseseisvalt, siis Partei liikmena peab ta hääletama Partei juhtkonna arvamuse kohaselt.

Kuna viimase aastakümne Riigikogu koosnes ainult parteilastest, parteilased omakorda peavad seisma partei ja oma parteilastehuvide eest, selletõttu kaovad Riigi-Rahva huvid tagaplaanile.

Üldiselt ollakse seisukohal, et Parteid erinevad maailmavaateliste seisukohtade poolest. Ma ei oska öelda teiste maailma Parteide kohta, aga meie Parteid ühel ja  samal seisukohal – esikohale tuleb seada Parteide ja parteilaste HÜVED ja OMAKASU kasvõi nälgivate laste arvel, Riik ja Rahvas-lumpen peavad ise hakkama saama.

http://leopall.blogspot.com/2012/06/riigi-pohiulesanne.html

Meil peavad Reformarid ja IRL endid parempoolsete vaadetega parteiks; Sots-demid ja Keskerakond aga vasakpoolse suuna esindajateks. Kui omakasu soov on neil ühine, siis seisukohtade osas neil mõningad erinevused on.

Lühidalt võiks kokku võtta nii. Reformierakond kaitseb ainult Rahakama klassi  huvisid, IRL kaitseb nii rahakama kui ka kesk-klassi meenutava elanikkonna huvisid. Keskerakond ja Sotsdemokraadid  tuletavad kohati meelde ka vaesemat elanikkonda.    

Sellepärast leian, et praegune ametlik nimetus „Riigikogu” on iganenud ja tuleks asendada selle koosluse tegelikku kooslust ja funktsioone paremini ja tõepärasemalt iseloomustava nimega – PARTEIDE  ESINDUSKOGU!

Parteide ja parteilaste välimääraja

Parteide välimääraja 

-DASA – MSAon parteide rahastamiseks hädavajalik. Siis saavad Parteid uurida – mis asi on demokraatia ja kuidas seda süüa kõlbab.

- Pärandame meie pärandid rikastele lehma lellepoegadele –need toovad meile raha. Meie õiged pärijad on aga vaesed ja ei suuda pärandimaksu maksta.

- Reeded maksuvabaks, aga see-eest muutuvad laupäev ja pühapäev seniste maksuvabade päevade asemel topeltmaksustavateks päevadeks.

- Sõlmime valijatega lepingu ja meie valijad saavad tasuta rahvuskirjadega sokid ja kindad. Kui me osutume valituteks, siis tühistame valijatega lepingud, sest meie valijad polnud valijad, vaid ainult hääletasid meie poolt – valisid ikkagi parteid. Siis pole lepingupartneritele vaja ka sokke ja kindaid anda.

- Linlastele teeme ühistranspordi teenused tasuta.

- Edaspidi tuua oravatele toiduks mitte pähkleid ja käbisid – vaid kottides eurosid.

- Kes tahab endile soodsaid seadusi – tehku meie partei(musta)kassasse soliidseid sponsormakseid.

-Koos meiega olles võidame kõik: meie võidame raha, teie aga meie poolehoiu.

- Müüme raudtee ja E Energia välismaalastele maha, siis saab neid hiljem kordades kallimalt tagasi osta.

Parteilaste välimääraja

- 10 miljonit  USD-d kadunud? Võib olla andsin ka mina välja –ei mäleta. Aga kas nii suurte summade puhul peab vastutama? Meil ju tavaliselt keegi parteilastest mitte millegi eest ei vastuta. Miks mina peaksin vastutama?

-Ega ma pilti tulistanudki. Ma valisin püssiks Iisraelist meieriigile enda ostetud Galili automaadi, sest teadsin, et need on roostes nendest kuuli välja lasta on võimatu. Seetõttu ma pildile ju pihta ei saanud. 

- Tule taevas appi!!! Just sellist Eestit me tahtsimegi, kus fooliumimütsides parteilased lesivad, söövad seemneid… aga rahvas… kellele see ei meeldi - lasku Eestist jalga.

- Meie AIDS-i ennetama ja ravima ei hakka – miks nad siis topivad oma tilli sinna auku – kuhu pole vaja.

- Meie likvideerime riigis likviidsuse…

- Iga lume tulekuga rajame kruusateed lumele. Mis sellest, et lumesula viib need teed minema – ikka odavam kui raudteed doteerida.

- Lumpenid! Lõuad pidada ja edasi teenida! Lumpenite ülesandeks on JUMALUSTELE raha kokku kanda!

- Au ja väärikus on ainult jumalustel ja rikastel, kes suudavad kohtus oma nõude riigilõivu kinni maksta!

- Tean, et rublatehing kahjustas riigi mainet, aga kuidas meie (tehingu vahendajad) muidu oleksime saanud 12% rublajääkide kogusummast dollarites kätte?

- Kala hakkab mädanema peast. Seda ainult siis – kui mina võimul pole. Et kala keha mädanema ei hakkaks – tuleb (mädaneva kalapea) keha näljutada luukereks, sest luud ju ei mädane.

- Riigikogu on loll – ei taipa raha-asjadest midagi. Mis mõte on siis ESM-i Riigikogus arutada? …

Muidugi on neid Parteide/parteilaste välimäärajate tunnuseid palju rohkem ja mõned tunnused käivad enamuse meie Parteide kohta. Lugejad teavad neid välimääraja tunnuseid palju rohkem.

Oleks vaja säilitada rohkem vaimukaid Parteide/parteilaste välimääramise tunnuseid. Ehk keegi teeks teadusliku töö sellel teemal.

Mõned tunnused võiks ka siia (kommentaariumisse) teiste jaoks talletada.

Milleks sadul?

Kas seale sadul?

Milleks seale sadul? Kas siis kui siga saduldada - siis hakkab ta ratsahobuseks ja inimesed hakkaksid temaga ratsutama? Või kui siga saduldada – siis loobub ta poris püherdamisest? Või saduldades sea – muutub tema liha kaaviariks? 

Paraku – ei üht, teist ega kolmandat.

Mina ei näe sea saduldamisel mõtet.

Nüüd võttis Kaja Kallas ette – teha Riigikogule Eetika-moraalikoodeks. Mitte seda, et mina halvustaks sigadeks Parteide Esinduskogu liikmeid – kaugel sellest. Nad on inimesed nagu teisedki (kuigi peavad endid jumalusteks).

Ainult – nendel kehtib siiani hundimoraal, eetikast pole nende puhul mõtet rääkida, ja  - ehkki nad väidavad endid olevat usklikud – on neile Jumala 10 käsku täitmiseks vastuvõetamatu. Jumalaks on neil pigem KAUKA.

- Mis segas siiani parteide esinduskogulasi olemast eetiline ja moraalne? Kas tõesti Eetika-moraalikoodeksi puudumine? Kristlikus maailmas (kuhu ka meie kuulume) – täidetakse  Jumala 10-t käsku. Inimkonna ajaloo vältel on ühiskonnas välja kujunenud HEAD normid ja tavad. Kui parteide esinduskogulased neid täidaksid, siis poleks Eetika- ja moraalikoodeksit tarviski.

- Kas uus Eetika-moraalikoodeks (edaspidi E-MK) paneb esinduskogulasi vastutama oma sõnade eest? Edaspidi langid-ligid ei nimeta oma toitjaid (Rahvast) lolliks lumpeniks?

- Või paneb E-MK parteisid, parteibosse, esinduskogulasi vastutama Rahvale tekitatud tohutut materiaalse kahju eest – Eesti Raudtee müügi-ostuga, suhkrutrahvi tekitamise, kasumlike ettevõtete kahjumiga mahaparseldamise eest (Weroli tehased, Telekom, …).

- Kas uus E-MK paneb esinduskogulasi mõtlema vaesuses elavate laste, vaesuses elavate vanurite, vaesuses elavate perede peale?

- Kas uus E-MK sunnib esinduskogulasi loobuma oma põhjendamatutest hüvitistest-privileegidest, kohati Põhiseadusele vastukäivatest ettevõtete juhatuse/nõukogude liikmeksoleku hüvitistest?

- Kas uus E-MK sunnib esinduskogulasi arvestama Riigi ja Rahvaga; kuuletuma  OMA südametunnistusele, mitte PARTEILISELE südametunnistusele?

- Kas uus E-MK sunnib esinduskogulasi loobuma JOKK süsteemidest, täitma kehtivaid seadusi ja kehtivat Põhiseadust???

Mina vastan kõigile eelnevatele küsimustele kindlalt  EI.

Kui Parteide Esinduskogu liikmed OLEKSID AUSAD, siis vastaksid nad samuti eitavalt, sest nad teavad ise väga hästi, et nad ei suuda VÕIMU JA  RAHA nimel loobuda endile jõuga võtud privileegidest ning muutuda RAHVA SUHTES AUSATEKS RIIGIKOGULASTEKS.

Siiski. Milleks  seale sadul?

http://leopall.blogspot.com/2012/04/meie-au-moistus.html

http://leopall.blogspot.com/2010/01/eetikast-ja-moraalist.html

http://leopall.blogspot.com/2012/06/riigi-pohiulesanne.html