Paljudele
jääb arusaamatuks – mis asi on meil Parteide Esinduskogu. Ametlikult seda nimetust ei
kanna keegi-miski, tegelikult eksisteerib see juba ligi 20 aastat. Praegu on
selle (Parteide Esinduskogu) ametlikuks
nimetuseks RIIGIKOGU. Asju peaks nimetama õigete nimedega –sellega, mis nad
tegelikult o. Nimetus - Riigikogu - ei vasta tegelikult selle koosluse
olemusele. Miks?
Parteid
esitavad nimekirjad – kelle poolt Rahvas tohib hääletada. Valimistel võivad
osaleda ka parteitud üksikkandidaadid individuaalselt – kuid meie valimisseadus
on Parteide poolt koostatud selliselt, et üksikkandidaadil Riigikokku pääseda
väljaspool Partei tahet – see on välistatud. Kõik käib AINULT PARTEI KAUDU –
nii nagu õndsal ENSV ajal. Või teab keegi inimest, kes viimase 10-15 aasta jooksul on saanud Riigikokku
väljaspool Parteinimekirja?
Valimistel
hääli saanud parteiliikmete hulgast teeb oma valiku rahva arvamusest sõltumata
Partei (valimisnimekirjad). Nii jääb tihti riigikogust välja 3000 häält saanud
isik, Riigikokku pääseb aga 10 KORDA vähem saanud isik, sest selle otsustab
Partei juhtkond – sõltumata Rahva hääletamise tulemustest.
Kui võtta meie Valimisseadust, siis tegelikult
– rahvas HÄÄLETAB PARTEI lubatud kandidaati poolt, valimistulemused otsustab
ikkagi Partei, mitte Rahva hääletus.
Riigikokku
pääsenud parteilane peab alluma Partei juhtkonna arvamusele ja unustama Riigi
ja Rahva huvid, sest riigikogulane PEAB hääletama parteilise südametunnistuse
järgi – mida iseloomustab kõige paremini meie „Presidendi valimised”. (http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html).
Rahvas ja Parteid
Nagu
elu siiani on näidanud – ei seo Parteisid Eesti Rahvaga miski muu kui see, et
Rahvas MAKSAB KINNI KÕIK Parteide/parteilaste soovid ja kapriisid, kusjuures
Parteid/parteilased ei vastuta Rahva ees mitte millegagi – isegi miljardeid kroone
tekitatud kahjude eest. Partei/parteilaste vastutus Riigi-Rahva ees on välistatud,
sest Parteid/parteilased on ilmeksimatud JUMALUSED. Parteide Esinduskogu
liikmed teevad otsused, määrused, seadused küsimata Rahva arvamust.
Seob
enamasti veel ka see, et riigikogulased on Eesti elanikud, kes ei tea või ei
taha teada Eesti rahva tegelikust elu-olust midagi ja tunnevad eestlase elu
ainult läbi moonutatud Eesti riikliku statistika, Valitsus ja P-Esinduskogu
soovivad näidata oma töötulemusi parematena
kui see tegelikkuses on.
Riik ja Parteid?
Parteid,
kelle liikmeskond moodustab alla 5% Eesti elanikest, leiab seda, et AINULT
nendel on õigus otsustada KÕIKI Eestit puudutavaid asju sealhulgas kogu ülejäänud
95% Eesti elanike eest, sealhulgas - kogu Riigi kinnis- ja vallasvara saatuse
üle.
Parteid
on TÄIELIKUL Riiklikul ülalpidamisel (v.a. Riigikogusse mittepääsenud Parteid).
-
Parteide
Esinduskogu (RK) otsustab ise sõltumata rahva arvamusest – kui suures summas
Riik neid (parteisid) doteerib (sõltumata rahva enda olukorrast).
-
Riigikogu -
Parteide esinduskogu – määras ise endile
palgatingimused, palgad ja hüvitised - mille kohaselt nende palgad KUNAGI EI
VÄHENE. Muidugi Rahva arvamust arvestamata.
-
Parteid ise
otsustavad – missugused parteilised spetsialistid või profaanid saadetakse
ettevõtete juhtkondadesse/juhatusse – nimekirjas olemise eest raha saama – kuigi need summad on suured.
Riigikogu
moodustatakse ainult Parteide liikmetest Parteide esitatud nimekirjade alusel.
Ainus parteitu Riigikogus on J-K. Raid, kes sai suure erandina Riigikokku IRL-i nimekirjas
kandideerides.
Parteide
liikmed peavad alluma Partei distsipliinile – seega hääletama Riigikogus AINULT
Partei juhtkonna seisukohtade järgi. Kuigi PS järgi hääletab riigikogulane
sõltumata oma valijate arvamusest - iseseisvalt, siis Partei liikmena peab ta
hääletama Partei juhtkonna arvamuse kohaselt.
Kuna
viimase aastakümne Riigikogu koosnes ainult parteilastest, parteilased omakorda
peavad seisma partei ja oma parteilastehuvide eest, selletõttu kaovad
Riigi-Rahva huvid tagaplaanile.
Üldiselt
ollakse seisukohal, et Parteid erinevad maailmavaateliste seisukohtade poolest.
Ma ei oska öelda teiste maailma Parteide kohta, aga meie Parteid ühel ja samal seisukohal – esikohale tuleb seada
Parteide ja parteilaste HÜVED ja OMAKASU kasvõi nälgivate laste arvel, Riik ja
Rahvas-lumpen peavad ise hakkama saama.
Meil
peavad Reformarid ja IRL endid parempoolsete vaadetega parteiks; Sots-demid ja
Keskerakond aga vasakpoolse suuna esindajateks. Kui omakasu soov on neil ühine,
siis seisukohtade osas neil mõningad erinevused on.
Lühidalt
võiks kokku võtta nii. Reformierakond kaitseb ainult Rahakama klassi huvisid, IRL kaitseb nii rahakama kui ka
kesk-klassi meenutava elanikkonna huvisid. Keskerakond ja Sotsdemokraadid tuletavad kohati meelde ka vaesemat
elanikkonda.
Sellepärast
leian, et praegune ametlik nimetus „Riigikogu” on iganenud ja tuleks asendada
selle koosluse tegelikku kooslust ja funktsioone paremini ja tõepärasemalt iseloomustava
nimega – PARTEIDE ESINDUSKOGU!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar