Pensionäri helesinine unistus

Pensionäri  helesinine unistus  

Kui inimene alustab töömeheteed, unistab ta pikast edukast töömeheteest, heast teenistusest, et teenida välja korralik pension ja veeta oma pensionipõlve väärikalt, huvitavalt aega viites ja elu nautides.

Kui palju oleme me lugenud lugusid pensionäridest, kes kruiisilaevadel veedavad vaba aega lõbureisidel, lasevad lõunamere randadel päikesel endid küpsetada, sooritavad tutvumisreise eksootilistesse maadesse….. Kasvatada OMA MAJAS ja OMA aias lilli, mängida muretult lastelastega OMA õues…

Ka meie pensionärid pole erinevad oma unistustes teiste maade pensionäridest. Ka neil on analoogsed unistused – mis enamasti jäävadki neil helesiniseks unistuseks.

 Unistused ja tegelikkus on siiski erinevates maades erinevad ning suurel määral otsustab võimalikkus teostada oma unistused. Unistuste teostumine on näiteks USA-s, Saksamaal ja Soomes palju reaalsem ja erinevam kui  eestlastel ja lätlastel.

Miks siis meie pensionäridel jäävad unistused täitumata? Kas meie pensionärid pole olnud töökad töölised ja majanduslikult mõtlevad inimesed? Kas meie pensionärid pole oma AUSA  ja PIKAAJALISE tööga  ära teeninud Austuaväärset, elutööga väljateenitud  vanaduspensioni? 
On küll pensionäre, kes oskavad küll endile krahmata ja oma tulevikku kindlustada suure pensioniga , ise tegelikku tööd  tegmata – nagu näiteks  poliitbroilerid.  Nende tasustatus ilma tööd tegemata saades veel hüvitisi-kompensatsioone... on väga hea, pension on neil ka väga hea - arvetades jutupaniklusega teenitud  raha eest.

Meie valitsejad on ilma vanemateta justkui inkubaatoris sündinud –sellepärast ei hoolinad ka vanemate inimeste eest – ehkki vanad inimesed on neile loonud oma eelneva tööga kõik materiaalsed hüved.

Meie pensionisüsteem on käivitatud selline, et miinimumpalgale lähedast palka saavatel inimestel (neid on ümmarguselt 65-70%) läheb pensioni arvutamisel 3 aastat tegelikku tööd  1 aasta.pensioniarvestusse mineva aasta  eest. 
Seega- 21 tegelikult tööd teinud tööline saab pensioni vaid 7 tööaasta eest. See tõttu on ka suure  enamuse meie pensionäride pensioni suurus 300 eurot ja alla selle. 
Sellest saadud pensioni  250-300-st eurost tuleb maksta kõik maksud, osta rohud (millele vanuritel kulub üpris palju) – seega jääb paljudel pensionäridel elamiseks ligi või  alla 100 euro. 
Meie pensionäridel pole raha -  millest koguda sääste rahuliku vanaduse nautimiseks. Võrdluseks – iga vangi ülalpidamise kulud on ÜLE 1 000 euro kuus. Pensionäride  pension aga ALLA  300 euri kuus (millest  ei jätku  normaalsete eluvajaduste rahuldamiseks. 
Meie valitsejad väärtustavad kurjategijate elu palju väärtuslikumaks , tähtsamaks ja rohkem kui  ausate Eesti töömeeste inimeste  eluvajadusi. 

Mul on HÄBI SELLEST, et Eesti VALITSUS väärtustab  KURJATEGIJATE  ELU suuramaks-tähtasmaks kui AUSA EESTI  TÖÖTAJA  ELU.

Mis teha aga siis kui pensionär jääb voodihaigeks? Ei taha ju keegi pensionäridest jääda laste või lastelaste kaela peale elama. Mis siis pensionäril teha? Seda arutatakse üpris palju meie ajakirjanduses. 
Meie eluvõõras sotsiaalminister –nii nagu teised käparditest valitsejad elavad oma õhumullis – millel pole meie reaalse eluga suurt midagi tegemist.
   

Üha tihedamini on ajakirjanduses jutte eutanaasiast. Vana inimene, kes tunneb, et ta on muutunud ühiskonnale (eriti oma lastele) koormaks – vajub igavesele unele mürgisüsti läbi – see teeb lõpu tema kannatustele ja lähedaste vaevadele. Selle pooldajaid kohtab üha rohkem. Tundub, et meie valitsejad pooldavad eutanaasia seadustamist üha rohkem, sest – pole inimest –pole probleemi.  

Ise olen mõelnud selle üle… kui mina ükskord vanadusest väetiks jään, siis loodan, et saan süüa sellise koguse rohtusid – kus ma vaikselt suigun valutult igavesele unele. Või siis – ühendan ennast SEINAST  TULEVASSE elektrivoolu ringi, sest ka siis saabub surm kiiresti ja suhteliselt piinlemata.  

Muidugi. On ka veel üks variant – pääsemaks vanaduses rahuliku ja igati kindlustatud elu peale. See paljudele ei sobi moraalsetel kaalutlustel. Kuid – nagu öeldakse –häda ajab härja kaevu. Kui on ikka tungiv soov saada elulõpuni igati kindlustatud hea elu peale – siis tuleb PÄÄSEDA  VANGLASSE!  

Varastamise-tapmisega korralik pensionär hakkama ei saa. Teistele inimestele kahju-kannatuste tekitamine pole tavapensionärile  vastuvõetav. 
Järeldus??
Kuna kannatuste tekitamine teistele  inimestele pole tavapensionärile  vastuvõetav... Mis  siis teha?
Tuleb teha selline kuritegu – millega pensionär pääseb pikaks ajaks vanglasse. Seal pole endal mingeid kulutusi: 
Toit on mitmekesine, elamistingimused euronõuetele vastavad, pole tarvis muretseda rohtude, toasooja, mööbli ega riiete eest…  
    

Ehk ongi muretu vanaduspõlve kindlustamiseks kõige kindlam viis – veeta  vanaduspõlv ja viimased päevad  VANGLAS. 
See on vähemalt  meie "RIIGIISADE"  SEISUKOHT!  Korralikult  kogu  elu töötanud ja  ausalt pensioni  välja  töötanud tööinimese suurim võimalus - eladanormaalset  vanaduspensionäri  elu on mis?? 
Kõige  reaalsem... PÄÄSEMINE  vanglasse muretut   vanaduspõlve veetma Kas see peabki olema meie vanurite helesinine unistus?  
HÄBI MEIE  RIIGILE - VALITSUSELE,  kes HOOLITSEVAD  KURJATEGIJATE  EEST  selle  asmel hoolitseda  ausate  töötegijate eest!!!

HÄBI  MEIE  VALITSEJATELE, KES... EI SUUDA tgada seda,  et PENSIONÄER  ei  suuda  ISEGI  OMA  PENSIONIST tagada normaalset  elu   NORMAALSES  vanurite hooldekodus....

Kui meie eluvõõrad ja saamatud Valitsejad ei viitsi-oska-taha väärtustada korralikke tööinimeste inimväärset elukeskkonda, kui nad ei suuda-taha täita sotsiaalhartat  -  siis vangide euronõuetele vastavat elu looma sunnib neid  Euroliit.     
Kurjategija on riiklikult  tähtsam  ja  riiklikult hoolitsetum kui meie  KOGU  ELU  AUSALT  TÖÖD  TEINUD  PENSIONÄR!!!
http://leopall.blogspot.com/2010/04/valitsuse-hoolitsus.html 

Õiglane kohus - naljanumber??? 3

Kohus – kelmus-pettus on õige tegu  - 3

Kohtute seisukohad antud asjas on väga kummalised ja antud asjas Kohtutele üldsegi mitte kohased. Kohus peab ikka järgima ÕIGLUST  JA SEADUSLIKKUST.

Milles siis probleemid?

1.Kohus saadab Määruse Hagimaterjalid Haginõude summaga 6 950 eurot Kostjale. Hiljem Kohus (Kaja vastuses) ütleb, et see summa oli Kohtu (normaalne) inimlik eksitus. Kostja (kes inimlikult eksida ei tohi) PEAB KONTROLLIMA  KOHTUMÄÄRUSE ÕIGSUST läbi lugema ja analüüsima 40- lehte Määruse LISASID.

Kostja pole jurist, tal tuttavat juristi pole, rahalise nappuse tõttu pole otstarbekas Kallist juriidilist teenust osta. Kuna Hagisumma on enam-vähem reaalne, ei hakka ta Kohtule vastama, sest on kiire eluperiood ja ta teab, et kohus mõistab selle 6 950 eurot välja nagunii – ta lepib sellega.

Ei hakka arutama – miks Kostja jäi uskuma Kohtu poolt näidatud summat –mitte Hagimaterjalide lõpus olnud summat, sest Kostja uskus Kohtu summat ega kontrollinud Kohtu tööd, et otsustada ise – kas eksib Kohus või valetab Hageja.  

2. Kaja esitamisel teatas Kostja Kohtule  Hageja valedest ja kelmustest koos tõenditega –millega Hageja SEADUSEVASTASELT  ja EBAÕIGLASELT suurendas HAGISUMMAT. Kui Hagisumma ALGSELT JA ÕIGLASELT oleks olnud 4-5 tuhat eurot, siis EBASEADUSLIKE-EBAÕIGLASTE mahhinatsioonidega tõstis KELMIST HAGEJA  Parex panke sell  summa üle 3-e  korra kõrgemaks e. 21 354 eurot.

Kohut ei huvita Hageja pettused-kelmused ega KOHTU ENDA ebaõigluse taastamine, vid KOHUS LÄHEB SELLEST  VAIKIDES MÖÖDA!!!

Kohus TEADLIKULT leiab, et kelmus on õige tegu, Kohus leiab, et on ÕIGLANE    UMBES  15 000 eurot Kostjalt ALUSETULT sisse nõuda.

3. Kohus asus  seisukohale.

TsMS § 415 lg 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, ja kaja võib esitada olenemata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kostjale või tema esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 416 lg 1 p 3 järgi peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus.

TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu ei saanud isik hagile vastata. Kolleegium nõustub, et kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuse olemasolu kajas ega kaebuses esile toonud. See, et maakohus oli tsiviilasja menetlusse võtmise määruses (lk 55) ilmselt ebatäpsuse tõttu märkinud määruse päisesse ebaõige tsiviilasja hinna, ei anna alust kaja rahuldamiseks.

Tõesti-tõesti. Seadus ei näe ette Kaja rahuldamise põhjusena KOHTU POOLT TEHTUD VIGA-EKSIMUST. Sest Tagaseljaotsuse peapõhjus on ju Kohtu poolt (inimliku eksitusena – kohtu enda sõnul) Kohtumääruses esitatud  Hagisumma 6 950 eurot. Kostja süü on selles, et ta ei kontrollinud Kohtu töö õigsust ega otsustanud erinevalt kohtust teisiti.

 

Kahjuks isegi II astme Kohus – Ringkonnakohus ei seisa oma maine eest - KOHUS ON ÕIGLANE ja SEADUSLIKKUSE kaitsja. Isegi Ringkonnakohus asub Kohtu vigasid kaitsma ja õigustama.

 

Kas  Kohtul puudus võimalus SEADUSLIKULT Kaja rahuldada ja menetlus ennistada?  Olla ÕIGLANE KOHUS?

Oli /on küll, kuid kohus tahab olla ikka ilmeksimatu ja suurendab oma ebaõiglase Kohtu mainet.

 

§ 413.  Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral

 (1) Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

 (3) Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui:
 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid;

Kohus OLEKS  PIDANUD lähtuma sellest, et Hagi on küll põhjendatud, kuid PÕHJENDUSED  on VALED!!  Milles siis seisnevad valed põhjendused?

A.   Parex pank esitas panga väljavõtte kuni mai kuuni, kuid juuli kuus makstud 20 000 krooni vaikis maha – Kostja esitas selle kohta tõendid.

B.    Hageja väitis, et alandas ekskavaatori hinda 155 000 krooni sõltumatute hindajate arvamusega arvestades. Tegelikult alandas Hageja hinda Kostjat informeerimata, küsides VAJALIKKU hinda asjast OTSESELT  HUVITATUD isikutelt – tõendid olid Kaja-avalduse juures.

C.   Lisaks sellele, et Parex pank ( nüüd on ta Citadele Leasing & Factoring OÜ) arvestas seadusvastaselt liigselt   175 000 krooni ulatuses, arvestas ta ka  KOLM AASTAT sellelt summalt ebasÜSeaduslikke viiviseid-intresse. Lisaks on selline käitumine ka HEADE KOMMETE  ja HEADE  ÄRITAVADEGA vastuolus. (VÕS prg. 6, 7)

D.   Kohus oleks pidanud kaaluma ka TsÜS  § 86. sätete kohaldamist –millele Hageja juhtis tähelepanu.

 

§ 415.  Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

(1)   Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui:

Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

§ 86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

 (1) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]

 (2) Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust. väljas.

§ 87. Seadusega vastuolus olev tehing

  Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

Selgub, et meie Kohtud pole TEGELIKULT  MÕELDUD Seaduse ja Õigluse kaitsele ja selle jaluleseadmisele.

Eealmised arvamused  selle Tsiviilasja kohta Ts.asi N  2-12-41368

Hageja: Citadele Leasing & Factoring OÜ, Registrikood 1092573  (endine  Parex pank)

http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html

http://leopall.blogspot.com/2013/04/oiglane-kohus-naljanumber.html

Õiglane Kohus - naljanumber - 2

Kohus – kelmus-pettus on õige tegu  - 2

Kostja esitas Kohtusse Kaja menetluse ennistamiseks, kuna:

1.      Kohus mõistis välja summana 21 345eurot – mis on põhjendamatu ja ülemäära suur.

2.      Kohtust eelnevalt saadud Määrus kohaselt oli Hagi hind 6 390 eurot – mis oli küll natuke kõrge, aga tõele lähedal ja mille Kostja oleks ka maksnud peale välismaalt saabumist.

3.      Kaja taotluses olid ka eelmises arvamuses toodud põhjendused.

Harju Maakohus jättis Kajakäiguta ja menetluse ennistamata.

Kostja esitas Määruskaebuse Harju Maakohtu Määruse peale Tallinna Ringkonnakohtusse (II astme – kõrgema astme kohus). 

Kuna Tallinna Ringkonnakohtu Määrus jaHarju Maakohtu määrused on sisult samased, toon väljavõtteid-lõhikokkuvõtteid Määrusest ja kommentaare antud määrusele.

Ringkonnakohtu  RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 18.03.2013 määrus jätta muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata.

Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta Kostja kanda.

Otsustasin siiski Määruse alates osast -Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus  - Esitada muutumatul kujul. Jättes välja firmade nimed ja kuupäevad. 

Siin see on…

XX,XX.XX esitas kostja kohtule kaja ja vastuse hagiavaldusele. Kostja palus

menetluse taastada. Kajas ja selle täpsustuses märkis kostja, et hagi menetlusse võtmise määruses on märgitud hagihinnaks 6 390 eurot. Tegelik võlgnevus on palju väiksem, kui kostjalt tagaseljaotsusega väljamõistetud summa 21 454,05 eurot ning seetõttu on väljamõistetud summaheade ärikommete ja hea usu põhimõtte vastane. Kostja hinnangul on hageja nõue ebamõistlikult suur, hageja pole rahuldanud kostja ettepanekuid kompromissiks ning hageja on teinud vigu võlgnevuse arvestamisel. 03.03.2013 esitatud kaja täpsustuses märkis kostja, et jättis hagiavaldusele vastamata seetõttu, et soovis hagejaga kohtuvälist kokkulepet ning ei pidanud seetõttu vajalikuks kohtumäärusele vastata.

Kohtumääruse põhjendused

Maakohus jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei võinud kohustagaseljaotsust teha. Kohus andis kostjale 20 päeva vastamiseks, mis on piisav. Kostja ei ole kajas välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Asjaolu, et kostja kaalus hagejaga kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist, ei vabastanud kostjat hagile vastuse esitamisest. Kohtu poolt hagi menetlusse võtmise määrusesse ekslikult märgitud hagi hind ei oma õiguslikku tähendust. Tegemist ei olnud hagi hinna määramisega, vaid inimliku eksitusega. Hagi ese ehk hageja nõue on selgelt välja toodud hagiavalduses ja sellest peab lähtuma nii kohus kui ka kostja. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal mõjuv põhjus kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastamata jätmiseks.

Määruskaebus

Kostja palub tühistada maakohtu määruse ja taastada tsiviilasja menetlus.

Ekslik on kohtu seisukoht, et hagile vastamata jätmiseks ei ole mõjuvat põhjust. Mõjuva põhjuse põhjustasid mitmed asjaolud kokku. Nimelt sai kostja määruse kätte aasta lõpu eel, kui oli kiire tööaeg. Kuna kosjal puuduvad juriidilised teadmised, nõudnuks vastuse koostaja otsimine palju aega. Pealegi pidi kostja tegema ettevalmistusi paariks nädalaks välismaale sõiduks.

Vaatamata määruses märgitud tsiviilasja hinnale 6 390 eurot, mis on ülepaisutatud, nõustuskostja esialgu nimetatud summa väljamõistmisega. Vajadus kaja esitamiseks tekkis alles otsuse kättesaamise järel, kuivõrd väljamõistetud summa erines oluliselt määruses esitatust.

Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

Harju Maakohus on käesolevas asjas teinud 14.01.2013 TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsuse ja rahuldanud hagi, kuna kostja ei vastanud kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele.

TsMS § 415 lg 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, ja kaja võib esitada olenemata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kostjale või tema esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 416 lg 1 p 3 järgi peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus.

TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu ei saanud isik hagile vastata. Kolleegium nõustub, et kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuse olemasolu kajas ega kaebuses esile toonud. See, et maakohus oli tsiviilasja menetlusse võtmise määruses (lk 55) ilmselt ebatäpsuse tõttu märkinud määruse päisesse ebaõige tsiviilasja hinna, ei anna alust kaja rahuldamiseks.

Menetlusse võtmise määrusele lisatud ja kostjale saadetud hagiavalduses oli märgitud õige tsiviilasja hind ja ka hageja selge nõue. Seega oli kostja vastu esitatud nõue selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav.

TsMS § 407 lg 5 p 1 järgi ei võinud kohus teha tagaseljaotsust, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli liiga lühike. 19.11.2012 määrusega on maakohus kohustanud kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul arvates hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostja esindaja on kohtu poolt saadetud dokumendid kätte saanud 05.12.2012. Seega oli kostjal enne aastalõppu piisavalt aega, et hagile vastata.

Seoses määruskaebus rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse läbivaatamise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kaebuse esitaja kanda.

Allkirjad:   M. K.   A. T.    I. N.

Peab ütlema, et mõlemad kohtud on jätnud tähelepanuta Kajas ja Määruskaebuses esitatud OLULISED  asjaolud asja olud nendes minnakse vaikides mööda. Mõned asjaolud peavad Kohtud TÄHTSUSETUKS, kuigi on nad olulised.

Näiteks? 1. Kohtule vastamata jätmise põhjused, 2. Kohtu –inimlik eksitus hagisummas ja väljamõistetud Hagisumma, 3. Hageja kelmuslik -  seadusevastane ja omavoliline summa suurendamine umbes 16- 000 euro ulatuses… Tähtis on ka see, et KOHUS tunnistab Hageja kelmused ja ebaseaduslikud nõuded Tagaselja otsusega SEADUSLIKEKS.

 - Need  on üpris tähtsad asjaolud, mida lahkan jörgnevas arvamuses.

Eelmine e.1.osa http://leopall.blogspot.com/2013/04/oiglane-kohus-naljanumber.html

Õiglane kohus - naljanumber?

Kohus – kelmus-pettus on õige tegu.

Kohtu inimlik eksitus 15 000 eurot on normaalne nähe, mille peab kannatanu ise kandma. 15 tuhat eurot pole mingi summa, mis vääriks kohtu tähelepanu.  Suli? Suli on õige mees – las kelmitseb ja varastab edasi. Aga Suli pole mitte lihtne kelm – vaid  PANK!!!

Eks ole kummaline seisukoht meie Maakohtu  ja Ringkonnakohtu poolt.. See näitab, et Kohus seadustab külma  kõhuga kelmuse ja leiab, et suli – Parex pank võib seaduslikult suli teha.  KOHUS TUNNISTAB PETTURI  JA  SULI  SULITEMBUD  SEADUSLIKUKS!!!

KUI  KOHUS  EI TEAKS PETMISEST-SULITSEMISEST  -  SIIS OLEKS  ARUSAADAV,  AGA KOHUS  MUUDAB PETTUSE  SEADUSLIKUKS  TEADLIKULT!

Lühidalt asjaoludest.

Mõni aasta tagasi võttis firma R üle pankrotti minevalt firmalt üle Liisingulepinguga ekskavaatori liisingu. Lepingu sõlmimise ajal lubas Parex pank (liisingu andja) jätta eelmine liisinguvõtja Lepingusse käendajana – seda pank aga ei teinud (kuigi ütles firmale R, et jättis nimetatud punkti Lepingusse). Käendajale firma R edaspidi  EI  APELLEERINUD.

Poolteist aastat maksis firma R pankrotti mineva firma eest Ekskavaatori liisingut ja teine firma tegi selle ekskavaatoriga tööd.

Ekskavaatori töö lõppes otsa, liisingu eest ei makstud  ja Parex pank võttis ekskavaatori tagasi ning müüs  selle odavalt maha. 

Firma  R (edaspidi -  KOSTJA) oma võlga ei eitanud (3-4 tuhat  eurot) ja otsis Pangaga (edaspidi HAGEJA) võla suhtes  kompromissi, kuna Parexpank suurendas tunduvalt  tegelikku  võlgnevust.

Pank (Hageja) nõudis aga 2-3 korda tegelikust võlast suuremat summat, millega Kostja  ei leppinud. Need kokkuleppeküsimused kestsid paar aastat, kuid Panga poolt ebamõistlikult suur Liisinguvõtja võlasumma viiviste arvelt aina tõusis. Kolme aasta möödudes leidis Parexpank, et viivised on juba maksimaalselt tõusnud (rohkem viiviseid ei mõistaks Kohus  välja)  ning andis Hagi kohtusse. 

05.12.2012.a. sai Kostja kohtust Kohtumääruse, mille alusel Kohus  tunnistas ta Kostjaks  Hageja vastu summas 9 560 eurot.  

Kuna Kostja ise ei ole  jurist ega tea juriidilisi nüansse – arvas ta niimoodi:   

1.     Töödega on kiire - aasta lõpp, mul on lennupiletid välismaale ostetud 20.12.12.a., Hagisumma 6 950 tuhat eurot maksan kuidagi ära oma  saamatuse õppetunni eest. Kuigi tegelik võlg on umbes 3-4 000 eurot.

2.     Hagisumma ütleb ikka kohus – mitte Hageja-pank, sest hageda  võib miljoneid, kuid  KOHUS otsustab Hagisumma.

3.     Kohtul  on alati õigus muuta hagisummat.

4.     Kostja - Olen nõus sellega, et mind  tõmmati alt käendaja suhtes.

5.     Käin  välismaal  ära  ja  siis arutame  edasi ning hüvitan kohtu poolt näidatud  6 950 eurose võlasumma.

6.     Hagetav summa on natuke suurem kui tegelik Hagihind kuid lepin sellega. Kuna ma sellega lepin, maksan Hagisumma ära  ja Kohtu määrusele ei vastagi.  

Kahe nädala pärast naastes Eestisse (käesoleva aasta jaanuari alguses) ütles Hageja, et ta nõuab 21 tuhat eurot (6-7 tuhande asemel).

Tagaselja kohtuotsus tuligi, mille kohaselt mõisteti firmalt R (Kostjalt) välja Hageja kasuks 21 354 eurot. 

Milles seisnevad Parex panga petturlus-suliteod?

1.      Parex panga Hoituse kohaselt oli Kostja võlgnevus Liisinguandja ees 96 657.91 KROONI. Parex pank UNUSTAS summat vähendada võlga 20 000  krooni võrra, kuigi see makse oli üle kantud 3 kuud varem (maksekviitung olemas). See tähendab seda, et pank pettis klienti 20 000 EEK-ga (1278 eurot)

2.      Ekskavaatori jääkväärtus  selle Parex pangale tagastamisel lepingute järgi oli 590 000 Krooni. Parex pank leidis, et see jääkväärtus on liiga suur ja otsustas ekskavaatori uuesti hinnata. Selleks, et hinnata ekskavaator  võimalikult madalaks – valis ta ASJAST  OTSESELT  HUVITATUD  HINDAJAD. Kuna hindajad olid otseselt asjast huvitatud isikud –müüs pank ekskavaatori 155 000 Krooni odavamalt, ehk 435 000 krooni eest – seega tehi Kostjale tehti „külma” 155 000 krooni e.- 10 000 eurot.

3.      Kes olid  siis hindajad?  1.Hindaja oli ekskavaatori OSTJA, kes oli kahtlemata huvitatud osta ekskavaator võimalikult odavalt (Ostja hindamisakt ja ekskavaatori Ostu-Müügi leping olemas).  2. Hindaja oli Parex pangale selle ekskavaatori müüja, kes eelmise Ostu-Müügi lepingu p. 5.4 ja 5.5 kohaselt oleks pidanud ekskavaatori tagasiostmisel 2 aastat 4 kuud hiljem  MAKSMA Parex pangale 199 000 krooni. Sellehindamise ja ekskavaatori uuesti müügi tõttu pääses ta 5 aastat kasutusel olnud ekskavaatori tagasiostmisest 199 000 krooni maksmise kohustusest.

4.      Kui Kostjafirma võlg Parex panga ees oli 1 kuu – paigutas Parex pank ta VÕLGNIKUNA internetti Krediidiinfo kaudu. See halvendas kahtlemata firma mainet ja mõjutas negatiivselt  klientuuri.

5.       Lisaks valesti-ebaseaduslikult nõutud summale 1 278 eurot nõudis Parex pank valesti-ebaseaduslikult Kostjalt veel 10 000 eurot.

6.      Suli kombel Parex pank sellelt valesti arvestatud summalt 11 278 arvestas 3 aastat valesti veel viiviseid  ja intresse, käibemaksuvõlga.

7.      Suli kombel ootas Parex pank 3 aastat kohtusse andmisega kuni tema poolt arvestatud võlg suurenes ÜLE KAHE  KORRA.

Siit on näha, et ka PANKADE  PUHUL   pole meil tegemist ausa asjaajamisega (vähemalt Parex panga puhul).

Järgmises arvamuses analüüsime Kahe KOHTU „õiglasi” MÄÄRUSI SELLES TSIVIILASJAS.

Ligilähedaselt samal  teemal

http://leopall.blogspot.com/2013/04/oiglane-kohus-naljanumber.html

http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html

http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html

http://leopall.blogspot.com/2011/07/kohtute-dogma-kompromiss.html  

Eliit 3 - Valitsus

Eliit  -  Valitsus  

Valitsuse liikmed ei pruugi Rahva ELIIDI hulka kuuluda. Kuid nad peavad olema arukad, kompetentsed oma haldusalas, suutma juhtida Riiki ja Rahvast edukalt nii, et Riigi elu läheks edasi, areneks edukalt ja tulusalt nii Rahva kui Riigi heaolu mõttes.

Valitsus KORRALDAB kogu elu Riigis igal elualal. Riigikogu teeb seadused ja annab üld-suunised, Valitsus nende suuniste alusel korraldab aga igapäevast elu ja tööd Riigis.

Valitsusse kuulub  kahtlemata Parteide  ELIIT.

Riigikokku pääsenud parteidest on Reformierakonna juht Andrus Ansip – Peaminister,  IRL-i juht Urmas Reinsalu – kaitseminister. Opositsiooniparteide  juhid: Sven Mikser on Riigikogu  liige, Keskerakonna juht Edgar Savisaar läks Tallinna Linnapeaks. Ministeeriume juhivad koalitsiooniparteide tagatubade liikmed.  Meil on kujunenud välja selline seisukoht, et Ministritel pole vaja mitte mingisugust kompetentsi – seda asendab lojaalsus Parteijuhile ja koht Partei hierarhias. Erialaseid teadmisi asendab aga liuglemine parteitöö parketil. Elukogemused, teadmised-oskused – need võivad olla, peamine on siiski parteiline truudus oma Partei juhtkonnale.

 

Valitsuse  ja ministrite töö põhjalik analüüs võtaks väga palju aega ja ruumi. Siin ma analüüsid ministrite-ministeeriumite tööd-tulemusi hästi põgusalt oma seisukohast lähtudes, vaen kohati - minu arvates - plusse-miinuseid nende töös. Kuna erilisi edusamme-puudusi erinevate ministeeriumite töös eraldada ja tähtsuse järgi järjekorda panna edukuse seisukohalt on raske, vaatleme nende tööd ministeeriumite tähestiku järjekorras. Mõne ministeeriumi suhtes pole kuigipalju rääkida, mõne ministeeriumi analüüs võtaks aga ruumimitme raamatu jagu. 

Enne kui asuda ministeeriumite kaupa nende tööd analüüsima peab ütlema seda, et KÕIK Riigi poolt kehtestatud MAKSUD,  RIIGILÕIVUD jne… on kehtestatud arvestusega nii, et maksja teenib vähemalt KESKMIST palka. Tegelikkus meie  elus on aga see, et ÜLE 50% meie ELANIKEST teenib tegelikult VÄHEM  KUI  KOLMANDIKU Riigi keskmisest statistilisest palgast.  Paljudel elualadel seda rahapuudust meie Riik  ei arvesta.

Haridus- ja Teadusministeerium.  

Meie Riik ei panusta oma tulevikku –lastesse, ta panustab kivikolossidesse, õhulossidesse ja iseendisse e. Parteidesse.

Aastaid viiakse ministeeriumis läbi REFORME. Ministeerium koliti-viidi Tartusse. Reformid toimuvad iga uue ministri ajal. Reformikavad tehakse kabinetivaikuses ja reformiplaane koostavad eluvõõrad meie laste eluolu mittetundvad kabinetibürokraadid. Õpetajatele ja koolijuhtidele tulevad need reformid uue üllatusena. Igal reformil uued nõuded ja selle ajaga kui koolipreilid jõuavad kohaneda uute nõudmistega – tulevad juba uued reforminõuded – millega uuesti kurssi viia.

Õpetajate palgad on madalad. Keskmine palk on kolmkorda väiksem kui Parteide  Esinduskoguliikmel lisaks saavad PE liikmed veel õpetaja kuupalga ulatuses „kommiraha” hüvitisteks. Möödunud aastal oli Õpetajate streik madalate palkade vastu. Asja arutati ja lubati palka tõsta… Palgatõus aga polnud nii suur kui streigi ajal lubati.

Seaduse kohaselt GARANTEERIB  RIIK eelkooliealistele lastele  lastesõime, -aia koha. Ometi mitu tuhat last ei saa riiklikku lasteaiakohta vaatamata sellele,et lasteaia järjekorda pandi laps juba sünnitusmajast tulles. Järjekord jõuab lapseni tihti alles siis kui laps läheb kooli. Riik ei suuda garanteerida  SEADUSE  TÄITMIST??

Laste vähesuse tõttu suletakse väiksemaid koole ja kujuneb olukord, kus lapsel tuleks koolis käia paarikümne kilomeetri kaugusel – samal ajal käib liinibuss ehk korra nädalas kooli ja lapsekoduküla vahel.

Praegune minister on küll akadeemik, endine  Tartu ülikooli rektor ja vahetevahel ka Kaitseminister – ta vähemalt tunneb asja ja soliidses vanuses… Kuid on olnud ka haridusministreid, kes on kogemusteta. vaevalt kõrghariduse omandanud, kuid juhendavad-õpetavad-kritiseerivad-suunavad Teaduse akadeemia akadeemikuid  

Haridus- ja Teadusministeeriumi  TÖÖ Kohta oskan vähe öelda.    

Eliit 2c - Rämpsparteid

Eliit  2c  -  Rämpsparteid. 

Ei tahtnud seda teemat puudutada, kuid  vahepeal toimus kaks Parteidega seotud kaunis  iseloomulikku sündmust. Mart Laar esitati Eesti Panga Nõukogu esimeheks - ja lõppes VEB fondi (olematu) vara müük.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toomas-kummel-veb-fondi-nouete-muuk-kukkus-labi.d?id=65948478 .

Tundub imelik – milline seos on Eesti Panga ja Parteide vahel!

Siiski-siiski. Eesti Panga presidendiks oli sel ajal Siim Kallas – Refide esimees. Paljud väidavad – mis see Kallas siia puutub kuna Kallas oli juba 10-12 päeva Riigikogus kui see saatuslik kiri (kus 32 miljonit USD anti  vene firmale TSL)  läks Moskvasse. Tõsi.

Kuid kiri Moskvast saabus Kallasele, Kallas adresseeris täitmiseks ja Kallas oli  veel kuu aega EP president (sadu miljonite saatust otsustava kirja materjalide kontroll ja vastuse koostamine ei toimu paari päevaga. Samuti EP materjalide üleandmine ei toimu ühe päevaga. Usun, et kirja saatmise ajal oli Kallas veel EP materjale üle andmas. Igatahes oli ta kursis saabunud kirjaga – mille ta ise adresseeris, materjalide kontrolliga ja kindlasti ka vastusega.

Fakt on see – et Eesti Pank andis kirjaga õiguse saada 32 miljonit USD dollarit vene firmale… Nüüd on raha läinud … kõik näitavad üks-teise peale, raha aga  pole ega tule ja keegi pole süüdi.

Veel pidevalt viis  aastat kinnitasid Rahandusminister ja peaminister, et aelle rahaga on kõik korras, Riigikogu tegi positiivse otsuse VEB fondi kohta…  Nüüd, kui kriminaalvastutuse aeg on möödas, loodi Riigikogu komisjon sügiseni. Teada on see, et sõltumata komisjoni tulemusest on tulemuseks null, ehk lahtiseletatult –raha ei leita ja mitte keegi ei vastuta –vastutus on aegunud.

Enne seda anti EP president Siim Kallase kriminaalasi ja anti kohtu alla selle eest, et tema allkirja ja loaga anti välja 10 miljonit USD. Kelmid kadusid ja tagasi saadi vaid pool 10-st miljonist.

Riigikohus tühistas  õigeksmõistva otsuse. Kohtuotsus internetis olemas. Õigeks mõisteti seetõttu, et Eesti Pangast kadus Leping selle 10 miljoni USD osas (kuidas EP raamatupidamisest saab kaduda Leping? Mõistatus). Teiseks – venitati asja nii kaua kuni ülejäänud episoodide osas karistustähtaeg aegus.  

Mart Laari osas.

Olles esimest korda peaminister tegi ta mitmeid apsakaid ja küsitavusi.

Nimelt maksis M.Laar tema maja remontivatele töölistele ümbrikupalka – hoidudes sellega riigimaksudest. Mida arvata sellest kui seda teeb veel Riigi PEAMINISTER, kes PEAKS VÕITLEMA riigimaksudest kõrvalehoidujatega.   

Ajalehes „Äripäev” M.Laari eestipoolne kaas-vahendaja L.A. relvatehingus Iisrealiga  oli nördinud sellepärast, et M.Laar sai vahendustasuks 3 miljonit USD rohkem kui tema, ehkki mõlemad olid vahendajad.  

Rublatehingus, kus  müüdi EP hoidlates olnud rublad Tsetseeniasse… hilisemal uurimisel jäi teadmata 9 miljoni USD asukoht. Oletatavasti jagasid selle omavahel neli vahendajat (M.Strandberg, T.Pruuli, Kõomägi ja peaminister M.Laar). Et ta pole majandusmees (vaatamata Friedmani preemiale) näitab Eesti Raudtee mahamüümine ja Eesti Energia mahamüümise läbisurumine – viimane õnneks ebaõnnestus. Lisaks muidugi tema pildiskandaal, valetamised-vassimised. Karta on, et EP nõukogu esimeheks pannakse ta ka mingi eesmärgiga. Kas siis VEB fondi järelejäänud materjalide varjamiseks?

Kahjuks on meil sellised Parteijuhid, kes suures osas Rahvast usaldust küll esile ei kutsu.    

RK Otsus kriminaalasjas N 3-1-1-71-99



Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 57 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1999. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu 5. märtsi 1999. a kohtuotsus Siim Kallase õigeksmõistmise osas KrK § 148⁶ lg 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1999. a kohtuotsus muutmata.
3. Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 29. oktoobril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eliit 2b - Rämpspartei?

Meie Parteid on mõõdutundetult ahned ja seda mõõdutundetut ahnust aitab täita see, et Parteid ise otsustavad – kui palju nad endile raha kandivad. Siin ei kehti mingi eetika ega moraal, sest kui küsimus on oma tasku täitmises - siis Parteidel häbitunne puudub.  Otsustab ju Riigi-Rahva raha jagamise Parteide Esinduskogu.

Parteisid, kes saavad riiklikke ja muid eraldisi on 4-5, milledel on liikmeid kokku 30-35 tuhat.

Parteide piiritut ahnust ei mõjuta ka see, et nälgivaid lapsi, kes õhtul tühja kõhuga magama lähevad – neid on ligi kaks korda rohkem kui parteilasi, kellele raha jagatakse luksuseluks (Õiguskantsleri uuringu ettekanne). Kõigile – nii Parteidele, välisriikidele abi (Kreeka) kui ka nälgivate laste jagab raha ju üks ja sama - Parteide Esinduskogu.

Meie Parteide peamised rahastamise allikad:

1.     Riigieelarve. Aastas eraldatakse parteidele 5-5,5 miljonit eurot aastas ja see arv pidevalt tõuseb sõltumata Riigi rahalisest olukorrast.

2.     Parteide liikmed osalevad Partei saadikutena erinevate asutuste juhatustes/nõukogudes, kus neil on üpris korralikud palgad nimekirjas olemise eest. 0n selliseid kohti  2000 või 8000 – pole statistikat näinud. Mõni parteilane on kuni 5-s nõukogus korraga  palgal – seda teevad parteilased põhitöö kõrvalt.

3.     Kõrgepalgalised Sihtasutuste ja MTÜ-de palgalised juhtivad kohad (loomulikult pannakse Partei saadikud –parteilased). Nii üritati ka möödunud aastal kahel korral Parteidele juba eraldatud 900 000 eurot Parteidele kulutamiseks luua Sihtasutusi DASA-MSA nime all.

4.     Anonüümsed Annetused Parteidele, mida tassiti kilekottides Parteide arvetele kandmiseks (saadud -”ämmadelt”, „koduhoiused”…). Kas ja kui palju raha pudenes ja kleepus raha juhtkonnale teel „ämmast” Parteide rahakontoni –seda  ei tea keegi.

5.     Kahel korral avalikuks tulnud suurärimeeste annetused Parteidele ärimeeste huvides seadusemuudatuste tegemiseks (rohelise energia tasu  ja Kiviõli õlitehas). Seadusemuudatus Parteide Esinduskogus pole teatavasti lihtne protsess ega ka odav lõbu. Sellega peavad nõustuma (ja vajavad rohket „määrimist”) Parteide Esinduskogu  enamus. Kui palju neid juhuseid tegelikult on?

6.     Teatud kõrgete ametikohtade saamise eest peavad (parteilised) ametnikud kandma Parteikassasse perioodilisi makseid.

7.     Parteide liikmete liikmemaksud. Kuigi liikmemaksud pole kõrged, maksavad liikmemakse ainult umbes 10% liikmetest. Seega pole liikmemaksud Parteidele mingi sissetulek.

Muidugi pole võimalik välja tuua kõiki parteide tuluallikaid, sest fantaasia varjatud tulude varjamiseks on piiritud. Parteid Riiki majandusliult kasulikult juhtida ei oska, kuid raisata, kulutada ja oma kasuks pöörata oskavad.

Kuidas meie Parteid toovad raha riiki sisse?

Seda me oleme kuulnud, et Valitsus ja ministeeriumid otsivad välisinvestoreid. Milleks? Selleks, et välisinvestorid arendaksid meil tootmist ja veaksid meil toodetud kasumi meilt maksuvabalt välja.

Meie oma pangandus on peaaegu olematu, kuid Rootsi pangad veavad meilt saadud miljoneid eurosid maksuvabalt kasumeid Rootsi. Kas selle pärast oli panganduses võhik ja välisriigi kodanik (meie – mitte Rootsi parteifunktsionär) Rootsi panga juhatuses palgal?

Piisas Mart Laaril läbi lugeda üks Friedmani  majandusõpik ja temast sai üldtunnustatud majandusteadlane, kes sai USA-st 6 miljonilise USD  väärtuses preemia omanik – kas mitt loa eest välisinvestoritele soodustuste tegemiseks ja maavarad mahamüügi eest meie maal? 

Kahjuks on meie poliitikud meie Riigile miljardeid kahju tekitanud (Eesti Raudtee ost-müük, suhkrutrahv, maadevahetus, Telekomi müük…).

Praegu on Reformierakonna poliitikud teinud ettepaneku kasumlikud ja kasumit tootvad riigiettevõtted maha müüa. Nende hulgas näiteks „Eesti Loto”.

Ma olen küll majanduses võhik, kuid sellest põhimõttest ei saa aru. „Eesti loto” töötab kasumlikult, toob Riigi eelarvesse umbes 1 miljon eurot kuus (täpseid andmeid ei tea). Kui nüüd igakuist kindlat kasumit toov „Eesti loto” maha müüa, siis saadakse ühekordne kasum, kuid edaspidi enam sellist kasumit enam riigi eelarvesse  ei laeku! See ühekordne on küll 6-10 korda suurem ühe kuu kasumist, kuid Riik kaotab selle kasumi edaspidi igaveseks ja tuleb otsida-leida uus kasumiallikas. 

http://leopall.blogspot.com/2013/04/eliit-2a-rampsparteid.html?utm 

Eliit 2a - Rämpsparteid?

Eliit  2a.  – Rämpsparteid.

Miks võiks meie parteilasi nimetada Rämpsparteiks/rämpsparteilasteks? See nimetus on (kergelt?) halvustav Parteide suhtes. Vahest ehk on üks paha Partei ja teised on head Parteid?

Kuna meie Parteide Esinduskogu on kogu meie Riigi elu seadnud niimoodi, et Riiki ja Rahvast juhivad-valitsevad AINULT Parteid ja Rahval pole Parteide kõrval mingit sõnaõigust Riigivalitsemisel kaasa öelda – siis peaks ikka vaatama ka meie juhtide tausta ja kuidas juhitavaid juhitakse.

Muidugi on nii, et ei sünnita parteilastena ning kõik ei kuulu Parteidesse. Kahtlemata. Selge on see, et parteilased tulevad Rahva hulgast ja vägivaldselt Parteisse astuma kedagi sundida ei saa.  Miks siis on Parteidesse astujaid meil nii vähe on?

Parteisse astunu sünniks nagu ümber ja muutub justkui ebatavaliseks parteilaseks. Tavainimeste puhul nõuavad kaaskodanikud inimeselt eetilis-moraalset käitumist: seadusekuulekust, austust laste ja vanemate vastu, põlatakse raiskajaid, lipitsejaid, karjeriste, valetajaid ja vassijaid…. Need negatiivsed iseloomujooned pole meie Parteides aga kuigi taunitavad vaid normaalne nähtus. Seetõttu  pole meie Parteid ja parteilased kuigi populaarsed.

Mis on siis meie Parteide juhtkondade ja Parteide Esinduskogu liikmete tegevuse põhimõtted?

Peab ütlema, et neid põhimõtteid Parteide programmilistes dokumentides  ei ole. Need kasvatatakse-programmeeritakse Parteide juhtkondade poolt Partei liikmetesse – ja mida kõrgemale Partei hierarhias tõustakse – seda teravamalt ja ilmekamalt need väljenduvad.

1.     Parteide tagatoa tegelased ja Parteide Esinduskogu liikmed peavad endid jumalusteks, kes on Rahvast kõrgemal, kelle kohta ei kehti üldised eetika-moraalinormid ega seadused, nad võivad (peavad) saada/ma tööd tegemata raha ja muid hüvesid-hüvitisi.

2.     Partei/parteilase põhiülesanne on Partei ja tema liikmete majandusliku ja poliitilise võimu suurendamine ja kindlustamine  - sõltumata selleks vajaminevatest vahenditest.

3.     Nad on universaalsed geeniused ning sobivad juhtima universaalselt igal elualal sõltumata hariduse/harituse olemasolust või selle puudumisest. Nad on üleüldised arvamusliidrid igal alal –sõltumata teadmistest.

4.     Võimuloleva Partei on kompetentne komplekteerima truude parteilastega ilmeksimatute kõrgametnike kohad igal elualal.  

5.     Neil on ainuõige otsustamisõigus (sest otsustavad alati poliitiliselt õigesti) kuid üleüldine vastutamatus garanteeritud.    

6.     Nad ei vaja tunnustatud teadlaste-spetsialistide nõuandeid, kuna nende poliitilised teadmised-oskused ületavad kõik teised teadmised.

7.     Parteilane EI PEA arvestama (võõraste?) laste, haigete ja vanurite olukorra ja saatusega.

8.     Rahvas on loll, kelle arvamused ja elukeskkond-olukord parteisid ei huvita.

Neid kõiki printsiipe järgivad eranditult kõik parteid suuremal või vähemal määral. Mõisted missioonitundest, eetikast, patriotismist ei kohta meie Parteide programmides. Need  ei sobi meie Parteide ideoloogiasse.   

Kui mõne Partei programmis on midagi ligilähedast lausele töötamisest-tegutsemisest Eesti Riigi-Rahva hüvanguks… Siis tuleb mõista Eesti all OMA PARTEID. See on üle kandunud NSVL ajast, sest siis räägiti: „RÄÄGIME PARTEI – MÕTLEME  RAHVAS, MÕTLEME RAHVAS – RÄÄGIME PARTEI!” See tähendab,  et PARTEID  samastati RAHVAGA.

Kui sellisel seisukohal oleks üks Partei, siis võiks seda Parteid eirata, nimetada ainult seda Parteid rämpsparteiks…  Kahjuks tegutsevad kõik meie parteid nende printsiipide järgi suuremal või vähemal määral.

Paljudele meie inimestele on need printsiibid vastuvõetamatud just eetilis-moraalsetel põhjustel Parteisse ei astuta ning selle tõttu on ka meie Parteid suhteliselt väiksed ja ebaeetilised.

Seetõttu VÄGA PALJUD leiavad, et valimistel pole kedagi valida, sest kõik kandidaadid on ühteviisi parteilased ja – PARTEID EBASOBIVAD

http://leopall.blogspot.com/2013/02/poliitikud-ja-poliitiline-haridus-2.html

Eliit - 2. Rämpsparteid?

ELIIT - 2.  Rämpsparteid? 

Rämpsparteid pole pärisõige väljend, sest siis peaksid Parteid koosnema rämps-inimestest. See pole nii, sest igas Parteis on palju häid ja tarkasid inimesi. Muidugi, igas Parteis on neid erinev hulk.

Meie Parteidel puudub sisedemokraatia, selle asemel on Partei juhtkonna (tagatoa) diktatuur, mis määrab ära Partei näo ja tegevusliini. Seega ei sõltu Parteide lihtliikmetest suurt midagi. Lihtliige täidab ainult oma juhtkonna tahet.

Parteide programmides, eesmärkides, põhikirjades, liikmelisuses… on erinevusi. Kõigi Parteide programmiliste  eesmärkidena nimetatakse elue ja Eesti elu edendamist, elu parendamist… Parteide erinevusteks peetakse üldiselt – väidetavalt MAAILMAVAATELISI erinevusi.  Väidetavalt on IRL ja Reform –parempoolsed, Keskerakond ja Sotsdemid – vasakpoolsed parteid.

Tegelikult. Meil võiks olla üks Partei –IsaKeResOtside (IRL, Kesk, Reformid ja Sotsdem) Partei, sest neil kõigil on ÜKS  ühine maailmavaade ja SAMA eesmärk -  VÕIM ja RAHA! Sõltumata sellest, et nad nimetavad endid vasak-parempoolsete maailmavaatega Parteideks. Vahe on ainult selles, et Parempoolsed mõtlevad-kaitsevad ainult iseendi ja rikaste huvisid, Vasakpoolsed mõtlevad lisaks veel vahetevahel ka (meil olematule) keskklassile ja vaestele.

Üheks Parteiks nad koonduda ei saa, sest meil on nii palju võimu-rahaahneid „vürstikesi” kes soovivad seda (võimu-raha) jagada võimalikult väheste kaaslastega… pealegi on tarvis lollitada Rahvast, näidelda maailmavaatega ja leida „vaenlasi” kellega võidelda – saamaks ülemvõimu.

Siiski. Nii mõneski asjas on Parteid saavutanud kokkuleppe ja need seadustanud. Need on Riigi-Rahva suhtes  esmatähtsad asjad:

-         Kogu võimutäiuse kindlustamine alla 5% parteilaste kätte,

-         Riigi-Rahva vajaduste ja arvamuste täielik ignoreerimine,

-         Parteide-parteilaste ringkaitse sõltumata ”maailmavaatest” kui tekib mingi oht Parteile,

-         Parteide ja juhtparteilaste absoluutne vastutamatus oma vigade – kahjutegude eest.

Kogu oma võimutäiuse ja rahva arvamusega mittearvestamise kindlustasid Parteid Valimisseadusega Parteide Esinduskokku (Riigikogu). Nimelt kindlustab Valimisseadus:

1.       Valimisi Riigikokku korraldavad, viivad läbi, esitavad kandidaate ja valimistulemusi loevad kokku AINULT  Parteid. 

2.       Rahva poolt esitatud kandidaatide-kandideerijate Riigikokku sattumise võimaluse välistamisega meie Valimisseaduse kohaselt. Riigikokku saavad AINULT Parteide poolt esitatud-soovitud parteilised kandidaadid.

3.       Riigikogulased ei pea arvestama Rahva arvamusega ega sõltu Rahvast, vaid riigikogulane peab täitma AINULT oma Partei arvamust-tahtmisi. 

4.       Riigikogulast ei saa rahvas-„valija” tagasi kutsuda. Samas. Kui riigikogulane lahkub Parteist,  vahetab Parteid – jääb oma „valijate” hääled-arvamuse reetnud riigikogulane Riigikogusse  edasi

5.       Rahvahääletust-referendumit saab läbi viia AINULT Parteide (Parteide Esinduskogu) soovil ja neile vajalikel juhtudel.

6.       Parteid moodustavad Valitsuse ja määravad parteilised Ministrid.

7.       Ministrid ei vastuta oma vigade ja nende poolt tekitatud  kahjude  eest.   

8.       Kahjuks on välja kujunenud nii, et meie Parteid on kujunenud meie demokraatia arengu piduriteks. Piduriks on nad ka meie riigi arengule. Pisike areng riigis küll toimub, kuid see toimub pigem sõltumatult Partei Esinduskogust ja Valitsusest.

Ülepaisutatud „professionaalne” Riigikogu ja Valitsus koos poliitiliste ametnikega on liialt kulukas ja saamatud-oskamatud Riigielu edasi viima. Ennesõjaaegne „amatööridest” koosneva Riigikogu tegevus oli palju tulemuslikum, mis kindlustas Rahvale parema elujärje ja Riigile suurema rikkuse. 

Lähedased  teemad 

http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html

http://leopall.blogspot.com/2012/04/meie-au-moistus.html

http://leopall.blogspot.com/2010/01/eetikast-ja-moraalist.html

http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html