Valimised. Valime Barak Obama

Valime Baraki  ja  Angela!

Kas meie turul on nii, et lähed tublit lüpsilehma ostma, maksad lehma hinna kinni ja … müüja annab Sulle tubli lüpsilehma asemel halli koduhiire. Ostja on muidugi nördinud ja nõuab ostu tühistamist ja raha tagasi. Müüja ütleb:”Tehing on tehtud, raha on makstud ja kaup üle antud – enam mingit tehingu tagasipööramist ei ole! Tehing jääb jõusse!”

Tavaturul selline tehing läheb harva läbi. Meie poliitilisel valimisturul on see igapäevane nähe ja poliitikute poolt täiesti aktsepteeritav.

Peaminister kordab valimiste suhtes iga päev: „Valige meie valimistel Barak Obama – saate igati demokraatliku riigijuhi, kes teab – mida Riigil vaja teha -  on pädev igapäevapoliitikas ja meie rahva elus. Ta ise ehk ei tule küll siia Riiki valitsema või volikogusse müttama. Ta saadab enda asemel siia pädeva asepresidendi või ministri… No kui ka need ise ei tule, siis need omakorda delegeerivad siin töötama kellegi Euroliidust või mõne meie riigikogulastest. Igatahes – valides Barak Obama – saate igati kompetentse ja asjaliku – Riigi ja Rahva elu edasi viiva isiksuse.

Riigikogu Juhataja omakorda korrutab: „Valige Angela Merkel! Saate igati kasulikult ja demokraatlikult valitud endi esindaja. Ta tunneb meie Rahva elu ja oskab Riiki juhtida… Kui ta kohe meie Riigikokku/volikokku ei tule,  saadab ta siia enda esindaja. Ise tuleb ta siia peale pensionile jäämist. Peaasi, et meil saab olema kuulus, tegus ja kasulik Riigi/volikogu liikmeskond!”   

Valimised läbi.

Ennäe imet! Barak  Obama sai Värska volikokku ja Angela Merkel sai Riigikokku. Muidugi nad nendesse kohtadesse tööle  ei läinud.

Barak Obama delegeeris oma volitused volikogus Euroliidule, see oma korda Obama koha Eestisse. Eestis delegeeris seemnesööjast fooliumimütsikesega mees omakorda edasi seemnesööja kambajõmmile Värskas Jüri Torule.

Jürist on teada niipalju, et ta on suur majandusmees ja eraomanik. Tema majandada-omanduses on tunked ja ja torutangid, tal on suured oskused (anekdootide rääkimisel), arendab ennast pidevalt, sest loeb palju (pilvi taevas) – seega igati väga positiivne inimene. Väga abivalmis inimene – lubas ämmade kilekotid ja torud Riigi kulul ära parandada – kui osutub valituks Riigikokku. Isamaa patrioot – lubas peale kõne-liikumisvõime kaotamist edasi Eesti eest võidelda Eesti Panga Presidendina (võitlus voodis muidugi Presidendi  palgaga). Iseloomulik on see, et ta rikastab-mitmekesistab meie Riigis elu mitmete vikerkaarevärvidega – mis viib elu edasi. 

Peaasi. Ta on Seemnesööjate Vikerkaarepartei liige.

Seega sai/saab valitud Barak Obama endale igati väärilise asendaja.

 Valimistel  VALIGE  BARAK  OBAMA!!!

Ka  Angela Merkel ise Riigikokku ei läinud, vaid delegeeris selle koha Eestisse Riigikogu Esimehele. See omakorda VALIS  Merkeli asemel Riigikokku Leenu Pläralära. Leenu on väga aktiivne suhtleja, tema keel liigub ilma õlitamata ööpäevad läbi. Kuigi tema teadmised ja mõistus on tagasihoidlikud – see-eest on tema  juuksed ja küüned silmapaistvalt suured-pikad. Ta on väga ustav Partei liige, oskab käsu järgi vajalikku värvinuppu vajutada, on väga sõnakuulelik ja esinema ei  kipu.   

Eesti Edu Tegusalt Ootajate Partei liige.

Tänu meie edumeelsele Valimisseadusele said/saavad Barak Obama ja Angela Merkel valitud meie Riigi esindusorganitesse! Need meie valitud tegelased viivad Eestit edasi  juba MAAILMA  viie  rikkama riigi hulka!

http://leopall.blogspot.com/2013/09/eesti-vajab-riigi-juhti-2.html?

Eesti vajab Riigi JUHTI 2

Eesti  vajab  RIIGI juhti  2

Meie Parteide Juhtidest.  

1.     IRL. Meie esimene peaminister Mart Laar teenis miljoneid USD-sid Iisraeli relvatehingut sõlmides koos Apananskiga, Riigile kuuluvaid NSVL rublasid müües koos Strandberg & Pruuliga, Eesti Raudteed müües, oma maja ehitusel korduvalt töötajatele ümbrikupalka makstes, sai miljoneid USD majanduspreemiat  … Lõpuks invaliidina pandi ta vastu võtma Eesti Panga nõukogu juhatuse esimehe „palka” … teenete eest isamaa, metsade ja pankade välismaalastele mahamüümise eest? (http://leopall.blogspot.com/2010/02/laari-pattudest.html)  Igal pool eesmärgiks – omakasu, mõtlemata Riigile  ja  Rahvale. Kas  selline tegevus ühendab Parteid-Rahvast, eriti veel ISAMAALIST?

Nüüd on Partei (IRL) esimeheks Urmas Reinsalu – kaitseminister, mis vastab tema võimetele – kus pole vaja mõistust sel alal (nagu näitas Jürgen Ligi). Piisab  parteilisest kuuluvusest. Tegelikult U.Reinsalu senised sõnad  ja teod näitavadki seda, et midagi  asjalikku-andekat sealt pole tulnud  ega ole tulemas. Peamine valimisloosung – Kodukulud alla! Ei suudetud täitma asudagi – rääkimata täitmisest.

2. Reformierakond.

- Eelmine Reformierakonna  Esimees Siim Kallas  - jääb ajalukku sellega, et ta on tihedalt seotud 10 miljoni USD kadumisega (kriminaalsüüdistus lõpetati  seoses aegumisega ja seostatakse VEB- fondi rahade kadumisega (traditsiooniliselt aegunud, sest 10 aastat möödas). MõlemaL JUHUL OLI TA Eesti Panga President.

Praegune Reformierakonna Esimees on roosade prillidega seemneidsööv fooliumimütsiga endine NLKP APARAADI töötaja. Seoses oma atribuutikaga (roosad prillid, seemnesöömine ja fooliumimüts) ei taju ta adekvaatselt inimeste elu Eestis, tal on kujutluspilt – et kogu Rahvas elab Toompea hüvedes. Ansip on uhke selle üle, et Rahvas elab kriisis („just sellises kriisis ma tahangi elada”); ta on uhke selle üle, et eestlased lahkuvad tuhandete kaupa Eestist, eestlaste elatustase on kolme viimase Euroopa riigi hulgas (Siiski Bulgaariast ja Rumeeniast eespool). Andrus Ansip on uhke Reformipartei saavutuste üle, et nende Parteie targal juhtimisel on saavutatud:ligi 60 tuhat last elavad alla vaesuse piiri või selle piiril,  majandus areneb elektrihinna (25%-st) tõusust (kuigi rahvas vaesub)… Reformierakonna Juht on koondanud endasugused roosade prillidega seemnesööjad nagu ta isegi J.Ligi,  R.Lang, T.Rõivas, jne... 

3. Keskerakond. Edgar Savisaar. Üks Rahvarinde elluviimise peainitsiaatoreid.

Tugev poliitik, kavalpea, hea organisaator.Praegu Tallinna linnapea. On palju teinud nii oma Partei kui valijaskonna hüvanguks. Väga pljude poolt vihatud –samas ka paljude poolt soovitud Partei Juht. Paljud parteid on koondunud tema vastu. Temast on loodud kuvand kui rahvavaenlasest ja kodumaa reeturist ( nagu tegid Oktoobrirevolutsioonijärgselt Venemaal bolshevikel kombeks oli). Kui palju sellest laviinist tõtt, kui palju valet… raske öelda, sest enamus väiteidon tõendamata ja paljasõnalised. Paljud inimesed ei suuda objektiivselt hinnata Savisaare tegusid, sest neisse on juba  sissesöödetud-programmeeritud vihkamine Savisaare tegudesse ja olemusesse.

4. Sotsdemid Mikseri juhtimisel. Noor mees pole veel ennast avanud – mida suudab.. Üldiselt suunad on ‚iged, kuid kuidas need välja kukuvad??

5. EKRE Helmedega eesotsas on Tallinna TV saates „Vaba Mõtte Klubi” jätnud Rahva ja Riigi huvidega arvestava  erakonnana, kus valitseb Terve Mõistus. Esialgu on liikmeskond väike  ja vähetuntud, kuid… asjad arenevad.

Mis on iseloomulik meil praegu Parteide  Esinduskogus (Riigikogus) aega viitvatele parteide liikmetele - Parteidele?

Meie Parteid tegutsevad KASUMLIKE  ÄRIÜHINGUTENA (http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html ),  müüvad Rahvale oma kehva kvaliteediga Riigijuhtimise teenust liialt kallilt (http://leopall.blogspot.com/2010/02/parteid-muuvad-liiga-kallilt_28.html ). Miks kehv kvaliteet? Sest Riigiaparaat on ülepaisutatud, riigiaparaat töötab ebaefektiivselt ja meie Riigil puudub nähtav edu e. Riigi juhtimise tulemused (kvaliteet) on nigelad.

1.     Meie Parteid ei arvesta Rahva soovidega ega Riigi vajadustega, peamised on Partei endi vajadused,

2.     Peamine on olla võimul või võimule võimalikult lähedal ja osaleda Riigi rahade ja mõjukate kohtade jagamisel oma äranägemise järgi..

3.     Suruda kõigile peale oma Partei parteilist tahet.

4.     Hoida eemale Riigi juhtimisest targad spetsialistid, kuna need võivad saada ohtlikeks konkurentideks Partei juhtkonnale. 

Praeguste  Parteide juhtkondades ma Parteisid ühendavat ja Riiki edukalt juhtivat JUHTI  ma  ei  näe

Samal teemal

http://leopall.blogspot.com/2013/09/eesti-vajab-riigi-juhti.html?utm

Eesti vajab Riigi JUHTI

Eesti vajab Riigi Juhti, kes suudaks Riigi valitsejaid mobiliseerima ühtseks tegevuseks, mille eesmärgiks ja tulemuseks oleks Riigi ja Rahva elu edukas edasiviimine. See peab olema tugev isiksus, kes suudaks ühendada erinevad Parteid ühise  eemärgi nimel tegutsema. See peaks olema President, Peaminister või mõne Partei tugev JUHT.

Seni on sellele kõige lähemal olnud President Lennart Meri – kes oli tugev ja särav isiksus, suutis toonased Parteid konsolideerida nad ühiseks tegevuseks Riigi heaoluks,  kritiseeris vajadusel nii Riigikogu kui Parteide juhte ja nende tegevust. Lennart Meri suutis Riigi heaks üsna palju ära teha nii meil kodus kui suhtluses välismaaga. Kahjuks jäi tema Presidendiks oleku aeg ja eluiga natuke lühikeseks.  

President  Rüütel  oli küll suure  osa  Rahva lemmik, kuid saatuslikuks sai tema NLKP minevik – millele rõhusid kõik teised Parteid (A.Ansipi puhul see millegipärast ei mängi mingit rolli). Ka oli ta natuke  lepliku ja pehme iseloomuga suhtluses Parteide ja Riigikoguga.

President T.-H.Ilvese Presidendiks oleku suhtes on Põhiseaduslikke  vaidlusi seoses tema kasvamise- ja kujunemisega väljapool  Eestit …, samas on veskikividena kaelas tema võlad, tema naise suurte kuludega ja naise firma talu (Ärma) ülalpidamisega. Presidendi naise ja tema talu ülalpidamise kulud lähevad kallimaks kui Presidendi enda ülalpidamiskulud Riigi juhtimisel.

Ilvese miinusteks on ka valimised võitnud Keskerakonna suhtes öeldu – mitte kunagi ei lase ta võimule  Keskerakonda! President peab VÄHEMALT  NÄIMA erapooletu riigipeana ja inimesena, ta peab ise austama juhitavat Riiki ja Rahvast. T-H Ilves seda pole. Rääkimata mahhinatsioonidest oma Toompea korteriga, Välisministeeriumi residentsi võlgadega ja oma pere hülgamist.

President ei tohiks AVALIKULT näidata vihkamist valitseva riigi suhtes (USA saadikule oma valimise  suhtes), omakasuiha, oma moraalitust ja  oma Parteilisi eelistusi mõne  Partei suhtes.

Meie praeguste Riigikogus olevate Parteide juhtide hulgas erilist – Parteisid ühtselt Riigi-Rahva hüvanguks tegutsema konsolideerivat isiksust pole. Meie Parteid tegutsevad rohkem oma võimu haaramise, võimu säilitamise ja teiste – konkurentparteide mustamisega tegeldakse rohkem kui ühise Riigi heaks tegutsemisega.

Muidugi ei pea Riiki Juhtima individuaalselt üks Juht. Hea oleks kui Parteide Juhid  koondaksid enda ümber tarku päid ja tegutseksid RIIGI-RAHVA hüvanguks ühiselt. Kahjuks seda pole. Parteide tagatoad hoolitsevad oma VÕIMU kindlustamise ja OMA PARTEI liikmete heaolu eest. Meie parteidevaheline ühine tegevus on praktiliselt olematu. Teiste Parteide tegevuses nähakse ohtu oma võimu kõigutamisele. Sellepärast pole Parteides lubatud tegutseda helgetel peadel, sest Parteide Juhid ja Parteide tagatoad kardavad, et need helged pead võivad õõnestada nende autoriteeti ja kõigutada juhtkonna sooje-mugavaid-kasulikke võimukohti.

Meie Parteide sisene demokraatia on lapsekingades. Iga eriarvamust omav liige või teisitimõtleja heidetakse Parteist välja – kuna nad võivad ohustada Partei Juhi kohta või autoriteeti (Meikar-Ojuland reformierakonnast; Mikser-Vakra-Laanet… Keskerakonnast jne…). Väide selle kohta, et tegemist Parteide (parteilaste) puhul on maailmavaateliste muutustega on BLUFF. Seda näitab see, et kohe leitakse endile uued parteid – kus hoopis erinevad maailmavaated ja kus on neil parteilastel kasulik olla (Aivar Sõerd, Karel Rüütli, Vilja Toomst-Savisaar, jne…).

Riigi tõeline  JUHT peab omama ENAMUSE  Parteide  ja  Rahva poolehoidu. Seda niisama ei kingita – see tuleb oma töö ja tegevusega välja teenida.

Uus Partei?

Meil räägitakse üpris tihti soovist-lootustest luua-tuua poliitilisele areenile mõni uus – teistmoodi Partei inimestest, kes oskaksid valitseda ning valitseksid Riigi  ja Rahva  hüvanguks.

Meil on kaks kujukat näidet uute Parteide tekkimisest – Respublica ja Rohelised. Respublica alustas ambitsioonikalt suure valimisvõiduga… kuid langes samasse sängi mis vanad Parteidki,  lubadused-lootused olid suured, kuid tegelikkuses Partei neid ei täitnud ja lõpuks ühines Isamaaliiduga.

Ka Rohelised alustasid üpris lootustandvalt, kuid tegevus sumbus sisemise vastuolude ja võimuvõitluse tõttu.

Ka ei suuda uus (kuigi – võimalik, et uutmoodi tegutsev) Partei üksinda suurt midagi ära teha, sest senised seadused ja Riigikogu tegevus käib ikka vana moodi edasi. Nende muutmine ja mõtteviisi ümberkorraldamine võtab esiteks palju aega  ja teiseks – muutmiseks peavad  ka teiste Parteide mõtteviisid (peale seaduste) muutuma. Juba seaduste muutmiseks on tarvis teistsugust riigikogulase  eetikat  ja moraali.   Siiani valitseb aga meie Parteides moraalitus ja  eetikapuudus. Riigikogu ei suuda juba  aastaid – kasvõi formaalset – eetikakoodeksit vastu võtta.

Meie Parteid on senini üles  ehitatud NLKP eeskujul.

1.     Juhtide jumaldamine.

2.     Kõik, mida ütleb Partei juht – on ainuõige ja tema (otsuse) vastastega tuleb võidelda kui Partei  ideoloogiliste  vastastega - kompromissitult.

3.     Partei liikmed on  RIIGI  ELIIT ja neid peab ülal pidama  Rahvas. Sealhulgas - rahuldama parteiliikmete  isikliku  elu vajadused.

4.     Teine jumalus on Poliitbüroo (Partei  tagatuba)

5.     Kiita heaks kõik –mis Poliitbüroo (Partei tagatuba) ütleb, kuna  see on Partei SUURE  Juhi arvamus.

6.     Iga rumalaimgi Partei  liige on Spetsialistidest igal alal ja Rahvast targem.

7.     Rahva  ülesandeks on  Partei(de) teenimine. Partei jagab ja valitseb Rahva-Riigi üle

Parteid peaksid olema rahva eliit, kes mobiliseerivad Rahvast töötama Riigi  ja Rahva õitsenguks. Meil paraku see nii ei ole. Parteid ei ole Rahva eliit. Praegu ei paista parteijuhtide hulgast KEDAGI, kes suudaks meie Parteisid panna  ühiselt tegutsema meie Riigi ja Rahva edukuse huvides.

Raske öelda – kui suur osa Rahvast usaldab mõnda parteidest. Kindlam on väita, et ca 35-40% meie elanikkonnast ei usalda ühtki Parteid. Need on inimesed, kes ei käi valimistel.

Miks valimistel ei käida?  Kas  Rahvast ei  huvita – Kes  ja Kuidas teda  valitseb?  Kas Rahvas ei hooli oma tulevikust? Kas Rahvas ei taha  kaasa rääkida oma Riigi tuleviku suhtes?  Kas tulevik  pole  Rahvale  oluline?

Rahvas on PETTUNUD  oma  valitsejates -Parteides  ja  aru saanud sellest,  et muutes  Valitsejaid – ei muutu Rahva  elus  mitte  midagi. –  nad leiavad, et neil pole kedagi valida. Nad ei usalda meie Parteisid.

Meie seni võimul olnud parteid (vaatamata Põhikirjades toodud eesmärkidest) püstitavad eesmärgiks –mitte Eesti Riigi ja Rahva edukuse arengu, vaid Parteide  tegelikuks eesmärgiks  on – võimu haaramine Riigis ja selle oma võimu (soovitavalt ainuvõimu) kindlustamine iseendi  hüvanguks.

- See annab Parteile võimaluse jagada Rahva raha omale meelepärasel viisil s.t. oma Parteile ja Partei liikmetele võimalikult palju teiste arvelt.   

- Annab võimaluse mehitada Riigi võtmepositsioonid „omade” liikmetega  sõltumata sellest – kui ebakompetentsed ja rumalad uued „juhtivtöötajad on.

- Annab võimaluse Partei juhtivtöötajal mehitada asutuse alluvad oma äranägemise järgi ja saavutada juurde poolehoidjaid Parteile (e. kindlustada Parteile toetust).

  

Meie Parteidel jätkub  aega  ja võimalusi omavahel  kemplemiseks ja oma  taskute täitmiseks. Riigi ja Rahva huvides tegutsemiseks  pole neil aega, oskusi  ega  tahtmist. Parteid juhivad Riiki oma  -  mitte Rahva hüvanguks!

Parteid on muutunud meie Riigielu piduriks!

Tark teadlane.... kehv Riigi - Partei juhtfiguur.

Tark  teadlane, aga… kehv parteiline  riigijuht!

Ene Ergma’t pidasin ma targaks inimeseks. Tark ta teadlasena kahtlemata on… kuid kosmose valdkonnas, poliitikuna ja riigimehena kahjuks ta selleni ei küündi. Pealegi propageerib ta oma tarkust/rumalust valitseva seisukohana. Tema jutt „peibutuspartide” kandideerimisest kohalikel valimistel:

Riigikogu esimehe Ene Ergma (IRL) sõnul aitavad riigikogulastest "peibutuspardid" luua valijatele usalduskrediiti kogu nimekirjale.

"Kõik valimistel osalevad erakonnad ja ühendused soovivad valimistel edu saavutada ning seepärast koostataksegi valimisnimekirjad võimalikult tugevatest kandidaatidest, iga hea kandidaat loob usalduskrediiti kogu nimekirjale," ütles Ergma ERRi uudisteportaalile.
"Valijate jaoks on nii endised kui praegused ministrid ja riigikogu liikmed enamasti tuntumad, paremini on teada nende seisukohad ja senine tegevus," põhjendas Ergma.
Ergma ütles, et kui üks erakond kehtestaks endale teiste erakondadega võrreldes karmimad tingimused ja loobuks kohalikel valimistel kandidaatidena üles seadmast näiteks riigikogu liikmeid ja ministreid, siis annaks ta eelise konkurendile.
"Arvestades, et riigikogu ja KOV valimiste perioodid on nihkes, on kohalikesse volikogudesse valituks osutunud praegustel riigikogu liikmetel võimalus riigikogu liikme mandaadi lõppedes asuda tööle volikogus," tuletas spiiker meelde, et ei tohi piirata inimeste põhiseaduslikku õigust kandideerida.

Juhtiv-Poliitiku jutt selle kohta, et kandideeriv „peibutuspart” – kes ainult kandideerib valitavale kohale, kuid ise sellele kohale ei lähe – saadab enda asemel x-mehe oma erakonnast… See on ju sisuliselt pettus!

Tundub, et teadlasest on saanud  tõugatav-lükatav truu parteisõdur, kelle peamiseks eesmärgiks on Partei võimu kindlustamine ja Rahva eemaldamine võimu lähikonnast! Kahjuks on ta riiklikult kõrgel kohal ja Riigi/Partei ühe juhtidest kuulda selliseid seisukohti – on õõvastav.

Ene Ergma seisukohtade  õigsus (mis on samane meie põhiparteide  seisukohaga) - on VÄGA  KÜSITAV!

1.     KOV  Valimisseadus. § 1. Valimissüsteemi alused (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed….  Näiteks Värska volikokku kandideerib Ene Ergma ja hääletamisel osutub ta valituks. Enda asemel saadab ta volikokku kohaliku Jüri Toru või Leenu Pläralära kelle poolt ei hääletatud, kes mõlemad on laisad-initsiatiivitud parteilased, kuid nad poevad juhtkonna  ees ja on ustavad Parteile. Kas see on ikka otsene valimine? Valib ju Partei, mitte hääletaja.

2.     Nagunii VALIVAD Parteide tagatoad endile truud isikud –KELLE hulgast- EESTI RAHVAS  VÕIB HÄÄLETADA. Valiku teeb ikka  PARTEI! Partei tahab nüüd sokutada volikogudesse OMAKORDA Rahvalt luba küsimata oma truid junkruid.

3.     Erakondade usalduskrediidist. IRL-i eelmiste RK valimiste peamine loosung – „Viime kodukulud alla!”. Kodukulude langemise asemel tõusis elektri hind umbes 25%, tõusid maamaks ja kodusooja hinnad. Need ongi ju peamised  kodukulude koostisosad. Kuidas usaldada Parteid, kes oma lubadusi ei täida?!?

4.     Ergma väide -  "Arvestades, et riigikogu ja KOV valimiste perioodid on nihkes, on kohalikesse volikogudesse valituks osutunud praegustel riigikogu liikmetel võimalus riigikogu liikme mandaadi lõppedes asuda tööle volikogus," tuletas spiiker meelde, et ei tohi piirata inimeste põhiseaduslikku õigust kandideerida.” -  Võib olla tulevikus lähen tööle volikokku. See ei võta ju võimalust kandideerida volikokku siis kui ollakse valmis sinna tööle  minema. Kui kandideeritakse, siis ka minnakse – mitte nii, et mina kandideerin ja saadan enda asemel kellegi teise – kandideerigu ise. 

5. Partokraatiat -Parteide diktaati püütakse näidata demokraatiana ja Rahvast püütakse valitseda  Rahva  arvamusega arvestamata.

6.     Kahjuks  on Ene  Ergma  ja teised  poliitikud muutnud  meie VALIMISED  tsirkuseks!