Eesti 94 areng…. Ministeeriumitest
Ei oska midagi öelda I Eesti ministeeriumi ega ka ministrite tööst-tegemistest. Praeguse II Eesti mõne ministri ja ministeeriumi kohta oskan mõnes osas oma arvamuse öelda.
Praegune Peaminister Andrus Ansip, Rahandusminister Jürgen Ligi ja Kultuuriminister Rein Lang on näidanud, et nad ei sobi ministriks oma eetilis-moraalsete omaduste tõttu. Neil puudub Aus südametunnistus Rahva ja Riigi vastu (nende poolik poliitiline südametunnistus ei lähe arvesse), neil puuduvad riigimeheliku käitumise tavad. Ei sobi ministriks inimesed, kes peavad Rahvast varjamatult rumalaks lumpeniks ja kes ise käituvad ka vastavalt sellele - ehk Rahva suhtes ülbelt-iseteadvalt ja Rahvaga ja rahva arvamusega absoluutselt ei arvesta. Selline suhtumine peegeldub enamuse Ministrite käitumises. .
MINISTEERIUMITEST.
Justiitsministeerium. Sellest kirjutasin ma oma blogis juulis 2010.a. (Just.min. http://leopall.blogspot.com/2010/07/justiitsministeeriumist.html ).
Seadused on enamasti tõlked Eurodirektiividest ja teiste maade seadustest (Saksamaa jt.), mis ei arvesta meie maa tavade ja kommetega, kohati meie keskkonda ebasobivad (viimati Pärimisseadus, eestkostet ja hooldust puudutavad sätted). Justiitsministeeriumis valmistavad ette seadusi eluvõõrad inimesed – kes justkui polekski Eestis elanud. Parteide Esinduskogu liikmed on aga juriidikast kauged inimesed, kes ei oska puudulikke seadusi parandada. Rida seadusesätteid Valimisseaduses, TsKMS… on juba aastaid Põhiseadusega vastuolus – kuid nii Just.min kui Õiguskantsler ei pööra sellele tähelepanu. Kohtulik asjaajamine ja Riigilõiv on aetud nii kalliks, et riigikogulane Ester Tuiksoo oma kõrge palgaga ei suuda ilma suure laenuta kohut käia – mis siis rääkida KÜMME KORDA väiksemat palka saavatest inimestes (üle 75% Eesti elanikest) – neil puudub üldse Põhiseaduslik võimalus (PS prg. 15) oma õigusi kohtus kaitsta.
Kohtud on ka Just.mini haldusalas, ka neist olen blogis arvamust avaldanud alates 2010.a. http://leopall.blogspot.com/2010/07/meie-kohtutest.html ,(ka „Üiglane kohus”..). Kohtud tegutsevad väga aeglaselt, tihti jõuab seadus selle aja jooksul muutuda ja eelnev protsess muutub tühjaks protsessiks. Kahjuks pole meie kohtutes Õigluse jalule seadmine kuigi oluline faktor ja enamuskohtunikest polegi sellest huvitatud. Peamine on formaal-juriidiliste nüansside ÕIGE ESITAMINE. Seetõttu pole mõtet pöörduda kohtusse ilma KÕRGELTTASUSTATAVA advokaadita. Advokaadid pole muidugi huvitatud Tõe ja Õigluse jaluleseadmisest, vaid tarvitatakse igasuguseid nippe ja võtteid oma vastaspoole hanekstõmbamiseks. Rikka (ja ka vaese) kliendi puhul pole tihti oluline isegi kliendi huvide kaitsmine, vaid kliendilt raha väljapumpamine (eriti riiklikult määratud „hiljem tasuva”) kliendi puhul. Kuigi alamastmekohtus ja Ringkonnakohtutes esineb palju kohtute praaki – ei saa neid vigu seaduse järgi ILMA KÕRGELT MAKSTAVA advokaadita Riigikohtusse vaidlustada. Riigikohus ilma põhjendamiskohustuseta otsustab ise – kas asi võtta oma menetlusse või mitte.
Seega. Vaatamata Õiglusele - Õigusele pole inimestel alati võimalust kohtust abi saada ja see ei huvita kedagi.
Kohtutel on välja kujundatud DOGMA, mille saavutamiseks on KÕIK kohtunikud sunnitud IGAL JUHUL püüdlema - olgu see nii õiglane-ebaõiglane kui tahes. See on – KOMPROMISS!!!
Kas see kompromiss saavutati asjaolude tegeliku väljaselgitamisega, kavaluse, vale või äraostmisega – vahet pole.
Kompromiss jääb KOHTUS-ÕIGUSMÕISTMISES ikka kehtima! Kohtunikel on isegi välja kujunenud ähvardus kompromissiga mittenõustujatega…”Kas Te vaidlete KOHTUGA!!!! Kas te tahate öelda, et KOHUS VALETAB!!!...” Mittenõustuja ei JULGE KA VASTU VAIELDA, SEST… vaidluse puhul on KOHTUS oodata vastaspoole võitu ja kohtuga VAIDLEJAL - suurt rahatrahvi.
http://leopall.blogspot.com/2011/07/kohtute-dogma-kompromiss.html
Jätkame teemat…
Seadused on mitmeti tõlgendatavad, mille muuga selgitada seda, et eeluurimine kestab mitu aastat, inimest solgutatakse pikalt – ning lõpuks mõistab kohus inimese õigeks!!! Ometi viivad eeluurimist läbi juristid, eeluurimist kontrollib kõrge kvalifikatsiooniga Prokuratuur, asi saadetakse kohtusse…. Kus selgub, et aastaid on tehtud tühja tööd. Muidugi, ka uurimises juhtub möödalaskmisi, kuid see, et teevad eeluurija ja selle kontrolli teostav Prokurör… See näitab kehva kontrolli eeluurimise üle.
Aprillimäsu (Pronksöö) korraldajate õigeksmõistmine näitas seda – kui oskamatult ja saamatult töötavad KAPO ja Prokuratuur… kuigi teadsid, et tegemist on isegi rahvusvahelist tähelepanu pälvinud juhtumiga. Vladimir Panov arreteeriti TV kaamerate eest, hoiti mõnda aega vahi all, solgutati paar aastat ning lõpuks mõisteti õigeks. Mida see tähendas aga V.Panovile? Olen näinud kohtuasja, kus anti kohtu alla narkovedajate grupp. Sealhulgas anti kohtu alla ka üks neiu keda süüdistati osaluses narkokaubanduses, kusjuures osalus seisnes AINULT selles, et neiu oli kaks aastat varem narkoparuniga ligi kaks kuud koos elanud – mingeid muid süütõendeid tema osaluse kohta kriminaalasjas polnud.
Prokuratuuri tase tundub olevat madalam vajalikust- mida näitavad ka järeldused ajakirjanduses esinenud prokuröride sõnavõtud. Kahjuks ei saa Prokuratuuri pidada ka erapooletuks, mida näitab Prokuratuuri suhtumise võrdlus Keskerakonna viiseajakroonise „mõjuvõimnuga” kauplemise ja Indrek Raudse poolt vene ärimeeste elamisloaga sissetoomisega.
Kohtutäituritest.
Kohtutäiturid on väga vajalik institutsioon… Neid registreerib, juhib-suunab ja vormistab tööle Just.min. Kuid väga palju esineb kohtutäiturite poolt ühest küljest saamatust, teisest küljest inimesi ahistavat ülipüüdlikkust – mis tihtilugu on seadusega vastuolus.
Avo Viiol võlgneb Riigile 8miljonit Euri ja temaga tegeleb ka kohtutäitur. Viimase 10 aasta jooksul on a.Viiol riigile tagastanud võlast 0,00-0.01 Euri, ehkki ta ise elab-töötab kaunis edukalt. Kui palju on tagastanud Weroli eksjuht, kelle maad-majad-varad läksid laste nimele –kui oli karta süüdimõistvat kohtuotsust? Kui palju on kohtutäiturid kindlustanud elatisrahaga naisi lastega, kellele kohus on elatisraha välja mõistnud???
Tean inimesi, kellel on pangaarved kohtutäituri poolt arestitud nimekaimude trahvide pärast.
Tean inimesi, kellel on arestitud 200-Eurose võlgnevuse pärast 1000 Eurosid ületavaid pangaarveid.
Tean inimesi, kelle pangaarved on arestitud võlasummade-trahvide eest, millest „võlgnikul” polnud aimugi.
Tean inimesi, kelle pangaarved on Kohtutäiturid „nulliks” tühjendanud, kuigi seaduse järgi peab pangaarvele jätma elamiseks elatismiinimumi võrra raha.
Kohtutäituri endaga tavaliselt jutule ei saa, sest sekretärile on antud vastav korraldus. Kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse peale VÕIB kaevata KOHTUSSE. Kohtus lahendini jõudmine võtab aega pool- kuni 3 aastat – kuidas ja millest elada kui pangaarve on arestitud? Töötasu läheb ju arestitud pangaarvele – millest sentigi kätte ei saa. Muidugi on kõigepealt täituri ebaseaduslik tegevus VAIDLUSTADA KOHTUS.. Aga kohtusse andmiseks PEAB PALKAMA ADVOKAADI, MAKSMA RIIGILÕIVU… aga mille eest- kui pangaarvelt sentigi kätte ei saa.
reede, 30. märts 2012
teisipäev, 27. märts 2012
Eesti 94 areng... 4 Valitsus 2
Eesti 94 areng…Valitsemisest üldiselt
Meie Riigivalitsemisorganite suurus ja ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes I Eestiga x-150 KORADA. Kui praegu on 1 ministeerium sama suur kui I Eesti ajal KOGU VALITSUS. Kui I Eesti ajal töötas Riigikogu peamiselt missioonitundest-patriotismist, siis II Eesti ajal muudeti see Parteide poolt palgatud AASTARINGSELT TASULISEKS JA ULMELISTE HÜVITISTEGA kehva kvaliteediga Parteide Esinduskoguks – kellest SOBIKS Riiki-Rahvast riigimehena valitsema vast AINULT 10-20% - ülejäänud on sobimatu kontingent, kes kasutavad Partei kaudu Rahva arvelt saavutatud superhüvesid isiklikuks rikastumiseks. Lisaks sellele – suur osa ametikohtadest on täidetud kasutute – ainult parteigenossedele väljamõeldud ajaviiteks ja rahasaamiseks mõeldud ametikohtadega.
Kui I Eesti ajal maksti riigikogulastele kinni ainult piletiraha istungjärgule ja tagasisõiduks ja riigikogulaste sellel ajal tasuta sõidukeid ei liisitud-ostetud. Praegustele riigikogulastele liisitakse sõidukid ja sõidukite ülalpidamine Rahva raha eest. Riigikogulased saavad nüüd aastaringselt suurt palka
Kui I Eesti ajal ei ostetud rahva raha eest riigikogulastele isiklikuks kasutamiseks hobuseid-autosid, siis Nüüd saavad Parteide Esinduskogu liikmed autod liisida Rahva raha eest.
Seega, - Palju selliseid asju, mida I Eesti ajal tehti tasuta missioonitundest või patriotismist – tehakse nüüd tasuliselt ja need kulutused on nüüd Rahva kanda.
Fakt on see, et praegune Parteide Esinduskogu kulutab Riigi valitsemiseks raha TUNDUVALT (sadu kordi rohkem?) ROHKEM kui I Eesti kulutas.
Venemaal on 1 seadusandliku kogu liige umbes 200 000 elaniku kohta.
Soomes on 1 Eduskunta liige umbes 25 000 elaniku kohta.
Meil aga 1 Riigikogu liige LIGI 13 000 elaniku kohta. Kas meie Riigikogu liikmed on rumalamad teiste riikide omadest, et neid peab nii palju olema suhteliselt elanikkonnaga?
Sama seis on ka meie ametnikkonnaga. Eelmisel aastal ilmusid ajakirjanduses andmed selle kohta, et USA on võrreldes elanikkonnaga 8% ametnikke, samas on meie ametnike protsent 24- suhtes elanikkonnaga. See tähendab, et MEIL ON ELANIKE KOHTA 3 KORDA ENAM AMETNIKKE kui USA-s. See tähendab seda, et meie RIIGIAPARAAT on rahvale tunduvalt kallim ülal pidada kui teistes maades.
Võrreldes I Eestiga selle kohta statistikat ei tea. Arvan, et kusagil vahest isegi kuni 100 korda on suurenenud kulutused Riigikogule, ehk umbes sama palju ka Valitsusele….see pole ikkagi veel kõik.
Eestis on ÜLE 200 valla (1997.a. 205). Valdade arvoli varem ja on ka nüüd enam-vähem samas suurusjärgus. Kui varem oli valdades palgalisi ametikohtasid 2-3, (umbes sama ka ENSV ajal). Nüüd on tasulisi ametikohtasid IGAS VALLAS 10-50 (Viimsi vald). Valdades on kallid arvutid ja autod, luksussisustusega hooned, sisuatus… Seega on ka KOV –aparaadi ülalpidamiskulud tohutult kasvanud – võrreldes I Eesti aegsete kulutustega.
Riigikogu, ministeeriumi ametnikud, vallaametnikud ise ei tooda midagi, kuid PALKA JA HÜVITISI saavad nad TUNDUVALT ROHKEM kui I Eesti ajal.
Rida Riiklikke aktsiaseltse, Sihtasutusi arvuka hästitasustatud juhatuseliikmete (palgaliste lisa-ületasustatud poliitikutega – kes ka midagi ei tooda – kõik nad on puugina Rahva raha kulutamas. Kusjuures ratsionaalsus ja kokkuhoid pole meie riigikogulaste ja ametnike seas kuigi populaarne.
I Eesti ajal ei makstud kümnete miljonite Eurosid toetusi parteidele… Nüüd on Parteid täielikul Riiklikul ülalpidamisel, makstakse kümneid miljoneid nende rikkuste suurendamiseks ja DASA programmiga hakatakse täiendavalt Parteide ja parteilaste rikkust suurendama… Lisaks tahavad Parteide Esinduskogu liikmed edaspidi endile veel RIIGI POOLT TASUTSTATUD ABILISI, kuigi enamus Riigikogu istungite ajast on saal pool-tühi ja istungid kestavad tööpäeva asemel ALLA 1 TUNNI. http://leopall.blogspot.com/2010/06/arvamusi-riigikogust.html
...
Kas need praegused kulutused riigivalitsemises on Viiskümmend või Sada viiskümmend KORDA suurem – on need ikkagi raske koormana RAHVA kanda.
Kas meie riigikogulased on saamatumad ja rumalamad võrreldes teiste riikide seadusandjatega? Kui järeldada sellest, kuidas nad oskavad oma partei ja isikliku heaolu eest seista – siis tundub, et ei ole. Kui aga võrrelda teiste riikidega... Kui Soome esinduskoda peaks koosnema samas proportsioonis elanikkonnaga, siis koosneks Eduskunta 357-st inimesest. Venemaa Riigiduuma peaks koosnema 10 000-st liikmest. Ei tahaks uskuda, et meie riigikogulased on 28 korda rumalamad kui Vene Riigiduuma, sest Riigiduuma 2-s kojas on 700 saadikut ja valitsevad nad 140 miljoni inimese üle. Meil tuleb järgmisest koosseisust koos riigikogulaste abilistega 201 parteisaadikut valitsema 1,4 miljoni eestimaalase üle. USA-s on ametnikke 8% töötavast elanikkonnast, meil aga 24%, ehk ametnikke on kolm korda rohkem. Kas meie ametnikud on saamatumad või rumalamad? Saamatumad ja rumalamad ilmselt küll. Kõrgemateks ametnikeks ei saa ju oskuste või teadmiste tõttu, vaid ustavuse tõttu. Kuid vahest on asi selles, et parteid ostavad nii endile truid inimesi suure raha eest, sest ametnikud paneb paika ikka partei, maksab aga rahvas.
Meie Riigivalitsemisorganite suurus ja ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes I Eestiga x-150 KORADA. Kui praegu on 1 ministeerium sama suur kui I Eesti ajal KOGU VALITSUS. Kui I Eesti ajal töötas Riigikogu peamiselt missioonitundest-patriotismist, siis II Eesti ajal muudeti see Parteide poolt palgatud AASTARINGSELT TASULISEKS JA ULMELISTE HÜVITISTEGA kehva kvaliteediga Parteide Esinduskoguks – kellest SOBIKS Riiki-Rahvast riigimehena valitsema vast AINULT 10-20% - ülejäänud on sobimatu kontingent, kes kasutavad Partei kaudu Rahva arvelt saavutatud superhüvesid isiklikuks rikastumiseks. Lisaks sellele – suur osa ametikohtadest on täidetud kasutute – ainult parteigenossedele väljamõeldud ajaviiteks ja rahasaamiseks mõeldud ametikohtadega.
Kui I Eesti ajal maksti riigikogulastele kinni ainult piletiraha istungjärgule ja tagasisõiduks ja riigikogulaste sellel ajal tasuta sõidukeid ei liisitud-ostetud. Praegustele riigikogulastele liisitakse sõidukid ja sõidukite ülalpidamine Rahva raha eest. Riigikogulased saavad nüüd aastaringselt suurt palka
Kui I Eesti ajal ei ostetud rahva raha eest riigikogulastele isiklikuks kasutamiseks hobuseid-autosid, siis Nüüd saavad Parteide Esinduskogu liikmed autod liisida Rahva raha eest.
Seega, - Palju selliseid asju, mida I Eesti ajal tehti tasuta missioonitundest või patriotismist – tehakse nüüd tasuliselt ja need kulutused on nüüd Rahva kanda.
Fakt on see, et praegune Parteide Esinduskogu kulutab Riigi valitsemiseks raha TUNDUVALT (sadu kordi rohkem?) ROHKEM kui I Eesti kulutas.
Venemaal on 1 seadusandliku kogu liige umbes 200 000 elaniku kohta.
Soomes on 1 Eduskunta liige umbes 25 000 elaniku kohta.
Meil aga 1 Riigikogu liige LIGI 13 000 elaniku kohta. Kas meie Riigikogu liikmed on rumalamad teiste riikide omadest, et neid peab nii palju olema suhteliselt elanikkonnaga?
Sama seis on ka meie ametnikkonnaga. Eelmisel aastal ilmusid ajakirjanduses andmed selle kohta, et USA on võrreldes elanikkonnaga 8% ametnikke, samas on meie ametnike protsent 24- suhtes elanikkonnaga. See tähendab, et MEIL ON ELANIKE KOHTA 3 KORDA ENAM AMETNIKKE kui USA-s. See tähendab seda, et meie RIIGIAPARAAT on rahvale tunduvalt kallim ülal pidada kui teistes maades.
Võrreldes I Eestiga selle kohta statistikat ei tea. Arvan, et kusagil vahest isegi kuni 100 korda on suurenenud kulutused Riigikogule, ehk umbes sama palju ka Valitsusele….see pole ikkagi veel kõik.
Eestis on ÜLE 200 valla (1997.a. 205). Valdade arvoli varem ja on ka nüüd enam-vähem samas suurusjärgus. Kui varem oli valdades palgalisi ametikohtasid 2-3, (umbes sama ka ENSV ajal). Nüüd on tasulisi ametikohtasid IGAS VALLAS 10-50 (Viimsi vald). Valdades on kallid arvutid ja autod, luksussisustusega hooned, sisuatus… Seega on ka KOV –aparaadi ülalpidamiskulud tohutult kasvanud – võrreldes I Eesti aegsete kulutustega.
Riigikogu, ministeeriumi ametnikud, vallaametnikud ise ei tooda midagi, kuid PALKA JA HÜVITISI saavad nad TUNDUVALT ROHKEM kui I Eesti ajal.
Rida Riiklikke aktsiaseltse, Sihtasutusi arvuka hästitasustatud juhatuseliikmete (palgaliste lisa-ületasustatud poliitikutega – kes ka midagi ei tooda – kõik nad on puugina Rahva raha kulutamas. Kusjuures ratsionaalsus ja kokkuhoid pole meie riigikogulaste ja ametnike seas kuigi populaarne.
I Eesti ajal ei makstud kümnete miljonite Eurosid toetusi parteidele… Nüüd on Parteid täielikul Riiklikul ülalpidamisel, makstakse kümneid miljoneid nende rikkuste suurendamiseks ja DASA programmiga hakatakse täiendavalt Parteide ja parteilaste rikkust suurendama… Lisaks tahavad Parteide Esinduskogu liikmed edaspidi endile veel RIIGI POOLT TASUTSTATUD ABILISI, kuigi enamus Riigikogu istungite ajast on saal pool-tühi ja istungid kestavad tööpäeva asemel ALLA 1 TUNNI. http://leopall.blogspot.com/2010/06/arvamusi-riigikogust.html
...
Kas need praegused kulutused riigivalitsemises on Viiskümmend või Sada viiskümmend KORDA suurem – on need ikkagi raske koormana RAHVA kanda.
Kas meie riigikogulased on saamatumad ja rumalamad võrreldes teiste riikide seadusandjatega? Kui järeldada sellest, kuidas nad oskavad oma partei ja isikliku heaolu eest seista – siis tundub, et ei ole. Kui aga võrrelda teiste riikidega... Kui Soome esinduskoda peaks koosnema samas proportsioonis elanikkonnaga, siis koosneks Eduskunta 357-st inimesest. Venemaa Riigiduuma peaks koosnema 10 000-st liikmest. Ei tahaks uskuda, et meie riigikogulased on 28 korda rumalamad kui Vene Riigiduuma, sest Riigiduuma 2-s kojas on 700 saadikut ja valitsevad nad 140 miljoni inimese üle. Meil tuleb järgmisest koosseisust koos riigikogulaste abilistega 201 parteisaadikut valitsema 1,4 miljoni eestimaalase üle. USA-s on ametnikke 8% töötavast elanikkonnast, meil aga 24%, ehk ametnikke on kolm korda rohkem. Kas meie ametnikud on saamatumad või rumalamad? Saamatumad ja rumalamad ilmselt küll. Kõrgemateks ametnikeks ei saa ju oskuste või teadmiste tõttu, vaid ustavuse tõttu. Kuid vahest on asi selles, et parteid ostavad nii endile truid inimesi suure raha eest, sest ametnikud paneb paika ikka partei, maksab aga rahvas.
reede, 23. märts 2012
Eesti 94 areng... 4 Valitsus 1
Eesti 94 areng ….. 4 Valitsus 1
Valitsus räägib juba aastaid, et Õpetajatele, Päästjatele, Politseile, lastele jne… RAHA ei jätku. Kas te olete kunagi kuulnud, et Parteide Esinduskogule, Parteidele või Ministritele-kõrgametnikele raha ei jätku luksuslikuks eluks või laristamiseks ja lõbutsemiseks?
Mina ei mäleta.
Maanteeameti juhi Tsäro ja tema 4 kamraadide sõit Autonäitust vaatama koos oma isiklikuks huviks suusareisisiga rahva arvel – see pole mitte erand, vaid reegel meie ametnike suhtumises Riiki ja rahva rahasse..
Näiteks DASA-PASA puhul eraldati Parteide jaoks raha juba enne selle küsimuse tõstatamist ja otsustamist. Ometi see DASA programm ei vii meie elu kuidagi edasi – küll saavad aga Parteid 900 000 Eurot.
Aga miks meil ei jätku RAHA elutähtsate asjade puhul, aga seda pole puudus vähemtähtsate asjade puhul? Kas pole osaline süü Parteide Esinduskogu (PE) poolt moodustatud VALITSUSEL?
Teades Valitsuse moodustamise korda – tundub, et ka meie Valitsused komplekteeritakse valedel alustel valedest inimestest. On näha, et meie senised Valitsused kas ei oska; on saamatud, või ei taha riigi rahalist seisu vajalikul määral tõsta ja tasemel hoida.
Meie Riigi raha saamisel-talletamisel tekivad mitmed küsimused. Näiteks.
1. Miks pannakse RAS juhtivorganite, MTÜ-de, Sihtasutuste…. nõukogudesse/juhatustesse asutuste-ettevõtete tegevuse osas võhiklikke Parteide liikmeid, kelle ülesandeks on teha tarka nägu ja raha oma taskusse võtta. Neist pole midagi kasu, kui palju miljoneid Eurosid nad riigieelarvest oma taskusse panevad – seda ei tea ja statistika seda ei kajasta. Kas seda on vaja Parteilaste alusetuks rikastumiseks? Ebakompetentsete poliitikute poolt asutuse/ettevõtte majanduslikuks edendamiseks? Selleks piisaks poliitikutest nõukoguliikmete asemel 10-12-st inimesest koosnevast järelevalve-inspektsioonist, kes teeks selle asja ära vähemalt SADA KORDA odavamalt.
2. Meie Valitsus OOTAB meie maale investoreid, kes organiseeriks siin ettevõtteid, kasutaksid meie tööjõudu ja viiksid MEIL TOODETUD TULU maksuvabalt välja. Selle asemel, et maksustada meil toodetud tulu. Seni viivad välisinvestorid maksuvabalt välja sadu miljoneid Eurosid tulu teistesseriikidesse.
3. Eesti Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu jagatakse aastas paarsada miljonit Eurot teaduspõhise-innovatiivse tootmise arendamiseks. Aga kus on selle investeeringu tulemused?? Iga aasta jagatud sadade miljonite jagamisest pole meie majandusele kusagil kasu näha.
4. PE jagab (oma sponsoritele-investeerijatele??) Sõõrumaa (rohelisele energiale kõrgem hind) , A.Tamm (RK tegi tema heaks seadusemuudatused) raha. Soodustused roheenergiale, taastuvenergia tarbeks, maavarade kaevandamiseks… Rahva arvelt rahalised soodustused üksikutele. Kuid see pole Rahva ja Riigi huvides ja on Rahvale majanduslikult kahjulik.
Kui arvestada veel sellega, et meie vastutusrikkad Parteid, ministeeriumid mitte millegi eest ei vastuta…
Need meetmed oleks täiesti piisavad õpetajate-päästjate palganõudmiste, päästekomandode ja päästjatekohtade normaalseks täitmiseks.
Või eksin ma milleski? Milles see eksitus võiks olla???
Eelnevalt kirjeldatu AOGUKS RIIGIEELAARVESSE raha juurde - kui palju, see on iseasi.
P.S.
Lähedasel teemal http://leopall.blogspot.com/2010/06/valisejad-ja-kerjuse-mentaliteet.html
Valitsus räägib juba aastaid, et Õpetajatele, Päästjatele, Politseile, lastele jne… RAHA ei jätku. Kas te olete kunagi kuulnud, et Parteide Esinduskogule, Parteidele või Ministritele-kõrgametnikele raha ei jätku luksuslikuks eluks või laristamiseks ja lõbutsemiseks?
Mina ei mäleta.
Maanteeameti juhi Tsäro ja tema 4 kamraadide sõit Autonäitust vaatama koos oma isiklikuks huviks suusareisisiga rahva arvel – see pole mitte erand, vaid reegel meie ametnike suhtumises Riiki ja rahva rahasse..
Näiteks DASA-PASA puhul eraldati Parteide jaoks raha juba enne selle küsimuse tõstatamist ja otsustamist. Ometi see DASA programm ei vii meie elu kuidagi edasi – küll saavad aga Parteid 900 000 Eurot.
Aga miks meil ei jätku RAHA elutähtsate asjade puhul, aga seda pole puudus vähemtähtsate asjade puhul? Kas pole osaline süü Parteide Esinduskogu (PE) poolt moodustatud VALITSUSEL?
Teades Valitsuse moodustamise korda – tundub, et ka meie Valitsused komplekteeritakse valedel alustel valedest inimestest. On näha, et meie senised Valitsused kas ei oska; on saamatud, või ei taha riigi rahalist seisu vajalikul määral tõsta ja tasemel hoida.
Meie Riigi raha saamisel-talletamisel tekivad mitmed küsimused. Näiteks.
1. Miks pannakse RAS juhtivorganite, MTÜ-de, Sihtasutuste…. nõukogudesse/juhatustesse asutuste-ettevõtete tegevuse osas võhiklikke Parteide liikmeid, kelle ülesandeks on teha tarka nägu ja raha oma taskusse võtta. Neist pole midagi kasu, kui palju miljoneid Eurosid nad riigieelarvest oma taskusse panevad – seda ei tea ja statistika seda ei kajasta. Kas seda on vaja Parteilaste alusetuks rikastumiseks? Ebakompetentsete poliitikute poolt asutuse/ettevõtte majanduslikuks edendamiseks? Selleks piisaks poliitikutest nõukoguliikmete asemel 10-12-st inimesest koosnevast järelevalve-inspektsioonist, kes teeks selle asja ära vähemalt SADA KORDA odavamalt.
2. Meie Valitsus OOTAB meie maale investoreid, kes organiseeriks siin ettevõtteid, kasutaksid meie tööjõudu ja viiksid MEIL TOODETUD TULU maksuvabalt välja. Selle asemel, et maksustada meil toodetud tulu. Seni viivad välisinvestorid maksuvabalt välja sadu miljoneid Eurosid tulu teistesseriikidesse.
3. Eesti Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu jagatakse aastas paarsada miljonit Eurot teaduspõhise-innovatiivse tootmise arendamiseks. Aga kus on selle investeeringu tulemused?? Iga aasta jagatud sadade miljonite jagamisest pole meie majandusele kusagil kasu näha.
4. PE jagab (oma sponsoritele-investeerijatele??) Sõõrumaa (rohelisele energiale kõrgem hind) , A.Tamm (RK tegi tema heaks seadusemuudatused) raha. Soodustused roheenergiale, taastuvenergia tarbeks, maavarade kaevandamiseks… Rahva arvelt rahalised soodustused üksikutele. Kuid see pole Rahva ja Riigi huvides ja on Rahvale majanduslikult kahjulik.
Kui arvestada veel sellega, et meie vastutusrikkad Parteid, ministeeriumid mitte millegi eest ei vastuta…
Need meetmed oleks täiesti piisavad õpetajate-päästjate palganõudmiste, päästekomandode ja päästjatekohtade normaalseks täitmiseks.
Või eksin ma milleski? Milles see eksitus võiks olla???
Eelnevalt kirjeldatu AOGUKS RIIGIEELAARVESSE raha juurde - kui palju, see on iseasi.
P.S.
Lähedasel teemal http://leopall.blogspot.com/2010/06/valisejad-ja-kerjuse-mentaliteet.html
neljapäev, 22. märts 2012
Eesti 94 areng... 4 Valitsus
Eesti 94 arengust … 4 Ministritest
Riigikogulane Juku-Kalle Raid iseloomustas Riigikogu kui Parteide Esinduskogu, mis koosneb 2/3 osas töövõimetutest lammastest (hiljem parandas ennast ja ütles – enamus siiski oinastest). Olen Raidiga selles osas üpris nõus.
Kuna Parteide Esinduskogu (edaspidi PE) moodustab (koalitsiooniparteide tagatubade dikteerimisel) VALITSUSE, siis ei saa Valitsuse töö ja tulemused suures osas erineda PE enda töötulemustest. Valitsuse töö tendents on selline, et PE-st on saanud Valitsuse kummitempel kes kinnitab Valitsuse poolt ettepandud suunad ja seadused. Ka PE ei paranda Valitsuse seadusi lihtsalt sellepärast, et Valitsuse poliitika (suunad-seadused) on koostatud Parteide juhtkondade (ehk PE juhtide) poolt ja teiseks – mass ei anna tarkust, ehk PE ei oska oma ülemustest midagi targemat (targad pead alluvad massile keskpärastele kaaslastele) välja mõelda.
Nii nagu PE – võitleb ka Valitsus parteide VÕIMU kindlustamise eest, Parteide ja parteilaste RAHALISE kindlustamise eest. Valitsust ei moodustata inimeste teadmiste-oskuste-omaduste põhjal, vaid PARTEILISTE OMADUSTE ja parteilise ustavuse-hierarhilise positsiooni põhjal.
Nii nagu PE-gi, on Valitsus seisukohal, et Riigi elu edendatakse PARTEILISE juhtimisega, elu edeneb parteilaste poolt määratud seaduste järgi. Nii nagu PE-gi – elab Valitsus Toompea pilvedes ega tea-tunne Rahva tegelikku elu. Seda enam, et otsustamiseks kasutatakse statistikat, mille kogumise reeglid on Valitsuse enda poolt tehtud sellised, mis ei näita mitte tegelikku olukorda – vaid näitab tegelikkust ilustavat olukorda.
Nii nagu pole vastutustunne, riigimehelik mõtlemine-käitumine, eetika ja moraal PE liikmetele vajalik – pole see kohustuslik ka Valitsuse liikmetele. Oma Rahvast võib „hellitavalt” lumpeniks, lumpenproletaarlasteks, vaesemaid elanikke joodik-kaltsakateks, loodriteks … nimetad - see on meie riigijuhtide puhul tavaline nähe. Rahvas on selline institutsioon – kellega ei pea arvestama. Ministri tagasiastumine ka jämedate vigade puhul on Eesti riigis enneolematu nähtus.
Peale viimaseid Parteide Esinduskogu valimisi ennustati Keit Pentusele mitu ministri kohta. Keit Pentus arvas selle kohta – ükskõik mis ministriks – mina saan iga ministri kohaga hakkama. Ta pandi Keskkonnaministriks. Rein Lang on olnud Välisminister, Justiitsminister ja Kultuuriminister. Jürgen Ligi oli Kaitseminister ja on Rahandusminister. Edgar Savisaar oli Siseminister ja Majandusminister, praegu Tallinna Meer… loetelu võib jätkata.
Kui I Iseseisvunud Eesti ajal kehtis ministrite kohta vanuse tsensus, minister pidi olema Riigimeheliku käitumisega, austusväärne, elukogenud, olema kodus oma haldusalas…
II Eesti ajal suhtumine Ministriks olekusse on muutunud. Ega muidu saanud meie Kaitseministriks 22-aastane Sven Mikser kes polnud isegi sõjaväeteenistuses käinud. Teede- ja Sideminister Toivo Jürgens ehitas veebruaris lumele kruusatee – mille kevadveed ära uhtusid; poliitilise parteilisus pärast vabastas oma kantsleri ja Tallinna Sadamate nõukogu esimehe – mille tõttu (Rahva arvel) oli Riik sunnitud maksma ligi 2 miljonit EEK-i kompensatsiooni…
Ministriks saamiseks pole tarvis elukogemusi, teadmisi vastaval erialal, tundma tööd ega ka inimesi. Piisab mõnest aastast liuglemisest poliit-parketil ja soosingust oma Partei juhtkonna hulgas.
Ometi on iidsetest aegadest on olnud tavaks, et riike juhivad vanemate kogud, mis koosnevad inimestest – kes on elukogenud, kogunud tarkust, ei talita uisa-päisa ja oskavad inimesi juhtida vajalikus suunas.
„Pealtnägijas” näidati seda, kuidas Emajõe poldril kelmid said miljoneid kroone tagastamatuid toetusi tööde eest – mida polnud tehtud ega kavatsetudki teha. Saates näidati neid kohti ja tegemata tööde (kinnimakstud) kohti. Põllumajandusminister H-V.Seeder (tundub asjalik ja aus mees) asus põhjendama kelmidele kingitud raha PE puldist. Tema esitatud faktid olid valed.. Kaldun arvama seda, et keegi PM ametnikest koostas valede andmete põhjal vastuse, mille minister PE-le ette kandis ja H- V Seeder võttis seda tõe pähe. See näitab pigem seda, et ministeeriumid on komplekteeritud parteilise ebakompetentse ja ebaausa ametkonnaga.
See, et Minister on Partei liige ja ka see, et ta ise ei pruugi olla eriti kompetentne oma haldusalas– need asjaolud ei tähenda veel seda, et ministeeriumi töötulemused pole head. Mõni inimene on hea organisaator ja komplekteerib oma meeskonna headest, oskuslikest spetsialistidest ja vaatamata Ministri enda vähesest kompetentsist erialal – on töötulemused head ja ministeerium edukas.
Peab olema miski meie Valitsuse töös – MIS segab meie majanduse ja elu tempokat arengut, MIKS MEIE ELU ei edene vajalikus tempos.
Miks ei edene?
P.S.
Osaliselt samal teemal
Ministrid http://leopall.blogspot.com/2011/03/ministrid.html
Ministrite näidisvastused
http://leopall.blogspot.com/2010/10/meie-poliitikud.html
Ministrid rahva v…http://leopall.blogspot.com/2010/02/ministrid-rahva-vastu.html
Riigikogulane Juku-Kalle Raid iseloomustas Riigikogu kui Parteide Esinduskogu, mis koosneb 2/3 osas töövõimetutest lammastest (hiljem parandas ennast ja ütles – enamus siiski oinastest). Olen Raidiga selles osas üpris nõus.
Kuna Parteide Esinduskogu (edaspidi PE) moodustab (koalitsiooniparteide tagatubade dikteerimisel) VALITSUSE, siis ei saa Valitsuse töö ja tulemused suures osas erineda PE enda töötulemustest. Valitsuse töö tendents on selline, et PE-st on saanud Valitsuse kummitempel kes kinnitab Valitsuse poolt ettepandud suunad ja seadused. Ka PE ei paranda Valitsuse seadusi lihtsalt sellepärast, et Valitsuse poliitika (suunad-seadused) on koostatud Parteide juhtkondade (ehk PE juhtide) poolt ja teiseks – mass ei anna tarkust, ehk PE ei oska oma ülemustest midagi targemat (targad pead alluvad massile keskpärastele kaaslastele) välja mõelda.
Nii nagu PE – võitleb ka Valitsus parteide VÕIMU kindlustamise eest, Parteide ja parteilaste RAHALISE kindlustamise eest. Valitsust ei moodustata inimeste teadmiste-oskuste-omaduste põhjal, vaid PARTEILISTE OMADUSTE ja parteilise ustavuse-hierarhilise positsiooni põhjal.
Nii nagu PE-gi, on Valitsus seisukohal, et Riigi elu edendatakse PARTEILISE juhtimisega, elu edeneb parteilaste poolt määratud seaduste järgi. Nii nagu PE-gi – elab Valitsus Toompea pilvedes ega tea-tunne Rahva tegelikku elu. Seda enam, et otsustamiseks kasutatakse statistikat, mille kogumise reeglid on Valitsuse enda poolt tehtud sellised, mis ei näita mitte tegelikku olukorda – vaid näitab tegelikkust ilustavat olukorda.
Nii nagu pole vastutustunne, riigimehelik mõtlemine-käitumine, eetika ja moraal PE liikmetele vajalik – pole see kohustuslik ka Valitsuse liikmetele. Oma Rahvast võib „hellitavalt” lumpeniks, lumpenproletaarlasteks, vaesemaid elanikke joodik-kaltsakateks, loodriteks … nimetad - see on meie riigijuhtide puhul tavaline nähe. Rahvas on selline institutsioon – kellega ei pea arvestama. Ministri tagasiastumine ka jämedate vigade puhul on Eesti riigis enneolematu nähtus.
Peale viimaseid Parteide Esinduskogu valimisi ennustati Keit Pentusele mitu ministri kohta. Keit Pentus arvas selle kohta – ükskõik mis ministriks – mina saan iga ministri kohaga hakkama. Ta pandi Keskkonnaministriks. Rein Lang on olnud Välisminister, Justiitsminister ja Kultuuriminister. Jürgen Ligi oli Kaitseminister ja on Rahandusminister. Edgar Savisaar oli Siseminister ja Majandusminister, praegu Tallinna Meer… loetelu võib jätkata.
Kui I Iseseisvunud Eesti ajal kehtis ministrite kohta vanuse tsensus, minister pidi olema Riigimeheliku käitumisega, austusväärne, elukogenud, olema kodus oma haldusalas…
II Eesti ajal suhtumine Ministriks olekusse on muutunud. Ega muidu saanud meie Kaitseministriks 22-aastane Sven Mikser kes polnud isegi sõjaväeteenistuses käinud. Teede- ja Sideminister Toivo Jürgens ehitas veebruaris lumele kruusatee – mille kevadveed ära uhtusid; poliitilise parteilisus pärast vabastas oma kantsleri ja Tallinna Sadamate nõukogu esimehe – mille tõttu (Rahva arvel) oli Riik sunnitud maksma ligi 2 miljonit EEK-i kompensatsiooni…
Ministriks saamiseks pole tarvis elukogemusi, teadmisi vastaval erialal, tundma tööd ega ka inimesi. Piisab mõnest aastast liuglemisest poliit-parketil ja soosingust oma Partei juhtkonna hulgas.
Ometi on iidsetest aegadest on olnud tavaks, et riike juhivad vanemate kogud, mis koosnevad inimestest – kes on elukogenud, kogunud tarkust, ei talita uisa-päisa ja oskavad inimesi juhtida vajalikus suunas.
„Pealtnägijas” näidati seda, kuidas Emajõe poldril kelmid said miljoneid kroone tagastamatuid toetusi tööde eest – mida polnud tehtud ega kavatsetudki teha. Saates näidati neid kohti ja tegemata tööde (kinnimakstud) kohti. Põllumajandusminister H-V.Seeder (tundub asjalik ja aus mees) asus põhjendama kelmidele kingitud raha PE puldist. Tema esitatud faktid olid valed.. Kaldun arvama seda, et keegi PM ametnikest koostas valede andmete põhjal vastuse, mille minister PE-le ette kandis ja H- V Seeder võttis seda tõe pähe. See näitab pigem seda, et ministeeriumid on komplekteeritud parteilise ebakompetentse ja ebaausa ametkonnaga.
See, et Minister on Partei liige ja ka see, et ta ise ei pruugi olla eriti kompetentne oma haldusalas– need asjaolud ei tähenda veel seda, et ministeeriumi töötulemused pole head. Mõni inimene on hea organisaator ja komplekteerib oma meeskonna headest, oskuslikest spetsialistidest ja vaatamata Ministri enda vähesest kompetentsist erialal – on töötulemused head ja ministeerium edukas.
Peab olema miski meie Valitsuse töös – MIS segab meie majanduse ja elu tempokat arengut, MIKS MEIE ELU ei edene vajalikus tempos.
Miks ei edene?
P.S.
Osaliselt samal teemal
Ministrid http://leopall.blogspot.com/2011/03/ministrid.html
Ministrite näidisvastused
http://leopall.blogspot.com/2010/10/meie-poliitikud.html
Ministrid rahva v…http://leopall.blogspot.com/2010/02/ministrid-rahva-vastu.html
laupäev, 17. märts 2012
Eesti 94 areng... 4 Riigikogu 5 C
Eesti 94 areng… Riigikogu 5C
Parteide Esinduskogust (RK) võiks öelda kokkuvõtteks – see kooslus ei teeni Riigi ega Rahva huvisid, vaid sellise komplekteerimise tulemusena – on loodud Parteide ja parteilaste elu parandamiseks Rahva arvel. Suure osa ajast kasutavad PE liikmed parteidevahelisele võimuvõitlusele, koalitsioon ei arvesta opositsiooni arvamusega ega püüagi kompromissi saavutada. Parteid tegelevad rohkem omavahelise moraalitu mudamaadlusega – selle tõttu on PE (RK) tulemuste kvaliteet madal. Selle üheks põhjuseks on muidugi see, et valdav enamus Parteide Esinduskogu liikmete koosseisust on madala kvaliteediga ja ei mõtle mitte riigimeestena – vaid Partei liikmetena Parteide/parteilaste huvide-rikkuse eest. Parteid on riskivabad kasumlikud äriühingud, mitte MTÜ-d. http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html .
Igal aastal viiakse läbi kümneid erinevaid uuringuid Parteide populaarsuse, Riigikogu usaldusreitimgu, ametkondade usaldusväärsuse kohta jne… Nüüd eraldati Parteidele Demokraatia uurimiseks (DASA programm) 900 000 EUR’i (teadmata – mis on Demokraatia – peetaks meid demokraatlikuks riigiks). Selle asemel võiks selle PARSA (vormiliselt küll DASA) rahaga tellida uurimistöö teemal -Kuidas arendada meie majandust; -millised on meil perspektiivikad arengusuunad; -kuidas ja millega on meil perspektiivikas väljuda maailmaturule; -kuidas ökonoomselt majandada, või – Teed-võimalused Rahva heaolu parendamiseks jne… Aga ilmselt meie Riigikogu see ei huvita. Parteide poolt viljeldav Hundimoraal, Kasuahnus ja Rahvaga mittearvestamine paistab igalt poolt välja. Kahjuks ei oska või ei taha meie riigikogulased säästlikult elada, vaid pillavad rahva raha igasugustele pompöössetele projektidele, ökonoomsus, majanduslikkus on riigikogulastele võõras omadus. Kokku hoitakse AINULT Rahva vaesema elanikkonna arvelt – seda ka majanduslikus raskustes oleva Masu ajal.
Riigikogu poolt on uuesti tõstatamisel (Heiki Sibula esinemine ajakirjanduses) riigikogulastele abiliste palkamine. See on siis veel lisaks 101 kõrgepalgalist abilist. Riigikogulased olla tööga ülekoormatud. Samas on Riigikogus istungite pikkus TIHTI kestvusega 10 minutit kuni pool tund. Riigikogu saal on enamasti saadikutest pool-tühi. Ei usu, et Riigikogu kehvad töötulemused on seotud nende ülekoormatusega. Ka praegu on neil kuhjaga nõunikke – kui tööd on palju, MILLEKS neile siis POLIITILISI NÕUNIKKE?? Riigikogulased valivad ABID ise oma äranägemise järgi – selle – kelle nad ise tahavad. Riigikogulase UHKUS EI LUBA abiliseks palgata ENDAST TARGEMAT abilist. Tekib küsimus- kas KAKS (pehmelt öeldes) MITTETARKA ikka annavad KOKKU ÜHE TARGA? Kas abide palkamisega paraneb Riigikogukvaliteet? Kulutused suurenevad küll, aga töötulemused? – vaevalt.
Üldreeglina Rahvas – eriti kasvav põlvkond – seavad tihti eeskujuks oma Riigi Juhid, kuna nad peaksid olema eeskujuks kogu Rahvale.
Seoses sellega on meie riigijuhtide EESKUJU meie noorte kasvavale põlvkonnale pigem kahjuliku mõjuga. Eetikapuudus, moraalitus, laste, abitute, haigete ja vanadega mittearvestamine – pigem põlglik ja halvustav suhtumine nendesse on meie Parteide Esinduskogu poolt reegel – mitte erand.
Kas meie tahaksime, et meie lastest kasvaksid hoolimatud. Ebaeetilised kehva töö tegijad?
Riigikogu (Parteide Esinduskogu) nn. Töö ei jäta küll head muljet ega saa kiita ka nende töö tulemusi. Nemad moodustavad meil ju Valitsuse. Kas Valitsuse tegevus meid rahuldab? Kas Valitsuse töö on edukas?
Selle üle tuleb ka mõelda.
leopall.blogspot.com
Meie eetikast ja Moraalist
http://leopall.blogspot.com/2010/01/eetikast-ja-moraalist.html
mEID VALITSEVAD Ufo-naudid http://leopall.blogspot.com/2012/01/meid-valitsevad-ufonaudid.html
Parteide Esinduskogust (RK) võiks öelda kokkuvõtteks – see kooslus ei teeni Riigi ega Rahva huvisid, vaid sellise komplekteerimise tulemusena – on loodud Parteide ja parteilaste elu parandamiseks Rahva arvel. Suure osa ajast kasutavad PE liikmed parteidevahelisele võimuvõitlusele, koalitsioon ei arvesta opositsiooni arvamusega ega püüagi kompromissi saavutada. Parteid tegelevad rohkem omavahelise moraalitu mudamaadlusega – selle tõttu on PE (RK) tulemuste kvaliteet madal. Selle üheks põhjuseks on muidugi see, et valdav enamus Parteide Esinduskogu liikmete koosseisust on madala kvaliteediga ja ei mõtle mitte riigimeestena – vaid Partei liikmetena Parteide/parteilaste huvide-rikkuse eest. Parteid on riskivabad kasumlikud äriühingud, mitte MTÜ-d. http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html .
Igal aastal viiakse läbi kümneid erinevaid uuringuid Parteide populaarsuse, Riigikogu usaldusreitimgu, ametkondade usaldusväärsuse kohta jne… Nüüd eraldati Parteidele Demokraatia uurimiseks (DASA programm) 900 000 EUR’i (teadmata – mis on Demokraatia – peetaks meid demokraatlikuks riigiks). Selle asemel võiks selle PARSA (vormiliselt küll DASA) rahaga tellida uurimistöö teemal -Kuidas arendada meie majandust; -millised on meil perspektiivikad arengusuunad; -kuidas ja millega on meil perspektiivikas väljuda maailmaturule; -kuidas ökonoomselt majandada, või – Teed-võimalused Rahva heaolu parendamiseks jne… Aga ilmselt meie Riigikogu see ei huvita. Parteide poolt viljeldav Hundimoraal, Kasuahnus ja Rahvaga mittearvestamine paistab igalt poolt välja. Kahjuks ei oska või ei taha meie riigikogulased säästlikult elada, vaid pillavad rahva raha igasugustele pompöössetele projektidele, ökonoomsus, majanduslikkus on riigikogulastele võõras omadus. Kokku hoitakse AINULT Rahva vaesema elanikkonna arvelt – seda ka majanduslikus raskustes oleva Masu ajal.
Riigikogu poolt on uuesti tõstatamisel (Heiki Sibula esinemine ajakirjanduses) riigikogulastele abiliste palkamine. See on siis veel lisaks 101 kõrgepalgalist abilist. Riigikogulased olla tööga ülekoormatud. Samas on Riigikogus istungite pikkus TIHTI kestvusega 10 minutit kuni pool tund. Riigikogu saal on enamasti saadikutest pool-tühi. Ei usu, et Riigikogu kehvad töötulemused on seotud nende ülekoormatusega. Ka praegu on neil kuhjaga nõunikke – kui tööd on palju, MILLEKS neile siis POLIITILISI NÕUNIKKE?? Riigikogulased valivad ABID ise oma äranägemise järgi – selle – kelle nad ise tahavad. Riigikogulase UHKUS EI LUBA abiliseks palgata ENDAST TARGEMAT abilist. Tekib küsimus- kas KAKS (pehmelt öeldes) MITTETARKA ikka annavad KOKKU ÜHE TARGA? Kas abide palkamisega paraneb Riigikogukvaliteet? Kulutused suurenevad küll, aga töötulemused? – vaevalt.
Üldreeglina Rahvas – eriti kasvav põlvkond – seavad tihti eeskujuks oma Riigi Juhid, kuna nad peaksid olema eeskujuks kogu Rahvale.
Seoses sellega on meie riigijuhtide EESKUJU meie noorte kasvavale põlvkonnale pigem kahjuliku mõjuga. Eetikapuudus, moraalitus, laste, abitute, haigete ja vanadega mittearvestamine – pigem põlglik ja halvustav suhtumine nendesse on meie Parteide Esinduskogu poolt reegel – mitte erand.
Kas meie tahaksime, et meie lastest kasvaksid hoolimatud. Ebaeetilised kehva töö tegijad?
Riigikogu (Parteide Esinduskogu) nn. Töö ei jäta küll head muljet ega saa kiita ka nende töö tulemusi. Nemad moodustavad meil ju Valitsuse. Kas Valitsuse tegevus meid rahuldab? Kas Valitsuse töö on edukas?
Selle üle tuleb ka mõelda.
leopall.blogspot.com
Meie eetikast ja Moraalist
http://leopall.blogspot.com/2010/01/eetikast-ja-moraalist.html
mEID VALITSEVAD Ufo-naudid http://leopall.blogspot.com/2012/01/meid-valitsevad-ufonaudid.html
reede, 16. märts 2012
Eesti 94 areng... 4 Riigikogu 5 B
Eesti 94 Riigikogu 5 B
Miks siis meie praegune Parteide Esinduskogu koos Valitsusega pole suutnud meie riigi elu edendada nii edukalt kui Riigikogu aastatel 1918-1940.a.? Põhjused? Arvan nii.
I Eesti ajal valiti Riigikokku inimesi eetilis-moraalsete-tööalaste-tubliduse järgi, saadikud töötasid missioonitundest, patriotismist. Meie PE liikmed(eneine Riigikogu) valivad Parteid, kusjuures eetilis-moraalsete näitajate kriteeriumiks on ustavus oma Partei juhtkonnale. Rahva-Riigi huvide arvestamine pole tähtis. Missioonitunne ja patriotism on ajast-arust igand – mis pole Parteide arvates mingi näitaja.
Halb töö, tagasiastumine oma vigade pärast pole Partei silmis taunitav – peaasi on –Partei Esinduskogu liikmete ustavus Partei juhtkonnale.
Sellepärast satuvad PE-sse valdavas osas Parteide karjääri-inimesed, kes lähevad sinna kerge elu ja suure raha-hüvitiste teenimise pärast. Nad töötavad põhimõttel – mõisa köis las lohiseb. Nad teavad, et mingisugust vastutust pole ja Rahvas neid tagasi kutsuda ei saa. Nii koosneb Parteide Esinduskogu valdavas enamuses keskpärastest inimestest, kes ei taipa riigi juhtimisest ja majandamisest mitte midagi. Sellepärast on meil VIGASED SEADUSED, PUUDUSTEGA JUHTIMINE. Edukas elu on Parteide Esinduskoja liikmetel ja parteilastel. Rahva ja Riigi elu edeneb väga vaevaliselt – kui edeneb. Meie edu kinnitab ainult meie Riigi väljaspoole suunatud VÕLTSSTATISTIKA. Pole lootustki sellise juhtimisega märkimisväärset edu Riigi ja Rahva elus saavutada.
Isegi need, kes on ülikoolis väljaõppinud spetsialistid – unustavad Parteid Esinduskokku (RK) sattudes - õpitu ära ja hakkavad tegutsema parteilise südametunnistuse järgi.
Riigikogu Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas sai pangaautomaadist raha välja võttes SUURE ÜLLATUSE osaliseks kui sai teada suurest pankade teenustasust. Ometi kehtib see juba pikki aastaid – aga riigi RAHANDUSJUHT – kes peaks kursis olema KÕIGIS rahandusküsimustes – temale on see üllatuseks.
Riigikogus varasem Põhiseaduskomisjoni Esimees Väino Linde, praegune esimees Rait Maruste, Õiguskomisjoni esimees Valdo Randpere – kõik on nad hariduselt juristid. Parteide Esinduskokku sattudes unustasid nad juriidilised teadmised ja säilisid need PARTEILISE SÜDAMETUNNISTUSE raamides. Kas nad ei saa aru, et Valimisseadus on vastuolus Põhiseadusega? Ma arvan, et teavad – kuid nii on Parteile kasulikum ja parteilise südametunnistuse tõttu ei võta nad midagi ette – et see seadus Põhiseadusega kooskõlla viia.
Kas meie riigijuhid ei saa aru meie riigi nutusest olukorrast, et meie võimurid on saamatud Riigi juhtimisel, juhivad Riiki VÄGA halvasti –mille tõttu Eestist lahkuvad inimesed riigist, iive on sügavalt negatiivne, ENAMUS inimesi vireleb sügavas vaesuses, 60 000 last saavad vaid korra päevas sooja süüa (koolis), olematu on hoolitsus raske puudega, vanurite ja haigete eest??
Meie Riigijuhid sellest ei tea (kuna elavad jumaluste paradiisis Toompeal ega tunne EGA TAHA TEADA Rahva elu).
Aru võib saada Ene Ergmast – kuna tal pole lapsi ja ta huvitub ISIKLIKUST heaolust ja PARTEILASTE ELUST. Aru võib saada ka Presidendist, sest teda huvitab ainult abikaasa Ärmatalu hea käekäik riigi arvel ja iseenda oma abikaasa rikastumine – mitte Rahva heaolu (nagu näitas Wikileaksi avaldatud Toomas-Hendriku vestlus USA suursaadikuga).
Andrus Ansipi puhul… raha tal on, laste eest makstakse, Rahva-Riigi saatus teda ei huvita – jääb ainult PARTEILINE HUVITATUS (nagu kompartei ajalgi) – ja soov näidata, ET SUUDAB RIIKI edasi viia (kasvõi taandarengus?). Mis võiks olla veel tema ambitsiooniks???
Või on nad oma kõrgetel kohtadel patriotismist ja missioonitundest? Kui see nii oleks, siis nad TEAKSID – KUIDAS ELAB ENAMUS RAHVAST –aga see neid ei HUVITA.
Meie valitsejad on UFO-naudid. http://leopall.blogspot.com/2012/01/meid-valitsevad-ufonaudid.html
http://leopall.blogspot.com/2012/01/pohiseadus-lugemiseks-voi-taitmiseks-1.html
http://leopall.blogspot.com/2011/01/parteid-pole-kupsed.html
http://leopall.blogspot.com/2011/07/eesti-haabuv-rahvusriik.html
Miks siis meie praegune Parteide Esinduskogu koos Valitsusega pole suutnud meie riigi elu edendada nii edukalt kui Riigikogu aastatel 1918-1940.a.? Põhjused? Arvan nii.
I Eesti ajal valiti Riigikokku inimesi eetilis-moraalsete-tööalaste-tubliduse järgi, saadikud töötasid missioonitundest, patriotismist. Meie PE liikmed(eneine Riigikogu) valivad Parteid, kusjuures eetilis-moraalsete näitajate kriteeriumiks on ustavus oma Partei juhtkonnale. Rahva-Riigi huvide arvestamine pole tähtis. Missioonitunne ja patriotism on ajast-arust igand – mis pole Parteide arvates mingi näitaja.
Halb töö, tagasiastumine oma vigade pärast pole Partei silmis taunitav – peaasi on –Partei Esinduskogu liikmete ustavus Partei juhtkonnale.
Sellepärast satuvad PE-sse valdavas osas Parteide karjääri-inimesed, kes lähevad sinna kerge elu ja suure raha-hüvitiste teenimise pärast. Nad töötavad põhimõttel – mõisa köis las lohiseb. Nad teavad, et mingisugust vastutust pole ja Rahvas neid tagasi kutsuda ei saa. Nii koosneb Parteide Esinduskogu valdavas enamuses keskpärastest inimestest, kes ei taipa riigi juhtimisest ja majandamisest mitte midagi. Sellepärast on meil VIGASED SEADUSED, PUUDUSTEGA JUHTIMINE. Edukas elu on Parteide Esinduskoja liikmetel ja parteilastel. Rahva ja Riigi elu edeneb väga vaevaliselt – kui edeneb. Meie edu kinnitab ainult meie Riigi väljaspoole suunatud VÕLTSSTATISTIKA. Pole lootustki sellise juhtimisega märkimisväärset edu Riigi ja Rahva elus saavutada.
Isegi need, kes on ülikoolis väljaõppinud spetsialistid – unustavad Parteid Esinduskokku (RK) sattudes - õpitu ära ja hakkavad tegutsema parteilise südametunnistuse järgi.
Riigikogu Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas sai pangaautomaadist raha välja võttes SUURE ÜLLATUSE osaliseks kui sai teada suurest pankade teenustasust. Ometi kehtib see juba pikki aastaid – aga riigi RAHANDUSJUHT – kes peaks kursis olema KÕIGIS rahandusküsimustes – temale on see üllatuseks.
Riigikogus varasem Põhiseaduskomisjoni Esimees Väino Linde, praegune esimees Rait Maruste, Õiguskomisjoni esimees Valdo Randpere – kõik on nad hariduselt juristid. Parteide Esinduskokku sattudes unustasid nad juriidilised teadmised ja säilisid need PARTEILISE SÜDAMETUNNISTUSE raamides. Kas nad ei saa aru, et Valimisseadus on vastuolus Põhiseadusega? Ma arvan, et teavad – kuid nii on Parteile kasulikum ja parteilise südametunnistuse tõttu ei võta nad midagi ette – et see seadus Põhiseadusega kooskõlla viia.
Kas meie riigijuhid ei saa aru meie riigi nutusest olukorrast, et meie võimurid on saamatud Riigi juhtimisel, juhivad Riiki VÄGA halvasti –mille tõttu Eestist lahkuvad inimesed riigist, iive on sügavalt negatiivne, ENAMUS inimesi vireleb sügavas vaesuses, 60 000 last saavad vaid korra päevas sooja süüa (koolis), olematu on hoolitsus raske puudega, vanurite ja haigete eest??
Meie Riigijuhid sellest ei tea (kuna elavad jumaluste paradiisis Toompeal ega tunne EGA TAHA TEADA Rahva elu).
Aru võib saada Ene Ergmast – kuna tal pole lapsi ja ta huvitub ISIKLIKUST heaolust ja PARTEILASTE ELUST. Aru võib saada ka Presidendist, sest teda huvitab ainult abikaasa Ärmatalu hea käekäik riigi arvel ja iseenda oma abikaasa rikastumine – mitte Rahva heaolu (nagu näitas Wikileaksi avaldatud Toomas-Hendriku vestlus USA suursaadikuga).
Andrus Ansipi puhul… raha tal on, laste eest makstakse, Rahva-Riigi saatus teda ei huvita – jääb ainult PARTEILINE HUVITATUS (nagu kompartei ajalgi) – ja soov näidata, ET SUUDAB RIIKI edasi viia (kasvõi taandarengus?). Mis võiks olla veel tema ambitsiooniks???
Või on nad oma kõrgetel kohtadel patriotismist ja missioonitundest? Kui see nii oleks, siis nad TEAKSID – KUIDAS ELAB ENAMUS RAHVAST –aga see neid ei HUVITA.
Meie valitsejad on UFO-naudid. http://leopall.blogspot.com/2012/01/meid-valitsevad-ufonaudid.html
http://leopall.blogspot.com/2012/01/pohiseadus-lugemiseks-voi-taitmiseks-1.html
http://leopall.blogspot.com/2011/01/parteid-pole-kupsed.html
http://leopall.blogspot.com/2011/07/eesti-haabuv-rahvusriik.html
kolmapäev, 14. märts 2012
Eesti 94 areng... 4 Riigikogu 5 A
Eesti 94 areng 5 Riigikogu A
Meie Valitsuse moodustab Riigikogu ja tavaliselt tehakse seda Riigikogu baasil – seega eristada Valitsuse liikmete tegevust-omadusi riigikogulaste endi omaduste poolest pole mõtet, ehki funktsioonide täitmise osas on mõningaid erinevusi. Riigikogu on seadusandlik kogu – Valitsus aga täidesaatev organ.
Peab tõdema, et Riigikogu koostatakse parteide nimekirjade alusel parteikandidaatidest – kelle poolt Parteid lubavad valijaid hääletada. Valijate poolt antud hääled on määravad ainult isikumandaadi saanud kandidaatide puhul – siiani 10-15% igas Riigikogus. Ülejäänud 85-90% riigikogulastest saavad Riigikokku Partei nimekirjade järjekorranumbri alusel – seega vähemalt 85% riigikogulastest on sõltuvad oma Partei juhtkonnast (nimekirja järjekorra kehtestajad). Kui oleks isikuvalimised või kombinatsioon partei/isikuvalimised – siis oleks Riigikogu koosseis hoopis teine. Praeguse seisuga koosneb Parteide Esinduskogu õle 70% ballastist, kelle ülesandeks on massilisuse saavutamine – mitte kvaliteet. See kajastub ka Esinduskogu (RK) töö näitajates.
Rahvaga ei seo riigikogulasi mitte miski – peale selle, et Rahvas maksab neile palka ja hüvitisi ja Rahvas on KOHUSTATUD täitma Parteide esinduse poolt kehtestatud seadusi. Isegi Põhiseadus ei kohusta riigikogulasi arvestama valijate arvamusega.
SEEGA - RIIGIKOGU ON PARTEIDE ESINDUSKOGU, MIS TEGUTSEB OMA PARTEIDE HUVIDES ega SÕLTU OMA VALIJATEST.
Edaspidi oma tekstis kasutan Riigikogu asemel - PE (e. Parteide esinduskogu)
Vastavalt sellele Partei Esinduskogu liikmed ka tegutsevad. Nad hoolitsevad Parteide ja parteilaste huvide eest, Riigi ja Rahva huvide eest aga mitte, sest selleks Põhiseadus neid EI KOHUSTA. Nad käituvad priiskavalt, ebamajanduslikult ning kulutavad nii palju kui võimalik. Miks? Nad ei kuluta ju oma, vaid Rahva raha ja seda võivad nad ise võtta nii palju kui tahavad näited – hüvitised, DASA…lähitulevikus ka nn. riigikogulaste ABID)
Parteide esinduskogu liikmed ei vastuta oma tegude eest mitte kellegi ees – välja arvatud oma Partei juhtkond – VAATAMATA SELLELE- mitu miljardit nad Riigile-Rahvale kahju tekitavad. Näiteks TK” Ookean” laevastiku mahaärimine, Eesti Raudtee müük-tagasiostmine, suhkrutrahv…(siin blogis - Poliitilisest vastutusest, Poliitikud – masumeistrid, Kerjuse mentaliteet...)
Huvitaval kombel muutuvad valdav enamus Parteide Esindusorganisse (RK) suunatud-sattunud (mitte Rahva poolt valitud) JUMALUSTEKS – kes teavad kõike, on targad igal elualal, neile ei kehti palju seadusi, on lubatud kordades rohkem kui tavainimestele (kasvõi – tööd tegemata – ainult nime, või nimekirjas olemise eest raha saada). Ka igapäevaseid kulutusi ei sobi neil ise kanda (autoliising, autokütusekulud, telefon…). Palka saadakse ka tööluuside eest, teise töökoha kulutused kanda Riigikogu tööarvele, turismireisid Riigi arvel…). Väga paljudel juhtudest kasutatakse seadusest möödahiilimiseks JOKK süsteeme.
Kummaline on see, et paljud inimesed - kellest oled varem lugu pidanud kui targast, töökast, sõbralikust ja meeldivast inimest – kes - sattunud Parteide Esindusorganisse on tegelikult muutuvad (või olid ka varem?) enesekesksd, ahned, teistega mittearvestavad, kõigist teistest ennast kõrgelt üle olevad isikud – kellele kõik on lubatud, samas RAHVAST RUMALAKS LUMPENIKS PIDAVAD (Rein Lumpenite kuningas - Langi lemmikväide). Lumpen-Lang on seda korduvalt avalikult kinnitanud ja pean seda TEMA puhul sellist ülbitsemist kui ebanormaalse inimese puhul normaalseks.
Aga Enn Eesma ja Raivo Järvi puhul pidasin neid TV esinemiste puhul kenadeks – erudeeritus inimesteks… Kahjuks eksisin. Kui nad hakkasid meie GEENIUSTENA NÕUDMA kullast WC-paberit Rahva arvelt –langesid nad minu silmis Lumpen-Langi tasemele.
Tundsin alati Rõõmu Erkki Noole sportlikest saavutustest – hiljem ilmus aga poliitik NOOL… siis selgus kahjuks, et Nool oli trennis – kui jumal maapeal mõistust jagas.
Igasugused koorijuhid, sportlased, lauljad, astrofüüsikud, tsirkuseartistid, ELUKUTSELT riigikogulased (nagu näitab kandideerijatest ligi 50% ankeetidest) –kuigi ei tea – KUS SELLIST AMETIT õpitakse (poliit-tagatoa parkettide-diivanitel???). Need on meie elu üle otsustajad ja elu edasiviijad???
Kas sellepärast polegi mitte I Eesti 1918-1940.a. saavutused (II Eesti kahjuks) tõesti SAAVUTUSED – mitte Ansipi vale retoorika II EESTI EDUST???
ÜKSNES K U L L A V A R U V A H E on 11 tonni, kuna nüüdpeaks olema meil juba 22-tonnine kullavaru - aga on ainult 200 kilo kulda!!!
http://leopall.blogspot.com/2012/03/eesti-94-areng-4-riigikogu-5.html
http://leopall.blogspot.com/2012/03/eesti-94-areng-3-riigikogu.html
http://leopall.blogstispot.com/2012/03/eesti-94-mnjah-1.html
Meie Valitsuse moodustab Riigikogu ja tavaliselt tehakse seda Riigikogu baasil – seega eristada Valitsuse liikmete tegevust-omadusi riigikogulaste endi omaduste poolest pole mõtet, ehki funktsioonide täitmise osas on mõningaid erinevusi. Riigikogu on seadusandlik kogu – Valitsus aga täidesaatev organ.
Peab tõdema, et Riigikogu koostatakse parteide nimekirjade alusel parteikandidaatidest – kelle poolt Parteid lubavad valijaid hääletada. Valijate poolt antud hääled on määravad ainult isikumandaadi saanud kandidaatide puhul – siiani 10-15% igas Riigikogus. Ülejäänud 85-90% riigikogulastest saavad Riigikokku Partei nimekirjade järjekorranumbri alusel – seega vähemalt 85% riigikogulastest on sõltuvad oma Partei juhtkonnast (nimekirja järjekorra kehtestajad). Kui oleks isikuvalimised või kombinatsioon partei/isikuvalimised – siis oleks Riigikogu koosseis hoopis teine. Praeguse seisuga koosneb Parteide Esinduskogu õle 70% ballastist, kelle ülesandeks on massilisuse saavutamine – mitte kvaliteet. See kajastub ka Esinduskogu (RK) töö näitajates.
Rahvaga ei seo riigikogulasi mitte miski – peale selle, et Rahvas maksab neile palka ja hüvitisi ja Rahvas on KOHUSTATUD täitma Parteide esinduse poolt kehtestatud seadusi. Isegi Põhiseadus ei kohusta riigikogulasi arvestama valijate arvamusega.
SEEGA - RIIGIKOGU ON PARTEIDE ESINDUSKOGU, MIS TEGUTSEB OMA PARTEIDE HUVIDES ega SÕLTU OMA VALIJATEST.
Edaspidi oma tekstis kasutan Riigikogu asemel - PE (e. Parteide esinduskogu)
Vastavalt sellele Partei Esinduskogu liikmed ka tegutsevad. Nad hoolitsevad Parteide ja parteilaste huvide eest, Riigi ja Rahva huvide eest aga mitte, sest selleks Põhiseadus neid EI KOHUSTA. Nad käituvad priiskavalt, ebamajanduslikult ning kulutavad nii palju kui võimalik. Miks? Nad ei kuluta ju oma, vaid Rahva raha ja seda võivad nad ise võtta nii palju kui tahavad näited – hüvitised, DASA…lähitulevikus ka nn. riigikogulaste ABID)
Parteide esinduskogu liikmed ei vastuta oma tegude eest mitte kellegi ees – välja arvatud oma Partei juhtkond – VAATAMATA SELLELE- mitu miljardit nad Riigile-Rahvale kahju tekitavad. Näiteks TK” Ookean” laevastiku mahaärimine, Eesti Raudtee müük-tagasiostmine, suhkrutrahv…(siin blogis - Poliitilisest vastutusest, Poliitikud – masumeistrid, Kerjuse mentaliteet...)
Huvitaval kombel muutuvad valdav enamus Parteide Esindusorganisse (RK) suunatud-sattunud (mitte Rahva poolt valitud) JUMALUSTEKS – kes teavad kõike, on targad igal elualal, neile ei kehti palju seadusi, on lubatud kordades rohkem kui tavainimestele (kasvõi – tööd tegemata – ainult nime, või nimekirjas olemise eest raha saada). Ka igapäevaseid kulutusi ei sobi neil ise kanda (autoliising, autokütusekulud, telefon…). Palka saadakse ka tööluuside eest, teise töökoha kulutused kanda Riigikogu tööarvele, turismireisid Riigi arvel…). Väga paljudel juhtudest kasutatakse seadusest möödahiilimiseks JOKK süsteeme.
Kummaline on see, et paljud inimesed - kellest oled varem lugu pidanud kui targast, töökast, sõbralikust ja meeldivast inimest – kes - sattunud Parteide Esindusorganisse on tegelikult muutuvad (või olid ka varem?) enesekesksd, ahned, teistega mittearvestavad, kõigist teistest ennast kõrgelt üle olevad isikud – kellele kõik on lubatud, samas RAHVAST RUMALAKS LUMPENIKS PIDAVAD (Rein Lumpenite kuningas - Langi lemmikväide). Lumpen-Lang on seda korduvalt avalikult kinnitanud ja pean seda TEMA puhul sellist ülbitsemist kui ebanormaalse inimese puhul normaalseks.
Aga Enn Eesma ja Raivo Järvi puhul pidasin neid TV esinemiste puhul kenadeks – erudeeritus inimesteks… Kahjuks eksisin. Kui nad hakkasid meie GEENIUSTENA NÕUDMA kullast WC-paberit Rahva arvelt –langesid nad minu silmis Lumpen-Langi tasemele.
Tundsin alati Rõõmu Erkki Noole sportlikest saavutustest – hiljem ilmus aga poliitik NOOL… siis selgus kahjuks, et Nool oli trennis – kui jumal maapeal mõistust jagas.
Igasugused koorijuhid, sportlased, lauljad, astrofüüsikud, tsirkuseartistid, ELUKUTSELT riigikogulased (nagu näitab kandideerijatest ligi 50% ankeetidest) –kuigi ei tea – KUS SELLIST AMETIT õpitakse (poliit-tagatoa parkettide-diivanitel???). Need on meie elu üle otsustajad ja elu edasiviijad???
Kas sellepärast polegi mitte I Eesti 1918-1940.a. saavutused (II Eesti kahjuks) tõesti SAAVUTUSED – mitte Ansipi vale retoorika II EESTI EDUST???
ÜKSNES K U L L A V A R U V A H E on 11 tonni, kuna nüüdpeaks olema meil juba 22-tonnine kullavaru - aga on ainult 200 kilo kulda!!!
http://leopall.blogspot.com/2012/03/eesti-94-areng-4-riigikogu-5.html
http://leopall.blogspot.com/2012/03/eesti-94-areng-3-riigikogu.html
http://leopall.blogstispot.com/2012/03/eesti-94-mnjah-1.html
pühapäev, 11. märts 2012
Eesti 94 areng... 4 Riigikogu
Mida andis 1938.a. PS asendamine 1992.a. PS-ga?
Kõigepealt muutus Riigi valitsemisaparaadi ülalpidamine Rahvale 50-150 KORDA kallimaks. Miks nii?
Kui I Eesti ajal olid Riigikogu istungjärgud 2 korda aastas kogukestvusega 1 kuni 2 kuud – mille eest maksti riigikogulastele tasu ja enamus ajast töötas Riigikogu patriotismist ja missioonitundest siis, II Eesti ajal muutus kogu Riigikogu kõrgete hüvitistega parteiliikmetest palgatöölisteks kellel pole Riigist-Rahvast sooja ega külma, kelleelamises-tegevuses puudub mõiste RIIGIMEHELIKKUSEST, EETIKAST-MORAALIST, AU-TUNDEST ja teenitakse ainult oma jumalusi – Kauka-jumalat ja oma parteibosse. Üle 50% parteide esindusest (Riigikogust) koosneb palgalistest töötajatest, kellel puudub (Riigi ja Rahva suhtes) peremehetunne, majanduslik mõtlemisvõime, kelle peamiseks eesmärgiks on isiklik heaolu ja omakasu.
Meie Põhiseadus on üpris demokraatlik, kuid seda ei täideta selliselt kui Põhiseaduses kirjas on. Parteide esindus täidab seda nii – nagu see neile vajalik ja kasulik on.
1. Rahva võim (suhteline demokraatia) asendus Parteide partokraatiaga – milles Parteid ei arvesta Rahva arvamuse ega tahtega.
2. Demokraatia põhitunnused – Rahva võim ja sõnavabadus – on meil formaalselt olemas… Kuid Rahva asemel valib võimuorganid PARTEI ja sõnavabaduse osas – Rahvas-Pööbel rääkigu mis tahes – olümpose pooljumalad Toompeal Rahva arvamusi ei näe, ei kuule ega arvesta.
3. Parteid on riiklikul ülalpidamisel.
4. Parteid võtavad endile Rahva raha nii nagu nad ise vajalikuks peavad, sest selle otsustavad nad ise ja keegi ei saa sellesse sekkuda.
5. Parteid kehtestasid Põhiseadusevastase Valimisseadusega 2-3 Partei võimu ning välistas üksikkandidaatide sattumise Riigikokku.
6. Parteid kehtestasid ja põlistasid riigis oma ainuvõimu Valimisseaduse kaudu, kus rahva arvamusel pole mingit tähtsust.
7. Parteid ei kanna mitte mingisugust vastutust oma ebaõigete tegude ja valede otsuste eest. Kõik Parteide vead maksab kinni RAHVAS.
8. Põhiseaduses deklareeritud: „-mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
- mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade…” – on tühi sõnakõlks – mis ei kohusta Parteisid mitte millekski. Riigikogu ja Valitsuse halva töö tõttu on Eestist lahkunud sadu tuhandeid eestlasi, kuid see ei huvita meie Parteide esindust – Riigikogu.
9. Põhiseadusega tagatud muretu vanadus, arstiabi, kaitse riigivõimu omavoli eest, õigus pöörduda kohtusse oma õiguste rikkumiste puhul, au ja hea nime kaitse, moraalse ja materiaalse kaitse jne… on ka Parteidele tühi lubadus – Vaatamata Põhiseaduses deklareeritule.
10.Põhiseaduse järgimise ja järelevalve organid on olemas (Riigikogu Põhiseaduse järelevalve komisjon ja Õiguskantsleri Kantselei), kuid Riigikogu PJ komisjon koosneb ainult parteilastest (nagu kogu Riigikogugi) – kes OMA partei vastu ei astu (juba Partei Põhikirja järgi). Õiguskantsleri paneb paika aga Parteide esindus Toompeal (Riigikogu) – seetõttu on ta PARTEIDE HÄÄLETORU. Kui Õiguskantsler midagi Parteide võimu vastu häält tõstab, siis tehakse temale selgeks, et – MUST värv on tegelikult VALGE. Kui ta julgeb midagi vastu öelda – asendatakse ta Parteidele sõnakuulekama Õiguskantsleriga.
Kõigepealt muutus Riigi valitsemisaparaadi ülalpidamine Rahvale 50-150 KORDA kallimaks. Miks nii?
Kui I Eesti ajal olid Riigikogu istungjärgud 2 korda aastas kogukestvusega 1 kuni 2 kuud – mille eest maksti riigikogulastele tasu ja enamus ajast töötas Riigikogu patriotismist ja missioonitundest siis, II Eesti ajal muutus kogu Riigikogu kõrgete hüvitistega parteiliikmetest palgatöölisteks kellel pole Riigist-Rahvast sooja ega külma, kelleelamises-tegevuses puudub mõiste RIIGIMEHELIKKUSEST, EETIKAST-MORAALIST, AU-TUNDEST ja teenitakse ainult oma jumalusi – Kauka-jumalat ja oma parteibosse. Üle 50% parteide esindusest (Riigikogust) koosneb palgalistest töötajatest, kellel puudub (Riigi ja Rahva suhtes) peremehetunne, majanduslik mõtlemisvõime, kelle peamiseks eesmärgiks on isiklik heaolu ja omakasu.
Meie Põhiseadus on üpris demokraatlik, kuid seda ei täideta selliselt kui Põhiseaduses kirjas on. Parteide esindus täidab seda nii – nagu see neile vajalik ja kasulik on.
1. Rahva võim (suhteline demokraatia) asendus Parteide partokraatiaga – milles Parteid ei arvesta Rahva arvamuse ega tahtega.
2. Demokraatia põhitunnused – Rahva võim ja sõnavabadus – on meil formaalselt olemas… Kuid Rahva asemel valib võimuorganid PARTEI ja sõnavabaduse osas – Rahvas-Pööbel rääkigu mis tahes – olümpose pooljumalad Toompeal Rahva arvamusi ei näe, ei kuule ega arvesta.
3. Parteid on riiklikul ülalpidamisel.
4. Parteid võtavad endile Rahva raha nii nagu nad ise vajalikuks peavad, sest selle otsustavad nad ise ja keegi ei saa sellesse sekkuda.
5. Parteid kehtestasid Põhiseadusevastase Valimisseadusega 2-3 Partei võimu ning välistas üksikkandidaatide sattumise Riigikokku.
6. Parteid kehtestasid ja põlistasid riigis oma ainuvõimu Valimisseaduse kaudu, kus rahva arvamusel pole mingit tähtsust.
7. Parteid ei kanna mitte mingisugust vastutust oma ebaõigete tegude ja valede otsuste eest. Kõik Parteide vead maksab kinni RAHVAS.
8. Põhiseaduses deklareeritud: „-mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
- mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade…” – on tühi sõnakõlks – mis ei kohusta Parteisid mitte millekski. Riigikogu ja Valitsuse halva töö tõttu on Eestist lahkunud sadu tuhandeid eestlasi, kuid see ei huvita meie Parteide esindust – Riigikogu.
9. Põhiseadusega tagatud muretu vanadus, arstiabi, kaitse riigivõimu omavoli eest, õigus pöörduda kohtusse oma õiguste rikkumiste puhul, au ja hea nime kaitse, moraalse ja materiaalse kaitse jne… on ka Parteidele tühi lubadus – Vaatamata Põhiseaduses deklareeritule.
10.Põhiseaduse järgimise ja järelevalve organid on olemas (Riigikogu Põhiseaduse järelevalve komisjon ja Õiguskantsleri Kantselei), kuid Riigikogu PJ komisjon koosneb ainult parteilastest (nagu kogu Riigikogugi) – kes OMA partei vastu ei astu (juba Partei Põhikirja järgi). Õiguskantsleri paneb paika aga Parteide esindus Toompeal (Riigikogu) – seetõttu on ta PARTEIDE HÄÄLETORU. Kui Õiguskantsler midagi Parteide võimu vastu häält tõstab, siis tehakse temale selgeks, et – MUST värv on tegelikult VALGE. Kui ta julgeb midagi vastu öelda – asendatakse ta Parteidele sõnakuulekama Õiguskantsleriga.
reede, 9. märts 2012
Eesti 94 areng... 3 Riigikogu
Ühe suurema muutusena I Eesti ja II Eesti võrdluses viidi meil Põhiseadusega läbi Riigivõimuorganite muudatused. Nende muudatustega muutus oluliselt meie Riigikogu, Riigikogu moodustamine ja Riigikogu kvalitatiivne koosseis. Kas Riigikogu muutus sellest uuest korrast paremaks, töökamaks?
Minu arvates oli I Eesti Riigikogu ühiskonnale palju produktiivsem, kasulikuma mõjuga Riigile ja Rahvale –võrreldes II Eesti Riigikogudega.
I Eesti Riigikogus töötasid riigikogulased põhiliselt missioonitundest, oli patriotismi, Riigikogusse ei pääsenud ebaeetilised ja moraalitud inimesed. Riigikogusse mindi Riiki ja Rahvast teenima. Nüüd kui on parteilised valimised – komplekteerivad Riigikogu Parteid ja Parteid komplekteerivad Riigikogu inimestest – kes on Parteide juhtkonnale kuulekad ja vajalikud, kes viivad ellu Partei juhtkonnale vajalikku kurssi. Parteisaadikud lähevad Riigikokku Kauka jumalat teenima (Parteile ja iseendile). Rein Lang arvas, et teenimisepärast läheb Riigikokkuumbes 30% saadikutest, mina arvan, et 75-80% saadikutest. Kui suur protsent on õigem – seda me ei tea. Fakt on see, et sinna ei minda Rahvast ja Riiki teenima.
I-s Eestis vastavalt 1938.a. Põhiseadusele (edaspidi 1938 PS) - Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust.
§ 61. Riigikogu teostab temale kuuluvat võimu Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogu koosolekul ja Riiginõukogu koosolekul.
§ 64. Riigikogu üldkoosolek koosneb Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmeist.
§ 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel
§ 71. Riigivolikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal jaanuari ja oktoobri teisel teisipäeval
§ 81. Riigivolikogu liikmed saavad tasu ainult Riigivolikogu istungjärkude aja eest. Peale selle saavad Riigivolikogu liikmed tasuta sõidu või sõiduraha.
§ 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses.
Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta.
Kogu eelnev jutt puudutab 1938.a.PS ja I Eesti Riigikogu.
Mida muutis siis 1992.a. Ehk II Eesti PÕHISEADUS?
1. Riigikogu muutus ühekojaliseks – likvideeriti Riiginõukogu, mis koosnes kirikupeadest, teaduslike õppeasutuste rektoritest, panga-ja sõjaväejuhtidest, endistest presidentidest, maa- ja linnaomavalitsuse juhtidest, erialaliitude juhtidest, presidendi poolt nimetatud isikutest…
Seega likvideeriti riigi EETIKAJA MORAALSE SEISUNDI EEST SEISEV INSTITUTSIOON. Riigikogulase vastutus – see on ainult Partei ees. Valija ees – POLE MITTE MINGISUGUST VASTUTUST.
Mis on RIIGIKOGULASEKS SAAMISE KÕIGE TÄHTSAM-SUUREM OSKUSE NÕUE?? Isegi autot juhtima ei pea oskama –auto eest rahalist HÜVITIST vastu võtma - saama peab oskama. Vast ehk SUURIM NÕUE ONGI – osata vastu võtta palka ja hüvitisi – osata olla RAS ettevõtete juhtkonna nimekirjades ja oskama ka sealt raha vastu võtta?
2. Alandati Riigikogu liikmete kandidaatide vanuse tsensust. I Eestis võis kandideerida Riigikokku alates 25.eluaastast.
3. Põhiseadus EI SÄTESTA PARTEILISI VALIMISI – SELLE SÄTESTAB VALIMISSEADUS (vastuolu Põhiseadusega?).
4. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega. Parteide koostatud Riigikogu Valimisseadus VÄLISTAB ÜKSIKKANDIDAATIDE RIIGIKOKKU VALIMISE.
5. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega ja anti Parteidele õigus otsustada – sõltumata VALIJA TAHTEST ja saata Riigikokku liikmed PARTEI-JUHTKONNA soovi järgi (parteinimekirja järjekohad on määravad. Ise ei pea mõtlema, tuleb alluda vastuvaidlematult Parteide juhtkonnale.
6. Riigikogu muudeti aastaringselt PALKA SAAVAKS (mitte 24x7x365 TÖÖTAVAKS) Riigikoguks. Enne oli aastas 2 istungjärku ja RAHA MAKSTI kohal oldud aja eest (2 korda aastas) ja sõidupiletite eest Riigikogu istungjärgule ja koju. Mingeid muid hüvitisi polnud.
I Eesti Riigikogus olulised - Lugupeetus, ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis, teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses – need pole vajalikud meie riigikogulasele.
7. Riigikogulaseks saamiseks pole tarvis osata mitte midagi – peaasi on vastuvaidlematu allumine Partei juhtkonnale, siis kui Partei seab Sind kandidaadiks ja paneb oma nimekirja etteotsa – see ongi riigikogulaseks valituks osutumise garantii.
… jätkame.
P.S. Võimurid versus Põhiseadus http://leopall.blogspot.com/2011/11/vuimurid-versus-pohiseadus-2.html
Saadik… http://leopall.blogspot.com/2011/10/rigikogulane-riigikogu-saadik.html
Ohtlikud üksikkandidaadid http://leopall.blogspot.com/2011/02/ohtlikud-uksikkandidaadid.html
…
Minu arvates oli I Eesti Riigikogu ühiskonnale palju produktiivsem, kasulikuma mõjuga Riigile ja Rahvale –võrreldes II Eesti Riigikogudega.
I Eesti Riigikogus töötasid riigikogulased põhiliselt missioonitundest, oli patriotismi, Riigikogusse ei pääsenud ebaeetilised ja moraalitud inimesed. Riigikogusse mindi Riiki ja Rahvast teenima. Nüüd kui on parteilised valimised – komplekteerivad Riigikogu Parteid ja Parteid komplekteerivad Riigikogu inimestest – kes on Parteide juhtkonnale kuulekad ja vajalikud, kes viivad ellu Partei juhtkonnale vajalikku kurssi. Parteisaadikud lähevad Riigikokku Kauka jumalat teenima (Parteile ja iseendile). Rein Lang arvas, et teenimisepärast läheb Riigikokkuumbes 30% saadikutest, mina arvan, et 75-80% saadikutest. Kui suur protsent on õigem – seda me ei tea. Fakt on see, et sinna ei minda Rahvast ja Riiki teenima.
I-s Eestis vastavalt 1938.a. Põhiseadusele (edaspidi 1938 PS) - Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust.
§ 61. Riigikogu teostab temale kuuluvat võimu Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogu koosolekul ja Riiginõukogu koosolekul.
§ 64. Riigikogu üldkoosolek koosneb Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmeist.
§ 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel
§ 71. Riigivolikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal jaanuari ja oktoobri teisel teisipäeval
§ 81. Riigivolikogu liikmed saavad tasu ainult Riigivolikogu istungjärkude aja eest. Peale selle saavad Riigivolikogu liikmed tasuta sõidu või sõiduraha.
§ 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses.
Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta.
Kogu eelnev jutt puudutab 1938.a.PS ja I Eesti Riigikogu.
Mida muutis siis 1992.a. Ehk II Eesti PÕHISEADUS?
1. Riigikogu muutus ühekojaliseks – likvideeriti Riiginõukogu, mis koosnes kirikupeadest, teaduslike õppeasutuste rektoritest, panga-ja sõjaväejuhtidest, endistest presidentidest, maa- ja linnaomavalitsuse juhtidest, erialaliitude juhtidest, presidendi poolt nimetatud isikutest…
Seega likvideeriti riigi EETIKAJA MORAALSE SEISUNDI EEST SEISEV INSTITUTSIOON. Riigikogulase vastutus – see on ainult Partei ees. Valija ees – POLE MITTE MINGISUGUST VASTUTUST.
Mis on RIIGIKOGULASEKS SAAMISE KÕIGE TÄHTSAM-SUUREM OSKUSE NÕUE?? Isegi autot juhtima ei pea oskama –auto eest rahalist HÜVITIST vastu võtma - saama peab oskama. Vast ehk SUURIM NÕUE ONGI – osata vastu võtta palka ja hüvitisi – osata olla RAS ettevõtete juhtkonna nimekirjades ja oskama ka sealt raha vastu võtta?
2. Alandati Riigikogu liikmete kandidaatide vanuse tsensust. I Eestis võis kandideerida Riigikokku alates 25.eluaastast.
3. Põhiseadus EI SÄTESTA PARTEILISI VALIMISI – SELLE SÄTESTAB VALIMISSEADUS (vastuolu Põhiseadusega?).
4. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega. Parteide koostatud Riigikogu Valimisseadus VÄLISTAB ÜKSIKKANDIDAATIDE RIIGIKOKKU VALIMISE.
5. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega ja anti Parteidele õigus otsustada – sõltumata VALIJA TAHTEST ja saata Riigikokku liikmed PARTEI-JUHTKONNA soovi järgi (parteinimekirja järjekohad on määravad. Ise ei pea mõtlema, tuleb alluda vastuvaidlematult Parteide juhtkonnale.
6. Riigikogu muudeti aastaringselt PALKA SAAVAKS (mitte 24x7x365 TÖÖTAVAKS) Riigikoguks. Enne oli aastas 2 istungjärku ja RAHA MAKSTI kohal oldud aja eest (2 korda aastas) ja sõidupiletite eest Riigikogu istungjärgule ja koju. Mingeid muid hüvitisi polnud.
I Eesti Riigikogus olulised - Lugupeetus, ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis, teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses – need pole vajalikud meie riigikogulasele.
7. Riigikogulaseks saamiseks pole tarvis osata mitte midagi – peaasi on vastuvaidlematu allumine Partei juhtkonnale, siis kui Partei seab Sind kandidaadiks ja paneb oma nimekirja etteotsa – see ongi riigikogulaseks valituks osutumise garantii.
… jätkame.
P.S. Võimurid versus Põhiseadus http://leopall.blogspot.com/2011/11/vuimurid-versus-pohiseadus-2.html
Saadik… http://leopall.blogspot.com/2011/10/rigikogulane-riigikogu-saadik.html
Ohtlikud üksikkandidaadid http://leopall.blogspot.com/2011/02/ohtlikud-uksikkandidaadid.html
…
kolmapäev, 7. märts 2012
Õpetajate streigist
Õpetajate streigist
Olen õpetajate streigiga VÄGA NÕUS.
Miks?
See on väga tore, et teiste elualade esindajad toetavad õpetajate streiki. Õpetajad väärivad NORMAALSET palka. Mitte nii nagu austust mittevääriv Riigikogu. Riigikogu on RUMAL PARTEIDE kooslus, mis ei ole Rahva poolt valitud EGA ESINDA EESTI RAHVAST – vaid esindavad oma PARTEIDE ja oma isiklikke HUVISISD – Rahvale mõtlemata.
Riigikogu väidab HÜVITISTE SAAMISEKS, et nad kohtuvad valijatega! See on VÄGA VALE VÄIDE! Riigikogulased ei tea Eest RAHVA ELUST MITTE MIDAGI – või EI TAHA seda TEADA OMA RAHAKOTI HUVIDES.
Ka õpetajate aadressil tuleb öelda kibe pipratera.
Ka Riigikogu liikmed on olnud kunagi õpilased ja neil on olnud õpetajad.
Need riigikogulased – kunagised õpilased – pole õppinud austama ei oma õpetajaid ega oma Rahvast. Riigikogulased EI PEA VAJALIKUKS KAITUDA EETIKA – JA MORAALIREEGLITE JÄRGI! Nende Eetika ja Moraal on alla igasugust arvestust – nende AINUKE MORAAL ON GRUPILINE AHNUS JA KAUKA JUMALA KUMMARDAMINE.
Meie Riigikogu on RUMAL JA AHNE meie Riigi valitsemiseks.
Olen õpetajate streigiga VÄGA NÕUS.
Miks?
See on väga tore, et teiste elualade esindajad toetavad õpetajate streiki. Õpetajad väärivad NORMAALSET palka. Mitte nii nagu austust mittevääriv Riigikogu. Riigikogu on RUMAL PARTEIDE kooslus, mis ei ole Rahva poolt valitud EGA ESINDA EESTI RAHVAST – vaid esindavad oma PARTEIDE ja oma isiklikke HUVISISD – Rahvale mõtlemata.
Riigikogu väidab HÜVITISTE SAAMISEKS, et nad kohtuvad valijatega! See on VÄGA VALE VÄIDE! Riigikogulased ei tea Eest RAHVA ELUST MITTE MIDAGI – või EI TAHA seda TEADA OMA RAHAKOTI HUVIDES.
Ka õpetajate aadressil tuleb öelda kibe pipratera.
Ka Riigikogu liikmed on olnud kunagi õpilased ja neil on olnud õpetajad.
Need riigikogulased – kunagised õpilased – pole õppinud austama ei oma õpetajaid ega oma Rahvast. Riigikogulased EI PEA VAJALIKUKS KAITUDA EETIKA – JA MORAALIREEGLITE JÄRGI! Nende Eetika ja Moraal on alla igasugust arvestust – nende AINUKE MORAAL ON GRUPILINE AHNUS JA KAUKA JUMALA KUMMARDAMINE.
Meie Riigikogu on RUMAL JA AHNE meie Riigi valitsemiseks.
teisipäev, 6. märts 2012
Eesti 94 arengu võrdlus 2
I Eesti ja II Eesti majanduse arengu võrdlus jäägu majandusteadlaste teha, kuna minul pole lihtne leida I Eesti majandusandmeid. Mõningal määral püüan võrrelda minul teadaolevate üldteadmiste baasil.
I Eesti tööstusest on mul väga algelised teadmised. Tean natuke Krulli tehastest, Tselluloosi- ja Paberivabrikust, Lutheri Vineerivabrikust, ehitati raadiovastuvõtjaid, …
Eestis oli sel ajal üpris tegus Põllumajandus. Võid ja peekonit turustati Inglismaale, eksporditi ka teravilja… Edukalt töötasid maa-meiereid ja põllumajandus-ühistud. Põllumajandusega tegeles suur osa rahvast ja Eestis oli toodangu ekspordis arvestatav protsent ekspordist.
ENSV ajal arendati Eestis tööstust ja meil oli mitmeid edukalt töötavaid tootmis-üksusi („Pioneer”, „Salva”, Tehas „Dvigatel”, Elavhõbealaldite Tehas, „Marat”, Võru Gaasianalüsaatorite Tehas, Narva „Kreenholm”, arvestatav kaubalaevastik ja kalapüügi laevastik jne…).
II Eesti alustas rumalasti läbiviidud omandireformiga. Erastati väga odavalt riigile kuulunud, tükeldati ja tagastati peaaegu kõik tootmisüksused (tehased, vabrikud, kombinaadid) seahulgas ka rikkad ja hästi töötavad põllumajandus-ettevõtted (kolhoosid-sovhoosid), ärastati-erastati kogu laevastik. Kui varem Eesti toitis-varustas põllumajandussaadustega Venemaad, siis nüüd ei jätku põllumajandussaadusi Eesti oma rahva varustamiseks.
Enamus varem haritavast põllumaast on söötis ning võsastub, maaelu Eestis suretatakse tasapisi välja.
Seni kuni veel natukegi riigi vara on mahamüümiseks järgi jäänud, eksisteerivad meie valitsejad hästi. Rahvas pole kohustatud elama. Mida varem vanad, vaesed ja haiged surevad, seda kasulikum riigile ja neile endile.
Kuidas meie riik poliitilisel juhtimisel siis lähiajal viie edukama Euroopa riigi hulka jõudsime- jõuame? Mäletan, kui edukalt-kasulikult müüdi Tatari tänava sõjaväehospidal ära. Ärimees ostis selle hoone linnalt 300 000 eest hommikul, kuid samal õhtupoolikul müüs hoone edasi 8 miljoni eest. Poliitikute edukas tehing? Isamaaliitlasest Teede-sideminister T.Jürgens ehitas miljonite kroonide eest Lõuna-Eesti märtsilumme kruusast teed, mille kevadveed olematuks uhtusid. Samas vallandas ta perekond Sarap-Martini (põhjus- poliitiliselt temale sobimatud) Tööd tegid nad hästi – (üks Tallinna Sadama nõukogu juhatuse esimees, teine ministeeriumi kantslerina), kuid ei olnud IRL parteist. Maksta tuli riigil ainult 2 miljonit krooni.
Meie parteid soodustasid välismaiste investorite tulekut sedavõrd, et välismaised töötud ja pensionärid said osta oma pensioni eest tehaseid ja ettevõtteid, milles eestlased neile kasumeid tõid-toovad. Välismaalaste poolt viiakse miljardeid kroone dividende välismaale maksuvabalt. Kas Eestis loodud kasumi maksuvabalt väljaviimine on meie majandusmeeste Nokia ja toob Eestile tulu? See on meie tarkade poliitikute otsus.
Mart Laari valitsus üritas Eesti Energiat maha müüa, kuid ostjale kuulutati pankrot ning meie rahvas astus sellele vahele. Majandusteadlasel Laaril õnnestus aga edukalt Eesti Raudtee maha müüa, kulutades välismaisele nõustajale 60 miljonit USD – sisuliselt kahjuliku nõustamise eest (peaaegu samapalju saadi müügist). Majandusminister Edgar Savisaar ostis raudtee paari aasta pärast tagasiainult 1,5 miljardit kallimalt. Poliitikutele või rahvale „edukas“) tehing.
Poliitikud moodustasid oma ringkonna inimestest RAS Kinnisvara, kellele anti üle TASUTA sadade miljonite väärtuses riigi hooneid Nüüd hakkasid riigiasutused sellele erafirmale samadest hoonetest ruume üürima kõrge üürihinnaga. 4-5 poliitikut saavad ainult kümneid tuhandeid kroone kuus juhatuses osalemise eest, aga riigile – tohutu kulu lisaks, mis Kinnisvarale tasuta kingiti kätte.
Tartu ja Tallinna Politsei üürisid ärimeestelt hooned 30-ks aastaks kõrge üürisumma eest. 4-5 aasta üüri eest oleks ehitatud mõlemale Politseile uued majad ja 25 aastat poleks vaja olnud kõrget üüri maksta.
Weroli tehaseid turgutati riigi rahadega enne müüki sadade miljonite kroonide eest, siis müüdi maha väiksema raha eest kui tehast turgutati. Uuele omanikule toob tehas suurt kasumit... Ka edukas tehing, kuid kellele edukas?
Telekom müüdi maha 4 miljardi krooni eest – muidu tooks Telekom selle raha riigile sisse paari aastaga. Paari aasta pärast pole riigil telekomi tulu vaja?
Meie praegune majandusminister (siis küll peaministrina) teenis Euroliidult välja suhkrutrahvi „ainult“ 700 000 krooni, mille maksab ikkagi rahvas – mitte süüdlased.
Meie Riiki, sealhulgas ka meie majandust juhivad poliitikud – majanduses võhikud. Meie poliitikud on enamuses isehakanud amatöör-poliitikud, kellel suures osas puuduvad tõelise poliitiku vaated ja maneerid.
Ametliku II Eesti statistika andmetel meie majanduse andmed, mis peegeldab ka muutusi meie majanduses..
Umbes 71% Eesti toodangust (lisandväärtusest) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad 25% ja hankivad harud (sj põllumajandus ja mäetööstus) ligikaudu 4% toodangust. 1990ndate alguses toimusid majanduse üldises struktuuris väga suured muutused, kuna paljusi teenindusvaldkondi polnud olemaski ning suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid sõjatööstusele ja Venemaale vajalikke kaupu, mida nüüd vaja polnud. Viimase kümnendi jooksul on aga üldisem jaotus teeninduse-tööstuse-põllumajanduse vahel olnud küllaltki püsiv, muutused on toimunud juba nende valdkondade sees.
Olulisemad sektorid Eesti majanduses on töötlev tööstus (14,5% toodangust), transport, laomajandus ja side (10%), kaubandus (13,5%) ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (21%). Põllumajandus koos metsandusega annab 2,2% kogutoodangust, ehitus ligi 7% ning riigivalitsemine, haridus ja tervishoid enam kui 17%. Viimase osakaal on kriisiaastail tõusnud, kuna vaatamata kriisile tuli säilitada nende sektorite töö.
Meid juhivad parteid, kes on veendunud, et maailmas ei elata mitte majandusseaduste järgi, vaid riigi elu juhivad parteid oma poliitiliste otsuste järgi, kusjuures meie poliitilistele parteidele on häbiväärne kuulata teadlaste-akadeemikute, spetsialistide või rahva nõuandeid-soovitusi.
Meie majandus on minu arusaamise järgi astunud suure sammu tagasi. Tehniline ja kvaliteedi areng on olemas, kuid majandusareng kvantiteedi osas on taandarengus.
Ei tea küll võrrelda statistilisi andmeid, kuid meie majandus nii tootmise kui ekspordi suhtes on madalam kui I Eesti ajal.
Kui võrrelda aga ENSV 1989.a. majandusnäitajatega – siis on II Eestil nende näitajate jõudmiseni pikk maa käia.
Kas Eestimaa on vaesemaks jäänud? Kas Eesti rahvas on halvemaks läinud? Mingi põhjus peab ju olema.
Arvan nimelt seda, et meie Riiki juhtiv Riigikogu ja Valitsus EI OSKA meie Riiki juhtida. Riiki ei juhita poliitiliste otsustega. Peab olema ikka mõistust ja oskusi.
See näitab seda, et meie Parteid ei suuda ja EI TAHA riigivalitsemise juurde lasta inimesi – kes suudaksid Riigi majandust edasi viia.
P. S. Lähedastel teemadel samas blogis
Töökas rahvas peagi ajalugu. - http://leopall.blogspot.com/2010/09/tookas-rahvas-peagi-ajalugui.html
Eesti – hääbuv rahvusriik. http://leopall.blogspot.com/2011/07/eesti-haabuv-rahvusriik.html
I Eesti tööstusest on mul väga algelised teadmised. Tean natuke Krulli tehastest, Tselluloosi- ja Paberivabrikust, Lutheri Vineerivabrikust, ehitati raadiovastuvõtjaid, …
Eestis oli sel ajal üpris tegus Põllumajandus. Võid ja peekonit turustati Inglismaale, eksporditi ka teravilja… Edukalt töötasid maa-meiereid ja põllumajandus-ühistud. Põllumajandusega tegeles suur osa rahvast ja Eestis oli toodangu ekspordis arvestatav protsent ekspordist.
ENSV ajal arendati Eestis tööstust ja meil oli mitmeid edukalt töötavaid tootmis-üksusi („Pioneer”, „Salva”, Tehas „Dvigatel”, Elavhõbealaldite Tehas, „Marat”, Võru Gaasianalüsaatorite Tehas, Narva „Kreenholm”, arvestatav kaubalaevastik ja kalapüügi laevastik jne…).
II Eesti alustas rumalasti läbiviidud omandireformiga. Erastati väga odavalt riigile kuulunud, tükeldati ja tagastati peaaegu kõik tootmisüksused (tehased, vabrikud, kombinaadid) seahulgas ka rikkad ja hästi töötavad põllumajandus-ettevõtted (kolhoosid-sovhoosid), ärastati-erastati kogu laevastik. Kui varem Eesti toitis-varustas põllumajandussaadustega Venemaad, siis nüüd ei jätku põllumajandussaadusi Eesti oma rahva varustamiseks.
Enamus varem haritavast põllumaast on söötis ning võsastub, maaelu Eestis suretatakse tasapisi välja.
Seni kuni veel natukegi riigi vara on mahamüümiseks järgi jäänud, eksisteerivad meie valitsejad hästi. Rahvas pole kohustatud elama. Mida varem vanad, vaesed ja haiged surevad, seda kasulikum riigile ja neile endile.
Kuidas meie riik poliitilisel juhtimisel siis lähiajal viie edukama Euroopa riigi hulka jõudsime- jõuame? Mäletan, kui edukalt-kasulikult müüdi Tatari tänava sõjaväehospidal ära. Ärimees ostis selle hoone linnalt 300 000 eest hommikul, kuid samal õhtupoolikul müüs hoone edasi 8 miljoni eest. Poliitikute edukas tehing? Isamaaliitlasest Teede-sideminister T.Jürgens ehitas miljonite kroonide eest Lõuna-Eesti märtsilumme kruusast teed, mille kevadveed olematuks uhtusid. Samas vallandas ta perekond Sarap-Martini (põhjus- poliitiliselt temale sobimatud) Tööd tegid nad hästi – (üks Tallinna Sadama nõukogu juhatuse esimees, teine ministeeriumi kantslerina), kuid ei olnud IRL parteist. Maksta tuli riigil ainult 2 miljonit krooni.
Meie parteid soodustasid välismaiste investorite tulekut sedavõrd, et välismaised töötud ja pensionärid said osta oma pensioni eest tehaseid ja ettevõtteid, milles eestlased neile kasumeid tõid-toovad. Välismaalaste poolt viiakse miljardeid kroone dividende välismaale maksuvabalt. Kas Eestis loodud kasumi maksuvabalt väljaviimine on meie majandusmeeste Nokia ja toob Eestile tulu? See on meie tarkade poliitikute otsus.
Mart Laari valitsus üritas Eesti Energiat maha müüa, kuid ostjale kuulutati pankrot ning meie rahvas astus sellele vahele. Majandusteadlasel Laaril õnnestus aga edukalt Eesti Raudtee maha müüa, kulutades välismaisele nõustajale 60 miljonit USD – sisuliselt kahjuliku nõustamise eest (peaaegu samapalju saadi müügist). Majandusminister Edgar Savisaar ostis raudtee paari aasta pärast tagasiainult 1,5 miljardit kallimalt. Poliitikutele või rahvale „edukas“) tehing.
Poliitikud moodustasid oma ringkonna inimestest RAS Kinnisvara, kellele anti üle TASUTA sadade miljonite väärtuses riigi hooneid Nüüd hakkasid riigiasutused sellele erafirmale samadest hoonetest ruume üürima kõrge üürihinnaga. 4-5 poliitikut saavad ainult kümneid tuhandeid kroone kuus juhatuses osalemise eest, aga riigile – tohutu kulu lisaks, mis Kinnisvarale tasuta kingiti kätte.
Tartu ja Tallinna Politsei üürisid ärimeestelt hooned 30-ks aastaks kõrge üürisumma eest. 4-5 aasta üüri eest oleks ehitatud mõlemale Politseile uued majad ja 25 aastat poleks vaja olnud kõrget üüri maksta.
Weroli tehaseid turgutati riigi rahadega enne müüki sadade miljonite kroonide eest, siis müüdi maha väiksema raha eest kui tehast turgutati. Uuele omanikule toob tehas suurt kasumit... Ka edukas tehing, kuid kellele edukas?
Telekom müüdi maha 4 miljardi krooni eest – muidu tooks Telekom selle raha riigile sisse paari aastaga. Paari aasta pärast pole riigil telekomi tulu vaja?
Meie praegune majandusminister (siis küll peaministrina) teenis Euroliidult välja suhkrutrahvi „ainult“ 700 000 krooni, mille maksab ikkagi rahvas – mitte süüdlased.
Meie Riiki, sealhulgas ka meie majandust juhivad poliitikud – majanduses võhikud. Meie poliitikud on enamuses isehakanud amatöör-poliitikud, kellel suures osas puuduvad tõelise poliitiku vaated ja maneerid.
Ametliku II Eesti statistika andmetel meie majanduse andmed, mis peegeldab ka muutusi meie majanduses..
Umbes 71% Eesti toodangust (lisandväärtusest) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad 25% ja hankivad harud (sj põllumajandus ja mäetööstus) ligikaudu 4% toodangust. 1990ndate alguses toimusid majanduse üldises struktuuris väga suured muutused, kuna paljusi teenindusvaldkondi polnud olemaski ning suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid sõjatööstusele ja Venemaale vajalikke kaupu, mida nüüd vaja polnud. Viimase kümnendi jooksul on aga üldisem jaotus teeninduse-tööstuse-põllumajanduse vahel olnud küllaltki püsiv, muutused on toimunud juba nende valdkondade sees.
Olulisemad sektorid Eesti majanduses on töötlev tööstus (14,5% toodangust), transport, laomajandus ja side (10%), kaubandus (13,5%) ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (21%). Põllumajandus koos metsandusega annab 2,2% kogutoodangust, ehitus ligi 7% ning riigivalitsemine, haridus ja tervishoid enam kui 17%. Viimase osakaal on kriisiaastail tõusnud, kuna vaatamata kriisile tuli säilitada nende sektorite töö.
Meid juhivad parteid, kes on veendunud, et maailmas ei elata mitte majandusseaduste järgi, vaid riigi elu juhivad parteid oma poliitiliste otsuste järgi, kusjuures meie poliitilistele parteidele on häbiväärne kuulata teadlaste-akadeemikute, spetsialistide või rahva nõuandeid-soovitusi.
Meie majandus on minu arusaamise järgi astunud suure sammu tagasi. Tehniline ja kvaliteedi areng on olemas, kuid majandusareng kvantiteedi osas on taandarengus.
Ei tea küll võrrelda statistilisi andmeid, kuid meie majandus nii tootmise kui ekspordi suhtes on madalam kui I Eesti ajal.
Kui võrrelda aga ENSV 1989.a. majandusnäitajatega – siis on II Eestil nende näitajate jõudmiseni pikk maa käia.
Kas Eestimaa on vaesemaks jäänud? Kas Eesti rahvas on halvemaks läinud? Mingi põhjus peab ju olema.
Arvan nimelt seda, et meie Riiki juhtiv Riigikogu ja Valitsus EI OSKA meie Riiki juhtida. Riiki ei juhita poliitiliste otsustega. Peab olema ikka mõistust ja oskusi.
See näitab seda, et meie Parteid ei suuda ja EI TAHA riigivalitsemise juurde lasta inimesi – kes suudaksid Riigi majandust edasi viia.
P. S. Lähedastel teemadel samas blogis
Töökas rahvas peagi ajalugu. - http://leopall.blogspot.com/2010/09/tookas-rahvas-peagi-ajalugui.html
Eesti – hääbuv rahvusriik. http://leopall.blogspot.com/2011/07/eesti-haabuv-rahvusriik.html
reede, 2. märts 2012
Eesti 94.. mnjah.. 1
Eesti pidas oma riigi 94. sünnipäeva. Sellest 50 aastat oli ta NSVL okupatsiooni all. Praeguse seisuga on Eesti ajaliselt enam-vähem võrdses osas arenenud enne
II Maailmasõda ja sama palju peale iseseisvumist 1990.a.
Muidugi. Stardipositsioonid on erinevad. Esimene iseseisvumine toimus lahkulöömisega Tsaari-Venemaast peale I Maailmasõda ja iseseisvus saavutati Vabadussõja tulemusena. II iseseisvumine toimus peale 45-aastast rahuperioodi, mille jooksul oli meie majandusel aega rahulikult areneda.
Muidugi võib palju vaielda arengusuundade, kasutatud meetodite üle, kvaliteedi, otstarbekuse jne… üle. Fakt on aga see, et I iseseisvunud Eesti tuli Tsaari-Venemaa rüpest peale kurnavat sõda. Majandus oli sõjavaremetes ja vajas sõjahaavade likvideerimist. II iseseisvunud Eesti tuli aga sügavast rahuajast ning polnud vaja sõjahaavu likvideerida.
Kahe iseseisvusperioodi jaotamine Eesti I-seks ja II-seks iseseisvusperioodiks on ehk kohmakas ja ebatäpne, kuid ma ei oska seda lühemalt ja õigemini nimetada. I periood hõlmaks aastaid 1918 kuni NSVL okupatsiooni alguseni 1940.a. ja II periood oleks 1990-2012.a. Kuigi – peale liitumist Euroliiduga on meie iseseisvus ka üpris tinglik, kuna palju seadusi-korraldusi tulevad Brüsselist ning nende täitmine on meile kohustuslik.
Kuna ma pole ajaloolane ega ka statistik, siis võib esineda mõningaid ebatäpsusi ja kohati subjektiivsust – üritan võimalikult objektiivselt võrrelda Eesti I iseseisvusperioodi (edaspidi – I Eesti) Eesti II iseseisvusperioodi (edaspidi - II Eesti) mõningate aspektidega. Need asjaolud ja aspektid ei ole võetud kindla sihitusega, paljude puhul pole minul kindlaid statistilisi andmeid vaid põhinevad isiklikel muljetel ja ajakirjandusest saadud andmetel.
Võrdluse alla võtaks neid asjaolusid, mis iseloomustaksid meie I Eesti ja II Eesti seisundit ja arengut võrreldavatel perioodidel.
Selle kahe ajaperioodi vahel on väga palju asjaolusid muutunud. Maailm, ühiskond ja tehnika arenenud, tekkinud televisioon, internet… Meie riigis on tunduvalt suurenenud elanikkonna teadmiste tase, sotsiaalse kindlustuse süsteem muutunud jne…
Mõningad asjad on siiski võrreldavad. Tuginen siin ajakirjanduses avaldatud andmetel.
1990.-te aastate alguses sai Eesti tagasi I Eesti välispankades deponeeritud ca 11 tonni kulda. Eelmise aasta lõpus sai lugeda, et Eesti riigil on üks väiksemaid kullavarusid maailmas ja seda oli tervelt 200 kilogrammi. Kui I Eesti suutis koguda 11 tonni kulda, siis II Eesti seda sama ajaperioodi jooksul kullakogust koguda-suurendada ei suutnud, ta isegi ei suutnud seda säilitada vaid hoopis kulutas selle ära. Aga arvestagem veel sellega KUI MITU MILJARDIT EUROT ABI on II Eesti saanud selle aja jooksul Euroliidult?
Teine võrreldav näide. Muidugi I Eesti ratsaväge-soomusronge-soomusautosid võrrelda praeguse tankiväega (mida praegu pole) võrrelda ei saa. I Eestil olid mõned sõjalennukid, meie sõjaväel kahasse piirivalveametiga mõned helikopterid ja mingi mõtteline osa ühest NATO transportlennukist (millega toimetati meie sõdureid Afganistani).
Sõjaväe pealveelaevad olid nii I Eestil ja on neid ka II Eestil, kuid… I Eesti suutis tellida Inglismaalt 2 allveelaeva, praeguses Eestis allveelaevu pole ja Eesti ise ilmselt ei suudaks seda ka rahaliselt tellida. Iseasi on muidugi see – kas praegune Eesti allveelaevu üldse vajaks.
Kahtlemata on lennukid ja allveelaevad praegusel ajal tunduvalt võimsamad ja kallimad kui I Eesti ajal, kuid näitavad ikkagi riigi SUHTELIST RIKKUST OMAS AJASTUS suhteliselt teiste riikidega.
Nii I Eestil kui-ka II Eestil oli müüa maid ja metsi.
I Eestil oli maid ja metsi müüa tunduvalt vähem, sest ka Tsaariajal oli valdav omandus - eraomand. II Eesti alguses oli maa ja mets täielikult riigi omanduses, mida siis riik hakkas müüma-erastama. Maa ja metsa müümisest sai praegune riik tunduvat tulu – millega täideti-täidetakse riigi eelarvet.
Soome ja I Eesti lahkusid mõlemad Tsaari – Venemaa koosseisust. Nende riikide stardipositsioonide seis on I Eesti kahjuks, sest I Eesti pidas veel sõda (Vabadussõda) Tsaari-Venemaaga samal ajal kui Soome riik alustas rahulikku ülesehitustööd.
Selleks ajaks kui NSVL okupeeris Eesti – oli I Eesti majandus ja elatustasemete näitajate poolest paremad kui Soomel. Praeguse seisuga pole II Eesti ligilähedalgi Soome elatustasemele.
Väga lihtne on seda põhjendada 50 aasta NSVL okupatsiooniga… Aga kas pole mingit muud põhjust – MIKS II Eesti RAHVA elatustase pole oluliselt lähenenud Soome elanike elatustasemega???
Arutame teemat edasi…
P. S.
Ligilähedased teemad siin blogis:
Poliitikud – masumeistrid. http://leopall.blogspot.com/2010/02/poliitikud-masumeistrid.html
Poliitikute tarkusest.
http://leopall.blogspot.com/2010/01/vollanali-poliitikute-tarkusest.html
II Maailmasõda ja sama palju peale iseseisvumist 1990.a.
Muidugi. Stardipositsioonid on erinevad. Esimene iseseisvumine toimus lahkulöömisega Tsaari-Venemaast peale I Maailmasõda ja iseseisvus saavutati Vabadussõja tulemusena. II iseseisvumine toimus peale 45-aastast rahuperioodi, mille jooksul oli meie majandusel aega rahulikult areneda.
Muidugi võib palju vaielda arengusuundade, kasutatud meetodite üle, kvaliteedi, otstarbekuse jne… üle. Fakt on aga see, et I iseseisvunud Eesti tuli Tsaari-Venemaa rüpest peale kurnavat sõda. Majandus oli sõjavaremetes ja vajas sõjahaavade likvideerimist. II iseseisvunud Eesti tuli aga sügavast rahuajast ning polnud vaja sõjahaavu likvideerida.
Kahe iseseisvusperioodi jaotamine Eesti I-seks ja II-seks iseseisvusperioodiks on ehk kohmakas ja ebatäpne, kuid ma ei oska seda lühemalt ja õigemini nimetada. I periood hõlmaks aastaid 1918 kuni NSVL okupatsiooni alguseni 1940.a. ja II periood oleks 1990-2012.a. Kuigi – peale liitumist Euroliiduga on meie iseseisvus ka üpris tinglik, kuna palju seadusi-korraldusi tulevad Brüsselist ning nende täitmine on meile kohustuslik.
Kuna ma pole ajaloolane ega ka statistik, siis võib esineda mõningaid ebatäpsusi ja kohati subjektiivsust – üritan võimalikult objektiivselt võrrelda Eesti I iseseisvusperioodi (edaspidi – I Eesti) Eesti II iseseisvusperioodi (edaspidi - II Eesti) mõningate aspektidega. Need asjaolud ja aspektid ei ole võetud kindla sihitusega, paljude puhul pole minul kindlaid statistilisi andmeid vaid põhinevad isiklikel muljetel ja ajakirjandusest saadud andmetel.
Võrdluse alla võtaks neid asjaolusid, mis iseloomustaksid meie I Eesti ja II Eesti seisundit ja arengut võrreldavatel perioodidel.
Selle kahe ajaperioodi vahel on väga palju asjaolusid muutunud. Maailm, ühiskond ja tehnika arenenud, tekkinud televisioon, internet… Meie riigis on tunduvalt suurenenud elanikkonna teadmiste tase, sotsiaalse kindlustuse süsteem muutunud jne…
Mõningad asjad on siiski võrreldavad. Tuginen siin ajakirjanduses avaldatud andmetel.
1990.-te aastate alguses sai Eesti tagasi I Eesti välispankades deponeeritud ca 11 tonni kulda. Eelmise aasta lõpus sai lugeda, et Eesti riigil on üks väiksemaid kullavarusid maailmas ja seda oli tervelt 200 kilogrammi. Kui I Eesti suutis koguda 11 tonni kulda, siis II Eesti seda sama ajaperioodi jooksul kullakogust koguda-suurendada ei suutnud, ta isegi ei suutnud seda säilitada vaid hoopis kulutas selle ära. Aga arvestagem veel sellega KUI MITU MILJARDIT EUROT ABI on II Eesti saanud selle aja jooksul Euroliidult?
Teine võrreldav näide. Muidugi I Eesti ratsaväge-soomusronge-soomusautosid võrrelda praeguse tankiväega (mida praegu pole) võrrelda ei saa. I Eestil olid mõned sõjalennukid, meie sõjaväel kahasse piirivalveametiga mõned helikopterid ja mingi mõtteline osa ühest NATO transportlennukist (millega toimetati meie sõdureid Afganistani).
Sõjaväe pealveelaevad olid nii I Eestil ja on neid ka II Eestil, kuid… I Eesti suutis tellida Inglismaalt 2 allveelaeva, praeguses Eestis allveelaevu pole ja Eesti ise ilmselt ei suudaks seda ka rahaliselt tellida. Iseasi on muidugi see – kas praegune Eesti allveelaevu üldse vajaks.
Kahtlemata on lennukid ja allveelaevad praegusel ajal tunduvalt võimsamad ja kallimad kui I Eesti ajal, kuid näitavad ikkagi riigi SUHTELIST RIKKUST OMAS AJASTUS suhteliselt teiste riikidega.
Nii I Eestil kui-ka II Eestil oli müüa maid ja metsi.
I Eestil oli maid ja metsi müüa tunduvalt vähem, sest ka Tsaariajal oli valdav omandus - eraomand. II Eesti alguses oli maa ja mets täielikult riigi omanduses, mida siis riik hakkas müüma-erastama. Maa ja metsa müümisest sai praegune riik tunduvat tulu – millega täideti-täidetakse riigi eelarvet.
Soome ja I Eesti lahkusid mõlemad Tsaari – Venemaa koosseisust. Nende riikide stardipositsioonide seis on I Eesti kahjuks, sest I Eesti pidas veel sõda (Vabadussõda) Tsaari-Venemaaga samal ajal kui Soome riik alustas rahulikku ülesehitustööd.
Selleks ajaks kui NSVL okupeeris Eesti – oli I Eesti majandus ja elatustasemete näitajate poolest paremad kui Soomel. Praeguse seisuga pole II Eesti ligilähedalgi Soome elatustasemele.
Väga lihtne on seda põhjendada 50 aasta NSVL okupatsiooniga… Aga kas pole mingit muud põhjust – MIKS II Eesti RAHVA elatustase pole oluliselt lähenenud Soome elanike elatustasemega???
Arutame teemat edasi…
P. S.
Ligilähedased teemad siin blogis:
Poliitikud – masumeistrid. http://leopall.blogspot.com/2010/02/poliitikud-masumeistrid.html
Poliitikute tarkusest.
http://leopall.blogspot.com/2010/01/vollanali-poliitikute-tarkusest.html
Tellimine:
Postitused (Atom)