Eesti EDU lugu (statistika)

ANSIP:  OLEN  UHKE  EESTI  EDU  ÜLE.

Täna avaldas Delfi (27.07.) statistikaamet taas iga-aastase raamatusse köidetud aruande, mille kohaselt ei ole elu Eestis sugugi nii kole ja vilets, kui meile igapäevaselt ehk tundub. Delfi toob teieni kümme ilusat sotsiaal-majanduslikku fakti, mis päeva helgemaks muudavad.

1. Eelmisel aastal oli tööpuudus viimase nelja aasta väikseim. Kui aastatel 2009-2010 oli Eesti Euroopa Liidus tööpuuduse rekordriikide seas, siis nüüdseks on töötuse määr langenud alla EL keskmise. Kriisi tippajaga võrreldes on seda koguni poole võrra vähem.

- Kui loogiline see on? Põhjused? 

Registreeritud töötus peale 6-t kuud töötu olemist on kulukam ja alandavam kui olla registreerimata töötu. See tõttu pole teada – kumba on rohkem, kas registreeritud töötuid (mida kajastab statistika) – või registreerimata töötuid (mida  statistika ei kajasta)!

Töötud sõidavad tööle teistesse riikidesse, kus töötasu ja töötingimused on paremad kui Eestis. Eesti tühjeneb tööjõulisest elanikkonnast ja see avaldab positiivset mõju meie riiklikule statistikale.

2. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis Eestis keskmine palk kõigil tegevusaladel. 2011. aastaga võrreldes kerkis brutokuupalk mullu ligi 6 protsendi võrra. Kõige enam oli keskmise palga tõusu märgata ehituse tegevusalal (10,8% võrra).

- Meil kolm inimest saavad alampalka (300 Eurot) ja üks saab 3 000 Eurot kuus. Meie keskmine palk on seega 975 Eurot kuus. Umbes selline suhe on kogu riigi ulatuses.

- Alampalga tõus 60 Eurot on tõus 20%, 2 000 Euri palga saaja tõus 100 Euri on tõus AINULT  5% - KOKKU keskmine palgatõus on 12,5%. Aga tõusu võrdlus rahalises väärtuses?

Meie vaesema elanikkonna palgad tõusevad palju aeglasemalt kui elukallidus (toidukaubad, üür, küte, elekter, jne)

3. Eestlased kulutavad järjest enam aega enda hobidele ja silmaringi laiendamisele. Eelmisel aastal käidi muuseumides üle kolme miljoni korra, mida on 10 protsenti enam kui 2011. aastal. Eestlaste suurenenud näitusehuvile tulevad vastu ka muuseumid: 2012. aastal suurenes kohapeal korraldatavate haridusprogrammide ja ürituste arv vastavalt 30 ja 72 protsenti.

- Need luksused pole taskukohased umbes pooltele meie elanikkonnast, kes saavad alampalgale ligilähedast palka.

4. Eelmisel aastal tootsid eestlased enneolematult palju kultuuri. 2012. aastal valmis Eestis rekordarv pikki filme, mida kogunes aasta peale kokku 46 (ligi 40% võrra enam kui 2011. aastal). Lisaks suurenes lavastuste ja ilmunud ilukirjanduslike raamatute arv. Samuti kasvas eesti keelest teistesse keeltesse tehtavate tõlgete hulk.

- Kultuuri tootmine on tõesti edenenud, kuid seda kultuuri tarbida suudavad vähesed Eesti inimesed.

5. Eesti majandus on jätkuval kasvuteel ning järjest enam välispartnereid soovib meiega koostööd teha. 2011. aastaga võrreldes kasvas eksport 4 ja import 8 protsenti. Ka kaubavahetuse üldkäive oli eelmisel aastal seni kõrgeimal tasemel. Mullu oli Eesti suurim impordipartner Soome, kõige enam kaupa eksporditi Rootsi.

- Meie tööstusettevõtted kuuluvad 85-90% välismaistele omanikele, kes toodavad küll siin, kuid kasumi viivad maksuvabalt välja.

- Eksporti-importi mõõdetakse rahalises vääringus. Tootmine ei pruugi suureneda, piisab hinnatõusust – ja ongi positiivsed kasvunäitajad. Nagu elektri puhul. Meil tõusis hind tarbijale keskmiselt 25% (mis automaatselt tõstis kõikuide kaupade hindu). Elektrit rohkem ei toodetud ega müüdud, kuid – elektri tootmis-tarbimisnäitajad tõusid ligi 20%

6. Eestlased on jätkuvalt innovatiivsed ja internetiseerunud ka enda isiklikus elus. Eelmisel aastal kasutas 16-74-aastastest elanikest internetti 78 protsenti ehk viie protsendipunkti võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Muu hulgas on positiivne see, et suurem osa internetikasutajaid surfab veebis enda päevakajaliste teemadega kurssi viimiseks ja harimiseks. Eelmise aasta statistika kohaselt tarbitakse internetti kõige enam (91% kasutajaist) veebiväljaannete lugemiseks.

- Ligi 20% elanikest ei oma internetti, kuid ometi on kohtute TsM seadustikus sätestatud, et IGA elanik peab jälgima internetist Ametlikke Teadaandeid ja kui ta seda ei tee – see pole vabanduseks Kohtu ees (siin blogis „Õiglane kohus” 

http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html

http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html  ).

7. Statistikaameti andmeid Eurostatiga kõrvutades selgub, et Eesti on Euroopale järele jõudnud ka enda tervishoiusüsteemi kvaliteedi poolest. Soome ja Rootsi järel on Eesti kolmas Euroopa Liidu maa imikusuremuse vähesuse poolest. Tänasel statistikaameti aastaraamatu tutvustusel tõi peadirektor Andres Oopkaup välja, et ajakirjanduses kajastatud Lätist ja Venemaalt Eestisse sünnitama tulevatel emadel on selleks ka põhjust.

- Arstiabi kvaliteet on tõesti paranenud seoses teaduse ja tehnika arengu ja haiglate tehnilise varustatusega. Kuid mis sellest kasu, kui…

- Arstiabi kaugeneb patsiendist

- Arstiabi muutub suurele osale elanikkonnast  RAHALISELT kättesaamatuks.

- Arstijärjekorrad pikenevad ja oodates järjekorra saabumist haigus süveneb, muutub krooniliseks, või järjekorra aeg saabub juba peale patsiendi surma.    

8. Rahvastikustatistikas on Eesti esimesel kohal oodatava eluea tõusu poolest. Ehkki eestlaste keskmine oodatav elupäevade pikkus on endiselt Euroopa Liidu keskmisest väiksem, oleme me läbi teinud suurima tõusu.

- Mis on eluea pikenemisest kasu kui Riik ei suuda tagada vanaduses inimväärset pensioni ja inimväärset elu. Vanurite Hooldekodud on vanadele liialt kallid ja neis tihti puudub inimväärne kohtlemine.

9. Eurostati andmed näitavad, et eestlased on muu Euroopaga võrreldes ka keskmisest enam haritud rahvas. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus 30-34-aastaste seas küündis eelmisel aastal ligi 40 protsendini, mida on ligi kaks korda rohkem kui näiteks Itaalias ja Rumeenias.

- Kõrgharidus on hea, kuid paljudele ei suudeta tagada erialast tööd ja ka tööd üldse.

10. Lisaks juba teada-tuntud e-valimiste populaarsusele on eestlased altid kasutama internetti ka rahvaloendusel osalemiseks. 2011. aastal toimunud rahvaloenduse täitis internetis üle 60 protsendi inimestest, mida on kümne võrra rohkem kui sama meetodit kasutanud Kanadas ja üle nelja korra enam kui näiteks Suurbritannias.

Kõik see andis Andrus Ansipile õiguse olla UHHKE  EESTI  EDUKUSE  ÜLE.

Milleks  selline  statistika - http://leopall.blogspot.com/2010/05/milleks-selline-statistika.html 

http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html

http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html

Demagoog Ansip

Andrus Ansip: kohati võiks umbusku poliitika vastu rohkem olla

11.07.2013      Delfi

Ansip. – Viime Eesti 15 aastaga  5 Euroopa rikkama riigi hulka!

Tegelikkus? Oleme jõudnud Euroopa 3 mahajäänuma riigi hulkla –eespool Bulgaariast  ja Rumeeniast.

Ansip 2008..-2009.a. – Kui see on majanduskriis,  siis sellises kriisis ma tahangi elada! 

Tegelikkus. Majanduskriisist võitsid vaid toompealased, ülejäänud Eesti elanikkond tõmbas rihma pingumale alates riigi eelarvest, palkadest jne…

VEB-fondi rahade kadumisest Ansip. Kõik on korras ja Veb fondi rahadega probleeme pole.

Tegelikkus. – Veb-fondi rahad kadusid saladuslikul teel (reformarite kaasbil) ning sellest teatati siis kui asja uurimise ja vastutusele võtmise tähtajad olid  aegunud.

Ligi  jaAnsip Eurole üleminekust. – Euro hindasid  ei  tõsta.

Tegelikkus. – Valdav enamuse kaupade hindu tõsteti enne EWuro saabumist ja kaupade hinnad ümardati hindade kasvu suunas. Ansipi moodi  demagoogitsedes võiks öelda: Ega Euro hindasid ei tõstnud, tõstsid ikka kaupmehed ja teised INIMESED – mitte  Euro.

Silver Meikar 2012.a.  mais sularahaskandaali ajal.  Reformiparteis puudub sisedemokraatia, A.Ansip ei kuula teisi parteiliikmeid ja tegutseb ainuisikuliselt tehtud otsuste järgi.

Ansip. – Meikar  valetab ja kisub partei mainet alusetult alla, kuna ta ei pääsenud Riigikokku.

2013.a. Reformierakonna juhatuse e-valimiste skandaali puhkedes. Kristiina Ojuland. – Parteis  kehtib ainult Ansipi arvamus ja teised arvamused on valearvamused. Kes julgeb Ansipist erinevalt arvata – langeb parteis  ebasoosingusse.

Ansip. – E-häälte võltsimistega on seotud Ojuland, kes tahtis tema eest partei  juhiks  hakata. Võltsiti ainult 5% häältest ja seetõttu on hääletus  legitiimne.

2013.a. Ansip. – Olen uhke Eesti edu ja saavutuste üle.

Tegelikkus. Ansip on uhke selle üle, et umbes 60 tuhat last nälgivad ega saa kõhtu täis. Uhke selleüle, et Eesti majanduskasv on saavutatud peamiselt riigivara müügist, maksude ja hindade tõstmise tõttu.

11.juuli 2013.a. Ansip: kohati võiks umbusku poliitika vastu rohkem olla.

„…Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul aga on umbusk poliitiliste institutsioonide vastu siiani ülemäärane ja lisas, et sellesse võiks suhtuda rahulikumalt.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel pressikonverentsil, et tema arvates võiks kohati umbusku rohkem olla.
Samuti ei pööratud Ansipi sõnul palju tähelepanu ka Eesti Ekspressis ilmunud uurivale artiklile, kus kirjutati ühe erakonna valimisreklaamipettusest…”

Tegelikkus. - Mis kasu on umbusu avaldamisest dmegoogiliste saamatu-käpardliku valitsuse ja peaministri vastu? Kas sellest muutub Ansip, Lang või Ligi targemaks? Umbusu avaldamine ei tee võimuhulluses käpardeid targemaks.

Kas valitsus (eriti peaminister A.Ansip) LOEB või KUULEB rahva umbusaldust valitsuse-valitsejate  vastu?

Kas rahva umbusalduseavaldus paneb peaministri mõtlema selles, et on olemas võimalus - ka   peaminister võib KORDKI  ELUS  EKSIDA ? 

Ansip. - Järgmisel  aastal sõidan Marsile jalgratta ja  suuskadega - ilma skafandri ja  hapnikumaskita!!! 
Tegelikkus. - Rahvas  PEAB SEDA USKUMA,  SEST SEDA ÜTLES  REFORMARIST  PEAMINISTER!

Kas rahva umbusalduseavaldus paneb PEMINISTRI demagoogitsemisele lõpu? Või umbusalduse avaldamine muudab käpardlikult valitseva Peaministri ilmeksimatust geeniusest tavainimeseks? 

Samal teemal

http://leopall.blogspot.com/2013/06/peaminister-ansipi-3-000-paeva.html?utm