teisipäev, 6. märts 2012

Eesti 94 arengu võrdlus 2

I Eesti ja II Eesti majanduse arengu võrdlus jäägu majandusteadlaste teha, kuna minul pole lihtne leida I Eesti majandusandmeid. Mõningal määral püüan võrrelda minul teadaolevate üldteadmiste baasil.
I Eesti tööstusest on mul väga algelised teadmised. Tean natuke Krulli tehastest, Tselluloosi- ja Paberivabrikust, Lutheri Vineerivabrikust, ehitati raadiovastuvõtjaid, …
Eestis oli sel ajal üpris tegus Põllumajandus. Võid ja peekonit turustati Inglismaale, eksporditi ka teravilja… Edukalt töötasid maa-meiereid ja põllumajandus-ühistud. Põllumajandusega tegeles suur osa rahvast ja Eestis oli toodangu ekspordis arvestatav protsent ekspordist.
ENSV ajal arendati Eestis tööstust ja meil oli mitmeid edukalt töötavaid tootmis-üksusi („Pioneer”, „Salva”, Tehas „Dvigatel”, Elavhõbealaldite Tehas, „Marat”, Võru Gaasianalüsaatorite Tehas, Narva „Kreenholm”, arvestatav kaubalaevastik ja kalapüügi laevastik jne…).
II Eesti alustas rumalasti läbiviidud omandireformiga. Erastati väga odavalt riigile kuulunud, tükeldati ja tagastati peaaegu kõik tootmisüksused (tehased, vabrikud, kombinaadid) seahulgas ka rikkad ja hästi töötavad põllumajandus-ettevõtted (kolhoosid-sovhoosid), ärastati-erastati kogu laevastik. Kui varem Eesti toitis-varustas põllumajandussaadustega Venemaad, siis nüüd ei jätku põllumajandussaadusi Eesti oma rahva varustamiseks.
Enamus varem haritavast põllumaast on söötis ning võsastub, maaelu Eestis suretatakse tasapisi välja.
Seni kuni veel natukegi riigi vara on mahamüümiseks järgi jäänud, eksisteerivad meie valitsejad hästi. Rahvas pole kohustatud elama. Mida varem vanad, vaesed ja haiged surevad, seda kasulikum riigile ja neile endile.
Kuidas meie riik poliitilisel juhtimisel siis lähiajal viie edukama Euroopa riigi hulka jõudsime- jõuame? Mäletan, kui edukalt-kasulikult müüdi Tatari tänava sõjaväehospidal ära. Ärimees ostis selle hoone linnalt 300 000 eest hommikul, kuid samal õhtupoolikul müüs hoone edasi 8 miljoni eest. Poliitikute edukas tehing? Isamaaliitlasest Teede-sideminister T.Jürgens ehitas miljonite kroonide eest Lõuna-Eesti märtsilumme kruusast teed, mille kevadveed olematuks uhtusid. Samas vallandas ta perekond Sarap-Martini (põhjus- poliitiliselt temale sobimatud) Tööd tegid nad hästi – (üks Tallinna Sadama nõukogu juhatuse esimees, teine ministeeriumi kantslerina), kuid ei olnud IRL parteist. Maksta tuli riigil ainult 2 miljonit krooni.
Meie parteid soodustasid välismaiste investorite tulekut sedavõrd, et välismaised töötud ja pensionärid said osta oma pensioni eest tehaseid ja ettevõtteid, milles eestlased neile kasumeid tõid-toovad. Välismaalaste poolt viiakse miljardeid kroone dividende välismaale maksuvabalt. Kas Eestis loodud kasumi maksuvabalt väljaviimine on meie majandusmeeste Nokia ja toob Eestile tulu? See on meie tarkade poliitikute otsus.
Mart Laari valitsus üritas Eesti Energiat maha müüa, kuid ostjale kuulutati pankrot ning meie rahvas astus sellele vahele. Majandusteadlasel Laaril õnnestus aga edukalt Eesti Raudtee maha müüa, kulutades välismaisele nõustajale 60 miljonit USD – sisuliselt kahjuliku nõustamise eest (peaaegu samapalju saadi müügist). Majandusminister Edgar Savisaar ostis raudtee paari aasta pärast tagasiainult 1,5 miljardit kallimalt. Poliitikutele või rahvale „edukas“) tehing.
Poliitikud moodustasid oma ringkonna inimestest RAS Kinnisvara, kellele anti üle TASUTA sadade miljonite väärtuses riigi hooneid Nüüd hakkasid riigiasutused sellele erafirmale samadest hoonetest ruume üürima kõrge üürihinnaga. 4-5 poliitikut saavad ainult kümneid tuhandeid kroone kuus juhatuses osalemise eest, aga riigile – tohutu kulu lisaks, mis Kinnisvarale tasuta kingiti kätte.
Tartu ja Tallinna Politsei üürisid ärimeestelt hooned 30-ks aastaks kõrge üürisumma eest. 4-5 aasta üüri eest oleks ehitatud mõlemale Politseile uued majad ja 25 aastat poleks vaja olnud kõrget üüri maksta.
Weroli tehaseid turgutati riigi rahadega enne müüki sadade miljonite kroonide eest, siis müüdi maha väiksema raha eest kui tehast turgutati. Uuele omanikule toob tehas suurt kasumit... Ka edukas tehing, kuid kellele edukas?
Telekom müüdi maha 4 miljardi krooni eest – muidu tooks Telekom selle raha riigile sisse paari aastaga. Paari aasta pärast pole riigil telekomi tulu vaja?
Meie praegune majandusminister (siis küll peaministrina) teenis Euroliidult välja suhkrutrahvi „ainult“ 700 000 krooni, mille maksab ikkagi rahvas – mitte süüdlased.
Meie Riiki, sealhulgas ka meie majandust juhivad poliitikud – majanduses võhikud. Meie poliitikud on enamuses isehakanud amatöör-poliitikud, kellel suures osas puuduvad tõelise poliitiku vaated ja maneerid.
Ametliku II Eesti statistika andmetel meie majanduse andmed, mis peegeldab ka muutusi meie majanduses..
Umbes 71% Eesti toodangust (lisandväärtusest) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad 25% ja hankivad harud (sj põllumajandus ja mäetööstus) ligikaudu 4% toodangust. 1990ndate alguses toimusid majanduse üldises struktuuris väga suured muutused, kuna paljusi teenindusvaldkondi polnud olemaski ning suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid sõjatööstusele ja Venemaale vajalikke kaupu, mida nüüd vaja polnud. Viimase kümnendi jooksul on aga üldisem jaotus teeninduse-tööstuse-põllumajanduse vahel olnud küllaltki püsiv, muutused on toimunud juba nende valdkondade sees.
Olulisemad sektorid Eesti majanduses on töötlev tööstus (14,5% toodangust), transport, laomajandus ja side (10%), kaubandus (13,5%) ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (21%). Põllumajandus koos metsandusega annab 2,2% kogutoodangust, ehitus ligi 7% ning riigivalitsemine, haridus ja tervishoid enam kui 17%. Viimase osakaal on kriisiaastail tõusnud, kuna vaatamata kriisile tuli säilitada nende sektorite töö.
Meid juhivad parteid, kes on veendunud, et maailmas ei elata mitte majandusseaduste järgi, vaid riigi elu juhivad parteid oma poliitiliste otsuste järgi, kusjuures meie poliitilistele parteidele on häbiväärne kuulata teadlaste-akadeemikute, spetsialistide või rahva nõuandeid-soovitusi.
Meie majandus on minu arusaamise järgi astunud suure sammu tagasi. Tehniline ja kvaliteedi areng on olemas, kuid majandusareng kvantiteedi osas on taandarengus.
Ei tea küll võrrelda statistilisi andmeid, kuid meie majandus nii tootmise kui ekspordi suhtes on madalam kui I Eesti ajal.
Kui võrrelda aga ENSV 1989.a. majandusnäitajatega – siis on II Eestil nende näitajate jõudmiseni pikk maa käia.

Kas Eestimaa on vaesemaks jäänud? Kas Eesti rahvas on halvemaks läinud? Mingi põhjus peab ju olema.
Arvan nimelt seda, et meie Riiki juhtiv Riigikogu ja Valitsus EI OSKA meie Riiki juhtida. Riiki ei juhita poliitiliste otsustega. Peab olema ikka mõistust ja oskusi.
See näitab seda, et meie Parteid ei suuda ja EI TAHA riigivalitsemise juurde lasta inimesi – kes suudaksid Riigi majandust edasi viia.
P. S. Lähedastel teemadel samas blogis

Töökas rahvas peagi ajalugu. - http://leopall.blogspot.com/2010/09/tookas-rahvas-peagi-ajalugui.html

Eesti – hääbuv rahvusriik. http://leopall.blogspot.com/2011/07/eesti-haabuv-rahvusriik.html

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar