esmaspäev, 28. märts 2011

Ministrid???

Meie ministrikandidaadid...
Seda on meile juba aastakümneid selgeks tehtud, et algharidusega inimene, kes on poliitikute kontorites-korterites koristaja olnud ja paar aastat poliitikutega suhelnud –on targem spetsialist igal alal kui akadeemik. Kunagine hea astrofüüsik akadeemik Ene Ergma astrofüüsikas on vastupidi – muutunud keskpäraseks poliitikuks, kelle märkimisväärseid saavutusi pole kuulda-näha olnud, sest vasara kolksutamiseks pole mingit haridust-oskust vaja.
Mis iseloomustab meie ministreid?
Nad on kõik jutupaunikud, kelle jutt voolab katkematu mulinana ja oma jutu mõtte-tagajärgede eest ei vastuta neist keegi. Nad on spetsialistid igal alal, kuid ühtki eriala ei tunne neist põhjalikult ükski. Valdav enamus neist ei oma tööalaseid kogemusi, ehk pole tegelikku tööd teinud ega tea, mis on töö tegemine. Väga hästi teavad nad seda, et partei tegevus tähendab seda, et tööd ei pea tegema, kuid selle parteilise mulina eest SAAB HEAD RAHA NÕUDA ja teenida.
Selle on nad (poliitikud-ministrikandidaadid) ka selgeks saanud, et ministrite kohad on nagu lasteaialaste mänguklotsid - aseta üksõik mis moodi, klots jääb ikka püsti, ehk –Sa ei pea mitte midagi oskama, aga – juhtida võid Sa kõike –alates inimese sünnist, mikrobioloogiast, ühiskooast, makroorganismidest kuni maavälise eluni välja.
Poliitik võib ilma teadmisteta juhtida kõike. Teadmised-arusaamised-oskused ei tähenda midagi. Peaasi, et oled õigel ajal õges parteis – siis pole vaja teadmisi, pole vaja oskusi (peale alluvuse partei tagatoale), saad palju raha, omad palju teenijaid/alluvaid, pealegi- ajakirjandus teeb Sinust (ka viimasest lollist) arvamusliidri, kelle elust peaksid eeskuju võtma kõik Eesti kodanikud.....
Poliitikud peaksid ehk natuke järele mõtlema. Ehk kasutatakse meie tipp-poliitikute võimete potentsiaali vähe ja ebaotstarbekalt ära? Tulnud on ju uusi poliitikuid, kes on sama andekad kui vanad poliitikudki ja noortele peaks avama kõik võimalused eneseteostuseks.. Ehk peaks kogenud poliitikuid palju otstarbekamalt ära kasutama?
Näiteks Jürgen Ligi ja Rein Lang. Üks võiks hakata südameoperatsioone tegema, teine aga neurokirurgilisi operatsioone (ükskõik kumb kumma eriala valib), nii võiksid nad palju hukule määratud inimesi elule tagasi tuua.
Ken-M. Vaher on ju tuntud kiire inimene. Tema võiks parem Olümiamängudele saata, kus ta sprindis tooks meile kulla, seega kuulsust Eestile kogu maailma ees. Ene Ergma lavalaudadel “Luikede järve“ priimabaleriinina tooks parteile ehk suuremat kuulsust? Laine Jänes ja Keit Pentus võiksid meile spordis kuulsust tuua üks iluvõimlejana, teine aga tõstjana. Arvestades seda, et üha rohkem pööratakse tähelepanu meeste-naiste võrdõiguslikkusele ja sookvootidele - on väga tervitatav nähe see, et meie naispoliitikust saab ka meeste hulgas tõstmise maailmameistriks.
Seega – poliitikud – kasutage otstarbekamalt oma potentsiaali.

Õiglane kohus 2

Kohus seadustab võltsingud ja kuriteod ?
Harju Maakohus oma määrusega tunnistab Kohus varguse ja võltsitud dokumendiga sõlmitud Lepingu seaduspäraseks ning „lubab seaduspäraselt“ võtta asjasse mittepuutuvalt inimeselt 1 244 Euri raha – ehk –asjasse mittepuutuvalt isikult – Kohtu otsusega võtta raha kuritegu mitte toimepannud isikult - kuriategija poolt tekitatud kahju hüvitramiseks.
Tundub uskumatu, kuid kõik on toimunud Kohtu järelevalve all ning kohtunik on selle kuriteo tunnistanud oma otsuste-määrustega seaduspäraseks tegevuseks.
Kui inimene taotles asja läbivaatamist ja täitemenetluse peatamist (et tema pangaarvelt raha maha ei võetaks), siis kohtunik ajas seda asja nii kaua, et kohtutäitur võttis inimese arvelt raha maha. Kohtunik kasseeris ikkagi inimeselt veel 100 EURi (mida inimesele ei tagasta), kuigi kohtutäitur OLI kogu SELLE RAHA (1 244 EURi) juba 3 nädalat varem inimese pangaarvelt maha võtnud.
Kas see on Eestis võimalik? Mitte ainult võimalik. Vaid SEADUS LAUSA SUNNIB KOHUT SEDA TEGTEMA. See sunnib küll meie riiki nimetama nn. „ÕIGUSRIIGIKS“. Tundub uskumatu, et KOHUS SEADUSLIKUSTAB VÕLTSINGU ja aitab seadus-kuulekalt inimeselt oma otsusega kohtutäituril ilma igasuguse põhjuseta ära võtma üle 19 000 EEK-i raha. Kuidas on see võimalik? Kas kohtunik on suli-korruptant? Ei. Kohtunik teeb kõik SEADUSE JÄRGI.
2011.a. veebruaris aresti ja võttis kohtutäitur V. kodanik P. Pangaarvelt 19 466 krooni kohtu tagaseljaotsuse N 2-92-19567/05 (uus N N 2-05-6746 ) järgi. Kuna P. Ei teadnud mingist kohtuotsusest, hakkas ta selgitama – kuidas on ilma süüta inimeslt võimalik võtta selline summa raha. Selgus järgmist.
1997.a. suvel sai ta telefonifirmalt „Radilinja“ teate telefoniarve tasumise kohustuse kohta. Kuna kod.P.-l telefoni polnud – algas jooksutamine asutustes. Selgus, et keegi oli varastanud tema passi ning sellega vormistanud Lepingu „Radiolinjaga“ telefoni ja kõnede osas. Koheselt tegi P. Avalduse Politseisse, kus algatati kriminaalasi passi varguse kohta ja võltsitud dokumentidega tema nimel lepingu sõlmimise kohta (kriminaalasi N 97021334 KrK prg. 139 tunnustel). Peale „Radiolinjas käimist ütles „Radiolinja“ P.-le, et tema suhtes edaspidi mingeid nõudmisi pole.
Selgus, et „Radiolinja“ õigusjärglane müüs selle võla firma A.F.-le, kes omakorda 2005.a. pöördus hagiga kohtusse P.-vastu.
Kod.P. Elas alates suvest 1997.a. koos vanematega isale kuuluvas majas. Teadmata põhjusel (ei saadud edasi anda??) ei saadud kutset P.-le ega samas korteris elavatele vanematele kätte toimetada. Sellepärast tehti ka tagaseljaotsus. Tagaseljotsus avaldati aasta lõpus ka „Amelikes Teadaannetes“. Sellega loeti seaduse järgi kohtuotsus jõustunuks.
Algsest ca 2000 EEK-ist oli summa kasvanud 19 466 EEK-ni, kuna lisandusid viivised, võla müümine AF-le,see andis täitmiseks Julianus Inkassole (tema rahad), kohtukulud. kohtutäituri tööraha 5 977 EEK-i.
Kohtutäituri poolt pangaarve arestimisel esitati taotlus peatada kohtutäituri menetlus. Vastuseks tuli Kohtumäärus, kus anti aega 2 nädala jooksul tasuda tagatisraha 100 EURi. Peale tagatisraha tasumist peatati 10 päeva pärast kohtuotsuse täitmine, kuid täitur oli selle juba 3 nädalat varem ära täitnud.
Nii võeti kohtu tagaseljaotsuse põhjal üle 19 tuhande krooni raha selle eest, et keegi varastas tema passi ja kasutas seda Lepingu sõlmimisel. Kuigi P käitus kõigit nii nagu seadus ette näeb – ometi võeti temalt raha ilma temapoolse süü või põhjuseta.
Milles on süüdi P. meie seaduste põhjal?
1. Vaatamata sellele, et ise mingit põhjust kohtusse andmiseks ei andnud – ei oodanud oma elukohas (kodus) 2005.a. kohtu kutset tema ise, tema isa, ema, vend ja õde (kõik elavad samal aadressil). Kaldun arvama, et see on pigem kutsete toimetajate viga, et alaliselt seal elavad inimesed kutset ei saanud. Nii naguPärnu tapja elas kodus ja politsei ei saanud seda tagaotsitavat oma kodunt kätte poole aasta jooksul (saamatu Politsei viga?)
2. Kod. P on süüdi selles, et ta 2005.a. ei ostnud arvutit ega ühendanud seda internetiga – et lugeda „Ametlikke Teadaandeid“.
3. Kui tal kodus puudus „Ametlike Teadaannete“ lugemise võimalus – siis oleks ta pidanud IGA NÄDAL vähemalt korra käima internetikohvikus või mõnes muus internetipunktis OTSIMA OMA NIME „Ametlikest Teadaanetest“, et lugeda IGA EESTI KODANIKKU - kohtu tagaseljaotsust enda kohta.
Seda viimast p.2 ja p. 3 nõuab TsKMS § 317 – sõltumata sellest, kas omadarvutit, kas elad kohas – kus internetilevi pole... igaüks ON KOHUSTATUD SEDA TEGEMA (kui ei taha saada võimalikku tagaseljaotsust).
Kui algselt kohus ei teadnud seda, et P-lt varastati pass, sellega võõras inimene sõlmis Lepingu, millga tekitas asjasse mittepuutuvale inimesele võla., siis nüüd on see teada.
Kohtunik, lähtudes seaduset TsKMS § 317 jätab Kaja käiguta? Seaduse järgi on kõik õige. Kuid mida tähendab kohtu selline otsus?
1. Kohus tunnistab P.-lt passi varguse seaduspäraseks teoks-
2. Kohus tunnistab sellega Vale inimese poolt võltsallkirjaga Lepingu seaduspäraseke dokumendiks.
3. Teades, et Tagaseljaotsuse põhjustanud isik ei ole sama isik – kes kahju tegi, tunnistab kohus ebaõigluse seaduslikuks.
4. Tekitab Riikliku sunnivahendit kohaldamist lubava aktiga (otsus) seaduspäraseks materiaalse kahju tekitamise asjasse mittepuutuvale isikule.

Seadusest tulenevalt oleks ka see otsus seaduslik.
Kuid see on kogumis vastuolus Põhiseadusega. Kohus tunnistab varguse seaduspäraseks? Kohus tekitab kahju riigikodanikule?
Kahjuks kiidavad sellise tegevuse heaks (seaduspäraseks) nii kohus, Õiguskantsler kui ka Riigikohus, sest need kaks näidet (eelmises „õiglane“ kohus http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html ) pole üsikud, neid on KINDLASTI PALJU.
Analoogne lugu on blogis http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html
Meie seaduste järgi kod P-l saada tagasi temalt võetud raha POLE LOOTUST (nagu ka kod. P.-l. Polnud võimalik sulide poolt kohtu abil saadus raha tagasi saada.

reede, 25. märts 2011

Laulu- tantsupidude perspektiiv...

Laulupidude perspektiiv

Laulupidu pole in,
Tantspidu pole in.
Mis siis ette võtta siin?
Et rahvas ilmast kokku tuleks
Üritus ka tulus oleks.
Et üle ilma kuulus oleks
Ja rahvas rõõmus-lõbus oleks?

Kogunesid targad pead
Mõtlema üht väga head –
Ja kasulikku üritust.
Kus ei puudks tulukus.

Üpris kaua kõike vaeti
Deebet-kreedit kokku aeti.
Otsustuseks palju mahti,
Lõpuks otsus ära tehti.
Mis siis tulemuseks saadi?

Teeme üleilmse teo –
Teeme rahva SEKSIPEO!!!
Sada tuhat naist ja meest
Osaleksid seksipeost!
Laulu- ja ka seksipidu
Ühtseks koondaks meie ridu!
Dirigendiks Seksi-Kristi,
Osalevad kõik ministrid,
Korraldataks oksjon ka
Kes siis seksib ministriga
Ministri seks seal kõrgel voodil
Maksaks tervelt sada krooni.
Rahast tõuseks rahva tuju
Viiksid palju raha koju.
Seksipeost oleks rahval kasu –
Iibetõus kõik ära tasub.
Kaoks siis hirm ka selle jaoks
Et me rahvas ilmast kaoks.
Kohe oleks rikas riik
Koguksime rikkust siit.
Guinessi raamatusse me
Otsekohe saaksime!
Mitu pead ikka mitu pead –
Meie mõtted väga head!
2001.a. küpsetus


Milleks inimesel... ?

Milleks inimesel –P?
Väga tähtis ongi see –
Pääsmaks Riigkogusse.
Korraliku P-ta Sa
Iial Riigikogusse ei saa!
Tähtsaim kahejalgsele
Toekas, kena, tugev –P.
P-peal istud.
P-ga astud,
P-ga võtad seadust vastu.
Ja kui vajalikuks pead –
Seaduse Sa P-sse aad.
Proovi terved päevad Sa
Kõval pingil istuda!
Kui Sul pole hüva – P-d
Küllap siis on raske see.
Mis küll imeasi see –
Pääsmaks Riigikogusse?
Kas on see...
Pea,
Patsu,
Punu...
Või mis P...?
Mis on Riigikogus peamine?
2000.a. küpsetatud roog

neljapäev, 24. märts 2011

"Õiglane" kohus

Kohtute argipäev
Vaatleme mõnda kohtulahendit ja mis neis on kahtlase väärtusega tegevus ja mis võiks olla teisiti ja mis PEAKS olema teisiti. See annab pildi meie seaduste kohaldamisest, õigusest-õiglusest ja kohtute osast selles. Annab ettekujutuse ka sellest – kuidas ja mis moodi kohtunikud oma ülesannetesse suhtuvad.
Töötu K sai 2003.a. suvel Tallinna firmas Multivara.... Tööle asudes sai (kuna ise elab Viljandimaal)ta üürida ruumi tööandja eluruumi. Tööandja andis temale ka laenu 7000 EEK-i ja pidas K palgast kinni igakuiselt 1000 EEK-i. Sama aasta detsembris kukkus temal tööjuures auto tagaluuk vastu nägu, millest tekkis mõlema põsekoopa murd ja teisi näovigastusi. Kuna tegemist oli töö-õnnetusega lepiti tööandjaga kokku, et seda tööõnnetusena ei vormistata - kuna see toob tööandjale pahandusi. Paranemise ajaks sõitis ta K-Nuia oma koju. Paari nädala pärast arsti juurde tulles selgus, et ta enam tööandja antud eluruumi ei pääse, kuna tööandja ei lubanud teda enam seal elada.Tööraamatut temale kätte ei antud ja tal polnud muud teha kui (poolhaigena) uuesti koju sõita. Telefoni teel tööandja tema nõudmistele ei reageerinud ja alles peale KIRJALIKKU järelpärimist sai ta lõpuks juunis 2004.a.kätte tööraamatu koos (kirjaliku) lubadusega välja maksta temale lõpparve.
Lõppravet (mis oli üle 5 000 EEK-i) ja haigusraha ta ka ei saanud, tema võlg laenust enne lõpparvet oli 3000 EEK-i. Seega lõpparvena oleks ta pidanud saama tööandjalt 3000 EEK-i ringis.
Edasised sündmused on (terve)mõistuse seisukohalt hämmastavad.
2006.a. kevadel arestis kohtutäitur S. tema (K) pangaarve ning tegi selle tühjaks. Kuigi kohtutäitur oleks pidanud seaduse kohaselt jätma tema pangaarvele elatismiinimumi – siis nii nagu on kujunenud meie kohtutäiturite puhul reegliks (mitte erandiks) – arestitakse seadusevastaselt KOGU nn. “VÕLGNIKU“ pangaarve.
Muidugi hakkas K uurima – missugune röövel ja mis alusel tema pangakonto sai tühjaks teha? Selgus, et pangaröövliks osutus kohtutäitur, kes ta tsiviilasjas tagaseljaotsuse N 2/254-23732/05 alusel seadusevastaselt paljaks varastas.
Hakates edasi selle pangarve tühjendamise tagamaid uurima mis selgus?
Tema endine tööandja Multivara...(Punane 38) pöördus 05.09.2005.a. Harju Maakohtusse, esitas võltsandmeid endise töötaja K kohta(nimi olli õige) ja nõudis endiselt töötajalt koos viivistega 15 768 EEK-i pluss kohtukuld. K.elukoaks märkis Hageja Enda poolt K-le antud elukoha, ehkki teadis väga hästi, et ISE ei lasknud ta K-l seal elada ning teadis (Kostja K) tegelikku elukohta K-Nuias ja tema telefoni numbrit.
Kohus kohtunik M.E eesistumisel rahuladaski Hagi tagaseljaotsusega. (K elas ju K-Nuias ega teadnud Hagist midagi).
Kuna K sai teada kohtust ja tagaseljaotsusest alles siis kui kohtutäitur tema pangaarve tühjaks tegi, hakkas ta õigust-õiglust otsima Kohtust. Kas ta meie õigusriigis leidis õigust-õiglust???
Leidnud Tallinnas juristi, kes oli nõus teda esialgu tasuta aitama, tehti kohtusse KAJA menetluse taastamiseks põhjendusega, et K polnud teadlik Hagi olemasolust ja tagaseljaotsusest koos avaldusega - vabastada töötu (kellelt kohtutäitur ka kõik raha ära võttis) - vabastada riigilõivust.
Kohtunik M.E. Kohtumäärusega lubati asja uurima hakata, kuid töötu PIDI ikka enne 625 EEK-i riigile Kautsjoni maksma.
Mis siis kohus välja selgitas?
1. Kohtukutse ja materjalid on kostja ISIKLIKULT K. kätte saanud, mida tõendab TEMA allkiri kutsel – seega pole alust tastada menetlust.
2. Tagaseljaotsus on kuulutatud „Ametlikes Teadaanntes“, seega peab see K.-le teada olema juba varem.
Muidugi ei saa kohtunikult nõuda, et ta oleks kontrollinud K elukohta sellega, mis Hageja valetas Hagis. Ei saa ka nõuda seda, et võrrelda K võlalaekumisi ja lõpparve saamist (mis jäi tegelikult saamata), rääkimata haigusrahadest....
Küll olkeks pidanud kohtunik aru saama mõnest pisiasjast:
1. Kutse, mille väidetavalt K "isiklikult allkirja vastu vastu võttis" - käekirja erinevus oli silmähtav (kohtunik pole ekspert, kuid ilmne allkirja pildi mitte vastavus – kas allkiri on kirjutatud ümarana või kriipsudena).
2. Kutse vastu võtmisel pole mingit dokumendi nimetust ega numbrit - mille alusel kutse vastu võtnud isik tuvastati.
3. Kutse "isiklikult" vastuvõtmise allkirjal on selgelt loetavad kaks "u" tähte, pole ühtegi täpitähte ja lõpus on "s" täht, pole aga "v" tähte, mis mis on K nimes. K nimi sisaldab aga kolm täpitähte, sisaldab "v" tähe ning pole "s" tähte - mida polnud "isiklikult" vastuvõetud allkirjalehel.
Kõike seda oleks VÕINUD VAADATA, sest materjalide juures oli mitu K allkirjaga dokumendi valguskoopiat.
4. Kui K vaidlustas kohtus kutse "isikliku" vastuvõtmise, oleks kohtunik PIDANUD kasvõi korra allkirju VAATAMA. Kohtunik oleks ekspertiisita NÄINUD, et allkiri pole üldse see nimi, mis on K-l.
Kas kutsele kirjutas alla Hageja ise või mõni tema semu..., seda teab Hageja, kuid tema esitas kohtule teadlikult aadressi, kus K ei saanud ligi aasta olla.
Kohtuniku otsus oli lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Väide selle kohta, et tagaseljaotsus kuulutati „Ametlikes Teadannetes“ ja sellega loetakse, et "süüdlane" sai tagaseljaotsusest teada... Kuulutada ju võib. Kuidas saada lugeda internetis teadet kui pole arvutit,kui maakohas puudub interneti-levi, kas seaduskuulelik inimene PEAB üle päeva Ametlikke Teadaandeid lugema??? Minu arvates on see seadusesäte vastuolus meie meie Põhiseadusega.
Seaduslikkus? Õigus? Õiglas?
Aga nüüd võeti K arvelt ALUSETULT maha (muidugi nii - kuidas arvele raha laekus) sulide kasuks üle 15 tuhande krooni. Seda sulitegu aitas sulidel teha SEADULIKUKS KOHTUNIK oma otsusega. Õiguse-õigluse nõudmine tekitas K-le RAHALIST KAHJU juurde (625 EEKi kautsjon, mida ei tagastatud), kusjuures nüüd oli kahju tekitajaks juba KOHUS, kes EI PÜÜDNUDKI ASJASSE SÜVENEDA- rääkimata õigluse jaluleseadmisest.

esmaspäev, 21. märts 2011

Riigi - rahva kurnajad 4 ?

Veel „kurnajatest“
Ministrite kohad pole jagatavad mitte oskuste-kompetentsi järgi. Liiguvad jutud mitme ministeeriumi kohta,kuhu plaanitakse panna Rein Lang (kultuur, justiits), Jürgen Ligi (rahandus, pangajuht), majandusminister Juhan Parts vahetatakse välja, kuna Reformierakond tahab seda haldusala endale... Variante on muidugi palju ja arvata – lõpptulemus tuleb kuu aja jooksul.
Mida öelda eelnevate ministrite kohta?
Eelmise koosseisu sotsiaalministriks oli mõnda aega Maret Maripuu. Tema juhitav ministeerium jättis mitu tuhat kõige rohkem abi vajavad puudega inimesed paariks kuuks pensionist ilma. Ministri süü oli selles, et ta ei kindlustanud ministeeriumi tööd vajalikkul tasemel. Selle tulemusena tekkis inimeste osas Põhiseaduslikke rikkumisi. Ministi kohalt lahkudes sai ta karituse asemel 300 000 EEK-i preemiat.
Justiitsminister R.Lang on viinud asja nii kaugele, et Kohtusse pöörduda tavainimene ei suuda selle kalliduse tõttu, lisaks on kohtute töö VÄGA aeglane ning paljudel juhtudel kahtlase tulemusega. Tema juhtimisel tehti Töölepingu seadus, mis ei arvesta töövõtjate huvisid, vaid jätab nad tööandja meelevalda.
Paljud ettevalmistatud seadused on paljude puudustega-vigased. Väljakuulutatud „Liiklusseaduse“ kehtimahakkamine oli sunnitud puuduste tõttu pooleks aastaks edasi lükkama. Tema on ka see mees, kes nimetas oma tööandjat (rahvast) – LUMPENIKS... (samal teemal arvamus siin blogis „Justiitsministeeriumist“ http://leopall.blogspot.com/2010/05/justiitsministeeriumist.html ).
Jürgen Ligi oli (SAAMATU?) kaitseminister. Seejärel sai ta rahandusministriks. Oma ametis sai ta tehtud kärbete eest riigieelarves mitmeid tunnustusi... Kärped tehti rohkem aga peamiselt vaesema elanikkonna arvelt, kusjuures varakamad jäid kärbetest praktiliselt puutumata. Ta on ülbe olemise ja oma oponentide suhtes kuulus valimatute teravuste poolest....
RK Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde on diplomilt jurist, kuid tegude ja olemuse poolest - ümara jutuga mittemidagi ütlev poliitik. Põhiseaduse eluga vastavusse viimise suhtes pole mitte midagi ära tehtud – neid küsimusi välditakse. Kodanike kirjadele ei reageerita ega isegi vastata (http://leopall.blogspot.com/2011/01/kiri-riigikogu-pohiseaduskomisjonile.html ) Ilmselt on ta ka järgnevas PS-komisjonis.
On Õiguskantsler ja tema kantselei 50 kõrgelt tasustatud juristiga, kes kontrollivad eriinernaatkoolide, vanadekodude, eelvangistuse tingimusi... edukalt. Kas selleks on tarvis kantseleid 50 juristiga?? Õiguskantsleri peaülesannet – seaduste kooskõlla viimist Põhiseadusega ... see on tegelikkuses peaaegu olematu.
Kasvõi üks näide (rääkimata riigikogulaste teisest tasulisest tööst – RAS juhatustes Põhisedasevastasest raha teenimisest – millega võitleb juba teine Õiguskantsler). Pikka aega kehtib Põhiseadusega vastuolus olev seadusessäte, millele Õiguskantslerid ega Põhiseaduskomisjon pole tähelepanu pööranud.
TsMKS § 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
(1) Menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui:

(5) Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega.
Kuigi menetlusdokument (kutse, määrus, tagaseljatsus) pole Kostjale TEGELIKULTT kätte toimetatud, vaid avaldatakse Ametlikes Teadannetes - loetakse kohtu Tagaseljaotsus jõustunuks...
Aga mis alusel loeb seadusandja selle määruse/otsuse kätte saaduks? Mis alusel (Põhiseaduse vastaselt) kohustab SEADUSANDjA seaduskuulekat kodanikku tellima OMA RAHA eest „Ametlikke Teadaandeid“ või ostma arvuti ning liituma internetiga, jälgimaks igapäevaselt internetis „Ametlikke teadaandeid“??? Tegelikult on see Põhiseadusevastane, mida Õiguskantsleri Kantselei juba 10 aastat ei märka.
Mida nad siis ÜLDSE märkavad?? Milleks selline kallis Õiguskantsleri instituut, mille tegevusest kasu pole???
Milleks Regionaalminister, kelle tulemusi pole näha juba 20 aastat?
Loodi absurdne (naiste) võrdõiguslaste volinik. Milleks?? Jälgitakse IGAL ALAL SOOKVOOTIDE võrdsust.
Kas selleks, et kaevureid, sõdureid,lennukipiloote, süvasukeldajaid... oleks võrdselt naisi meestega? Või selleks , et olümpial mees-naistõstjad, maadlejad, suusatajad-uisutajad , ujujad, kuulitõukajad, kümnevõistlejad, jooksjad, kaugaushüppajad jne... Need võistlused toimuksid meestel –naistel koos ja arvestus käiks ühistel alustel ja arvestusel?? Või selleks, et laste sünnitajate arv viia täpsesse suhtesse sookvootide alusel meeste ja naiste vahel võrdselt???
Nii on palju Toompealaste loodud absurdseid ameteid-komisjone-MTÜ-sid-ameteid, mille eesmärgiks on... mis? RAHVA kurnamine – OMADEle rahva arvel tulusate töökohtade loomine?
Minu avates istub enamus toompealastest Toompeal selleks, et tunda mõnu neile rahva poolt kinni makstud tasuta saadavatest hüvedest. Mitte Rahvas pole neile neid hüvesid kinkinud, vaid nemad ise (parteid) on omavoliliselt need hüved endile VÕTNUD.
Liiga palju on hästi tasustatud ametnikke – mida pole tarvis ei riigile ega ka rahvale, vaid nad on loodud ametnikele tasuvuselt hea ja lihtsa äraelamise võimaldamiseks.

neljapäev, 17. märts 2011

Põhiseaduse leierdatud lugu

Leierdatud lugu Põhiseadusega
Artikleid Valimisseaduse mittevastavusest meie Põhisedusega ja selle muutmise vajadusest on olnud nii „Postimehes“ kui teistes lehtedes, viimasel ajal rohkem Delfis ja Terve Mõistuse Sündikaadis. Selle kohta on kirjutatud ka RK Põhiseaduskomisjoni Esimehele Väino Linde’le.
Nii Põhiseaduskomisjoni Esimees, Riigikogu kui ka Õiguskantsler ei taha neist midagi teada.Lugenud pealkirja selle teema kohta – edasi ei loeta ning kiri visatakse kohe prügikasti.
Seadusandjad, seadusejärelvaatajad ja seaduseväänajad EI TAHA seada ohtu oma võimust ja hõlptulust ilma jääda.
Kas Valimisseaduse vastuolule Põhiseadusega ei osata midagi vastata – või on tõesti vastuolu olemas ning seda EI TAHETA tunnistada? Ometi on asjaomastel instantsidel võimalus kasutada tippjuristide abi, aga... vastust pole. Lindel oeks ju kõige lihtsam poliitikuna demagoogitseda (nagu ta seda muudes asjadeski teeb) ja vastata – KÕIK ON PÕHISEADUSE JÄRGI.
Valimistulemused näitasid, et Riigikogusse saanute poolt hääletasid 56, 35% Valimisõiguslikest inimestest.
Hääletamas ei käinud või riigikogulaste poolt ei hääletanud 53,65% Valimisõiguslikest inimestest. See kõik (suhteliselt suur protsent riigikogulaste poolthääli) on tänu parteide ja ajakirjanduse ühekülgsele suurele valitsusmeelse informatsiooni propagandale, kes KOOS VÕITLEVAD VÕIMU SÄILITAMISE EEST – tallates objektiivset tõde jalge alla.
Vaatleme Valimisseadust ja Põhisedust lihtinimese (mitte juristi) seisukohalt.
Põhiseadus ütleb:
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Hääletamine on salajane....Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus.
Põhiseadus ei sätesta parteilisi valimisi. Ka Valimisseadus ei sätesta parteilisi valimisi. Erakonnad/parteid tulevad seaduses mängu alles nimekirjade esitamisel ja häälte lugemisel/arvestamisel.
Ei vaidle vastu parteiliste valimise vajadusele, kuid see peaks olema sätestatud alates Põhiseadusest või valimisseaduses.
1. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
-Kas valimised on ikka ühetaolised – kui üksikkandidaat peab ise maksma kautsjoni ja tegema oma raha eest valimiskampaania, parteid saavad aga selleks raha riigieelarvest? Või tahab keegi öelda, et parteide poolt riigieelarvest saadavad miljonid on AINULT parteilaste lõbustusteks mõeldud?
-Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui mõnede puhul (parteid) kantakse kandidaatide hääled üle teistele valitatavale; teiste (üksikkandidaatide puhul) häälte ülekandmist ei toimu.
-Valimised pole ühetaolised, kui kui parteide hääled summeeritakse ÜLE KOGU vabariigi, üksikkandidaatidel läheb arvesse ainult ÜHE ringkonna hääled.
-Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui üksikkandidaat peab koguma isikumandaadi jagu hääli, partei-liikmetest kandidaadid ainult 10% saab Rk-sse isikumandaadiga, 90% partei kandidaatidest saavad Riigikokku parteinimekirja alusel häältega manipuleerimisel.
-Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE kui 250 häälega partei liige osutub valituks Riigikokku, teine kandidaat aga ei osutu valituks ka 3000 häälega.
-Valimine pole ühetaoline kui e-hääletaja VÕIB oma häät muuta valimisteni sada korda, kuid valimispäeval valimisjaoskonnas paberhääletaja oma häält muuta ei saa. E-hääletuse ajal käib Valimisreklaam ja –propaganda täistuuridel, valimispäeval on see keelatud.
-Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE valimine - kui partei EIRAB VALIJA TAHET ja kannab üle ühtede kandidaatide hääled OMA TAGATOA ÄRANAÄGEMISEL teistele – valijalt luba küsimata.
Hääletamise tulemuste PROPORTSIONAALSUS. Proportsionaalsust meie valimistel ei esine.
1. Proportsionaalsus tähendaks seda, et valituks osutuksid kandidaadid, kes said enim hääli vastavalt partei poolt saadud poolt-häältele. Ja partei siseselt jaotuksid kohad proportsionaalselt VASTAVALT SAADUD POOLT-HÄÄLTELE. See tähendab seda, et Riigikogu saadikute kohad jaotatakse parteide vahel ka PARTEISISESELT proportsionaalset saadud poolt-häätele.
2. Proportsionaalsus kehtib meil kuni parteide KOHTADE ARVU jagamiseni. Riigikogus – edasi jagab partei inimesed parteisiselt nendele kohtadele OMA ÄRANÄGEMISE JÄRGI.
3. Proportsionaalsus on mõeldud nii, et parteid saavad kohti Riigikogus propotsionaalselt saadud häältega. Ka edasi parteisiseslt kohtade jagamine peaks kehtima proportsionaalsus. Proportsionaalsus EI TÄHENDA SEDA, ET saadud kohad jagab PARTEI OMA ÄRANÄGEMISE JÄRGI – eirates valija arvamust.
Valimisliidud pole küll lubatud Riigikogu valimistel, kuid.... kui luua Riigikogu valimistel MTÜ Valimisliit üksikkandidaatidest - oleks ka see MTÜ.
Siis kanduksid ka üksikkandidaatide üle kogu riigi kogutud hääled ühte ühiskatlasse. Praegu kandideerivad üksikkandidaadid vähestes ringkondades. Arvestades rahva negatiivset suhtumist parteidesse (JA PARTEIDE suhtumist rahva tahtesse) – oleks sellel üksikkandidaatide MTÜ Valimisliit kandidaatidel hiiglaslik menu ja üksikkandidaatidel arvestatav tulemus valimistel.
Parteid-erakonnad on MTÜ – ja Vlimisliit oleks MTÜ. Partei MTÜ erinev kohtlemine Riigikogu vaimistel Valimisliidu MTÜ-ga (mõlemad oleksid MTÜ-d) oleks rikutud Põhiseaduslikku võrdse kohtlemise printsiipi... Pole ju alust eelistada üht MTÜ-d võrreldes teise samasuguse. MTÜ-ga
Selline keelamine on VASTUOLUS PS-ga ja vaidlustatav Riigikohtus, sest – Valimiskomisjon tegutseb selle seaduse järgi,mis on kehtiv, kuid seda, et see Valimisseadus on vastuolus Põhiseadusega – seda Valimiskomisjon EI ARVESTA-OTSUSTA.
Öeldakse küll – miks üksikkandidaadi ei organiseeru parteisse või ei organiseeri uut parteid!
Meie praegused parteid on niivõrd korrumpeerunud, võimu-ning rahaahned, kes ei arvesta rahva huvidega - seetõttu ei sobi meie parteid üksikkandidaatidele, sest nad ei arvesta rahva huvidega. Meie parteide peaeesmärk on võimu- ja rahaahnus – mis ei arvesta riigi ja rahva huvisid.
Muuta meie parteid riigi- ja rahva huvisid arvestavaks... see on praeguste parteide tagatubade olemust arvestades –utoopia ja selle muutmine võtaks aega aastakümneid..
Luua uus partei? See nõuab liiga palju raha ja aega. Arvestades Respublica negatiivset näidet – on peletanud rahva usu sellistesse ettevõtmistesse.

esmaspäev, 14. märts 2011

Riigi - rahva kurnajad 3 ?

Riigi-Rahva kurnajad 3
Mis iseloomustab veel „kurnajaid“?
Riigikogu koosneb 101-st kõrgelt tasustatavast liikmest. Ometi on elu näidanud seda, et üle poole riigikogulastest tegelikult oma tööga ei vääri mitte kõrgemat tasu kui alampalk, ehk teisisõnu nad teevad tööd mitte rohkem kui koristaja-kojamees. Riigikogulastest pooltele kojameestele 15-kordset kojamehe palka maksta on ikka liiast (lisaks veel hüvitised-soodustused). Riigikogulastele makstakse töö eest arvestusega, et nad töötavad 24 tundi ööpevas ilma puhkepäevadeta aastaringselt (kuigi sama töötasu jookseb neil ka 4- 5 kuud puhkusekuud aastas). Lisaks saavad vaesed riigikogulased veel tuhandeid Eurosid kuus erinevaid hüvitisi ja erinevates RAS juhatuste liikmete nimekirjas olemise eest...
Tänases Delfis ütleb Riigikogu esimees Ene Ergma, et meil pole võimalik kehtestada astmelist tulumaksu, kuna meil pole 20 aastaga suudetud luua keskklassi, sest 91% teenivad kuus 300-1300 Eurot ja vaid 9% teenib rohkem.
Ene Ergma jätab mainimata (või ei tae), et meie elanikes umbes 60% teenib 272 Eurot kuus, umbes 25% elanikkonnast teenib 272-500 Eurot ja 6% 500-1300 Eurot ning 9% üle 1300 Euro kuus. Muidugi kuuluvad sellest palgast veel maksud maha arvestamisele.
Toompealased ei käitu rahvaga suhtlemisel ja rahva suhtes nagu rahva juhid, vaid justkui bandiidibanded, kes on saanud kätte ohvrid ning pigistavad ohvritelt endile saaki välja. Ohvrite seisukord ja saatus neid ei huvita – peaasi on - neilt võimalikult suur noos kätte saada.
Peale meie valimiste toimimise on lahti läinud „lehmakauplemiseks“ See lehmakauplemine tähendab seda, et parteide vahel hakkab võitlus koalitsioonivõimu pärast ning koalitsiooni liikmete vahel selle üle – missugune kolitsioonipartei millise haldusala (ministeeriumi) enda valduse alla saab. Lisaks sellele - kes poliitikutest millise ministriportfelli saab. Kusjuures ministriks määramisel pole olulised mitte kandidaadi oskused-tedamised-kogemused, vaid kokkulepped. Kokkulepete puhul on määravaks asjaoluks jaotatud haldusala; ja haldusala ministri määrab vastava partei tagatuba oma lemmiku meeldivuse või poliitiliste teenete järgi. Nii oli Sven Mikser kunagi kõige noorem kaitseminister(ise isegi sõjaväes käimata).
Nagu näha – osutusid (parteide poolt) tagasivalituiks Riigikokku enamus Riigikogus varem olnuist (paljud isegi juba kolmandat korda). Praegu ollakse arvamusel, et Toompeal jätkub vana koalitsioon (Refid ja IRL). Koalitsioonis võidakse koos olla, kuid tulised kalused tulevad selle üle – kes ja kui suure osa saab RIIGIPIRUKAST. Kaklus võimkondade jaotamise ja ministrikohtade pärast alles algab.
Kord reformar peksis kesikut
Kes teab, mis tulu sellest saada ihkas,
Võib olla, et ta kesikut vast vihkas –
Või vaigistas ehk muidu südant võimukat
Ta oli kesikust tugevam ju palju.
Mis tegi aga kesik –hoobi sai ta valju-
See oli tarvis kätte tasuda, kuid-
kuidas õiendada kangemaga,
Ei või ju vastu hakata... http://leopall.blogspot.com/2010/05/kesk-punik.html


K O M M E N T A A R E
Mõningaid Delfi kommentaare seonduvaga.
Kommentaator „dr.Ehkin, häärebune“.,..Iga Eesti õigusriigi erakonnastunud kamba-, karja- ehk partokraat tahab meritokraatlikku korda, et ise elada kõike jagades ja kõiki valitseda. Aga kahjuks nagu alati välja tuleb, ei piisa valitsejal, kes ise ennast valituks sokutab ning isetehtud valimisseaduse järgi valituks osutub, võimu-jõudu enesevalitsemiseks. Võimu ja mõistust ei anna juurde ka kodumaised ja piiritagused tutvused, haridus, parteipilet ja kohalike seadusandjate, oma kambale allutamine. Ka sisseostetud ja hästitasustatud ehk kohalikud erivajadustega "talendid" ei aita andetuil juhtida riiki, kuna kõik nad pole andekad ja iseseisvad ega kanna kõrgeimat võimu nagu terved inimesed. Tahe kuuluda priviligeeritud koorekihti, eliiti, hukutab valitsevaid karjääripartokraate kuna kõik, mida nad selleks teevad, jääb alati teoreetilise mängu tasemele. Kui eliidi tegevuses jokk, siis ongi intelligedi karjääri tipp seal, kust edasi minna - areneda ei saa. Kellel mälu kehv, elab tulevikuta ja üritab hakkama saada augus, millest pole ka targal, kes kõike ei tea, redelita tagasiteed. Karjerismi põhjus on idee fix - haiguslik nähtus HMP. Nagu alati põevad bürookraatlike, jural püsivate riikide valitsejad, naaberriikide "tarkadelt" saadud ahvide tõbe - Häda Mõistuse Pärast..... Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistemist. Meritokraatial on sarnasust sotsiaaldarvinismiga.
Meritokratlik süsteem viib revolutsioonile, kus massid kukutavad eliidi, kes on muutunud ülbeks ega hooli rahvast....
Kommentaator „Mnjah“...Samas. NSVL ajal oli nii mõnigi asi parem kui meie praegusel ajal. Eelistatuks klassiks oli NLKP, selle järel oli priviligeeritud klassiks LAPSED. Laste suvelaagrid, huviringid, vabaajaüritused, õppevahendid olid tasuta. Nüüd on lastele-vanematele need asjad tasulised ja mitte väikese raha eest. Väidetakse, et meil pole selleks raha! Aga miks? Lapsetoetusi saavad miljonärid samas suuruses kui pered, kus nälg on majas. Paljud emad saavad kuus emahüvitist kuus sama palju kui paljud töötajad saavad palka poole aasta töö eest. Kuidas jätkub meieriigis samasuguseid hüvesid-hüvitisi parteidele nagu NLKP Pollitbüroo likkmetele meie väikeses riigis 4-5 parteide liikmetele, riigikogulastele ja parteide tagatubadele? Aga lastele enam raha ei jätku.

Kommentaar „Minu arvates“ ...on suur viga, et RK-laste sissetulekud ja hüved (ca 75 tuhat EEK/kuus) on tõstetud sellisele tasemele, mis jätab tavakodaniku (ka võrdlemisi head palka saava), täiesti kõige alumisele pulgale. Sinna pulgale jäävad ka kõrgelt haritud inimesed, kes teevad hästi oma erialatööd, kuid kes ometi on palgatöötajad, mitte ettevõtjad. Lisaks palgale on riigikogulastel praktiliselt kogu suvi (ca 4 kuud) töövaba, kuid palk säilib (paradiislik, kas pole?), RK-lastel on ka võimalus istuda mitmete juhatuste ja volikogude toolidel, millelt lisandub kopsakas tasu, neile kompenseeritakse autoliisingud, välislähetused, bensiin, korterikulud jne. jne.jne...
KAS SELLINE SEISUSLIK KÕRGTASE EI HAKKA TUNDUMA MAISE PARADIISINA ÜLEÜLDISE TÖÖTUSE JA VAESUSE FOONIL(??), kus lapsed on kohati näljas ja inimesed väga raskes majanduslikus olukorras? Kas mitte Eesti sugune vaene riik ei ole tõsiselt üle pingutanud majanduslike hüvede loomisega RK-lastele?
Eelpool öeldut ja praktilist asjade kulgu arvestades, on selge, et põhiliselt pürgitakse RK-sse MAJANDUSLIKKU HEAOLU SAAVUTAMA, MITTE POLIITIKAT TEGEMA JA VASTUTAMA, millest on tulnud ka 'poliitbroileri' mõiste, mis tähistab noori hariduseta ja kogemusteta inimesi, kes püüavad vanadele poliitikutele pugedes haljale oksale saada ja sinna ka jääda. On ju näiteid mitmeid igast erakonnast ja on ka neid kes tegeliku kõrghariduseta istunud RK pingil 12 aastat järjest(!). Sinna maisesse paradiisi püüdlevad ka noored beibed, kes teatavad mikrofoni ees süütult, kui väga nad soovivad 'Midagi Eesti heaks teha....'
Naerukoht, kas pole?
RIIGIKOGU HÜVED EI TOHIKS OLLA SELLISES KÕRGUSES, MIS TEKITAKS VAID MAJANDUSLIKKE HUVE. TÕELISED TEGIJAD JA OSKAJAD, KES TÕEPOOLEST SOOVIVAD MIDAGI MUUTA TULEVAD KOHALE KA SIIS, KUI RAHAKOTTI PÄHE EI KALLATA!
See hoiaks ka poliitbroilerlust raamides ja üldse mõjuks tervendavalt kogu riigi poliitilisele kliimale.
Rohkem keskenduda vastutusele, aruandlusele tehtud tööst, ja tagasikutsumise võimaluse loomisele. Siis pääseks ja jääks RK-sse põhiliselt oskajad ja südametunnistusega inimesed, mitte tühikargajad, ahnurid ja nägude tegijad.

reede, 11. märts 2011

Poolthäälte protsent KÕIGI valimisõiguslike arvust

Erakond/partei Poolthääli Poolthäälte% Poolthäälte%häälõiguslike üldarvust
hääletanutest
Reformierakond 164 255 33% 17,98 % 1
Keskerakond 134 124 26% 14,68 % 2
IRL 118 023 23% 12,92% 3
Sotdemokr 98 307 19% 10,76% 4
RIIGIKOKKU KOKKU PÄÄSENUD KOKKU 514 709 101%!! 56.34%???

Rohelised 21 824 3,8% 2,38%
Rahvaliit 12 184 2,1% 1.33%
Vene Erak Eestis 5 024 0,9% 0,55%
Ekristl.Demokr. 2 944 0,5% 0,32%
Eiseseisv.Partei 2 571 0,4% 0.28%
Üksikkandidaadid 15 882 2.8% 1,74%
EI PÄÄSENUD RIIGIKOKKU HÄÄLTE ARV
KOKKU 57 858??? 10,5 %

Reformierakond ja IRL said kokku 282 278 häält (parempoolsed)
Keskerakond ja Sotsdem said kokku 232 431 häät (vasakpoolsed)
Parempoolsed parteid said vasakpoolsetest ROHKEM 49 843 HÄÄLT
Hääletamas käisid, kuid väljaspool riigikogulasi anti 60 419 häält (Roheliste, Rahvaliidu, EIP, Üksikkandidaatide... eest antud hääled).
Seega – hääletamas käisid, kuid hääled EI LÄINUD Riigikokku saanud parteidele -10,5%
HÄÄLETAMAS EI KÄINUD 338 213 hääleõiguslikku - 37%
„AIA TAHA“ (arvesse ei läinud) 60 419 häält - 10,5%
Riigikogulaste POOLT ANTI 52.5% HÄÄLEÕIGUSLIKE ARVUST.

Ametlike andmete kohaselt..
Eesti Vabariik kokku
Valijaid: 913 346
Osavõtnuid: 580 264
Kehtivaid sedeleid: 575 133
Kehtetuid sedeleid: 5 131

Erienevusi on "Aia taha" läinud häälte arvus, Poothäälte arvus ,
Kas kehtetud sedelid 5 131 annab sellise kõikumise arvu/protsendi meie statistikas???

kolmapäev, 9. märts 2011

Riigi - rahva kurnajad 2?

Riigi-rahva kurnajad 2
Toompealasi riigi ja rahva kurnajateks nimetamine tundub üsna ränk nimetus ja vastutustundetu olevat. Selle nimetuse ärateenimiseks peaksid olema kaalukad põhjused.
Püüame siis seda nimetust ka põhjendada.
- Toompealased määravad ise endile palgad ja hüvitised. Nad on sellega natuke palju endid ülehinnanud. Lisaks palgale saavad nad ka hüvitist rahva kolme alam-kuupalga ulatuses. Nende palgad on ca 10 meie tegelikku keskmist palka (riiklik statistiline keskmine ei kajasta TEGELIKKU keskmist palka) ehk siis ca15 korda suuremad kui meie alampalga teenijad - millega meie tavapered peavad hakkama saama. Arvestades riigikogulaste tegelikku tööd, töö kestvust, soodustusi-hüvitisi, nende erialalisi teadmisi, töö tulemust, palgalist puhkust aastas on neil 4-5 kuud aastas...
- Toompealaste suhtarv elanikkonna suhtes on suurem teistes maailma riikides olevate valitsejate arvust. Ometi tulevad enamus seadusi-direktiive Euroliidust, meie endi koostatud- vastuvõetud seadused on madala kvaliteediga, mis vajavad tihti kohendamist-parandamist.
- Kui Soome esinduskoda peaks koosnema samas proportsioonis Eesti elanikkonnaga, siis koosneks Eduskunta 357-st inimesest. Venemaa Riigiduuma peaks koosnema 10 000-st liikmest. Ei tahaks uskuda, et meie riigikogulased on 28 korda rumalamad kui Vene Riigiduuma, sest Riigiduuma 2-s kojas on 700 saadikut ja valitsevad nad 140 miljoni inimese üle.
- Eestis on ametnikke suhtarvus elanikkonnaga võrreldes kolm korda suurem kui USA-s. Kas toompealased on rumalamad teiste riikide omadest? Või hoopis targemad, et oskavad väiksema ja halvema töö eest suuremat raha saada?
- Toompealased peavad riigieelarvest liialt suurte summadega ülal parteisid (iseendid). Seetõttu ei oska (või ei taha) parteid endid normaalselt majandada ning on tihti suurtes võlgades.
- Toompealased kasutavad oma võimu, et rikastada välismaalasi (välispankade tulud, välisomanikest ettevõtjad, välismaalastele kinnisvara müük) – kes siin saadava tulu viivad maksuvabalt välja – selle asemel, et nende tulude maksustamise arvel täiendada riigi eelarvet.
- Tihti tekitavad toompealased oma rumalusest-oskamatusest riigile hiigelkahjusid, mis paraku jäävad rahva kanda.
- Nõunikeks-abilisteks on toompealastel küsitavate teadmistega nõunikud –abilised kelle eesmärgiks on kerge rahateenimine – või hoopis toompealased ise ei kuula oma nõunike tarka nõu?
- Toompealased priiskavad riigi-rahva raha – tehes mõttetuid ja mittevajalikke kulutusi. Nad ei oska majandada ja kokkuhoid on nendele võõras mõiste.
- Toompealased tegutsevad põhimõttel: võtta ennem vaestelt ja lastelt – kui loobuda mõnest Eur-ist oma hüvitisest-soodustustest või palgast.
Ehk on tõesti liiast nimetada toompealasi kurnajateks?
Kui möödunud sajandi 70.-tel aastatel Tsiilis Augusto Pinochet kukutas Salvadore Allende, siis 20 aastaga muutis ta Tsiili õitsva majandusega rikkaks maaks. Ka meie (uut) riiki on juba 20 aastat. Kui rikas-õitsev on meie elanikkond? Iseseisvumisel oli meil arvestatav tööstus ja põllumajandus, ääremaadel oli üpris elav elutegevus koos tegutsemisega. RAHVAS elas majanduslikult üpris normaalselt....
Praeguseks on meil ääremaadel elu välja suretatud, põllumajandus on nõrgal tasemel, tööstus (kuivõrd seda on) kuulub väismaalastele, oma pankasid meil pole...
Mis meil on? Euroliidu regionaalvalitsus, osalus NATO-s, EURO-d, osaline otsustusõigus, korralikul hulgal töötuid ja Eestist lahkujaid, madalad palgad-pensionid, elatustase viimaste Euroliidu riikide hulgas, alla (Euroliidu) standardi sotsiaalkindlustus, mis pole ligilähedanegi Sotsiaalhartale.
Samas ka rahvale ülemäära kulukas Riigikogu, Valitsus ja ametkond.
Kes ja kuivõrd on süüdi meie suhteliselt MADALAS arengus (parteide vastutus meiel ju puudub)...

LIGILÄHEDASTEL TEEMADEL samast blogist...
„Parteid müüvad liiga kallilt“ http://leopall.blogspot.com/2010/02/parteid-muuvad-liiga-kallilt_28.html ,
„Meie juhtidest“ http://leopall.blogspot.com/2010/10/valikutest-valimistel.html ,
„Parteide esindusorgan“ http://leopall.blogspot.com/2010/11/parteide-esindusorgan.html
„Arvamusi hääletamisest...“ http://leopall.blogspot.com/2011/03/arvamusi-haaletamisest-moned-loevad.html
„Riigikogulaste huvitavaid elukutseid“ http://leopall.blogspot.com/2011/03/riigikogulaste-huvitavaid-elukutseid.html

teisipäev, 8. märts 2011

Arvamusi HÄÄLETAMISEST (mõned loevad seda VALIMISTEKS).

Mõtteid hääletamise tulemustest.
Meil ei toimunud valimisi, vaid toimus rahvas hääletus ja parteide tagatoad valisid Riigikogu liikmed. Rahavas kinnitas osaliselthääletamisega parteide valiku.
Eks neid põhjalikke analüüse – arvamusi alles hakatakse tegema ning neid hakatakse ka avalikult arutama. Praegu teen ise mõningad esmajäreldused meil äsjatoimunud hääletusest.
Eesti demokraatia sai lüüa, sest Riigikokku hääletanuks osutusid jõud, kes Põhiseaduse vastaselt ei hooli Eesti riigi ja Eesti rahva edasikestvumise eest. Nii Refoermierakond kui-ka IRL pole siiani üles näidanud huvi Eesi iseseisva riigina kestmise eest. Nad on ükskõiksed eestlaste massilise riigist lahkumis pärast; ei hooli tingimuste ja ametite-teenistuste eest mis kindlustaksid eestlaste jäämist-edasikestmist Eestimaal (arstid, päästjad, õpetajd...); on huvitatud Eestisse välisinvestorite toimetamise eest - kes organiseeriks Eestis tootmist ja viiksid Eestis toodetud tulud välja välismaale - selmet ise arendada Eesti ettevõtlust-tööstust... Suur töötute arv ja vaesema elanikkonna eluga toimetulek parteisid ei huvita...
Mida arvata meie hääletamisest ja Valimisseadusest? Valimisseadus näitas, et üksikkandidaatidel on suletud pääs Riigikokku. Valimisseadus on mitemes punktis vastuolus meie Põhiseadusega ning on ebademokraatlik. Riigikogu valivad parteid –mitte rahvas http://leopall.blogspot.com/2010/02/riigikogu-ja-valitsuse-valivad-parteid.html .
IRL juht M.Laar on valetamises-vassimises seni ületamatu, kuid reformarite juhtkond hakkab talle selles osas järle jõudma...
A.Ansip raius kui rauda, et meil pole mingita masu ning sellist Eestit me tahtsimegi – samal ajal raputas meie riiki masu. Nii Ansip kui rahandusminister Ligi raiusid – me ei tõsta makse, seoses Euro tulekuga mingit hinnatõusu ei toimu... Samas ISE tõsteti käibemaksu 2% ja ja mitemsuguseid aktsiisimakse, Euro tulekuga hakkasid meie hinnad tõusma 2 korda kiiremini kui mujal Euroopas. Ansip räägib, et tema 6-aastase valitsemise ajal tõusid pensionid 2 korda. Pensionid Keskerakonna nõudmisel tõusid küll (kuigi vähem kui 2 korda), samas pole MEIE pensionid ega palgad tõusnud üle kahe aasta – kuigi meie hinnad tõusevad igal aastal ligi 10 %.
Ligi ja Ansip väidavad, et meil on väga hea elu - meie kaupade hinnad on peaaegu samal tasemel Euroopaga... Kuid meie PALGAD – PENSIONID on 4-6 KORDA madalamad kui Euroopas. Justiitsminister Rein Lang valmistab puudulikult seadusi ette („Riigikogu reha“), tegi töövõtjale kahjuliku TLS, püüab Eestis kehtestada VAIKIVAT ajastut ja suukorvistada inimesi, teeb tavaelanikkonnale materiaalselt võimatuks oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise, prokuratuur ja kohtud on väga madala tasemega (selles mitu arvamust siin blogis möödunud aastal)...
Senine koalitsioon (IRL ja Reform) on oma saamatuse-vigadega tekitanud Eesti rahvale kõige rohkem materiaalset kahju (miljardeid kroone)... Kuigi jah, meil pole ühtki VASTUTUSVÕIMELIST parteid... Parteisidrahva elu ja nende arvamus EI HUVITA.
Reformi ja IRL-i koalitsioon on Eestile halvim variant.
Mis selgus hääletamise tulemusena?
1. Sai selgeks, et hääletamisel peeti valimisseadusest kinni, kuid valimisseadus ei ole demokraatlik, ei ole kooskõlas meie Põhiseadusega ning välistab üksikkandidaatide pääsemise Riigikokku. Seoses sellega said enamuse Riigikogus jõud (Reform, IRL),kes üha enam langevad stagnatsiooni ning eemalduvad demokraatiast.
2. Riigikokku saamiseni viib suur kandidaadi rahakott (partei rahakott), mis pole tavalisele heade isikuomadustega üksikisikule jõukohane. IRL iga kandidaadi pääsemine Riigikokku maksis ÜLE miljoni krooni. Seega – riigikogulase koht on ostetav suure raha eest, mis pole tava-üksikisikule jõukohane..
3. Kapo ja ajakirjandus on valitseva erakonna mõju all ning valitsejate surve all kasutatakse jõustruktuure ja ajakirjandust valimisvõitluses, mis mõjutab otseselt hääletamise (valimis)tulemusi.
4. Võitluseks progressiivsete jõudude pääsemise vastu Riigikogusse ühinevad riigikogulasi oma kasuks kasutavad jõud (ajakirjandus, ettevõtjad-ärimehed, sulid...).
Mis iseloomustab siis hääletusvooru võitjat Reformierakonda?
1. Võitjaerakonna tagatuba, mille esindajad on ka Riigikokku valituks osutunud diktaatorlike omadustega Ansip, Lang, Ligi... Kui tagatuba ütleb, et rohi on musta värvi ja Läänemeri punane – siis PEAB ka rahvas niimoodi arvama ja koolis niimoodi õpetatama.
2. Reformierakonnal on alati õigus ning erakond ei saa lubada mingisugust opositsiooni-ettepaneku-arvamuse õigsust. Opositsioonist käiakse teerulliga üle. Ka koalitsioonipartner omab õigust ainult ALLUDA vastuvaidlematult Reformi diktaadile.
3. Reform on huvitatud välisinvestorite sissemeelitamisest, et need investeeriksid siin ning viiksid siin teenitud tulu maksuvabalt välja.
4. Ettevõtjate-sponsorite kasuks tehakse neile vajalikke seadusi- seaduseparandusi – kahjustades sellega riigi ja rahva huvisid.
5. Kuna omamaisel elanikul puudub raha maa-metsade ostmiseks, hakatakse maad –metsa müüma vaälismaalastele – kus isegi koristaja palk (seega ka ostuvõime) on mitu korda suurem kui õpetajal või politseinikul...
6. Teadlased-spetsialistid pole nii targad kui Reformarite poliitikud ja nende poliitilised majandusotsused....
Põhjusi IRL ja Reformierakonna Eesti riigi ja rahva suhtes kahjuliku tegevuse põhjustamise kahtlustamises on üpris palju...
Meie parteid on parteidele/parteilastele lihtsalt NEILE KASUMIT tootvad ÄRIÜHINGUD.
http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html

esmaspäev, 7. märts 2011

Riigikogulaste huvitavaid elukutseid...

Vastvalituks osutunud kandidaaditel on huvitavaid elukutseid. Paljudel neist elukutseid kirjas pole. Need on ametlikult veebisolnud andmete koopiad, millest nimed on asendatud punktiiriga.
Huvitav, mille poolest erinevad kandidaatide elukutsed treiali, tisleri, raamatupidaja... elukutsetest. Mis elukutsed on : nõukogu liige, nõunik, peasekretär,? Kus neid elukutseid õpetatakse ?

KANDIDAAT .... Registreerimisnumber 475 SünnikohtTallinn HaridusTTÜ, avalik haldus, 2002 Teaduslik kraad Töökoht Riigikogu kantselei Elukutse nõunik Erakond Eesti Reformierakond
KANDIDAAT ..... Registreerimisnumber 57 Sünnikoht Räpina HaridusEttevõtluse ökonoomika, EPMÜ 1994 Teaduslik kraad Bakalaureus
Töökoht OÜ Mel.. Elukutse Juhatuse liige ErakondEesti Reformierakond
KANDIDAAT .... Registreerimisnumber 259 Sünnikoht Taebla
Haridus Tartu Ülikool, ajaloo teaduskond 2007
Teaduslik kraad MBA Töökoht Eesti Post Nõukogu liige, RMK
Elukutse nõukogu liige, Tallinna Linnavolikogu
Erakond Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

KANDIDAAT .... Registreerimisnumber 475
Sünnikoht Tallinn HaridusTTÜ, avalik haldus, 2002
Teaduslik kraad Töökoht Riigikogu kantselei
Elukutse nõunik ErakondEesti Reformierakond

KANDIDAAT .... Registreerimisnumber 288 Sünnikoht Võru linn
Haridus keskharidus, Tallinna Spordiinternaatkool, 1989.a Teaduslik kraad-
Töökoht Riigikogu ElukutseRiigikogu liige Erakond Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

KANDIDAAT .... Registreerimisnumber 464
Sünnikoht Võru linn Haridus Kõrgem, ajakirjandus, Tartu Ülikool 1984.a Teaduslik kraad TöökohtTallinna Ülikool Elukutse doktorant Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond


KANDIDAAT .... .Registreerimisnumber 601 Sünnikoht Tallinn Haridus Tallinna 26. keskkool, 1983 Teaduslik kraad Töökoht Tallinna Linnavalitsus Elukutse Abilinnapea ErakondEesti Keskerakond

KANDIDAAT ..... Registreerimisnumber 485 SünnikohtTallinn Haridus Akadeemia Nord - õigusteadus, 2009 Teaduslik kraad magistriõpingud õiguses pooleli
Töökoht Eesti Reformierakond Elukutse peasekretär ErakondEesti Reformierakond
KANDIDAAT.... Registreerimisnumber 510 SünnikohtRapla
Haridus Tartu Ülikool Türi Kolledž 2008 Teaduslik kraad
Töökoht Riigikogu Elukutse Riigikogu liige Erakond Eesti Reformierakond

neljapäev, 3. märts 2011

Riigi - rahva kurnajad 1?

Riigi ja rahva vaenlased? Kurnajad?
Peale 1917.a. Oktoobrirevolutsiooni olid Venemaal kõik kes olid bolshevike vastu või bolshevikele ebameeldivad – kontrad (kontrrevolutsionäärid), aastat kümme hiljem hakati NSVL-s vaenulikke või (bolshevikele) ebameeldivaid inimesi nimetama bolshevike poolt “rahvavaenlasteks“. Rahvavaenlased saadeti Stalini ajal laagritesse kust nad enam tagasi ei tulnud või pandi seina äärde (kui viitsiti) ja kuul lahendas ka oletatava rahvavaenlase olemasolu – tihti ilma kohtuta. Pole inimest - pole probleemi (Stalini tõdemus). Tõendid, uurimine, kaitsmine – need olid liigsed, ebavajalik luksus. Enamasti oli otsustajaks Feliks Dzerzinski tshekisti arvamus-südametunnistus-otsustus. Selle arvamuse õigsus polnud eriti oluline ja selle õigsust eriti ei kontrollitud... Otsustajaks oli bolshevik. Oluline oli rahvavaenlane kiiresti kahjutuks teha (hukkamise teel).
Peale seda kui venelased meile sisse tulid, hakati siin võitlema kulakute – külakurnajate vastu, kelle vara rekvireeriti, kulakud/külakurnajad ise saadeti Siberisse ja nad kaotsid automaatselt palju inimõigusi, tihti ka elu.
Meil peale laulvat revolutsiooni ei hakatud nimetama ebasobivat kontngenti kontrateks ega külakurnajateks. Uueks „hellitusnimeks“ – millega hakati halvustavalt nimetama ENSV aegset nomenklatuuri sai – „kommarid“.
Enamus meie rahvast sõi kartulikoori – nagu laulva revolutsiooni alguse ajal ütlesid laulva revolutsiooni tüüri juures olnud poliitikud. Kellel nee kartulikoored olid naturaalsed - kartulitest, kellel kartulikoored kullast ja briljanidest - see toimus nii siiani ja toimub ka edaspidi. Igathes jagasid meie juhid (suures osas ka „kommarid“) ise kulda-briljante-riigivarasid oma ÄRANÄGEMISE järgi vastavalt endi poolt kohendatud seadustele. Nimetati seda ERASTAMISEKS. Erastamise nime all toimus tegelikult ka ärastamine (enamasti peaaegu tasuta riigi vara kantimine endi ja sõprade-tuttavate taskutesse).
Meil „rahvavaenlasi“ pole, meil on „kommarid“, keda sõimatakse ja “aetakse ahju“. Samas olid/on paljud endised kommarid meil tähtsatel riiklikel kohtadel: Arnold Rüütel, Siim Kallas, Andrus Ansip, Rein Lang, Ene Ergma, jne... („Kommarid ajhu... ja edasi?“ http://leopall.blogspot.com/2011/01/kommarid-ahju-ja-edasi.html ).
Ka praegu on paljud kommarid meil kõrgetel riiklikel kohtadel. Neid nimetada kommariteks pole päris õige, sest nad on juba ammu vahetanud parteisid. Nimetada neid riigi-rahva vaenlasteks? Pole ka päris õige, sest neil on riigist-rahvast suva – riigi ja rahva saatus neid ei liiguta. Peamine on neile muidugi VÕIM, mis kindlustab neile ja nende lähedaste ringkonnale majandusliku kindlustuse (rikkuse). Pealegi –paljud noored poliitikud pole kommunistid olnud, kuid tegutsevad täpselt sama malli järgi kui ekskommaridki ja toimetatakse ekskommaritega käsikäes.
Kas nimetada neid ekskommareid ja noorpoliitikuid kokku riigi-rahva vaenlasteks? Ka see pole õige, sest neil pole riigi ja rahva vastu midagi seni, kui rahvas kindlustab nende (ka nende lähikondsete) heaolu ja nende võimu. Õigem oleks neid nimetada vist riigi ja rahva KURNAJATEKS, sest nad püüavad riigilt ja rahvalt välja pigistada maksimaalset kasu endile kasvõi olematu töö eest (tekitades tihti nii riigile-rahvale miljardeid rahalist kahju. Oma oskamatuse, saamatuse ja ahnusega kurnavad nad nii riiki kui rahvast. Kurnajad on koondunud parteidesse, millede võimuahned tagatoad organiseerivad parteide võimul püsimise rahva arvamust arvestamata - oma võimu ning jätkuva kurnamise seadustmisega, alates Valimisseadusest.
Riigikogu ja Valitsus koosneb suures osas kurnajatest ja nad on koondunud Toompeale. Toompeal on nad barrikadeerunud kontaktist rahvaga – oma toitjast. Suhtlemine on ühepoolne. Toompealt tulevad keelud-käsud-juhised ja arukad-arutud sõnavõtud. Rahvas saab toompealastele ainult makse ja raha-palka – hüvitisi maksta – muus osas pole rahval Toompeale asja.
Tõsi iga nelja aasta tagant (valimiste eel) suhtlevad toompealased mõnikord rahvaga ka.