Lahendused - ettepanekud?

Väga paljudes artiklites kriitiliste kirjutiste puhul – ka kommentaarides öeldakse väga tihti: Kritiseerida oskab igaüks. Kui oled nii tark – siis paku LAHENDUS.

Praegu päevakorral oleva Harta 12 puhul  öeldakse samuti – kritiseerite küll, aga lahendust ei paku! Seda öeldakse veel tooniga – ei tohi kritiseerida, vaid kritiseerimise asemel tuleb teha-käituda nii nagu peab.

 

Aastat viisteist tagasi organiseeris Valitsus internetis saidi „Täna Otsustan Mina”, ehk „TOM”. Selle  eesmärgiks pidi olema rahva initsiatiivi rakendamine selleks, et kaasata Rahvast Riigi valitsemisse, koguda häid ideid, seadusandlikku initsiatiivi seaduste parandamiseks, jne…

Alguses tuli ideid küllaga. Kui head-asjalikud need olid, selle kohta ei oska ütelda. Kas nendest sadadest ettepanekutest tegelikkuses rakendamist leidis 1% või 2-3% seda ei tea. Igatahes see sait soikus paari aasta pärast.

Laekuvatest ideedest kindlasti puudus polnud - isegi mina käisin ettepanekuid vaatamas kümneid kordi. Kaldun arvama, et inimesed – kes neid ideid arutasid-lahkasid, need ilmselt tüdinesid neid jälgimast ja arutamast. Kuna need peaaegu kunagi rakendust ei leidnud – saadi aru, et pole mõtet sõelaga vett tassida. Valitsusel puudus igasugune huvi TOM-is avaldatud ettepanekute suhtes.

Ise olen pikka aega „Terve Mõistuse Sündikaadi” (TMS) lugeja, olen ise sinna ka oma arvamusi kirjutanud. TMS-s on olnud palju asjalikke arvamusi/kirju, mis puudutavad meie demokraatiat, valimisseadust, meie Parteide puudusi….

Margus Lepa oma „Nõmmeraadios” on kajastanud paljusid puudusi ja probleeme...

Nii „Postimehes” kui „Eesti Ekspressis” on ridamisi kirjutisi ja kriitikat koos mõningate ettepanekutega nii valitsuse kui ministeeriumite töö suhtes.

Kuidas on Valitsuse ja ministeeriumite reageering nende ettepanekute suhtes?  
Pole kuulda olnud, et olulisemate küsimuste suhtes oleks reageeritud.  
Kas tahetakse öelda, et Valitsus ja Ministrid ei tea nendest kriitikatest-ettepanekutest?

Lubage-lubage. Nii Valitsusel kui igal Ministeeriumil-Ametil on oma Pressiteenistused, kes peavad oma juhtkonnale ette kandma pressis avaldatud olulised teated haldusala kohta. 

Paar päeva tagasi lugesime Juhan Partsi artiklit sellest, et Eesti läheneb eliitriikide hulka… Sellest tuleb küll järeldada seda, et Parts elab Kuu peal ega tea – kuidas Eesti majandus elab. Veel paar Tero Taskilat (Estonian Air) meie ettevõtteid juhtima – siis on õnn meie õuel Ja Partsi arvates on meie majandus hoogsalt möödunud USA majandusest.

Milles on siis probleem, et Rahva poolt tõstatatud probleemide-ettepanekutega ei tegelda vaatamata sellele et neid probleeme on ajakirjanduses korduvalt püstitatud?    

Milleks teha ettepanekuid Rahva-Riigi heaolu parandamiseks kui asjaomased asutused neist ei huvitu? Kas siis ise tuleb teha ettepanekuid ise endile? Pole ju mõtet teha iseendale ettepanekut asjas – mis on Sulle endale selge ja mille lahendamine pole Sinu võimuses. Ettepanekut on mõtet teha siis – kui SIND TEINE POOL KUULAB!

Asi on ilmselt selles, et meie Valitsejad on endi arvates ülitargad, ilmeksimatud JUMALUSED – kellele ei tule pähegi kuulata pööbli nõuandeid.