Siin peab muidugi valitsejate all silmas pidama nii riigikogulasi kui ka valitsust, sest nad on omavahel nii tihedalt seotud ning omavahelselises sõltuvuses, et neid omavahel eristada on võimatu. Ka parteide ja valitsejate vahel erinevust leida on raske, sest nad on vaheldumisi „pumba juures“ ja loeb ainult nende tahe – mitte riigi peremehe (rahva) tahe.
Ilmekalt näitab parteide (koalitsioonide) erinevust seis riigis ja Tallinna linnas. Vahe on selles, et Tallinn hoolib natuke rohkem ka vaesematest ja pensionäridest kui riigis valitsev koalitsioon. Kokkuvõttes on valitsejatel nii Toompeal kui Tallinnas prioriteediks – võimu-ja rahaahnus, oma partei, oma parteilaste eelistus ja kõigi teiste parteide-parteitute mahasurumine. Sisuliselt kehtestab iga partei oma valitsemisalas oma diktatuuri sellises ulatuses kui vähegi võimalik ning ei arvesta üldsegi arvamuste-vajadustega – mis ei lähe kokku nende huvidega.
Pole mingit saladust selles, et see – mis on tegelikult ebademokraatlik – on valitsevate parteide puhul alati demokraatlik (kui see on valitsevatele parteidele endile kasulik). Kui must-nõgine pada on valitseva partei arvates valget värvi – siis peab ta valge olema ka ülejäänud inimkonna arvates. Ülejäänud võimalused on meie riigis välistatud. Meil kehtib ainult jõu positsioon. Millisel parteil on tugevam rahaline – võimupositsioon – see dikteerib oma tahet kõigile ülejäänutele.
Kas mäletate, et Euro tulekul lubas rahandusminister J.Ligi oma mütsi- aluspüksid-saapad ära süüa kui Euro tulek tõstab hindasid. Euro on tulnud ja hinnad seoses Euro tulekuga on tõusnud tõusnud (seda on näidanud mitmed statistiliste uuringute näitajad) – kas J.Ligi sõi oma saapad või aluspüksid ära??? Ei, sest tal puudub au mõiste. Ta raiub siiani seda, et seoses Euro tulekuga pole ükski hind tõusnud.
See, et mõisted au, eetika, moraal, südametunnistus puudub meie valitsejatel - see on meie igapäevanähe. Kas seda sunnib tegema meie moraalitu(d) partei(d)? Aga meie parteide taseme määravad ju meie parteide liikmed ise.
Viimaste valimiste eel kiitles A.Ansip sellega, et tema valitsemise ajal on inimeste heaolu, palgad ja pensionid pidevalt tõusnud. Ütlemata jättis ta aga selle, et viimase kolme aasta jooksul pole tõusnud alampalk (mida saavad üle 70% töötajatest), pole tõusnud pensionid. Samal ajal on pidevalt tõusnud maksud, valdavalt esmatarbekaupade hinnad, elektri-kütte hinnad, elukallidus jne... Sellest, et riigikogulaste ja teiste valitsejate palgad tõusevad – ei parane meie elanike heaolu ega elatustase. Meie töötajate palgad ja pensionid on 3-5 korda vaiksemad kui teistes Euroopa maades – kaupade hinnad aga pole väiksemad kui teistes maades.
Pole ilmselt vajadust rääkida meie valitsejate vanadest afääridest, millest on juba varem palju kirjutusi nangu Mart Laari rublatehingust, tema Iisreali relvatehingust, EE müügiukatsest, tema majatehingust, tema „ümbrikupalkadest“ töölistele jne..., millest tema isiklikult teenis meie mõistes hiiglasuured rahad. Sellest on kirjutatud küllaldaselt mujal ja ka siin („Laari pattudest“ http://leopall.blogspot.com/2010/02/laari-pattudest.html .
Kirjutan ehk sellest järgnevas arvamusloos – sellest , millest on vähem juttu olnud.
Pole ju uudis see, et Valitsejad kehtestasid põllumeestele lehmapealt metaangaasi maksu (lehma peeretamise eest).
Kas on ikka normaalne see, et sündimisest saadik halvatu, kahe jalata või õlast saadik kätetu peab üle paari aasta käima komisjonis oma puuet tõestamas, et saada puuderaha.
Kui ühe pärija kahest pärijast on üks vendadest vaimuhaige, notar tunnistab pärijaks mõlemad – nüüd ei saa kumbki pärija pärandvara haldama hakata enne kui normaalne pärija peab kohtu kaudu taotlema raha eest luba pärandvara kasutamiseks (ise endale või ka esindtava venna nimel).
Kas on ikka normaalne nähe see. et 40-50 aastat töötanud inimese pensionist ei jätku selle pensinäri ülalpidamiskulude eest tasumiseks Tavalises vanadekodus??? Rääkimata sellest, et meie pensionär saaks oma pensioni eest elada vanaduspäevi muretult.
Mida siis veel tundub minu mõistes ebanormaalsena meie valitsejate tegevuses?
kolmapäev, 22. juuni 2011
esmaspäev, 20. juuni 2011
Riigikogulasearvamused-soovitused 3
Kuidas olete rahul Haigekassa ja meie arstiabiga?
Haigekassaga olen väga rahul. Räägitakse, et neil nappivat raha... Sellele vaatamata leiavad nad rahalisi vahendeid meid – poliitikuid – rahaliselt aidata Haiglate nõukogude nimekirjades olemise eest. Räägivad, et rahvas heidab neile ette Haigekassa ülikõrgeid palkasid, kuid... kui nad pööritavad suuri summasid, siis peavadki neil kõrged palgad olema. Ka see, et rahvas peab eriarstile saamiseks mitu kuud järjekorras olema – on normaalne. Suure raha eest saab kiiremini arsti juurde. Kui arstijuurde ei pääse –mingu patsient peale lõunat sama arsti juurde tasulisse polikliinikusse – seal saab suure raha eest kohe vastuvõtule.
Ka arstiabi on äri ja tervis maksab. Kui inimesel pole raha raviks ja tervise ostmiseks – las siis toimib meil loomulik valik nagu looduses – kes on kehva tervisega, see sureb. Meie riigile pole vaeseid tarvis.
Jah, meie arstirohud on meie patsientidele kallis osta, kuid ravimifirmad PEAVAD SUURT RAHA teenima. Kahjuks on selleks ainus võimalus - nöörida meie haigeid. Kui haige tahab terveks saada, siis ta ostab ravimi, kui aga raha pole ja ei osta –siis ta sureb. Selline on juba looduse seadus.
Pealegi – läheb arstiabiga meil lood iga aastaga halvemaks. Vanemad arstid lahkuvad vanuse tõttu, meie nooremad med-õed ja arstid lähevad peale stuudiumi lõppu välismaale raha teenima. Meie koolid aga arste-õdesid meie rahva jaoks ette valmistada ei suuda. Tulevikus tuleb meil vaesematest maadest arste ja õdesid importida. Kui inimesed elaksid tervislike eluviisidega ja spordiksid – siis poleks meil arste ja haiglaid üldse vaja. Ärge sööge liha, ärge sööge soola-suhkrut, ärge sööge saia-leiba. Toituge ainult kasvavast rohelisest rohust ja sportige,siis pole teilearste tarviski.
See arvamus, et Haigekassa süsteem meile ei sobi –see ei vasta tõele, sest Haigekassa töötajad ise on väga rahul. Mis sellest, et neil puuduvad meditsiinilised teadmised, juhivad nad meie tervishoiusüsteemi väga hästi ja teenivad väga hästi ega jäta ka meid hätta.
Mida arvate töötute väljarändest?
See on ju hea näitaja. Kes siin tööd ei leia ja leiab töö välismaal –see on väga hea. Meil niigi palju rahvast ja tööd vähe. Igast tuhandest väljarändajast tuleb üks vast ikka tagasi ja siis on tal uued väärtuslikud kogemused olemas. Seega võidab sellest ainult riik – pole tarvis töötu abiraha maksta. Kui mees lähebväljamaale tööle ja pere puruneb – see on nende endi süü. Võtku mees oma naine ja lapsed ka kaasa. Nii vallutavad eestlased varsti kogu maailma. Ega Eesti sellepärast tühjaks jää –Riigikogu ja Valitsus jääb ikka Eestisse.
Mida arvate maksuameti tööst?
Maksuamet töötab meil väga hästi. Vaesetelt ja ausatelt inimestelt saavad nad iga viimse sendi koos lisadega kätte – põgenegu need kasvõi teise ilma. Sellisel juhul maksavad pärijad kasvõi mitu põlve järjest neid võlgu.
Sulide-maksupetturitega, kes varastavad riigilt kümneid miljoneid – nendega on raskem. Nad on on varastanud miljoneid, mille abil palkavad endile tippadvokaadid. Siis kasutavad nad JOKK-süsteeme ja meie seaduste rohkeid vigu- puudusi... Need jätame me pigem rahule, sest nendega on tööd palju ja lootust miljoneid tagasi saada peaaegu pole. Isegi vana rahvatarkus ütleb „Suured sulid sõidavad tõllas...“ Eks meie õpi ka vanarahva tarkustest.
Miks toetab riik neid, kes abi ei vaja – näiteks miljonäride lapsi.
Need miljonäride lapsed, kes saavad toetust vaeste perede lastest kümme korda rohkem raha kuus – nende pered on harjunud jõukalt elama ja neilt ootame täiskasvanuks saades meie parteidele rahastajaid. Vaestelt me abi ei looda. Mõtlemapeab perspektiiviga.
Edaspidi peavad nii miljonäride kui vaeste lapsed riigilt võrdselt toetust saama, sest nad on lapsed. Me ei saa ju miljonäride lapsi toetuseta jätta, sest see abi on niigi sümboolne – ainult nimetus. Riik peab aga hoolitsema KÕIGI laste eest.
Kas meie elu läheb järjest paremaks?
Kahtlemata. Meie tark parteijuhib meid tarkade poliitiliste otsuste kaudu. Kui meieparteidel/parteilastel on hea elu, siis ka rahval on hea elu. Mis sest, et välismaal on paljud toiduained, kütus jne...odavam kui meil. Enamus teisi riike on arenenumad ja seal palgad kordades suuremad kui meil. Selle eest on meil võimalus lennata teistesse riikidesse, osta sealt odavamaid toiduaineid ja laiendada oma silmaringi.
Mis sellest, et meil pole 3 aastat lihtrahva palkasid ja pensioneid tõstetud – see-eest on meil jälle aastaid tõusnud maksud ja kaupade hinnad. Kui maksud ja kaupade hinnad tõusevad ja neid ikka ostetakse – järelikult läheb inimeste elu üha paremaks.
Muidugi pole neid arvamusi otseselt avaldanud ükski riigikogulane. Need vastused-arvamused tulenevad meie riigikogulaste ja parteide tegelikus elus toimunud tegevusest.
Haigekassaga olen väga rahul. Räägitakse, et neil nappivat raha... Sellele vaatamata leiavad nad rahalisi vahendeid meid – poliitikuid – rahaliselt aidata Haiglate nõukogude nimekirjades olemise eest. Räägivad, et rahvas heidab neile ette Haigekassa ülikõrgeid palkasid, kuid... kui nad pööritavad suuri summasid, siis peavadki neil kõrged palgad olema. Ka see, et rahvas peab eriarstile saamiseks mitu kuud järjekorras olema – on normaalne. Suure raha eest saab kiiremini arsti juurde. Kui arstijuurde ei pääse –mingu patsient peale lõunat sama arsti juurde tasulisse polikliinikusse – seal saab suure raha eest kohe vastuvõtule.
Ka arstiabi on äri ja tervis maksab. Kui inimesel pole raha raviks ja tervise ostmiseks – las siis toimib meil loomulik valik nagu looduses – kes on kehva tervisega, see sureb. Meie riigile pole vaeseid tarvis.
Jah, meie arstirohud on meie patsientidele kallis osta, kuid ravimifirmad PEAVAD SUURT RAHA teenima. Kahjuks on selleks ainus võimalus - nöörida meie haigeid. Kui haige tahab terveks saada, siis ta ostab ravimi, kui aga raha pole ja ei osta –siis ta sureb. Selline on juba looduse seadus.
Pealegi – läheb arstiabiga meil lood iga aastaga halvemaks. Vanemad arstid lahkuvad vanuse tõttu, meie nooremad med-õed ja arstid lähevad peale stuudiumi lõppu välismaale raha teenima. Meie koolid aga arste-õdesid meie rahva jaoks ette valmistada ei suuda. Tulevikus tuleb meil vaesematest maadest arste ja õdesid importida. Kui inimesed elaksid tervislike eluviisidega ja spordiksid – siis poleks meil arste ja haiglaid üldse vaja. Ärge sööge liha, ärge sööge soola-suhkrut, ärge sööge saia-leiba. Toituge ainult kasvavast rohelisest rohust ja sportige,siis pole teilearste tarviski.
See arvamus, et Haigekassa süsteem meile ei sobi –see ei vasta tõele, sest Haigekassa töötajad ise on väga rahul. Mis sellest, et neil puuduvad meditsiinilised teadmised, juhivad nad meie tervishoiusüsteemi väga hästi ja teenivad väga hästi ega jäta ka meid hätta.
Mida arvate töötute väljarändest?
See on ju hea näitaja. Kes siin tööd ei leia ja leiab töö välismaal –see on väga hea. Meil niigi palju rahvast ja tööd vähe. Igast tuhandest väljarändajast tuleb üks vast ikka tagasi ja siis on tal uued väärtuslikud kogemused olemas. Seega võidab sellest ainult riik – pole tarvis töötu abiraha maksta. Kui mees lähebväljamaale tööle ja pere puruneb – see on nende endi süü. Võtku mees oma naine ja lapsed ka kaasa. Nii vallutavad eestlased varsti kogu maailma. Ega Eesti sellepärast tühjaks jää –Riigikogu ja Valitsus jääb ikka Eestisse.
Mida arvate maksuameti tööst?
Maksuamet töötab meil väga hästi. Vaesetelt ja ausatelt inimestelt saavad nad iga viimse sendi koos lisadega kätte – põgenegu need kasvõi teise ilma. Sellisel juhul maksavad pärijad kasvõi mitu põlve järjest neid võlgu.
Sulide-maksupetturitega, kes varastavad riigilt kümneid miljoneid – nendega on raskem. Nad on on varastanud miljoneid, mille abil palkavad endile tippadvokaadid. Siis kasutavad nad JOKK-süsteeme ja meie seaduste rohkeid vigu- puudusi... Need jätame me pigem rahule, sest nendega on tööd palju ja lootust miljoneid tagasi saada peaaegu pole. Isegi vana rahvatarkus ütleb „Suured sulid sõidavad tõllas...“ Eks meie õpi ka vanarahva tarkustest.
Miks toetab riik neid, kes abi ei vaja – näiteks miljonäride lapsi.
Need miljonäride lapsed, kes saavad toetust vaeste perede lastest kümme korda rohkem raha kuus – nende pered on harjunud jõukalt elama ja neilt ootame täiskasvanuks saades meie parteidele rahastajaid. Vaestelt me abi ei looda. Mõtlemapeab perspektiiviga.
Edaspidi peavad nii miljonäride kui vaeste lapsed riigilt võrdselt toetust saama, sest nad on lapsed. Me ei saa ju miljonäride lapsi toetuseta jätta, sest see abi on niigi sümboolne – ainult nimetus. Riik peab aga hoolitsema KÕIGI laste eest.
Kas meie elu läheb järjest paremaks?
Kahtlemata. Meie tark parteijuhib meid tarkade poliitiliste otsuste kaudu. Kui meieparteidel/parteilastel on hea elu, siis ka rahval on hea elu. Mis sest, et välismaal on paljud toiduained, kütus jne...odavam kui meil. Enamus teisi riike on arenenumad ja seal palgad kordades suuremad kui meil. Selle eest on meil võimalus lennata teistesse riikidesse, osta sealt odavamaid toiduaineid ja laiendada oma silmaringi.
Mis sellest, et meil pole 3 aastat lihtrahva palkasid ja pensioneid tõstetud – see-eest on meil jälle aastaid tõusnud maksud ja kaupade hinnad. Kui maksud ja kaupade hinnad tõusevad ja neid ikka ostetakse – järelikult läheb inimeste elu üha paremaks.
Muidugi pole neid arvamusi otseselt avaldanud ükski riigikogulane. Need vastused-arvamused tulenevad meie riigikogulaste ja parteide tegelikus elus toimunud tegevusest.
laupäev, 18. juuni 2011
Rigikogulase õiglane arvamus palgast
Riigikogulase palgast
Riigikogulaste palgast on räägitud-vaieldud palju. Üpris loogiline on ka see, et inimesed – kes määravad iseendile palga ja selle määratud palga suurust ei saa keegi vaidlustada... Siis muidugi määrastakse endile nii kõrge palk kui enda moraal, eetika ja südametunnistus (kui need muidugi olemas on) seda vähegi lubab. Kui kaks aastat tagasi „Postimees“ andis üle 25 000 allkirja riigikogulaste liiga kõrge palga ja hüvitiste vastu – reageeris Riigikogu sellele ainuamasel viisil – kui rahvas nuriseb liiga kõrge palga üle – siis tuleb oma palka veel tõsta!
Kui suur on siis tegelikult riigikogulase palk ajalise töö eest? Väga raske on muidugi riigikogulase tööaega arvestada, sest see on tihti väga erinev ning tihti on tööaeg, pooleldi tööaeg ja puhkeaeg väga raskesti määratletav. Kui lähtuda riigikogulaste ametlikust seisukohast, siis on nad ebanormaalsed üliinimesed, kes on kogu aeg tööl, ehk aasta jooksul ei maga, ei söö ega joo ega käi ka pissil – ainult töötavad 365x 24, ehk 8760 tundi aastas...
Kõige madalam riigikogulase palk on 4 000 Eurot kuus pluss 1 330 Eurot hüvitist - kokku 5 330 Eurot kuus ehk 63 960 Eurot aastas. Ööpäevane aastaringne töö teeb riigikogulase töö tunnihindeks 7,301Euri.
Kui riigikogulane oleks tööl normaalse inimese tööpäevaga (8 tundi)... Tihti on aga istungipäeva pikkuseks alla kümne minuti, harva esineb riigikogulasel ka üle 8-tunniseid tööpäevi. Võtame istungipäeva pikkuseks 8 tundi (5 minutlise ja 10-tunnise tööpäevahel), töökskomisjonides 6 tundi (ehkki iga nädal komisjoni istungit ei toimu). Saame riigikogulase töönädalapikkuseks 8+8+6=22 tundi nädalas, ehk 88 tundi kuus.
Aastas koguneks nii riigikogulase töötunde – 88x8 – seega 704 tundi aastas (sest on ju riigikogulasel ametlikult/mitteametlikult 3 kuud suvepuhkust ning üks kuu jõulu-uue aasta puhkust). See teeb riigikogulase töötasu tunnihinnaks 90.85 Eurot, mis teeb tööminuti hinnaks 1,51 Eurot. See on niiöelda kõige madalama astmega rea-riigikogulase palk. Kui riigikogulane töötaks sellise tunnipalgaga kuu normtöötunnid (170 tundi), oleks tema kuupalgaks 15 444,5 Eurot, ehk 483 300 EEK’i kuus.
Võrdluseks. NäiteksKeskmise töötaja palk (mida saab Ene Ergma sõnul kuni 10% töötajatest – ülejäänud 90% Eesti töötajatest saavd kõik väiksemat palka) on 2010.a. brutopalgana 792 Eurot kuus, ehk 4,78 Eurot tunnis. Kui rääkida veel alampalga saajatest (keda on umbes 75% töötajatest), siis on nende palk 271Eurot kuus, mis teeb tunnipalgaks 1,6 Eurot tunnis. Kui võrrelda, siis teeb tavatöötaja tunnis samaväärtusega töö –mille teeb riigikogulane ära ÜHE MINUTIGA koosolekul-istungil istudes...
Muidugi on Riigikogu funktsionäride (komisjonide esimehed, aseesimehed, esimeeste asetäiitjad jne..) palgad kõrgemad. Samas on ka enamus riigikogulasi RAS juhatustes, nõukogused, kus nad igast nõukogust/juhatusest saavad kvartalis ca 1000-3000 Eurot kvartalis. Villu Reljani moodi öeldes „Pole paha!“
Öeldakse – pole ilus piiluda võõrasse rahakotti!
Andke andeks! Riigikogulane on rahva TEENER! Tema saab rahvaltÜkski peremees ei salli seda - kui teener ei oska tööd teha ning käpardliku töö eest NÕUAB (tegelikult ISE VÕTAB) ÜLIKÕRGET HINDA. Ei meeldi ühelegi peremehele ka see, et teenri tööluusid tuleb kinni maksta või täistööpäeva asemel tehakse tööd mõned minutid tööd päevas. Meie parteidel puudub enesekriitiline meel. Süüdimatult võetakse riigilt miljoneid Eurosid parteide toetuseks, kuid parteid ise ei taha/oska riigile-rahvale anda kvaliteetset, vajalikku riigi juhtimise teenust.
Parteide juhid on pigem aferistid, kellede tegutsemise eesmärgiks on võimuvõitlus ja konkureerivate parteide halvustamine-hävitamine, kõige viimasel kohal aga rahva-riigi heaolu.
Vastavalt oma arvamusele jagavad nad võrdeliselt tehtud tööga ka palgaraha. Suuga tehtud suure linna ehituse eest saab raha ämbriga, tegelikult tehtud töö eest saab tasu aga teelusikaga.
Peaasi, et meie riik seisab normaalsetel õiglaslikel printsiipidel.
Riigikogulaste palgast on räägitud-vaieldud palju. Üpris loogiline on ka see, et inimesed – kes määravad iseendile palga ja selle määratud palga suurust ei saa keegi vaidlustada... Siis muidugi määrastakse endile nii kõrge palk kui enda moraal, eetika ja südametunnistus (kui need muidugi olemas on) seda vähegi lubab. Kui kaks aastat tagasi „Postimees“ andis üle 25 000 allkirja riigikogulaste liiga kõrge palga ja hüvitiste vastu – reageeris Riigikogu sellele ainuamasel viisil – kui rahvas nuriseb liiga kõrge palga üle – siis tuleb oma palka veel tõsta!
Kui suur on siis tegelikult riigikogulase palk ajalise töö eest? Väga raske on muidugi riigikogulase tööaega arvestada, sest see on tihti väga erinev ning tihti on tööaeg, pooleldi tööaeg ja puhkeaeg väga raskesti määratletav. Kui lähtuda riigikogulaste ametlikust seisukohast, siis on nad ebanormaalsed üliinimesed, kes on kogu aeg tööl, ehk aasta jooksul ei maga, ei söö ega joo ega käi ka pissil – ainult töötavad 365x 24, ehk 8760 tundi aastas...
Kõige madalam riigikogulase palk on 4 000 Eurot kuus pluss 1 330 Eurot hüvitist - kokku 5 330 Eurot kuus ehk 63 960 Eurot aastas. Ööpäevane aastaringne töö teeb riigikogulase töö tunnihindeks 7,301Euri.
Kui riigikogulane oleks tööl normaalse inimese tööpäevaga (8 tundi)... Tihti on aga istungipäeva pikkuseks alla kümne minuti, harva esineb riigikogulasel ka üle 8-tunniseid tööpäevi. Võtame istungipäeva pikkuseks 8 tundi (5 minutlise ja 10-tunnise tööpäevahel), töökskomisjonides 6 tundi (ehkki iga nädal komisjoni istungit ei toimu). Saame riigikogulase töönädalapikkuseks 8+8+6=22 tundi nädalas, ehk 88 tundi kuus.
Aastas koguneks nii riigikogulase töötunde – 88x8 – seega 704 tundi aastas (sest on ju riigikogulasel ametlikult/mitteametlikult 3 kuud suvepuhkust ning üks kuu jõulu-uue aasta puhkust). See teeb riigikogulase töötasu tunnihinnaks 90.85 Eurot, mis teeb tööminuti hinnaks 1,51 Eurot. See on niiöelda kõige madalama astmega rea-riigikogulase palk. Kui riigikogulane töötaks sellise tunnipalgaga kuu normtöötunnid (170 tundi), oleks tema kuupalgaks 15 444,5 Eurot, ehk 483 300 EEK’i kuus.
Võrdluseks. NäiteksKeskmise töötaja palk (mida saab Ene Ergma sõnul kuni 10% töötajatest – ülejäänud 90% Eesti töötajatest saavd kõik väiksemat palka) on 2010.a. brutopalgana 792 Eurot kuus, ehk 4,78 Eurot tunnis. Kui rääkida veel alampalga saajatest (keda on umbes 75% töötajatest), siis on nende palk 271Eurot kuus, mis teeb tunnipalgaks 1,6 Eurot tunnis. Kui võrrelda, siis teeb tavatöötaja tunnis samaväärtusega töö –mille teeb riigikogulane ära ÜHE MINUTIGA koosolekul-istungil istudes...
Muidugi on Riigikogu funktsionäride (komisjonide esimehed, aseesimehed, esimeeste asetäiitjad jne..) palgad kõrgemad. Samas on ka enamus riigikogulasi RAS juhatustes, nõukogused, kus nad igast nõukogust/juhatusest saavad kvartalis ca 1000-3000 Eurot kvartalis. Villu Reljani moodi öeldes „Pole paha!“
Öeldakse – pole ilus piiluda võõrasse rahakotti!
Andke andeks! Riigikogulane on rahva TEENER! Tema saab rahvaltÜkski peremees ei salli seda - kui teener ei oska tööd teha ning käpardliku töö eest NÕUAB (tegelikult ISE VÕTAB) ÜLIKÕRGET HINDA. Ei meeldi ühelegi peremehele ka see, et teenri tööluusid tuleb kinni maksta või täistööpäeva asemel tehakse tööd mõned minutid tööd päevas. Meie parteidel puudub enesekriitiline meel. Süüdimatult võetakse riigilt miljoneid Eurosid parteide toetuseks, kuid parteid ise ei taha/oska riigile-rahvale anda kvaliteetset, vajalikku riigi juhtimise teenust.
Parteide juhid on pigem aferistid, kellede tegutsemise eesmärgiks on võimuvõitlus ja konkureerivate parteide halvustamine-hävitamine, kõige viimasel kohal aga rahva-riigi heaolu.
Vastavalt oma arvamusele jagavad nad võrdeliselt tehtud tööga ka palgaraha. Suuga tehtud suure linna ehituse eest saab raha ämbriga, tegelikult tehtud töö eest saab tasu aga teelusikaga.
Peaasi, et meie riik seisab normaalsetel õiglaslikel printsiipidel.
teisipäev, 7. juuni 2011
Riigikogulase arvamused-soovitused 2
Kuidas on lood meie riigis demokraatiaga?
Meie riik on üks demokraalikumaid Euroopas (vist ka maailmas). Mõned arvavad, et osal meie rahvast puuduvad demokraatlikud õigused javõimalused. Kuna meie partei on meie AU, MÕISTUS JA SÜDAMETUNNISTUS, siis piisab sellest kui demokraatia on meie parteidele. Parteidesse koonduvad ju eesrindlikumad, targemad ja aktiivsemad inimesed, kes on harjunud teisi juhtima ja oma huvide eest seisma.
Ainult parteid teavad – mida riigil ja rahval tarvis on. Rahvas ise on kokkuvõttes rumal, selle tõttu meie ei kuula ega arvesta rahva arvamusega. Rahvas võib koguda kasvõi miljon allkirja meie tegavuse vastu – see on neile hobi, millega meie ei arvesta. Meie ju võiksime moepärast ka referendumeid korraldada, aga see on asjatu aja ja raha raiskamine, sest ka referendumil saame me sellise tulemuse nagu meil tarvis on. See, et võimul olev partei (koalitsioon) tambib mutta opositsiooniparteid, ei arvesta nende arvamuseg ega anna neile isegi hingamisruumi – see on kõige demokraatlikum parteidevaheline võimuvõitlus (olgugi, et koalisioon sai Riigikogu valimistel vähem hääli kui ülejäänud kandidaadid kokku). Õnneks koostasime Valimisseaduse nii, et saame selle tulemuse – mis meil tarvis on.
Kuidas jääb siis arvamusega, et parlament on valitud rahva poolt, koosneb rahva esindajatest ja esindab oma valijate huvisid?
Valijad hääletavad tõesti parteide poolt esitatud kandidaatide poolt, kuid parteid valivad ise need keda Riigikokku saata (partei koostatud minekirja järjekorra koht, häälte ülekandmise mehhanism...). Sisuliselt hääletab ikka rahvas nende hulgast – keda partei lubab, seega tõesti võib öelda, et valib rahvas. Kuna kõik riigikogulased on meie riigist pärit, siis on nad ka meie rahva esindajad. Nüüd see väide, et riigikogulased esindavad oma valijate huvisid on ekslik. Juba Põhiseadus ütleb, et riigikogulane on sõltumatu hääletamisel ega pea arvestama oma valijate arvamusega. Pealegi ei tea riigikogulane – kes tema poolt hääletasid (peale oma abikaasa ja laste või vanemate), seetõttu ei pea ta arvestama üldse valijate ega rahva arvamusega. Küll peab ta alluma parteidistsipliinile ning hääletama Riigikogus partei poolt antud korralduse kohaselt – seda enam, et riigikogulase leiva-andja on ju partei. Partei saadab teda ka ettevõtete nõukogudesse teist riigikogulase palka saama. Partei ju andis temale võimaluse üldse Riigikogusse saamiseks ning partei teab, mida partei riigilt ja rahvalt tahab.
Miks ei arvestata üldsuse ja teadlaste arvamusega?
Üldsus ja teadlased võivad küll midagi teada, kuid nad on teoreetikud ja nad ei tea – mida parteidele Toompeal vaja on ja kuidas Toompeal elatakse. Meil on ju tähtsam saavutada hea elu toompealastele. Kedagi (eriti parteisid) ei huvita ju ääremaade elu. Meie elu ei vii edasi ju kuivad teoreetilised teadmised, vaid meie poliitikute elu ja poliitikute koostatud seadused. Seepärast peame me looma poliitikutele ideaalsed tingimused nende tööks, isiklikuks eluks ja riigi juhtimiseks. Poliitikutel endil on ju küllalt noored ja poliitikute arvamusega arvestavad nõunikud, keda poliitikud juhendavad ja kes vormistavad poliitikute poolt tehtud põhjapanevad otsused. Parteidel on ju tarkadest poliitikutest koosnev tuumik, kes raudse parteidistsipliiniga viivad ellu oma partei vajadustest tulenevaid otsuseid. Riigikogulased-poliitikud ei loe üldsuse ega ka teadlaste arvamusi, sest neisvõib sisalduda kriitikat riigi juhtide ja juhtorganite kohta.
Kas riiki ei peaks juhtima (nagu vanemal ajal kombeks) vanemate kogu, mis koosneks vanematest, kogenenumatest ja targematest inimestest?
Vanemad inimesed võivad küll natuke kogenumad olla, kuid nad on liialt ettevaatlikud ja konsevatiivsed, nad mõtlevad ja vaevad iga sammu liiga kaua. Nende teadmised on iganenud. Meie noored on aga otsusekindlamad, agressiivsemad, teavad mida NEMAD tahavad - neil on revolutsioonilisemad ja eesrindlikumad mõtted. See, et nad vahel ka eksivad ja oma arvamuse-tegutsemisega tekitavad riigile vahel kahju – see on loomulik. Aga meil on ju parteiline vastutus ja partei vastutab nende tegude eest. Eks eksimuste puhul jäävad kahju kandma nagu tavaliselt – rahvas ühiselt.
Miks on seadused nii segased ja kohtute töö nii aeglane ?
Seadused on segased selleks, et seadustest saaksid aru ainult need, kellel neid vaja on – kohtunikud ja advokaadid, Isegi kohtunikud ja prokurörid ei saa alati seadustest ühte moodi aru. Tavainimesel pole mõtet seadust lugeda – nagunii nad seadustest aru ei saa. Seadusepügala üle millest tavainimene aru ei saa – ei hakka inimene kohtus käima. See hoiab tunduvalt kokku kohtute töökoormust. Kohtute töökoormust aitab tunduvalt vähendada ka see, et kohtus käimine on niivõrd kulukas, et rahval, kellel oleks vaja õiguse järele kohtusse pöörduda- puudub raha õigust nõuda. Riigikohus on küll paari otsusega sellele tähelepanu pööranud, kuid Riigikohtu otsused pole Riigikogule ja Valitsusele kohustuslikud täitmiseks. See, et vaesema elanikkonna inimesed, kellel oleks vajadus kohtusse pöörduda õigust nõudma – kusagil 70-80% ei saa seda teha raha puudumise tõttu ... See pole probleem, sest need summad inimese kohta ei ületa miljoneid eurosid. Kui pole raha, siis pole ka õigust ega õiglust tarvis nõuda.
Milleks Õiguskantslerile nii suur kantselei ja kuidas on Õiguskantsleri töö efektiivsus?
Riigis on küllalt palju vanadekodusid, hooldekodusid. raskestikasvatatavaid lapsi ja nende õppeastusi. Keegi peab ju nende elamis-olmetingimusi kontrollima. See institutsioon – Õiguskantsler oma kantseleiga sobibki selleks kõige paremini. Seaduste ja elu vastavuse kontroll Põhiseadustega – seda võivad nad ka kontrollida, kuid tegeliku elu Põhiseadusega vastavusse viimine käib neile üle jõu, sest puudub reaalne mehhanism, kuidas Õiguskantsleri otsus-arvamus ellu viia (Riigikohtu esimees on poliitik – ehkki peatanud aktiivse poliitilise tegevuse ja ega Riigikogu liikmed ei hammusta kätt ,mis teda toidab).
Kas siis Õiguskantsler pole avastanud ühtki tegeliku elu või seaduse vastuolu Põhiseadusega?
Kahekümne aasta jooksul on kaks Õiguskantslerit leidnud küll vastuolu Põhiseadusega selles, et riigikogulane istub raha eest RAS nõukogudes, kuid peagi on nad aru saanud, et Riigikogu nende arvamus ei huvita. Pealegi ei tee riigikogulased seal tööd, vaid on nimekirjas ja raha saamine nimekirjas olemise eest pole neile TEISE RIIGITÖÖ TEGEMINE, PEALEGI VÄHENDAKS SELLE KEELAMINE VÄGA SUURES OSAS NENDE SISSETULEKUT. Üldiselt peaks riigikogulaste puhul seaduste kasutamise asemel JOKK-i kasutamine üldist heakskiitu leidma.
Kriitika tagaseljaotsuste kohta nagu rikuks nad Põhiseadust ja tunnistaksid kuriteod seaduspärasteks – need on osaliselt õiged. Seda, et kohtud ei saa kätte toimetada kutseid-tagaseljaotsuseid majaomaniku 5-liikmelise täiskasvanud pereliikmetest ühele - seda ikka juhtub. Ei saanud ju Pärnu politsei aasta jooksul kätte oma korteris elanud ja hiljem oma naise tapnud tagaotsitavat meestki. Selle jaoks sunnibki seadus iga inimest iga päev lugema internetist „Ametlikke teadaandeid“ See, et inimesel pole võimalust osta arvutit või puudub ääremaadel internetiühendus – see on inimeste endi probleem. Neil päevil tunnistas ju ÜRO internetiühenduse saamise esmaseks inimõiguseks. Inimesed peavad ise teadma, et kui nad iga päev ei otsi „Ametlikest teadaannetest“ oma nime, siis võivad nad saada ka kurtiteo-ohvritena kaela miljonilisi võlgu. See, et kohus seejuures tunnistab seadupäraseks vargused, võltsimised, kelmused – see on normaalne nähe.
Sellepärast pole vaja muretseda, et kohus tunnistas kuriteod seaduspärasteks – seadus lubab seda. Kohus ei peagi ÕIGUST ÕIGLUSE JÄRGI mõistma.
Selles pole midagi mõistusevastast, et kuriteos kannatanu dokumentidega sõlmiti Leping ja nüüd kohtutäitur võttis tema arvelt mitu tuhat Eurot varga poolt tekitatud võlga tema arvelt maha.... Pole midagi, juhtub nii mõndagi. Varguse ja kelmuse kohta on politseis kriminaalasjad alles. Ohver võib varga käest temalt kohtu tagaseljaotsusega võetud raha tagasi nõuda kui varas tabatakse. Meie kohtud ja seadused on korralikud ja õiged. Mitte alati ei tundu nad õiglased olema, kuid see on loomulik.
Kuna Õiguskantsler ei näe mingit vastuolu Põhisedusega selles, et kohus tunnistab kuriteod seaduspärasteks ja oma otsusega tekitab riik kuriteo ohvrile mitu tuhat Euro kahju – ju siis nii peab olema.
Kas parteid ei lähe oma võimuvõitluses ja üldsuse arvemusega mittearvestamises liiale?
Meie parteid teavad ise – mis neile vaja on ja sellele aitavad kaasa selleks meie poolt koostatud seadused. Seadusi tulebtäita ja rahva poolt luua kõik tingimused meie parteide juhtiva rolli täitmiseks. Üldsuse arvamuste lugemine raiskab lihtsalt aega ja kisub tähelepanu eemale meie parteide põhiülesannete täitmiselt. Ülsuse roll oleks meie riigi elus ehk vaskparteide osatähtsuse pidevvähendamine kuni likvideerimiseni välja.
Muidugi pole neid arvamusi otseselt avaldanud ükski riigikogulasne. Need vastused-arvamused tulenevad meie riigikogulaste ja parteide tegelikus elus toimunud tegevusest.
P.S. P.S (seadusesätte Põhisedusele mittevastavuse kohta arusaamiseks on
arvamused Õiglane kohus 2
http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html
• "Õiglane" kohus http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html
Meie riik on üks demokraalikumaid Euroopas (vist ka maailmas). Mõned arvavad, et osal meie rahvast puuduvad demokraatlikud õigused javõimalused. Kuna meie partei on meie AU, MÕISTUS JA SÜDAMETUNNISTUS, siis piisab sellest kui demokraatia on meie parteidele. Parteidesse koonduvad ju eesrindlikumad, targemad ja aktiivsemad inimesed, kes on harjunud teisi juhtima ja oma huvide eest seisma.
Ainult parteid teavad – mida riigil ja rahval tarvis on. Rahvas ise on kokkuvõttes rumal, selle tõttu meie ei kuula ega arvesta rahva arvamusega. Rahvas võib koguda kasvõi miljon allkirja meie tegavuse vastu – see on neile hobi, millega meie ei arvesta. Meie ju võiksime moepärast ka referendumeid korraldada, aga see on asjatu aja ja raha raiskamine, sest ka referendumil saame me sellise tulemuse nagu meil tarvis on. See, et võimul olev partei (koalitsioon) tambib mutta opositsiooniparteid, ei arvesta nende arvamuseg ega anna neile isegi hingamisruumi – see on kõige demokraatlikum parteidevaheline võimuvõitlus (olgugi, et koalisioon sai Riigikogu valimistel vähem hääli kui ülejäänud kandidaadid kokku). Õnneks koostasime Valimisseaduse nii, et saame selle tulemuse – mis meil tarvis on.
Kuidas jääb siis arvamusega, et parlament on valitud rahva poolt, koosneb rahva esindajatest ja esindab oma valijate huvisid?
Valijad hääletavad tõesti parteide poolt esitatud kandidaatide poolt, kuid parteid valivad ise need keda Riigikokku saata (partei koostatud minekirja järjekorra koht, häälte ülekandmise mehhanism...). Sisuliselt hääletab ikka rahvas nende hulgast – keda partei lubab, seega tõesti võib öelda, et valib rahvas. Kuna kõik riigikogulased on meie riigist pärit, siis on nad ka meie rahva esindajad. Nüüd see väide, et riigikogulased esindavad oma valijate huvisid on ekslik. Juba Põhiseadus ütleb, et riigikogulane on sõltumatu hääletamisel ega pea arvestama oma valijate arvamusega. Pealegi ei tea riigikogulane – kes tema poolt hääletasid (peale oma abikaasa ja laste või vanemate), seetõttu ei pea ta arvestama üldse valijate ega rahva arvamusega. Küll peab ta alluma parteidistsipliinile ning hääletama Riigikogus partei poolt antud korralduse kohaselt – seda enam, et riigikogulase leiva-andja on ju partei. Partei saadab teda ka ettevõtete nõukogudesse teist riigikogulase palka saama. Partei ju andis temale võimaluse üldse Riigikogusse saamiseks ning partei teab, mida partei riigilt ja rahvalt tahab.
Miks ei arvestata üldsuse ja teadlaste arvamusega?
Üldsus ja teadlased võivad küll midagi teada, kuid nad on teoreetikud ja nad ei tea – mida parteidele Toompeal vaja on ja kuidas Toompeal elatakse. Meil on ju tähtsam saavutada hea elu toompealastele. Kedagi (eriti parteisid) ei huvita ju ääremaade elu. Meie elu ei vii edasi ju kuivad teoreetilised teadmised, vaid meie poliitikute elu ja poliitikute koostatud seadused. Seepärast peame me looma poliitikutele ideaalsed tingimused nende tööks, isiklikuks eluks ja riigi juhtimiseks. Poliitikutel endil on ju küllalt noored ja poliitikute arvamusega arvestavad nõunikud, keda poliitikud juhendavad ja kes vormistavad poliitikute poolt tehtud põhjapanevad otsused. Parteidel on ju tarkadest poliitikutest koosnev tuumik, kes raudse parteidistsipliiniga viivad ellu oma partei vajadustest tulenevaid otsuseid. Riigikogulased-poliitikud ei loe üldsuse ega ka teadlaste arvamusi, sest neisvõib sisalduda kriitikat riigi juhtide ja juhtorganite kohta.
Kas riiki ei peaks juhtima (nagu vanemal ajal kombeks) vanemate kogu, mis koosneks vanematest, kogenenumatest ja targematest inimestest?
Vanemad inimesed võivad küll natuke kogenumad olla, kuid nad on liialt ettevaatlikud ja konsevatiivsed, nad mõtlevad ja vaevad iga sammu liiga kaua. Nende teadmised on iganenud. Meie noored on aga otsusekindlamad, agressiivsemad, teavad mida NEMAD tahavad - neil on revolutsioonilisemad ja eesrindlikumad mõtted. See, et nad vahel ka eksivad ja oma arvamuse-tegutsemisega tekitavad riigile vahel kahju – see on loomulik. Aga meil on ju parteiline vastutus ja partei vastutab nende tegude eest. Eks eksimuste puhul jäävad kahju kandma nagu tavaliselt – rahvas ühiselt.
Miks on seadused nii segased ja kohtute töö nii aeglane ?
Seadused on segased selleks, et seadustest saaksid aru ainult need, kellel neid vaja on – kohtunikud ja advokaadid, Isegi kohtunikud ja prokurörid ei saa alati seadustest ühte moodi aru. Tavainimesel pole mõtet seadust lugeda – nagunii nad seadustest aru ei saa. Seadusepügala üle millest tavainimene aru ei saa – ei hakka inimene kohtus käima. See hoiab tunduvalt kokku kohtute töökoormust. Kohtute töökoormust aitab tunduvalt vähendada ka see, et kohtus käimine on niivõrd kulukas, et rahval, kellel oleks vaja õiguse järele kohtusse pöörduda- puudub raha õigust nõuda. Riigikohus on küll paari otsusega sellele tähelepanu pööranud, kuid Riigikohtu otsused pole Riigikogule ja Valitsusele kohustuslikud täitmiseks. See, et vaesema elanikkonna inimesed, kellel oleks vajadus kohtusse pöörduda õigust nõudma – kusagil 70-80% ei saa seda teha raha puudumise tõttu ... See pole probleem, sest need summad inimese kohta ei ületa miljoneid eurosid. Kui pole raha, siis pole ka õigust ega õiglust tarvis nõuda.
Milleks Õiguskantslerile nii suur kantselei ja kuidas on Õiguskantsleri töö efektiivsus?
Riigis on küllalt palju vanadekodusid, hooldekodusid. raskestikasvatatavaid lapsi ja nende õppeastusi. Keegi peab ju nende elamis-olmetingimusi kontrollima. See institutsioon – Õiguskantsler oma kantseleiga sobibki selleks kõige paremini. Seaduste ja elu vastavuse kontroll Põhiseadustega – seda võivad nad ka kontrollida, kuid tegeliku elu Põhiseadusega vastavusse viimine käib neile üle jõu, sest puudub reaalne mehhanism, kuidas Õiguskantsleri otsus-arvamus ellu viia (Riigikohtu esimees on poliitik – ehkki peatanud aktiivse poliitilise tegevuse ja ega Riigikogu liikmed ei hammusta kätt ,mis teda toidab).
Kas siis Õiguskantsler pole avastanud ühtki tegeliku elu või seaduse vastuolu Põhiseadusega?
Kahekümne aasta jooksul on kaks Õiguskantslerit leidnud küll vastuolu Põhiseadusega selles, et riigikogulane istub raha eest RAS nõukogudes, kuid peagi on nad aru saanud, et Riigikogu nende arvamus ei huvita. Pealegi ei tee riigikogulased seal tööd, vaid on nimekirjas ja raha saamine nimekirjas olemise eest pole neile TEISE RIIGITÖÖ TEGEMINE, PEALEGI VÄHENDAKS SELLE KEELAMINE VÄGA SUURES OSAS NENDE SISSETULEKUT. Üldiselt peaks riigikogulaste puhul seaduste kasutamise asemel JOKK-i kasutamine üldist heakskiitu leidma.
Kriitika tagaseljaotsuste kohta nagu rikuks nad Põhiseadust ja tunnistaksid kuriteod seaduspärasteks – need on osaliselt õiged. Seda, et kohtud ei saa kätte toimetada kutseid-tagaseljaotsuseid majaomaniku 5-liikmelise täiskasvanud pereliikmetest ühele - seda ikka juhtub. Ei saanud ju Pärnu politsei aasta jooksul kätte oma korteris elanud ja hiljem oma naise tapnud tagaotsitavat meestki. Selle jaoks sunnibki seadus iga inimest iga päev lugema internetist „Ametlikke teadaandeid“ See, et inimesel pole võimalust osta arvutit või puudub ääremaadel internetiühendus – see on inimeste endi probleem. Neil päevil tunnistas ju ÜRO internetiühenduse saamise esmaseks inimõiguseks. Inimesed peavad ise teadma, et kui nad iga päev ei otsi „Ametlikest teadaannetest“ oma nime, siis võivad nad saada ka kurtiteo-ohvritena kaela miljonilisi võlgu. See, et kohus seejuures tunnistab seadupäraseks vargused, võltsimised, kelmused – see on normaalne nähe.
Sellepärast pole vaja muretseda, et kohus tunnistas kuriteod seaduspärasteks – seadus lubab seda. Kohus ei peagi ÕIGUST ÕIGLUSE JÄRGI mõistma.
Selles pole midagi mõistusevastast, et kuriteos kannatanu dokumentidega sõlmiti Leping ja nüüd kohtutäitur võttis tema arvelt mitu tuhat Eurot varga poolt tekitatud võlga tema arvelt maha.... Pole midagi, juhtub nii mõndagi. Varguse ja kelmuse kohta on politseis kriminaalasjad alles. Ohver võib varga käest temalt kohtu tagaseljaotsusega võetud raha tagasi nõuda kui varas tabatakse. Meie kohtud ja seadused on korralikud ja õiged. Mitte alati ei tundu nad õiglased olema, kuid see on loomulik.
Kuna Õiguskantsler ei näe mingit vastuolu Põhisedusega selles, et kohus tunnistab kuriteod seaduspärasteks ja oma otsusega tekitab riik kuriteo ohvrile mitu tuhat Euro kahju – ju siis nii peab olema.
Kas parteid ei lähe oma võimuvõitluses ja üldsuse arvemusega mittearvestamises liiale?
Meie parteid teavad ise – mis neile vaja on ja sellele aitavad kaasa selleks meie poolt koostatud seadused. Seadusi tulebtäita ja rahva poolt luua kõik tingimused meie parteide juhtiva rolli täitmiseks. Üldsuse arvamuste lugemine raiskab lihtsalt aega ja kisub tähelepanu eemale meie parteide põhiülesannete täitmiselt. Ülsuse roll oleks meie riigi elus ehk vaskparteide osatähtsuse pidevvähendamine kuni likvideerimiseni välja.
Muidugi pole neid arvamusi otseselt avaldanud ükski riigikogulasne. Need vastused-arvamused tulenevad meie riigikogulaste ja parteide tegelikus elus toimunud tegevusest.
P.S. P.S (seadusesätte Põhisedusele mittevastavuse kohta arusaamiseks on
arvamused Õiglane kohus 2
http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html
• "Õiglane" kohus http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html
kolmapäev, 1. juuni 2011
Riigikogulase arvamused-soovitused
Miks Riigikokku läksite? Kas raha ja hüvitiste pärast?
- Kui vaadata Eesti Energia juhi palka (16700 Euri/kuus), siis läksin Riigikokku pigem soovist teenida meie partei ja Eesti hüvanguks. Seega võib öelda, et läksin Riigikokku patriotismist.
Riigikogulase palk on liiga väike. Palk Riigikogus on 4 000 Euri, hüvitsed ainult 1 300 Euri, ettevõtete nõukogudest- juhatustest ka ainult 4-5 000 Euri kuus, seega kokku umbes 10 000 Euri kuus... see on selline palk, kus võib töötada ainult patriotrismist. Aga partei juhtkond palus mul minna Riigikokku sellepärast läksin ka sinna. Muidugi on see suur eelis, et vaba aega on palju. Riigikogus käin 2-3 korda kuus parteikaaslastega kohtumas, 3-4-s ettevõtte nõukogus-juhatuses käin korra kvartalis palga nimel nägu näitamas. Ülejäänud aeg kulub mul enamasti valijatega kohtumiseks.
Kas riigikogulase hüvitised-kompensatsioonid on küllaldased?
- Muidugi mitte, neid tuleks mitmekordselt suurendada. Praegu piisab minul ainult „Hummeri“ liisimiseks ja selle bensiini hüvitamiseks. Ma vajaksin aga oma tööks helikopteri liisimist koos juhi ja mehhaanikuga. Mul on valijaid (oletatavasti) ka LAV-is, Brasiilias ja Kanadas. Ka nende valijatega tahaks kohtuda kord aastas ja kuulata ära nende mured. Praegu käin kohtumas põhiliselt oma kõige fännimate valijatega - oma ema-isaga ja abikaasaga. Neile kohtumistele valijatega viin kaasa kaaviari, maiustusi, lilli, oma vanemate koertele-kassidele ka loomatoitu. Need kulutused makstakse ju kinni.
- Kui vaadelda veel hüvitisi. Presidendile peetakse ülal tema abikaasa talu, ööbimine ja teenindus abikaasa talus makstakse kinni, lisaks saab ta abikaasa veel 2 000 Euri kuus. Riigikogulaste abikaasadele peaks maksma ka kuus vähemalt 1 000 Euri riigikogulase eest hoolitsemise eest – ka see on riigikogulasele vajalik kulutus mis vajab hüvitamist. Tegelikult peaks riigikogulastele hüvitama ka teenija ja koka palkamise.
Kas nende hüvitiste valguses ei tee murelikuks, et mõned lapsed saavad sooja toitu ainult korra päevas – koolis süües, mõned isegi nõrkevad näljast?
- Ei tee. Ju siis on nende emad laisad. Kui emad jõuavad lapsi muretseda, siis jõudku neid ka ülal pidada. Olgu need emad hoolsamad. Ostku jalgratas, ühendagu jalgratas generaatoriga, vändaku sellega el.dünamot ringi ja soojendagu selle elektriga toitu. See on kahekordselt kasulik – jalgratta väntamine on tervisele kasulik ja väntamisel saadud elektriga soojendatakse suppi – siis ei kulu tasulist elektrit toidu soojendamisele. Kokkuhoid missugune!
Paljud pensionärid ja paljulapselised pered väidavad, et toiduks napib raha ja nad toiduks liha ei jõua osta.
- See on tühi jutt. Olgu ise hoolsad ja toitugu tervislikult. Suvi on küllalt pikk, et varuda talveks toitu. Nii võibiga vaene pere suvel koguda metsas värskes õhus olles mitu tünnitäit seeni ja marju. Ka talveliha tünnidesse kogumine pole kulukas. Tarvis vaid viitsimist. Valge liha (linnuliha) on tervisele palju kasulikum kui sea- või loomaliha. Vaesed võivad talveks tünnidesse koguda tasuta näiteks sääseliha – kogudes ja soolates sääsed tünnidesse. Talvel on neil hea valmistada sääse-seene suppi. Pool teeklaasi sääski, klaasitäis seeni, lisada vett – ja ongi toitev supp valmis. Vaesed võivad koguda ka delikatessi talveks. On ju prantsuse esindusrestoranides suureks delikatessiks – konnad. Töötul tuleb vaid viitsida tiigi ääres konni püüda ja need talveks soolata tünni. Seega – kui vähegi viitsimist on – pole probleemi talveks toidu varumisega. Pealegi on need saadused seni tasuta – hiljem see võimalus riigi poolt maksustatakse.
Kas töötus on meil probleem?
- Ka see probleem on laiskade inimeste tekitatud. Ma usun, et iga normaalne ettevõtja võtaks töötu tööle siis kui töötu läheks tema juurde ja pakuks oma tööjõudu 2 Euri eest päevas. Iga ettevõtja laseks oma kõrgepalgalise (ca 450-500 Euri kuusteenivadtöölised) töölt lahti ja võtaks tööle kümme korda väiksemat palka soovija. Peab ise hoolikas ja ettevõtlik olema. Meie partei on ikka olnud õigel seisukohal – miks anda töötule kala – ostku õng ja püüdku kala! Meie maa on järvesid-jõgesid täis. Olgu vaene ise hoolas. Ostku endale püügivahendid ja mootorpaat, see läheb kokku ainult umbes 10 000 Euri. Kui endal natuke puudu tuleb – võtku pangast laenu. Omades aga kalapüügi vahendid ja mootorpaadi – saab ta nii palju kala püüda, et jätkub müügiks ja kõigi võlgade tasumiseks – peagi on ta ise nii saanud rikkuriks ja palkab ise töölisi appi.
- Veel töötusest. Töötu peaks ostma endale elektrigeneraatori midab saab tööle panna käsivändaga ja jalgadega (jalgratas). Vaheldumisi käsitsi vändates ja jalgadega (jalgrattaga) vändates toota elektrit. Nii tekib „roheline“ elekter. Eesti Energia maksab aga selle rohelise elektri eest üpris kõrgelt. Nii ongi endine töötu endale tasuva töö leidnud. Peab lihtsalt arukas ja ettevõtlik olema....
Lähedasel teemal ka „Ministrite näidisvastused“ http://leopall.blogspot.com/2010/10/meie-poliitikud.html
- Kui vaadata Eesti Energia juhi palka (16700 Euri/kuus), siis läksin Riigikokku pigem soovist teenida meie partei ja Eesti hüvanguks. Seega võib öelda, et läksin Riigikokku patriotismist.
Riigikogulase palk on liiga väike. Palk Riigikogus on 4 000 Euri, hüvitsed ainult 1 300 Euri, ettevõtete nõukogudest- juhatustest ka ainult 4-5 000 Euri kuus, seega kokku umbes 10 000 Euri kuus... see on selline palk, kus võib töötada ainult patriotrismist. Aga partei juhtkond palus mul minna Riigikokku sellepärast läksin ka sinna. Muidugi on see suur eelis, et vaba aega on palju. Riigikogus käin 2-3 korda kuus parteikaaslastega kohtumas, 3-4-s ettevõtte nõukogus-juhatuses käin korra kvartalis palga nimel nägu näitamas. Ülejäänud aeg kulub mul enamasti valijatega kohtumiseks.
Kas riigikogulase hüvitised-kompensatsioonid on küllaldased?
- Muidugi mitte, neid tuleks mitmekordselt suurendada. Praegu piisab minul ainult „Hummeri“ liisimiseks ja selle bensiini hüvitamiseks. Ma vajaksin aga oma tööks helikopteri liisimist koos juhi ja mehhaanikuga. Mul on valijaid (oletatavasti) ka LAV-is, Brasiilias ja Kanadas. Ka nende valijatega tahaks kohtuda kord aastas ja kuulata ära nende mured. Praegu käin kohtumas põhiliselt oma kõige fännimate valijatega - oma ema-isaga ja abikaasaga. Neile kohtumistele valijatega viin kaasa kaaviari, maiustusi, lilli, oma vanemate koertele-kassidele ka loomatoitu. Need kulutused makstakse ju kinni.
- Kui vaadelda veel hüvitisi. Presidendile peetakse ülal tema abikaasa talu, ööbimine ja teenindus abikaasa talus makstakse kinni, lisaks saab ta abikaasa veel 2 000 Euri kuus. Riigikogulaste abikaasadele peaks maksma ka kuus vähemalt 1 000 Euri riigikogulase eest hoolitsemise eest – ka see on riigikogulasele vajalik kulutus mis vajab hüvitamist. Tegelikult peaks riigikogulastele hüvitama ka teenija ja koka palkamise.
Kas nende hüvitiste valguses ei tee murelikuks, et mõned lapsed saavad sooja toitu ainult korra päevas – koolis süües, mõned isegi nõrkevad näljast?
- Ei tee. Ju siis on nende emad laisad. Kui emad jõuavad lapsi muretseda, siis jõudku neid ka ülal pidada. Olgu need emad hoolsamad. Ostku jalgratas, ühendagu jalgratas generaatoriga, vändaku sellega el.dünamot ringi ja soojendagu selle elektriga toitu. See on kahekordselt kasulik – jalgratta väntamine on tervisele kasulik ja väntamisel saadud elektriga soojendatakse suppi – siis ei kulu tasulist elektrit toidu soojendamisele. Kokkuhoid missugune!
Paljud pensionärid ja paljulapselised pered väidavad, et toiduks napib raha ja nad toiduks liha ei jõua osta.
- See on tühi jutt. Olgu ise hoolsad ja toitugu tervislikult. Suvi on küllalt pikk, et varuda talveks toitu. Nii võibiga vaene pere suvel koguda metsas värskes õhus olles mitu tünnitäit seeni ja marju. Ka talveliha tünnidesse kogumine pole kulukas. Tarvis vaid viitsimist. Valge liha (linnuliha) on tervisele palju kasulikum kui sea- või loomaliha. Vaesed võivad talveks tünnidesse koguda tasuta näiteks sääseliha – kogudes ja soolates sääsed tünnidesse. Talvel on neil hea valmistada sääse-seene suppi. Pool teeklaasi sääski, klaasitäis seeni, lisada vett – ja ongi toitev supp valmis. Vaesed võivad koguda ka delikatessi talveks. On ju prantsuse esindusrestoranides suureks delikatessiks – konnad. Töötul tuleb vaid viitsida tiigi ääres konni püüda ja need talveks soolata tünni. Seega – kui vähegi viitsimist on – pole probleemi talveks toidu varumisega. Pealegi on need saadused seni tasuta – hiljem see võimalus riigi poolt maksustatakse.
Kas töötus on meil probleem?
- Ka see probleem on laiskade inimeste tekitatud. Ma usun, et iga normaalne ettevõtja võtaks töötu tööle siis kui töötu läheks tema juurde ja pakuks oma tööjõudu 2 Euri eest päevas. Iga ettevõtja laseks oma kõrgepalgalise (ca 450-500 Euri kuusteenivadtöölised) töölt lahti ja võtaks tööle kümme korda väiksemat palka soovija. Peab ise hoolikas ja ettevõtlik olema. Meie partei on ikka olnud õigel seisukohal – miks anda töötule kala – ostku õng ja püüdku kala! Meie maa on järvesid-jõgesid täis. Olgu vaene ise hoolas. Ostku endale püügivahendid ja mootorpaat, see läheb kokku ainult umbes 10 000 Euri. Kui endal natuke puudu tuleb – võtku pangast laenu. Omades aga kalapüügi vahendid ja mootorpaadi – saab ta nii palju kala püüda, et jätkub müügiks ja kõigi võlgade tasumiseks – peagi on ta ise nii saanud rikkuriks ja palkab ise töölisi appi.
- Veel töötusest. Töötu peaks ostma endale elektrigeneraatori midab saab tööle panna käsivändaga ja jalgadega (jalgratas). Vaheldumisi käsitsi vändates ja jalgadega (jalgrattaga) vändates toota elektrit. Nii tekib „roheline“ elekter. Eesti Energia maksab aga selle rohelise elektri eest üpris kõrgelt. Nii ongi endine töötu endale tasuva töö leidnud. Peab lihtsalt arukas ja ettevõtlik olema....
Lähedasel teemal ka „Ministrite näidisvastused“ http://leopall.blogspot.com/2010/10/meie-poliitikud.html
Tellimine:
Postitused (Atom)