Soovitaksin VÄGA LUGEDA antud artiklit ÕHTULEHEST (lisan ka aadressi. Väga muljetavaldavad TÕESED KOMMENTAARID (221 KOMMENTAARI). Lisan Eriku kommenaari...
http://www.ohtuleht.ee/464162/kommentaarid
Mel ütles: "Vanade kodu õige nimetus võiks olla elava laiba kuur /.../. Need on kohad kus inimesi hoitakse elus lihtsalt, sest üks pea toob sisse raha..."
Hästi sõnastatud! Üks hooldekodu patsiendiks sattunud memm ütles seepeale, et nende töö on ainult magada ja süüa. Meenutab õnneliku lõpuga Vene muinasjuttu aga tegelikkus on õõvastav. Õhk toas küll ei haise (mähkmemajandus on edasi arenenud). Aga kes palju siputab ja tüütab, saab rahusteid. Eriti õhtuti, et tagada sunduni ööseks. Kusjuures mina ei suudaks isegi terve inimesena, tehes suht palju füüsilist tööd, ööpäevas üle 8 tunni magada, hakkab tervisele. Jõude tiksuja reaalne unevajadus on aga veelgi väiksem. Eks nad vaju siis letragiasse. Tugevamad vahivad teleseepe, mõni käib päeval koridoris norutamas. Sugulasi pole, koduseid asju pole. Õue praktiliselt ei saa. Ainult söögikorrad toovad vaheldust. Samas, toidust keeldumisega end teadlikult surnuks näljutada vaevalt et lubatakse - see oleks hooldekodule ja kogu riigile räme blamaazh. Pigem oodatakse, et vanakene 'vabatahtlikult' murdub ja 'normaalselt' sureb. Minu meelest näib ametlik meditsiin eelistavat, et hooldatav sureks liikumisvaegusse ja ülesöömisse. Tuttav vanainimene oli küll õnneks kaalust alla võtnud, sest sõi nüüd väiksemas koguses ja vähem rammusat toitu kui kodus - toit polevat maitsev.
See, mida mina kirjeldasin oli veel positiivne juhtum - vanainimesel üksnes kerge insult, kaugel elaval lapsel jagus raha hooldekodu tarbeks.
Teema kokkuvõtteks väidan, et riigis puudub üldisem arusaam inimelu mõttest ja väärtusest. Riigijuhtide rahaahnus on süüdi vaid osaliselt - rumalust ja ahnust jagub kõigisse inimkihtidesse. Noores eas keskendutakse jõukuse tagaajamisele, töötatakse end hoolimatult sandiks. Ei jälgita organismi ohutulesid, ei keskenduta tegelikele vaimsetele väärtustele. Ok, nõukogude ajal kirusime kommunistlike valitsejate lapsikust, ent nüüd oleme vaba rahvas ning keegi ei keela juurutamast ühiskonnakorraldust, kus elada täisväärtuslikult, jalapealt suremiseni välja. Muide, nn. kõigi mugavustega elu kortermajas, 8-17 tööandjat orjates (või vahetustega orjatöö) POLE normaalne eluviis. Normaalne oleks teha iga päev mõõdukalt füüsilist tööd vabas õhus, sõltuvalt ealisest võimekusest jm. iseärasustest. Normaalne oleks elada koos eri põlvkondadega (või vähemalt lähestikku) ilma tülide ja vastastikku kõrinärimiseta. Aga kui pole kaineid noori mehi ning kained noored naised kihutavad komeedina välismaale, tulevad kõne alla vaid erandlikud 'normaalse elu saarekesed'.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar