Eelpensionäride, pensionäride, puuetega inimeste... eest.
Valitsus otsustas, et koos pensioniea tõstmisega (esialgu) 65 eluaastani suureneb radikaalselt ka hoolitsus pensionieelikute ja pensionäride eest. Esialgu hakkab see kehtima pensionieelikutele ja pensionäridele, hiljem ka teistele raskesti eluga toime tulevatele inimestele. Nad võetakse riigi poolt täielikule ülalpidamisele ning paigutatakse hooldeküladesse. Kuna külades on nad täielikul riigi ülalpidamisel, siis tuleb küladesse paigutataval loobuda riigi kasuks kogu oma kinnis- ja vallasvarast ning kõik oma toetused- tulud-pensionid kanda külade arvele.
Elamis- ja olmetingimused saavad olema eelpensionäridele-pensionäridele kohased ning väga tervislikud. Esialgu ehitatakse külad Aegna ja Ruhnu saarele. Suurema vajaduse ilmnemisel ka teistele asustamat saartele. Alguses kummalegi saarele 3 maja (barakki e. hooldeküla), kuhu mahutatakse igasse barakki 300 inimest. Hooldekülad (barakid) on ökonoomsed ja keskkonna-sõbralikud. Majad ei vaja kütet, sest inimesed ise oma kehade soojusega kütavad ruume, elektrit vajavad vaid selleks, et kokad valmistaksid virtuaalset lõunasööki. Majas on söökla, kuhu mahub korraga sööma 100 inimest (söömine 3-s vahetuses) ja magala, kuhu paiguatatakse 2-korruselised madratsitega narid magamiseks 300-le inimesele. Elamine on askeetlik, kuid varavaestele pensionäridele vääriline. Toitumine on tervislik.
Hommikuks ja õhtuks antakse kohalikest taimedest (pohlavarred, mustikavarred, vaarikavarred) keedetud teed ja viil leiba (nisukliide-, kaerakliide- ja männiokaste jahust). Lõunat valmistavad vanuritele Eesti parimad kokad. Selleks on paigutatud sööklasse 4 suureekraanilist televiisorit, milles telekokad sööki virtuaalselt valmistavadki. Üheaegselt telekraanil toiduvalmistamisega pihustatakse sööklasse vastava roa lõhna-ekstrakti ja ongi pensionäride kõhud Eesti parimate kokkade valmistatud roogadest täis. Positiivne on siinjuures see, et ei teki ülesöömist ja toitumine on tervislik.
Nendes külades pole kauplust ega apteeki kuna elanikel raha nagunii pole. Nende (eel)pensionitest (mis läheb nagunii riigile ülalpidamise eest külas) ei jätkuks neil ju rohtude ostmiseks raha.
Teekeetmise ja leivaküpsetamisega kõigi jaoks - saavad ärksamad külaelanikud ise hakkama ning võõrast abi eivaja. Kliid ning männiokkad-jahud toimetatakse kohale. Külad teenindavat personaliei vaja. Ainult üks medõde käib üle päeva lahkujaid vormistamas. Külad trgutsevad iseseisvalt ning neis valitseb täielik demokraatia.
Nii lahendab valitsus edukalt puudega inimeste, pensionieelikute ja pensionäride elu-probleemid edukalt. Vähegi eluraskustesse sattunud inmene paigutatakse (peale vara ning sissetulekute loovutamist riigile) hooldekülasse, kus inimene elab õnnelikult elu lõppemiseni. Asustamata saartele võib neid külasid (1 küla 900-le vajajale) ehitada vajadusel kümneid. Nii on lahendatud puuetega inimeste, raskutes perede, pensionieelsete töötute ning pensionäride probleemid nende ja riigi jaoks. Järgnevalt võib pensioniiga tõsta 70-aastani.
pühapäev, 11. aprill 2010
laupäev, 10. aprill 2010
Rahva valitud priimabaleriinid
Sajandi alguse armastatuimad Priimabaleriinid.
Riigikogu otsustas rahva arvamusele toetudes teha kindlaks Eesti 21.sajandi esimese kümnendi priimabaleriini nii naiste kui meese osas. Kuna selleks rahvahääletust läbi viia pole otstarbekas, otsustati sajandi alguse priimabaleriinide saatus otsustada rahvaesindajate e. Riigikogu saadikute poolt.
Riigikogus otsustati, et nii koalitsioon kui ka opositsioon esitavad oma kandidaadid kümnendi priimabaleriinile. Nõuded priimabaleriini kandidaatidele otsustati kehtestada järgmised: tiheja edukas esinemine, seotus balletiga, aktiivne parteiliige, üks peaks olema pikaajaliste kogemustega, teine aga perspektiivikas noor.
Koalitsioonesitaspriimabaleriinikoohale2 kandidaati:
1. Ene Ergma, kes on kogenud, tihtiesineb edukalt, on ustav parteile. On MTÜ „Ballett igasse alevikku“ nõukogu liige ja MTÜ „Töötute pensionieelikute ümberõpe baleriinideks“ (palgaga 2 500 EUR-i kuus kummastinõukogust) suure panuse eest Eesti balleti pikaajalisse arengusse.
2. Kalle Palling – kui perspektiivikas ja edukas noor balleti edendaja juba 1,5 kuud teatri „Estonia“ nõukogu liikmena (palgaga 2 200 EUR-ikuus), kellelt on oodata paljusid edukate balletietenduste juurutamist andekate baleriinide osalusel.
Ka koalitioon esitas omalt poolt 2 kandidaati:
1. Evelyn Sepp – kui aktiivneühiskondlikus elus, silma paistnudtantsukultuuri ning balleti propageerija tuhandetele vaatajatele “Tantsus tähtedega“.
2. Toomas Varek – kui Eesti balleti kõige staazikam ja innukam balleti vaataja-toetaja (piletisponsorina)
Riigikogu otsustas hääletusele panna ainult koalisiooni kandidaadid,, kuna opositsiooni esitatud kandidaadid ei vasta priimabaleriinile esitatavatele tingimustele. Protestiks lahkus Keskerakond saalist ning eiosalenud hääletamisel.
Nii otsustatigi Riigikogus 43 häälega kinnitada demokraatlikult kogu rahva arvamus ja tunnistada sajandi armastatuimateks priimabaleriinideks Ene Ergma ning Kalle Palling.
Riigikogu otsustas rahva arvamusele toetudes teha kindlaks Eesti 21.sajandi esimese kümnendi priimabaleriini nii naiste kui meese osas. Kuna selleks rahvahääletust läbi viia pole otstarbekas, otsustati sajandi alguse priimabaleriinide saatus otsustada rahvaesindajate e. Riigikogu saadikute poolt.
Riigikogus otsustati, et nii koalitsioon kui ka opositsioon esitavad oma kandidaadid kümnendi priimabaleriinile. Nõuded priimabaleriini kandidaatidele otsustati kehtestada järgmised: tiheja edukas esinemine, seotus balletiga, aktiivne parteiliige, üks peaks olema pikaajaliste kogemustega, teine aga perspektiivikas noor.
Koalitsioonesitaspriimabaleriinikoohale2 kandidaati:
1. Ene Ergma, kes on kogenud, tihtiesineb edukalt, on ustav parteile. On MTÜ „Ballett igasse alevikku“ nõukogu liige ja MTÜ „Töötute pensionieelikute ümberõpe baleriinideks“ (palgaga 2 500 EUR-i kuus kummastinõukogust) suure panuse eest Eesti balleti pikaajalisse arengusse.
2. Kalle Palling – kui perspektiivikas ja edukas noor balleti edendaja juba 1,5 kuud teatri „Estonia“ nõukogu liikmena (palgaga 2 200 EUR-ikuus), kellelt on oodata paljusid edukate balletietenduste juurutamist andekate baleriinide osalusel.
Ka koalitioon esitas omalt poolt 2 kandidaati:
1. Evelyn Sepp – kui aktiivneühiskondlikus elus, silma paistnudtantsukultuuri ning balleti propageerija tuhandetele vaatajatele “Tantsus tähtedega“.
2. Toomas Varek – kui Eesti balleti kõige staazikam ja innukam balleti vaataja-toetaja (piletisponsorina)
Riigikogu otsustas hääletusele panna ainult koalisiooni kandidaadid,, kuna opositsiooni esitatud kandidaadid ei vasta priimabaleriinile esitatavatele tingimustele. Protestiks lahkus Keskerakond saalist ning eiosalenud hääletamisel.
Nii otsustatigi Riigikogus 43 häälega kinnitada demokraatlikult kogu rahva arvamus ja tunnistada sajandi armastatuimateks priimabaleriinideks Ene Ergma ning Kalle Palling.
Aktuaalset vana
K E R J U S E D
Jüri tuli harjunud kombel kell kümme hommikul ja võttis sisse oma alatise koha Viru tänava otsas hotelli vastas. Nagu tavaliselt pani ta oma mütsilotu maha ning hakkas ootama möödujate rikkalikke annetusi. Meeldiva kõlinaga kukkusid sendid-kroonid mütsi, rohkem oli siiski paberraha.
Poole tunni pärast tekkis Jüri kõrvale konkurnt – kah kerjus. Tüse, aastat 35-40, prillidega blond habemik. Jüri veel imestas, et mees on kerjamiseks liiga hästi riides, tuleb veel võõrale territooriumile ning kerjab temalt luba küsimata. Kas ta tõesti ei tea, et territooriumid on kerjustel omavahel ära jagatud? Imelikum tundus Jürile see, mis edasi toimus. Tuleb mehe juurde lõunamaise välimusega lipsuga mees, tervitab naabrit –“Hallo, mister Primo!”- ja viskab mehe mütsilotti kokkumurtud paberilehe. Jüri mütsi kukuvad sendid, kroonid ja mõned soome margad. Teise mehe juurde tuleb kikilipsuga härrasmees, tervitab tuttavlikult ja paneb mehe kübarasse jällegi kokkumurtud paberilehe. Poole tunni jooksul kordub naabrimehega nii veel 4 - 5 korda. Jüril hakkas naaberkerjusest hale, et see raha ei saa, ainult paberilipakaid. Iüril endal hakkas tööaeg läbi saama. Ta korjas oma kodinad kokku ja kaastundest otsustas ka naabrimehe juurest läbi minna.
“Kuule naabrimees,” ütles ta, ”ma näen, et Sinu päevateenistus on üpris kasin – ainult mingid paberid. Võta, siin on 120-160 krooni ringis,” ja pani naabrimehe pihku nutsaka paberraha. Naabrimees võttis pakutu tänuga vastu.
Kui Jüri oli läinud, korjas ka naabrimees oma mütsilotu ülesse ning hakkas astuma. Teel luges ta pabersedelite sisu.
Nendel seisis:
Esimesel - meilt ostetud vanaraua eest anname Sulle kümme miljonit USD-d, Teisel – Za prodazu rublei dadim Tebe 8 miljonov baksov. Kolmanda lipakal - EESTI Raudtee müümise eest saad 600 000 USD.
Neljandal- za Nevski katedral dadim 17 000 rublei,
Pole paha - mõtles habemik paksuke ja jätkas rahulolevalt koduteed. Kerjamine tasub ennast igati ära! Peab kordama!
Tallinn, 1996.a.
Leonhard Pallon
VALITSUSE OTSUS
Eesti Vabariigile saabus Taani Kodanikult Afer-Ker-Jus`ilt avaldus Tallinnas Toompea hoonete tagastamiseks kui õigusjärgsele pärijale.
Oma nõudeõiguse tõestamiseks esitas avaldaja surnud kirbu.
Nimelt – see kirp oli teda kolm kuud tagasi Taanis hammustanud. Uurinud kirbu elulugu ja selle kirbu päritolu, selgitas Taanlane Afer-Ker-Jus välja, et selle kirbu esiisa oli 537 põlve tagasi hammustanud Taani ülikut, kellele Toompea mägi sel ajal kuulus. Selle kirbu pojapojapoeg oli sundkorras koos taanlasest ülikuga emigreerunud Eestist Taani. Kirbu oli taanlane sundkorras kaasa võtnud oma riiete hulgas. Selle kirbu järeltulijad-pärijad omakorda elanud Taanis põlvede kaupa kuni viimane neist hammustas Afer-Ker-Jus`t. Taanlane teinud kogemata kirbule haiget ning see heitnud siis hinge loomulikul teel. Nõnda õnnetult surnud Toompea omanikku hammustanud kirbu viimane järelolnud õigusjärgne pärija.
Kuna Afer-Ker-Jus oli viimase Toompea omanikku hammustanud kirbu järeltulija omanik, leiab ta, et Tallinna Toompea kuulub temale kui õigusjärgsele omanikule. Lisaks nõuab Ta üle 500 aasta siiani tasuta ekspluateerimise eest tagasihoidlikult üüritasu 100 miljonit krooni. Vastutasuks lubab taanlane sponsorina heldelt teda edukalt toetanud isamaalisele parteile 10 Taani krooni kuus partei toetamiseks.
Valitsus moodustas 11-liikmelise komisjoni asja tõepärasuse ja õigspärasuse erapooletuks uurimiseks. Komisjoni kuulusid 1 geeniteadlane, 1 putukateadlane, 3 ajaloolast ja 6 tuntud poliitikut.
Moodustatud erapooletu komisjon jõudis järeldusele, et:
-tõenduseks esitatud kirbu laip võis olla Toompead omanud Taani ülikut hammustanud kirbu 537-nda järeltulija laip, millele viitavad esitatud kirbu laiba geenid,
-surnud kirbu esivanem võis elada Eestimaal, esivanem võis hammustada Toompead omanud Taani ülikut,
-surnud kirbu esivanem võis olla sundkorras emigreeritud Taani üliku riiete sees Taani ning selle kirbu 537-s järeltulija võis olla Afer-Ker-Just hammustanud kirp,
-Afer-Ker-Jus oli olnud kirbu omanik.
Erapooletu eksperkomisjon jõudis järeldusele, et Afer-Ker-Jus`i omanikuna õigusjärgsus on tuvastatud, ning otsustas:
1. Tallinnas asuv Toompea mägi koos seal asuvate hoonete ja kommunikatsioonidega tuleb tagastada selle õigusjärgsele omanikule Afer-Ker-Jus`ile.
2. Kuna ca 500 aastat kestnud ekspuateerimise eest üüri tasumiseks puudub raha, leppida ainult 50 miljoni krooni suuruse kompensatsiooniga selle õigusjärgsele omanikule.
3. EV Valitsuste ja Riigikogu asutuste poolt Toompea hoonete kasutamise eest piirduda (vastavalt raskustega saavutatud kokkuleppele õigusjärgse omanikuga) üüriga 5 miljonit krooni aatas.
Tallinnas, 1996.a.
Valitsuse nimel
Leonhard Pallon
Jüri tuli harjunud kombel kell kümme hommikul ja võttis sisse oma alatise koha Viru tänava otsas hotelli vastas. Nagu tavaliselt pani ta oma mütsilotu maha ning hakkas ootama möödujate rikkalikke annetusi. Meeldiva kõlinaga kukkusid sendid-kroonid mütsi, rohkem oli siiski paberraha.
Poole tunni pärast tekkis Jüri kõrvale konkurnt – kah kerjus. Tüse, aastat 35-40, prillidega blond habemik. Jüri veel imestas, et mees on kerjamiseks liiga hästi riides, tuleb veel võõrale territooriumile ning kerjab temalt luba küsimata. Kas ta tõesti ei tea, et territooriumid on kerjustel omavahel ära jagatud? Imelikum tundus Jürile see, mis edasi toimus. Tuleb mehe juurde lõunamaise välimusega lipsuga mees, tervitab naabrit –“Hallo, mister Primo!”- ja viskab mehe mütsilotti kokkumurtud paberilehe. Jüri mütsi kukuvad sendid, kroonid ja mõned soome margad. Teise mehe juurde tuleb kikilipsuga härrasmees, tervitab tuttavlikult ja paneb mehe kübarasse jällegi kokkumurtud paberilehe. Poole tunni jooksul kordub naabrimehega nii veel 4 - 5 korda. Jüril hakkas naaberkerjusest hale, et see raha ei saa, ainult paberilipakaid. Iüril endal hakkas tööaeg läbi saama. Ta korjas oma kodinad kokku ja kaastundest otsustas ka naabrimehe juurest läbi minna.
“Kuule naabrimees,” ütles ta, ”ma näen, et Sinu päevateenistus on üpris kasin – ainult mingid paberid. Võta, siin on 120-160 krooni ringis,” ja pani naabrimehe pihku nutsaka paberraha. Naabrimees võttis pakutu tänuga vastu.
Kui Jüri oli läinud, korjas ka naabrimees oma mütsilotu ülesse ning hakkas astuma. Teel luges ta pabersedelite sisu.
Nendel seisis:
Esimesel - meilt ostetud vanaraua eest anname Sulle kümme miljonit USD-d, Teisel – Za prodazu rublei dadim Tebe 8 miljonov baksov. Kolmanda lipakal - EESTI Raudtee müümise eest saad 600 000 USD.
Neljandal- za Nevski katedral dadim 17 000 rublei,
Pole paha - mõtles habemik paksuke ja jätkas rahulolevalt koduteed. Kerjamine tasub ennast igati ära! Peab kordama!
Tallinn, 1996.a.
Leonhard Pallon
VALITSUSE OTSUS
Eesti Vabariigile saabus Taani Kodanikult Afer-Ker-Jus`ilt avaldus Tallinnas Toompea hoonete tagastamiseks kui õigusjärgsele pärijale.
Oma nõudeõiguse tõestamiseks esitas avaldaja surnud kirbu.
Nimelt – see kirp oli teda kolm kuud tagasi Taanis hammustanud. Uurinud kirbu elulugu ja selle kirbu päritolu, selgitas Taanlane Afer-Ker-Jus välja, et selle kirbu esiisa oli 537 põlve tagasi hammustanud Taani ülikut, kellele Toompea mägi sel ajal kuulus. Selle kirbu pojapojapoeg oli sundkorras koos taanlasest ülikuga emigreerunud Eestist Taani. Kirbu oli taanlane sundkorras kaasa võtnud oma riiete hulgas. Selle kirbu järeltulijad-pärijad omakorda elanud Taanis põlvede kaupa kuni viimane neist hammustas Afer-Ker-Jus`t. Taanlane teinud kogemata kirbule haiget ning see heitnud siis hinge loomulikul teel. Nõnda õnnetult surnud Toompea omanikku hammustanud kirbu viimane järelolnud õigusjärgne pärija.
Kuna Afer-Ker-Jus oli viimase Toompea omanikku hammustanud kirbu järeltulija omanik, leiab ta, et Tallinna Toompea kuulub temale kui õigusjärgsele omanikule. Lisaks nõuab Ta üle 500 aasta siiani tasuta ekspluateerimise eest tagasihoidlikult üüritasu 100 miljonit krooni. Vastutasuks lubab taanlane sponsorina heldelt teda edukalt toetanud isamaalisele parteile 10 Taani krooni kuus partei toetamiseks.
Valitsus moodustas 11-liikmelise komisjoni asja tõepärasuse ja õigspärasuse erapooletuks uurimiseks. Komisjoni kuulusid 1 geeniteadlane, 1 putukateadlane, 3 ajaloolast ja 6 tuntud poliitikut.
Moodustatud erapooletu komisjon jõudis järeldusele, et:
-tõenduseks esitatud kirbu laip võis olla Toompead omanud Taani ülikut hammustanud kirbu 537-nda järeltulija laip, millele viitavad esitatud kirbu laiba geenid,
-surnud kirbu esivanem võis elada Eestimaal, esivanem võis hammustada Toompead omanud Taani ülikut,
-surnud kirbu esivanem võis olla sundkorras emigreeritud Taani üliku riiete sees Taani ning selle kirbu 537-s järeltulija võis olla Afer-Ker-Just hammustanud kirp,
-Afer-Ker-Jus oli olnud kirbu omanik.
Erapooletu eksperkomisjon jõudis järeldusele, et Afer-Ker-Jus`i omanikuna õigusjärgsus on tuvastatud, ning otsustas:
1. Tallinnas asuv Toompea mägi koos seal asuvate hoonete ja kommunikatsioonidega tuleb tagastada selle õigusjärgsele omanikule Afer-Ker-Jus`ile.
2. Kuna ca 500 aastat kestnud ekspuateerimise eest üüri tasumiseks puudub raha, leppida ainult 50 miljoni krooni suuruse kompensatsiooniga selle õigusjärgsele omanikule.
3. EV Valitsuste ja Riigikogu asutuste poolt Toompea hoonete kasutamise eest piirduda (vastavalt raskustega saavutatud kokkuleppele õigusjärgse omanikuga) üüriga 5 miljonit krooni aatas.
Tallinnas, 1996.a.
Valitsuse nimel
Leonhard Pallon
kolmapäev, 7. aprill 2010
Nälg ja töötus
Ida-Virumaal olla paar last koolis näljast kokku kukkunud ja arstid turgutasid neid.
Taevas - APPI!
Sada tuhat inimest on Eestis tööta
Ei riik neid kõiki jõua sööta
Ka inimestel pole loota
Et kusagil saaks miskit toota.
Tööga ikka nõnda setid,
Et teenid kasvõi mõned sendid.
Töötu - püksirihma pinguta
Kui oled tööta-rahata
Siis jälle rihma pinguta.
Töömees rihma pingutab
Se´st ise ikka üle saab.
Mis ütleb aga vanemate süda
Kui`s kodus jälle näha seda
Kui laps endal süüa küsib
Nälg tema silmis püsib.
Saaks koorukesele või silguvett
Laps seda naudiks nagu mett.
Hing rinnas kokku kisub
Ja ema vaikselt nutta tihub.
Oh – mis küll võiksin ära teha
Et lapse nälga mitte näha!
Meie valitsus reageeris koheselt ja likvideeris sellise ebanormaalse olukorra. Tänu jumalale. Valitsuselpolegi vaja sekkuda.
Valisus reageeris.
Ministritelgi kipra kisub kulm –
Võitlus töötusega olema saab julm.
Viimses hädas – mida teha?
Saab Eesti siis ka imet näha.
Töötud kirikusse kokku aeti
Neid kaua sõnadega praeti.
Parts, Kiisler, Üprus, Jumal –
Plaan küpses ülitark ja kaval.
Plaani geniaalsuseks on see –
Kõik Jumal üksi ära teeb.
Tänu nende palvele
Kõik töötud saavad jalgele.
Eks Jumal neile raha annab
Minister rahval üle kannab -
Mis Toompea meestest üle jääb,
Eks mõni töötu selle saab.
Eks ütleb seda hümn ju ka,
Et Jumal aitab Eestimaad!
Minister Jumalaga ette võttis
Ja töötusegi ära võitis.
Taevas - APPI!
Sada tuhat inimest on Eestis tööta
Ei riik neid kõiki jõua sööta
Ka inimestel pole loota
Et kusagil saaks miskit toota.
Tööga ikka nõnda setid,
Et teenid kasvõi mõned sendid.
Töötu - püksirihma pinguta
Kui oled tööta-rahata
Siis jälle rihma pinguta.
Töömees rihma pingutab
Se´st ise ikka üle saab.
Mis ütleb aga vanemate süda
Kui`s kodus jälle näha seda
Kui laps endal süüa küsib
Nälg tema silmis püsib.
Saaks koorukesele või silguvett
Laps seda naudiks nagu mett.
Hing rinnas kokku kisub
Ja ema vaikselt nutta tihub.
Oh – mis küll võiksin ära teha
Et lapse nälga mitte näha!
Meie valitsus reageeris koheselt ja likvideeris sellise ebanormaalse olukorra. Tänu jumalale. Valitsuselpolegi vaja sekkuda.
Valisus reageeris.
Ministritelgi kipra kisub kulm –
Võitlus töötusega olema saab julm.
Viimses hädas – mida teha?
Saab Eesti siis ka imet näha.
Töötud kirikusse kokku aeti
Neid kaua sõnadega praeti.
Parts, Kiisler, Üprus, Jumal –
Plaan küpses ülitark ja kaval.
Plaani geniaalsuseks on see –
Kõik Jumal üksi ära teeb.
Tänu nende palvele
Kõik töötud saavad jalgele.
Eks Jumal neile raha annab
Minister rahval üle kannab -
Mis Toompea meestest üle jääb,
Eks mõni töötu selle saab.
Eks ütleb seda hümn ju ka,
Et Jumal aitab Eestimaad!
Minister Jumalaga ette võttis
Ja töötusegi ära võitis.
Tellimine:
Postitused (Atom)