Perspektiivitu Valimisseadus 3

Meie valimisseadus soosib patriotismita ja missioonitundeta sõnakuulekaid nupulevajutajaid (Parteide komplekteerimisel) Riigikokku saama – kus nad tegutsevad seal sõnakuulelike parteilastena juhtkonna käsu kohaselt. Seega poleks vahet – kas nupulevajutajaid Riigikogus on 51  või 101 – tulemused oleksid täpselt samad, sest Partei liimed hääletavad kõik ühtselt. Riigikogulased hääletaksid oma parteilase südametunnistuse kohaselt üksmeelselt.

Kahjuks oma ebaeetilise käitumisega tegutsevad nad hundimoraali kohaselt ja juurutavad-viljelevad hundimoraali ka kogu Eestis – see aga annab tugevat ebamoraalset mõju kasvavale põlvkonnale. Riigikogulased peavad endid ilmeksimatuteks jumalusteks ja see mõjutab ka nende eluvõõrast igapäevast tegevust nii Riigikogus kui elus.

Riigikogu koostab-moodustab meie Valitsuse. Valitsuse ministriteks valitakse oma parteide tagatubade inimesi. Kuna Riigikogu komplekteeritakse Parteide poolt mitte sobivate isikuomaduste alusel, seetõttu komplekteeritakse ka Valitsus parteilaste poolt mitte sobivuse kohaselt ametisse, vaid Partei käsu kohaselt.

Ministrid. Oluline pole nende kompetents, võimed-oskused ei oma suurt tähtsust: tähtsaim on nende POLIITILINE tegevus-saavutused parteilises hierarhias. Tööalased oskused, teadmised, elukogemused ei oma ministriks saamisel suurt tähtsust. Peamised on: sõnaosavus, slikerdamis-vingerdamisoskus, oskus musta valgeks rääkida.

Kuna oskus elu edasi viia, arendada oma haldusala paljudel ministritel puudub, on ministrite hämamine – vassimine-valetamine igapäevane nähtus. Selline vassimine algas Valitsuses Mart Laari ajal ja kestab siiani Andrus Ansipini välja. http://leopall.blogspot.com/2010/10/meie-poliitikud.html

Meie Valitsejad ie tunne Eesti tegelikku elu, nad ei adu olevikku ega oska näha perspektiivi – rääkimata loovast mõtlemisest Eesti tuleviku osas.

Peaminister Ansip „kannab fooliumimütsi, sööb kanepiseemneid”,  uneleb OMA edukast Riigijuhtimisest ja eestlaste õnnelikust elust. Tema muidugi elab Toompea-unelustes -  teda ei huvita Eesti tegelik elu. Tema elab juba Euroopa viie parema riigi hulgas ja meie masuaegses Eestis ta tahabki elada. Tema arvates on Eesti areng kiire (tänu temale ja EKPle või nende järglastele – Reformikatele). Eesti hakkab tema arvates kohe-kohe elatustasemelt mööduma USA-st …

Alati leiab ta vastuseks igasugusele kriitikale mingeid kunstlikele statistikale põhinevaid ennast kiitvaid argumente. Ka valetamine-vassimine pole tema puhul haruldus. Meie Riigi tööstuse- ja muust arengust rääkides on ta ohtrasõnaline, meie maksud olevat väga väikesed ja Eesti edu on taganud Valitsuse hea töö.

Samal ajal näitab statistika, et Eesti edu ja majandusareng on tõusuteel TÄNU Euroliidu abile ning meie elanike maksukoormuse tõstmisele. Meie ministrite-valitsuse-riigikogu edu selles osas on VÄGA  SUUR JA TÄHTIS, ehk otse öeldes – ümmargune  NULL.

Lisan siia väljavõtte Eugen Veges’e blogist (eveges.blogspot.com), kuna ta oma blogis esitab tihti väga asjalikke mõtteid….

- Ütlevad seda, et Eesti majanduskasv tuleb peamiselt toetustest (70 protsendi ulatuses) ja hinnakasvust. Tegemist pole „Eesti eduga“, vaid võõraste sulgedega ehtimisega. Protsendiliste näitajate võrdlemine nendega, kel tuleb lisaks oma majanduse turgutamisele panustada ka Eesti majanduse poputamisele, pole korrektne. Me ei peta vaid ennast, petame kõiki.

Posted by Eugen Veges  -

Kahjuks Eesti Riigile-Rahvale  miljoneid Eurosid  e. Miljardeid EEK-sid kahju teinud kahjude  eest ei vastuta poliitikutest Ministrid-Valitsus, vaid Rahvas – Riigi Põhiseaduslik  Peremees….

Eelmine:http://leopall.blogspot.com/2013/01/perspektiivitu-valimisseadus-2.html