Lüpsjad

Paljud noorema-põlve linnalapsed ilmselt ei teagi – kes on lüpsja. Teatavasti piima ei anna-tooda meile piimakombinaadid vaid lehmad. Piima toodab lehma organism, piim koguneb lehma udarasse ja lüpsja lüpsab udara allosas oleva nelja nisa kaudu piima välja lüpsikusse. Korralik lüpsja lüpsab kogu udaras oleva piima välja ja lehm hakkab tühja udarasse uut piima tootma/koguma.

Riik on kui lehm. Ta „toitub” tootmisest, maksudest… paljudest erinevatest allikatest, kuid ise „lüpsab” välja piima asemel raha, mida siis „lüpsjad” (Riigikogu, Valitsus) jagavad. „Lüpsjad” jagavad siis piima edasi riigiametitele, -ametnikele, semudele ja päris lüpsiku põhja jäänud (tihti veega lahjendatud) piima rahvale.

Kuna meil lüpsja valab piima kõigepealt endale oma suva järgi – saab ta piima peale koguneva rammusa-koorese piima endale ja mida rohkem teistele edasi valatakse, seda lahjemaks piim jääb.

Meie lüpsjad on jätnud endile õiguse jätta piima endale nii palju kui tahavad ja millise kvaliteediga piima – kui ise tahavad.   

Viimane skandaalimaiguline lüpsjate ilmsiks tulnud tegu. See on 45 lüpsjat, kellest osa on põlistallinlased, mõni omab maja Tallinnas, osad üürivad eluruume lähisugulastelt  (ise on ametlikult Tallinnast välja kirjutatud) saavad üle kahe miinimumpalga ulatuses kompensatsiooni. Muidugi mitte kõik nii suures summas, mõned saavad ka kaks korda vähem e. 320 Euri. Kuid mõni lüpsjatest vajab ka 170 ruutmeetrist elamist, mõni basseini ja 3 magamistoaga elamist. Miks mitte, kui rahvas maksab kinni. Lüpsjate eesmärgiks on lüpsta korraga nii palju kui võimalik.

Lüpsjad mängivad ka kahjuhüvitistega. Mõni lüpsja (kuuldavasti rikkaim ärinaine RK-s) kohtus öösel ööklubis valijatega rahva hüvitiste eest, mõni pidas oma juubelisünnipäeva restoranis valijatega demokraatia-konverentsi sildi all, mõni peab autot kuluhüvitiste eest oma valijast sõbrannale või ostab oma abikaasast valijale väärisehteid. Mõni leppis aga ainult majoneesiga. Eks lüpsjate vajadused ja südametunnistused on erinevad.

Meie lüpsjad on seisukohal, et korralik lüpsja peabki korralikult ja põhjalikult lüpsma. Demokraatia on liialt kallis värk ja lüpsjad peavad saama lisatasu veel DASA või MSA näol. Seda muidugi ööpäevase lüpsitöö eest sõltumata sellest – kas ollakse tööl või mitte. Kuna Lüpsja lüpsab ja jaotab, siis ta peabki rammusa koor-piima endale jätma. See pole tähtis, et lapsed jäävad piimast ilma, peaasi – et lüpsjale/jagajale jääb.

Pole oluline ka see, et mõni lüpsja abiline teeb Riigile kahju miljoneid Eurosid – ikka saab ta veel lahkudes kaasa palju rammusat piima nagu Tero Taskila. Ega sellepärast lüpsjad ise ka ilma jää – kuigi lahkuvad töölt - saavad ikka pool aastat veel rammusat piima tööta ja tasuta.

Muidugi pole kõik 101 lüpsjat nii põhjalikud lüpsjad – paljud lepivad ka vähemaga. Kuid miks mitte lõpmatult endale lüpsta kui ise ollakse lüpsja, lubaja ja vargalukk - keegi keelata ei saa?  

Lüpsjad väidavad – ega meie midagi teha saa – kord  (seadused) on selline.

Kulla LÜPSJAD! Kes sellise korra (seadused) kehtestas? Teie ise tegite sellise korra! Kas sellise vigase seaduse kehtestas Jumal? Ja selle  niru seaduse tühistab Jumal?

Nii nagu NSVL ajal oldi ja nagu ka nüüd ollakse seisukohal, et igast lüpsinaisest võib saada minister – siis, kui ollakse õigel ajal õiges parteis.

Küll aga unustatakse ära, et igast lüpsinaisest ei saa riiklikult mõtlevalt ja riigimehena käituvat riigimeest.

Lüpsjatel on ikka  tavaliselt küüned enda poole ja koorerikast piima krahmatakse ise PALJU rohkem kui ollakse välja teeninud.

Riigi-rahva köis las lohiseb meie taskusse. Arvab Lüpsja