Eesti 94 areng... 3 Riigikogu

Ühe suurema muutusena I Eesti ja II Eesti võrdluses viidi meil Põhiseadusega läbi Riigivõimuorganite muudatused. Nende muudatustega muutus oluliselt meie Riigikogu, Riigikogu moodustamine ja Riigikogu kvalitatiivne koosseis. Kas Riigikogu muutus sellest uuest korrast paremaks, töökamaks?
Minu arvates oli I Eesti Riigikogu ühiskonnale palju produktiivsem, kasulikuma mõjuga Riigile ja Rahvale –võrreldes II Eesti Riigikogudega.
I Eesti Riigikogus töötasid riigikogulased põhiliselt missioonitundest, oli patriotismi, Riigikogusse ei pääsenud ebaeetilised ja moraalitud inimesed. Riigikogusse mindi Riiki ja Rahvast teenima. Nüüd kui on parteilised valimised – komplekteerivad Riigikogu Parteid ja Parteid komplekteerivad Riigikogu inimestest – kes on Parteide juhtkonnale kuulekad ja vajalikud, kes viivad ellu Partei juhtkonnale vajalikku kurssi. Parteisaadikud lähevad Riigikokku Kauka jumalat teenima (Parteile ja iseendile). Rein Lang arvas, et teenimisepärast läheb Riigikokkuumbes 30% saadikutest, mina arvan, et 75-80% saadikutest. Kui suur protsent on õigem – seda me ei tea. Fakt on see, et sinna ei minda Rahvast ja Riiki teenima.
I-s Eestis vastavalt 1938.a. Põhiseadusele (edaspidi 1938 PS) - Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust.
§ 61. Riigikogu teostab temale kuuluvat võimu Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogu koosolekul ja Riiginõukogu koosolekul.
§ 64. Riigikogu üldkoosolek koosneb Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmeist.
§ 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel
§ 71. Riigivolikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal jaanuari ja oktoobri teisel teisipäeval
§ 81. Riigivolikogu liikmed saavad tasu ainult Riigivolikogu istungjärkude aja eest. Peale selle saavad Riigivolikogu liikmed tasuta sõidu või sõiduraha.
§ 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses.
Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta.
Kogu eelnev jutt puudutab 1938.a.PS ja I Eesti Riigikogu.
Mida muutis siis 1992.a. Ehk II Eesti PÕHISEADUS?
1. Riigikogu muutus ühekojaliseks – likvideeriti Riiginõukogu, mis koosnes kirikupeadest, teaduslike õppeasutuste rektoritest, panga-ja sõjaväejuhtidest, endistest presidentidest, maa- ja linnaomavalitsuse juhtidest, erialaliitude juhtidest, presidendi poolt nimetatud isikutest…
Seega likvideeriti riigi EETIKAJA MORAALSE SEISUNDI EEST SEISEV INSTITUTSIOON. Riigikogulase vastutus – see on ainult Partei ees. Valija ees – POLE MITTE MINGISUGUST VASTUTUST.
Mis on RIIGIKOGULASEKS SAAMISE KÕIGE TÄHTSAM-SUUREM OSKUSE NÕUE?? Isegi autot juhtima ei pea oskama –auto eest rahalist HÜVITIST vastu võtma - saama peab oskama. Vast ehk SUURIM NÕUE ONGI – osata vastu võtta palka ja hüvitisi – osata olla RAS ettevõtete juhtkonna nimekirjades ja oskama ka sealt raha vastu võtta?
2. Alandati Riigikogu liikmete kandidaatide vanuse tsensust. I Eestis võis kandideerida Riigikokku alates 25.eluaastast.
3. Põhiseadus EI SÄTESTA PARTEILISI VALIMISI – SELLE SÄTESTAB VALIMISSEADUS (vastuolu Põhiseadusega?).
4. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega. Parteide koostatud Riigikogu Valimisseadus VÄLISTAB ÜKSIKKANDIDAATIDE RIIGIKOKKU VALIMISE.
5. Isikuvalimised asendati Parteide valimistega ja anti Parteidele õigus otsustada – sõltumata VALIJA TAHTEST ja saata Riigikokku liikmed PARTEI-JUHTKONNA soovi järgi (parteinimekirja järjekohad on määravad. Ise ei pea mõtlema, tuleb alluda vastuvaidlematult Parteide juhtkonnale.
6. Riigikogu muudeti aastaringselt PALKA SAAVAKS (mitte 24x7x365 TÖÖTAVAKS) Riigikoguks. Enne oli aastas 2 istungjärku ja RAHA MAKSTI kohal oldud aja eest (2 korda aastas) ja sõidupiletite eest Riigikogu istungjärgule ja koju. Mingeid muid hüvitisi polnud.
I Eesti Riigikogus olulised - Lugupeetus, ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis, teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses – need pole vajalikud meie riigikogulasele.
7. Riigikogulaseks saamiseks pole tarvis osata mitte midagi – peaasi on vastuvaidlematu allumine Partei juhtkonnale, siis kui Partei seab Sind kandidaadiks ja paneb oma nimekirja etteotsa – see ongi riigikogulaseks valituks osutumise garantii.
… jätkame.
P.S. Võimurid versus Põhiseadus http://leopall.blogspot.com/2011/11/vuimurid-versus-pohiseadus-2.html
Saadik… http://leopall.blogspot.com/2011/10/rigikogulane-riigikogu-saadik.html
Ohtlikud üksikkandidaadid http://leopall.blogspot.com/2011/02/ohtlikud-uksikkandidaadid.html

…