Kõrgema võimu...3

Kõrgema võimu kandja  3

Nagu me  eelnevatest arvamustest näeme – ei õigusta meie Parteilised valimised ( mis on vastuolus ka Põhiseadusega) meie Riigi oludes vajalikult head tulemust. Põhjuseks on see, et meie Parteid ei ole küpsed omakasupüüdmatult Riigi ja Rahva elu edukalt juhtima. Võtab veel küllalt palju aega enne kui Parteid on selleks valmis. http://leopall.blogspot.com/2011/01/parteid-pole-kupsed.html

Kuigi meie Parteid deklareerivad, et nad valitsevad Riigi ja Rahva huvides ja nende hüvanguks… Deklareerimiseks Parteidele see kõlbab, aga tegelikkusega on siin vähe tegemist. Parteid valitsevad ikka endi hüveks.

Samas praegune Valimisseadus põhjendamatult keelab Kohalike MTÜ-de osalust ja piirab üksikkandidaatide võimalust pääsuks Riigikogusse.

Parteide eelistust valimisseaduses põhjendatakse Parteide vastutusega valimislubaduste andmisel ja nende lubaduste täitmisel –  See väide on meie Parteide puhul bluff, sest viimase 20 aasta jooksul pole ÜKSKI MEIE PARTEI vastutanud ei lubaduste andmiste ega ka lubaduste täitmise eest. Seda enam – Nad pole vastutanud ka Riigile ja Rahvale tekitatud kahjude eest.

Parteid saadavad maapiirkondadesse keskustest (Tallinn, Tartu) - kandideerima inimesi kes ei tea-tunne kohalikke olusid ja keda ei tunne kohalik rahvas (Randpere,…). Seega ei kanna nad kohalike valijate ees ka mingit vastutust.  Neid isegi ei huvita kohaliku elanikkonna soovid-arvamused. Alluvad nad ju Parteile.

Kohalike MTÜ-de puhul tunnevad kohalikud kandideerijat, tema isiklikke eetilis-moraalseid omadusi, tema oskusi ja võimekust. Elades igapäevasel Valimisringkonna territooriumil on ta pidevalt Rahva silme all ja Rahvas saab alati temalt aru pärida. Kohalik valija teab ka seda,  kes on tegutsev – riigimeheliku  mõtlemisviisiga inimene ja kes on paljalt käsu korras nupulevajutaja.

Ainult valijatest – Rahvast sõltuv kandidaat, mitte Partei tagatoast sõltuv riigikogulane esindab Rahva – mitte oma Partei huvisid, sest Parteide huvid ei lange alati kokku Rahva huvidega. Kohalik elanik teab seda – mida kohalik Rahvas ääremaadel vajab – mitte Toompeal resideeriv parteibroiler.

Kuidas siis saavutada seda, et Parteid oleksid Riigikogus vääriliselt esindatud ja samal ajal oleks esindatud ka Rahva arvamus ja tõhus kontroll Parteide tegevuse üle – nende poolt Riigi ja Rahva hüvedes tegutsemise üle? Praegu on ju kaitstud Riigikogus ainult Parteide huvid - Rahva huvisid ei arvesta keegi.

Põhiseadus seda küsimust ei reguleeri. Valimisseadus arvestab ainult Parteide huvidega ja tõrjub Rahva huvid tagaplaanile, püüab Rahvast VÕIMUST kõrvale tõrjuda – hoolimata Põhiseaduses deklareeritust.

Selle küsimuse reguleerimiseks on tarvis revideerida Valimisseadust ja see tuleks põhjalikult ümber töötada.

Ehkki Parteid leiavad, et meie Valimisseadus on väga demokraatlik ja see muutmist ei vaja. Meie Põhiseaduskomisjonil ja Riigikogul on väga omapärane arusaam demokraatiast. Riigikogu ISE  VABATAHTLIKULT sellist ülesannet  (mis piiraks Parteide VÕIMU) mingil juhul ette ei võta.

Kes seda siis teeb? Parteid? Kes siis algatab Valimisseaduse muutmist ja mis suunas see Valimisseaduse muutmine liigub?

Algatuse on osaliselt lahti teinud liikumine Harta 12. Kuid tundub, et nemad nii radikaalsed ei ole, et saavutada Valimisseaduse muutmine vajalikul määral – sel määral, et murda Parteide võimutäius.    

Hea oleks lugeda läbi Piia Kurro arvamus – Plats puhtaks erakondadest.

Seejärel mõtleksime sellest – kuidas VÕIKS ühena variantidest välja näha Valimisseadus, kus arvestatakse nii Parteide kui Rahva huvisid,

Piia Kurro http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=7752098364190950548#editor/target=post;postID=4463498655928025290

Eelmine arvamus – Kõrgema võimukandja 2

http://leopall.blogspot.com/2012/11/korgem-voim2.html