Kõrgema võimu kandja 3
Nagu
me eelnevatest arvamustest näeme – ei
õigusta meie Parteilised valimised ( mis on vastuolus ka Põhiseadusega) meie Riigi
oludes vajalikult head tulemust. Põhjuseks on see, et meie Parteid ei ole küpsed
omakasupüüdmatult Riigi ja Rahva elu edukalt juhtima. Võtab veel küllalt palju
aega enne kui Parteid on selleks valmis. http://leopall.blogspot.com/2011/01/parteid-pole-kupsed.html
Kuigi
meie Parteid deklareerivad, et nad valitsevad Riigi ja Rahva huvides ja nende
hüvanguks… Deklareerimiseks Parteidele see kõlbab, aga tegelikkusega on siin
vähe tegemist. Parteid valitsevad ikka endi hüveks.
Samas
praegune Valimisseadus põhjendamatult keelab Kohalike MTÜ-de osalust ja piirab
üksikkandidaatide võimalust pääsuks Riigikogusse.
Parteide
eelistust valimisseaduses põhjendatakse Parteide vastutusega valimislubaduste
andmisel ja nende lubaduste täitmisel – See väide on meie Parteide puhul bluff, sest
viimase 20 aasta jooksul pole ÜKSKI MEIE PARTEI vastutanud ei lubaduste
andmiste ega ka lubaduste täitmise eest. Seda enam – Nad pole vastutanud ka
Riigile ja Rahvale tekitatud kahjude eest.
Parteid
saadavad maapiirkondadesse keskustest (Tallinn, Tartu) - kandideerima inimesi
kes ei tea-tunne kohalikke olusid ja keda ei tunne kohalik rahvas (Randpere,…).
Seega ei kanna nad kohalike valijate ees ka mingit vastutust. Neid isegi ei huvita kohaliku elanikkonna
soovid-arvamused. Alluvad nad ju Parteile.
Kohalike
MTÜ-de puhul tunnevad kohalikud kandideerijat, tema isiklikke
eetilis-moraalseid omadusi, tema oskusi ja võimekust. Elades igapäevasel
Valimisringkonna territooriumil on ta pidevalt Rahva silme all ja Rahvas saab
alati temalt aru pärida. Kohalik valija teab ka seda, kes on tegutsev – riigimeheliku mõtlemisviisiga inimene ja kes on paljalt
käsu korras nupulevajutaja.
Ainult
valijatest – Rahvast sõltuv kandidaat, mitte Partei tagatoast sõltuv
riigikogulane esindab Rahva – mitte oma Partei huvisid, sest Parteide huvid ei
lange alati kokku Rahva huvidega. Kohalik elanik teab seda – mida kohalik
Rahvas ääremaadel vajab – mitte Toompeal resideeriv parteibroiler.
Kuidas
siis saavutada seda, et Parteid oleksid Riigikogus vääriliselt esindatud ja
samal ajal oleks esindatud ka Rahva arvamus ja tõhus kontroll Parteide tegevuse
üle – nende poolt Riigi ja Rahva hüvedes tegutsemise üle? Praegu on ju kaitstud
Riigikogus ainult Parteide huvid - Rahva huvisid ei arvesta keegi.
Põhiseadus
seda küsimust ei reguleeri. Valimisseadus arvestab ainult Parteide huvidega ja
tõrjub Rahva huvid tagaplaanile, püüab Rahvast VÕIMUST kõrvale tõrjuda –
hoolimata Põhiseaduses deklareeritust.
Selle
küsimuse reguleerimiseks on tarvis revideerida Valimisseadust ja see tuleks põhjalikult
ümber töötada.
Ehkki
Parteid leiavad, et meie Valimisseadus on väga demokraatlik ja see muutmist ei
vaja. Meie Põhiseaduskomisjonil ja Riigikogul on väga omapärane arusaam
demokraatiast. Riigikogu ISE
VABATAHTLIKULT sellist ülesannet
(mis piiraks Parteide VÕIMU) mingil juhul ette ei võta.
Kes
seda siis teeb? Parteid? Kes siis algatab Valimisseaduse muutmist ja mis suunas
see Valimisseaduse muutmine liigub?
Algatuse
on osaliselt lahti teinud liikumine Harta 12. Kuid tundub, et nemad nii
radikaalsed ei ole, et saavutada Valimisseaduse muutmine vajalikul määral – sel
määral, et murda Parteide võimutäius.
Hea
oleks lugeda läbi Piia Kurro arvamus – Plats puhtaks erakondadest.
Seejärel
mõtleksime sellest – kuidas VÕIKS ühena variantidest välja näha Valimisseadus,
kus arvestatakse nii Parteide kui Rahva huvisid,
Eelmine
arvamus – Kõrgema võimukandja 2
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar