Poliitikud - masumeistrid

Majandussurutis on haaranud suurt osa maailmast. Seda on tunda peaaegu igal pool maailmas. majandussurutis mõjub erinevate riikide majanduselule erineva raskusega. Kuuldavasti on Euroliidu uustulnuk-riikide majanduse „edukas imelaps“ - Eesti – üks nende hulgast, kelle elanikele masu mõjub üpris rängasti. Miks siis masu on meile nii rängasti mõjunud?
- Meie Riiki, sealhulgas ka meie majandust juhivad poliitikud – majnduses võhikud. Meie poliitikud on enamuses isehakanud amatöör-poliitikud, kellel suures osas puuduvad tõelise poliitiku vaated ja maneerid. Meie riigijuhid usuvad tõsimeeli, et majandus areneb nende targal poliitilisel juhtimisel - poliitiliste otsuste järgi. Poliitikud arvavad, et majandusinimesed ja majandus tegutsevad poliitikute käskudede järgi, mitte poliitikutest sõltumatult - majndusseaduste järgi.
Paraku on nad majandamises tihti lühinägelikud. Näiteks – müüdi maha osalus Telekomis, mis kindlustas riigile iga-aastaselt pidevalt kindla soliidse tulu - edaspidi kaob riigil see kindel tuluallikas. Käisid-käivad jutud soliidset tulu toova „Eesti Loto“ müügist. Mart Laar on Eesti Raudtee müügiga juba tekitanud Riigile 1,5 miljardit krooni kahju, korra püüdis ta tulutoovat „Eesti Energia´t“ maha müüa, nüüd üritab ta EE järjekordselt börsile viia. Näiteid on veelgi hulgaliselt... Kõik meie valitsuste poolt tekitatud kahjud peab kinni maksma rahvas.
Suur osa meie senisest majanduslikust edust on saavutatud riigivarade müügist, välislaenudest saadud rahadega ja meie tublide töö- ja ärimeeste tegevusega, mitte niivõrd meie poliitikute targa juhtimise tulemusena. Mis siis takistab parteiliidritel ja ministritel asjades, millest nad eriti kompetentsed pole – tegutseda õigesti, saada head, tarka ja teaduslikku nõuannet? Ministritel-poliitikutel ju riigi raha piisavalt tarkade-asjalike nõuandjate palkamiseks.
Poliitikute nõunikele saab maksta head palka, kuid see kulub ära ka poliitikute parteikaaslastele, nende endi sugulatele-tuttavatele või oma lemmikutele eelitatatakse palgataneidnõunikeks. Isikud, keda poliitikud palkavad endile nõunikeks - nende teadmised vastaval erialal ei pruugi kuigi kõrged olla. Peamised on neile siiski poliitilised nõunikud. Poliitikutel on kasulikum palgata nõuandjaid, kes kiidavad heaks ja püüavad põhjendada nende (ka rumalaid) otsuseid - kui neid nõunikke, kes teevad poliitiku elu keeruliseks poliitikutele ebasobivate$ ettepanekutega. Iseloomuliikuks näiteks selle kohta on lehma metaangaasi (peerugaasi) maksustamine.
- Meie poliitikud ei kuula oma ala spetsialistide (sealhulgas majandusspetsialistide) nõuandeid. Möödunud aastal hoiatati mitmete majandusteadlaste ja majandusekspertide poolt peatse ülemaailmse masu saabumisest, mis haarab kaasa ka meie Riigi. Meie valitsus eesotsas peaministriga ei võtnud neid hoitusi tõsiselt üle poole aasta ning ei võtnud midagi ette selleks, et masu negatiivset mõju meil vähendada. Poliitikud arvasid, et masu saabumise hoiatus on spetsialistide liialdus, meid masu sügavalt ei puuduta ning meie poliitikud on nii targad, et suudavad oma poliitiliste otsustega masu meil ära hoida. Paraku nii ei läinud.
- Meie Riigikogu rahanduskomisjoni juhib majandustöö-, rahandusalaste- ja elukogemusteta Taavi Rõivas. Rahandusministriks on oma saamatust kaitseministrina näidanud Jürgen Ligi, kelle kogemused majanduse alal on samuti kaunis kesised. Rahandusministril on abiks küll spetsialistidest koosnev ministeerium, kuid spetsialistidest mimisteeriumis pole ju kasu, kui nende põhjendatud arvamusi eiratakse. Nii kordavad nii rahanduskomisjoni esimees kui ka rahandusminister nagu ühest suust – makse meil ei tõsteta, samas tõstetakse aktsiisi- ja käibemaksu; tõsta tulumaksu ei luba luba aga IRL ja Reformierakonna poliitiline otsus (või on põhjuseks see, et see otsus lööks nende endi tasku pihta valusamalt kui madalama sissetulekuga inimesi).
Üldse on IRL-l ja Reformierakonnal kolm püha lehma,mille kallale ei tohi minna. Need on:
1. Parteihüvitise, valitsuse ja kõrgametnike palgad,
2. Üle keskmise kuupalga saajate vanemahüvitiste vähendamine (väiksemat vanemahüvitist võib vähendada),
3. Tulumaksu määra tõstmine.
Pole küll reaalne, et iga eluvaldkonda – ministeeriumi - juhiks sama eriala kogemustega spetsialist... Kuid, kui meie rahandust ja majandust juhivad majanduselu kogemusteta diletandid, kes otsustavad oma poliitilise tarkuse järgi - võtmata arvesse spetsialistide nõuandeid...
- Meie poliitikud on heaks kiitnud asjaolu, et ka miljarditesse kroonidesse ulatuvad Eestis teenitud dividendid ja kasumi võib maksuvabalt kasutada ja riigist välja viia – andmata riigile mingit maksutulu. Kui teised ametnikud-töölised maksavad tulumaksu, siis dividendid ja Eestis teenitud tulu väljaviimisel mitte mingisuguse maksu alla ei kuulu. Kas niimoodi kindlustavad poliitikud asjaolu, et rikkad firmad ja –inimesed sponsoreeriksid nende parteisid-erakondi?
- Meil on vastu võetud Riigihangete seadus. Selle seaduse eesmärgiks on see, et riigihangete kaudu saaks riigile kasumlikumalt arendada- soetada riigi vara - parimal viisil ja otstarbekamalt. Kuigi seadus on olemas, tihti seda hanget üldse ei korraldata. Kui riigihange ka korraldatakse, ei välju sellest alati võitjana parima-kasulikuma pakkumise teinud firma, vaid (poliitiliste) otsustajate ja neile lähedaste isikutega seotud isikud-firmad.
- Kui tavatöötaja vallandatakse töödistsipliini rikkumise eest ilma igasuguse kompensatsioonita, siis ministrite, kantslerite ja maavanemate puhul makstakse nendepoolsete rikkumiste eest lahkumise puhul neile peale veel sadu tuhandeid kroone kompensatsiooni ning saadetakse edasi tulutoovale kohale. Näiteks jättis sotsiaalministeerium k.a. aastavahetusel tuhandeid puuetega isikut (kõige rohkem abi vajajad) mitu kuud ilma pensionita –rikkudes sellega jämedalt meie Põhiseadust. Põhiseaduse rikkumise eest lahkus minister Maret Maripuu „vabatahtlikult“ ministri kohalt karistuseta ning sai ca 300 000 krooni lahkumishüvitist. Värner Lootsmann kasutas omavolisliselt pikka aega võõrast autot. Kui tavakodanikku oleks selle teo eest ähvardanud vanglakaristus, siis V.Lootsman lahkus 242 000 kroonise hüvitisega. Meil ei vastuta kõik seaduste ees võrdselt, vaid seadused kehtivad ülikutele ja rahvale erinevalt.
- Iga kuu tasutakse miljoneid kroone erinevatele poliitikutele osalemise eest riigi ja KOV osalusega ettevõtete nõukogudes. Nende poliitikute osa nende ettevõtete kasumlikus juhtimises on lähedane praktiliselt nullile. Seda näitasid ilmekalt riigi teraviljatagavara säilitamise ja ka Weroli tehaste saatus. Poliitikud lihtsalt leidsid võimaluse juhatustes osalemise eest hästi kergelt lisaraha saada ilma nähtava tegevuseta ja kasuta riigile/ettevõttele. Seda riigi huvide kaitset (Riigi, KOV huvide kaitmise kontrolli poliitikute osalemise asemel) võiks asendada Riigikontrolli perioodiliste kontrollidega ehk leida mingi teine toimiv ning palju odavam viis.
- Majandusminister (ja teised poliitikud) räägivad teaduspõhisest tootmisest, progressiivsest tootmisest, tehnoloogilise taseme tõstmisest, kvalifitseeritud tööjõust... Kõik muidugi väga õiged sõnad.
TTÜ Polümeermaterjalide instituudi vanemteaduri arvamus kiirpürolüüsiseadmest STM200: “...Võrreldes bioloogilise lagundamisega on progressiivsem meetod termokeemiline pürolüüs... Gaasistamise jaam töötleb ümber 2-4 tonni sõnnikut ööpäevas. Integreerides reaktorit elektrijaamaga, toodetakse elektrienergiat ja soojusenergiat. Seadme gabariidid on: laius 2,4 m, kõrgus 2,6 m, pikkus 9-12 m, mis võimaldab selle paigutamist konteinerisse ja erinevatesse seafarmidesse transportimist.
Retsensendi arvates on antud projektis rakendatava unikaalse pürolüsaatori konstruktsiooni, kõrge temperatuuri ja ülilühikese retentsiooniaja tõttu seasõnnikust moodustuvate koksi ja gaasi saagis, gaasi koostis, energiasisaldus ja samuti protsessi energiabilanss ebamäärane. Sellest hoolimata, ja seetõttu, et suure kasuteguriga põlevgaas kindlasti moodustub, pean retsenseeritavat projekti seaõnniku utiliseerimiseks väga perspektiivseks nii Eestis kui ka mujal maailmas ka siis, kui lisaväärtust ei tekiks...“
Resümeeks otsustajate poolt oli selline – tehnoloogia on küll huvitav, kuid ei sobi kokku meie poolt valitud tehnoloogiaga. Nii vajutati uudne tehnoloogia, mis oleks võinud Riigile suurt kasu tuua – unustuste hõlma. Meie riigi esindajad on seisukohal, et enile on kasulikum tellida-ehitada mitukümmend korda kallim ja mitukümmend korda EBAproduktiivsem projet kui STM200... See viitabki sellele, et - Riigi köis las lohiseb. See iseloomustab ametnike majanduslikku mõtlemist.
Öeldi ju vanasti – Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. Meie poliitikud pole majandusmehed, nemad kopikat ei korja, nad opereerivad miljonitega - kui edukalt, seda me näeme igapäevaelus. Masu on meil paraku sügav reaalsus.
Leonhard Pallon
Okt.2009.a.