Kohus – kelmus-pettus on õige tegu.
Kohtu
inimlik eksitus 15 000 eurot on normaalne nähe, mille peab kannatanu ise
kandma. 15 tuhat eurot pole mingi summa, mis vääriks kohtu tähelepanu. Suli? Suli on õige mees – las kelmitseb ja
varastab edasi. Aga Suli pole mitte lihtne kelm – vaid PANK!!!
Eks
ole kummaline seisukoht meie Maakohtu ja
Ringkonnakohtu poolt.. See näitab, et Kohus seadustab külma kõhuga kelmuse ja leiab, et suli – Parex pank
võib seaduslikult suli teha. KOHUS
TUNNISTAB PETTURI JA SULI
SULITEMBUD SEADUSLIKUKS!!!
KUI KOHUS
EI TEAKS PETMISEST-SULITSEMISEST
- SIIS OLEKS ARUSAADAV,
AGA KOHUS MUUDAB PETTUSE SEADUSLIKUKS
TEADLIKULT!
Lühidalt
asjaoludest.
Mõni
aasta tagasi võttis firma R üle pankrotti minevalt firmalt üle Liisingulepinguga
ekskavaatori liisingu. Lepingu sõlmimise ajal lubas Parex pank (liisingu andja)
jätta eelmine liisinguvõtja Lepingusse käendajana – seda pank aga ei teinud
(kuigi ütles firmale R, et jättis nimetatud punkti Lepingusse). Käendajale
firma R edaspidi EI APELLEERINUD.
Poolteist
aastat maksis firma R pankrotti mineva firma eest Ekskavaatori liisingut ja
teine firma tegi selle ekskavaatoriga tööd.
Ekskavaatori
töö lõppes otsa, liisingu eest ei makstud
ja Parex pank võttis ekskavaatori tagasi ning müüs selle odavalt maha.
Firma R (edaspidi -
KOSTJA) oma võlga ei eitanud (3-4 tuhat
eurot) ja otsis Pangaga (edaspidi HAGEJA) võla suhtes kompromissi, kuna Parexpank suurendas
tunduvalt tegelikku võlgnevust.
Pank
(Hageja) nõudis aga 2-3 korda tegelikust võlast suuremat summat, millega
Kostja ei leppinud. Need
kokkuleppeküsimused kestsid paar aastat, kuid Panga poolt ebamõistlikult suur
Liisinguvõtja võlasumma viiviste arvelt aina tõusis. Kolme aasta möödudes
leidis Parexpank, et viivised on juba maksimaalselt tõusnud (rohkem viiviseid
ei mõistaks Kohus välja) ning andis Hagi kohtusse.
05.12.2012.a.
sai Kostja kohtust Kohtumääruse, mille alusel Kohus tunnistas ta Kostjaks Hageja vastu summas 9 560 eurot.
Kuna
Kostja ise ei ole jurist ega tea
juriidilisi nüansse – arvas ta niimoodi:
1. Töödega on kiire - aasta lõpp, mul on lennupiletid välismaale
ostetud 20.12.12.a., Hagisumma 6 950 tuhat eurot maksan kuidagi ära oma saamatuse õppetunni eest. Kuigi tegelik võlg
on umbes 3-4 000 eurot.
2. Hagisumma ütleb ikka kohus – mitte Hageja-pank, sest
hageda võib miljoneid, kuid KOHUS otsustab Hagisumma.
3. Kohtul on alati
õigus muuta hagisummat.
4. Kostja - Olen nõus sellega, et mind tõmmati alt käendaja suhtes.
5. Käin
välismaal ära ja
siis arutame edasi ning hüvitan
kohtu poolt näidatud 6 950 eurose
võlasumma.
6. Hagetav summa on natuke suurem kui tegelik Hagihind
kuid lepin sellega. Kuna ma sellega lepin, maksan Hagisumma ära ja Kohtu määrusele ei vastagi.
Kahe
nädala pärast naastes Eestisse (käesoleva aasta jaanuari alguses) ütles Hageja,
et ta nõuab 21 tuhat eurot (6-7 tuhande asemel).
Tagaselja
kohtuotsus tuligi, mille kohaselt mõisteti firmalt R (Kostjalt) välja Hageja
kasuks 21 354 eurot.
Milles
seisnevad Parex panga petturlus-suliteod?
1. Parex panga Hoituse kohaselt oli Kostja võlgnevus
Liisinguandja ees 96 657.91 KROONI. Parex pank UNUSTAS summat vähendada
võlga 20 000 krooni võrra, kuigi
see makse oli üle kantud 3 kuud varem (maksekviitung olemas). See tähendab
seda, et pank pettis klienti 20 000 EEK-ga (1278 eurot)
2. Ekskavaatori jääkväärtus selle Parex pangale tagastamisel lepingute
järgi oli 590 000 Krooni. Parex pank leidis, et see jääkväärtus on liiga suur
ja otsustas ekskavaatori uuesti hinnata. Selleks, et hinnata ekskavaator võimalikult madalaks – valis ta ASJAST OTSESELT
HUVITATUD HINDAJAD. Kuna hindajad
olid otseselt asjast huvitatud isikud –müüs pank ekskavaatori 155 000
Krooni odavamalt, ehk 435 000 krooni eest – seega tehi Kostjale tehti
„külma” 155 000 krooni e.- 10 000 eurot.
3. Kes olid siis
hindajad? 1.Hindaja oli ekskavaatori
OSTJA, kes oli kahtlemata huvitatud osta ekskavaator võimalikult odavalt (Ostja
hindamisakt ja ekskavaatori Ostu-Müügi leping olemas). 2. Hindaja oli Parex pangale selle
ekskavaatori müüja, kes eelmise Ostu-Müügi lepingu p. 5.4 ja 5.5 kohaselt oleks
pidanud ekskavaatori tagasiostmisel 2 aastat 4 kuud hiljem MAKSMA Parex pangale 199 000 krooni.
Sellehindamise ja ekskavaatori uuesti müügi tõttu pääses ta 5 aastat kasutusel
olnud ekskavaatori tagasiostmisest 199 000 krooni maksmise kohustusest.
4. Kui Kostjafirma võlg Parex panga ees oli 1 kuu –
paigutas Parex pank ta VÕLGNIKUNA internetti Krediidiinfo kaudu. See halvendas
kahtlemata firma mainet ja mõjutas negatiivselt
klientuuri.
5. Lisaks
valesti-ebaseaduslikult nõutud summale 1 278 eurot nõudis Parex pank
valesti-ebaseaduslikult Kostjalt veel 10 000 eurot.
6. Suli kombel Parex pank sellelt valesti arvestatud
summalt 11 278 arvestas 3 aastat valesti veel viiviseid ja intresse, käibemaksuvõlga.
7. Suli kombel ootas Parex pank 3 aastat kohtusse
andmisega kuni tema poolt arvestatud võlg suurenes ÜLE KAHE KORRA.
Siit
on näha, et ka PANKADE PUHUL pole meil tegemist ausa asjaajamisega
(vähemalt Parex panga puhul).
Järgmises
arvamuses analüüsime Kahe KOHTU „õiglasi” MÄÄRUSI SELLES TSIVIILASJAS.
Ligilähedaselt samal teemal
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar