Pensionäri helesinine unistus

Pensionäri  helesinine unistus  

Kui inimene alustab töömeheteed, unistab ta pikast edukast töömeheteest, heast teenistusest, et teenida välja korralik pension ja veeta oma pensionipõlve väärikalt, huvitavalt aega viites ja elu nautides.

Kui palju oleme me lugenud lugusid pensionäridest, kes kruiisilaevadel veedavad vaba aega lõbureisidel, lasevad lõunamere randadel päikesel endid küpsetada, sooritavad tutvumisreise eksootilistesse maadesse….. Kasvatada OMA MAJAS ja OMA aias lilli, mängida muretult lastelastega OMA õues…

Ka meie pensionärid pole erinevad oma unistustes teiste maade pensionäridest. Ka neil on analoogsed unistused – mis enamasti jäävadki neil helesiniseks unistuseks.

 Unistused ja tegelikkus on siiski erinevates maades erinevad ning suurel määral otsustab võimalikkus teostada oma unistused. Unistuste teostumine on näiteks USA-s, Saksamaal ja Soomes palju reaalsem ja erinevam kui  eestlastel ja lätlastel.

Miks siis meie pensionäridel jäävad unistused täitumata? Kas meie pensionärid pole olnud töökad töölised ja majanduslikult mõtlevad inimesed? Kas meie pensionärid pole oma AUSA  ja PIKAAJALISE tööga  ära teeninud Austuaväärset, elutööga väljateenitud  vanaduspensioni? 
On küll pensionäre, kes oskavad küll endile krahmata ja oma tulevikku kindlustada suure pensioniga , ise tegelikku tööd  tegmata – nagu näiteks  poliitbroilerid.  Nende tasustatus ilma tööd tegemata saades veel hüvitisi-kompensatsioone... on väga hea, pension on neil ka väga hea - arvetades jutupaniklusega teenitud  raha eest.

Meie valitsejad on ilma vanemateta justkui inkubaatoris sündinud –sellepärast ei hoolinad ka vanemate inimeste eest – ehkki vanad inimesed on neile loonud oma eelneva tööga kõik materiaalsed hüved.

Meie pensionisüsteem on käivitatud selline, et miinimumpalgale lähedast palka saavatel inimestel (neid on ümmarguselt 65-70%) läheb pensioni arvutamisel 3 aastat tegelikku tööd  1 aasta.pensioniarvestusse mineva aasta  eest. 
Seega- 21 tegelikult tööd teinud tööline saab pensioni vaid 7 tööaasta eest. See tõttu on ka suure  enamuse meie pensionäride pensioni suurus 300 eurot ja alla selle. 
Sellest saadud pensioni  250-300-st eurost tuleb maksta kõik maksud, osta rohud (millele vanuritel kulub üpris palju) – seega jääb paljudel pensionäridel elamiseks ligi või  alla 100 euro. 
Meie pensionäridel pole raha -  millest koguda sääste rahuliku vanaduse nautimiseks. Võrdluseks – iga vangi ülalpidamise kulud on ÜLE 1 000 euro kuus. Pensionäride  pension aga ALLA  300 euri kuus (millest  ei jätku  normaalsete eluvajaduste rahuldamiseks. 
Meie valitsejad väärtustavad kurjategijate elu palju väärtuslikumaks , tähtsamaks ja rohkem kui  ausate Eesti töömeeste inimeste  eluvajadusi. 

Mul on HÄBI SELLEST, et Eesti VALITSUS väärtustab  KURJATEGIJATE  ELU suuramaks-tähtasmaks kui AUSA EESTI  TÖÖTAJA  ELU.

Mis teha aga siis kui pensionär jääb voodihaigeks? Ei taha ju keegi pensionäridest jääda laste või lastelaste kaela peale elama. Mis siis pensionäril teha? Seda arutatakse üpris palju meie ajakirjanduses. 
Meie eluvõõras sotsiaalminister –nii nagu teised käparditest valitsejad elavad oma õhumullis – millel pole meie reaalse eluga suurt midagi tegemist.
   

Üha tihedamini on ajakirjanduses jutte eutanaasiast. Vana inimene, kes tunneb, et ta on muutunud ühiskonnale (eriti oma lastele) koormaks – vajub igavesele unele mürgisüsti läbi – see teeb lõpu tema kannatustele ja lähedaste vaevadele. Selle pooldajaid kohtab üha rohkem. Tundub, et meie valitsejad pooldavad eutanaasia seadustamist üha rohkem, sest – pole inimest –pole probleemi.  

Ise olen mõelnud selle üle… kui mina ükskord vanadusest väetiks jään, siis loodan, et saan süüa sellise koguse rohtusid – kus ma vaikselt suigun valutult igavesele unele. Või siis – ühendan ennast SEINAST  TULEVASSE elektrivoolu ringi, sest ka siis saabub surm kiiresti ja suhteliselt piinlemata.  

Muidugi. On ka veel üks variant – pääsemaks vanaduses rahuliku ja igati kindlustatud elu peale. See paljudele ei sobi moraalsetel kaalutlustel. Kuid – nagu öeldakse –häda ajab härja kaevu. Kui on ikka tungiv soov saada elulõpuni igati kindlustatud hea elu peale – siis tuleb PÄÄSEDA  VANGLASSE!  

Varastamise-tapmisega korralik pensionär hakkama ei saa. Teistele inimestele kahju-kannatuste tekitamine pole tavapensionärile  vastuvõetav. 
Järeldus??
Kuna kannatuste tekitamine teistele  inimestele pole tavapensionärile  vastuvõetav... Mis  siis teha?
Tuleb teha selline kuritegu – millega pensionär pääseb pikaks ajaks vanglasse. Seal pole endal mingeid kulutusi: 
Toit on mitmekesine, elamistingimused euronõuetele vastavad, pole tarvis muretseda rohtude, toasooja, mööbli ega riiete eest…  
    

Ehk ongi muretu vanaduspõlve kindlustamiseks kõige kindlam viis – veeta  vanaduspõlv ja viimased päevad  VANGLAS. 
See on vähemalt  meie "RIIGIISADE"  SEISUKOHT!  Korralikult  kogu  elu töötanud ja  ausalt pensioni  välja  töötanud tööinimese suurim võimalus - eladanormaalset  vanaduspensionäri  elu on mis?? 
Kõige  reaalsem... PÄÄSEMINE  vanglasse muretut   vanaduspõlve veetma Kas see peabki olema meie vanurite helesinine unistus?  
HÄBI MEIE  RIIGILE - VALITSUSELE,  kes HOOLITSEVAD  KURJATEGIJATE  EEST  selle  asmel hoolitseda  ausate  töötegijate eest!!!

HÄBI  MEIE  VALITSEJATELE, KES... EI SUUDA tgada seda,  et PENSIONÄER  ei  suuda  ISEGI  OMA  PENSIONIST tagada normaalset  elu   NORMAALSES  vanurite hooldekodus....

Kui meie eluvõõrad ja saamatud Valitsejad ei viitsi-oska-taha väärtustada korralikke tööinimeste inimväärset elukeskkonda, kui nad ei suuda-taha täita sotsiaalhartat  -  siis vangide euronõuetele vastavat elu looma sunnib neid  Euroliit.     
Kurjategija on riiklikult  tähtsam  ja  riiklikult hoolitsetum kui meie  KOGU  ELU  AUSALT  TÖÖD  TEINUD  PENSIONÄR!!!
http://leopall.blogspot.com/2010/04/valitsuse-hoolitsus.html