pühapäev, 24. veebruar 2013

Poliitikud ja poliitiline haridus 2


Aga ehk polegi poliitikuid vaja õpetada?
Kas tõesti on meie poliitikud poliitikuks olemiseks nii halvasti ette valmistatud, et neid peab koolitama normaalseteks poliitikuteks?
Kuidas võtta!
Meie poliitikud peavad endid Jumalusteks – kellele on kõik lubatud: rahva arvelt oma kinnistuid ja autosid ülal pidada, rahva arvelt oma pere toita ja oma elamine-majapidamine ülal pidada vetsupaberini muretsemiseni välja (kompensatsioonid-hüvitised). Samal ajal võivad meie „Jumalused” oma toitjaid-peremehi (Lang, Ligi…) vastutamatult pe..se saata ja lumpeniks sõimata (või on see meelitus?).
Kalapilguga fooliumimütsis seemnesööja süüdistab Rahvast ennast - seemnete söömise ja halvas elus. Peale seemnete söömist  fooliumimütsis nähtud nägemus näitab temale seda, et elu Eestis on PALJU PAREM kui Eldoraados! Sama püüab ta sisendada ka ülejäänud  eestlastele.

IRL-i juhid vaatavad süüdimatult rahvale silma ja väidavad (kodukulud  alla), et must on JUMALA VALGE ja RAHVAS ON VÄRVIPIME.  Muidugi – neid arvamusi-väiteid-põhjendusi on kordades rohkem….

Selge on see. Kui poliitikute kursustel hakkavad õpetama poliitikud, siis  asi poliitikute ettevalmistamisel ei parane vaid halveneb, sest poliitikud ise ei taha mitte midagi muuta. 

Kurioosne on see, et poliitikud ei vaja mitte NIIVÕRD POLIITILIST kui just ÜLDINIMLIKKE – eetilist ja moraalset haridust. Selline – üldinimlik kasvatus-haridus algab LASTETOAST ja jätkub juba algklassides, välja kujuneb ta juba gümnaasiumides. Ülikooli-eaks on see juba välja kujunenud ja selle lihvimine ülikoolis on minimaalse mõjuga.
Millele see viitab? Meie parteid on omaks võtnud ja läbi imbunud hundimoraalist, julgust selle viljelemiseks saavad nad karjast-kambast omasugustest. Ainult sellistel on kombeks – kasutada kambajõudu ja krahmata endile niipalju kui võimalik. Ei hoolita vaestest, väetitest, haigetest-lastest. Peaasi kui meil on hea ja turvaline. Valetamine-vassimine käib asja juurde.
Muidugi, igas kambas-parteis käib see pisikeste erinevustega  erineval määral enam-vähemsarnaselt.

Miks parteid ja Riigikogu pole suutnud välja töötada-kehtestada 20 aasta jooksul oma eetika-moraalikoodeksit? Kas neil ei jätku selleks tarkust – vaimupotentsiaali?  Seda mitte. Lihtsalt – Võimuhaaramine ja Riigipiruka jagamine oma kasuks on nii räpaseks tehtud meie poliitikute poolt, et ei kannata mingit eetika-moraalikriitikat välja. Pealegi, kui ka töötataks mingid (rahva meelest vastuvõetavad) eetika ja moraalinormid välja – siis parteide liikmed nagunii ei täidaks neid. Seega on neil lihtsam neid norme üldse mitte välja töötada.
Parteid ise oma poliitikuid vajalikul kombel välja ei õpeta, sest nad ei soovi endi keskele teistsuguseid inimesi (eetilisi-moraalseid). Seetõttu poleks ka parteiline koolitus, vaid selle koolituse programmi peaksid koostama ja koolitust läbi viima neutraalsed – parteitud isikud.
ENSV-NSVL ajal oli selline kord, et teatud parteilises hierarhias mingi taseme saavutamisel pidi olema vähemalt samal tasemel parteiline koolitus. 

Poliitikutele tuleb kõigepealt selgeks teha, et nemad pole jumalused Rahva üle, vai Rahvas on nende JUMAL. Siis tuleb „jumalustele” (poliitikutele) selgeks teha, et nad on ikka lihast ja luust surelikud – nad pole kõrgemalt poolt määratud kaaskodanike küürudel liugu laskma ja mõnulema töötajate arvel. Neile „jumalustele” teenivad raha ja maksavad palka kaaskodanikud – mitte parteibossid. Pole ilus halvustada ja mõnitada inimesi – kes neid toidavad. Riigikogulased PEAVAD teenima Riigi ja Rahva huvides – mitte oma partei bossida ja parteilaste endi isiklikes huvides.
Kuidagi tuleks poliitikutele selgeks tehe, et ILUS OLEKS mingil määral ka ISE oma vigade eest vastutada… Aga see hakkab kalduma juba UTOOPIA lainele.    
Pealegi peaksid nad selgeks tegema, et poliitika on kompromisside kunst. See – mis nad Riigikogus teevad – on praegu TEERULLI poliitika ja ei käi kokku normaalse poliitikaga.
Niisuguseid teemasid haaravat kursust peaks meil läbima iga algaja poliitik igast parteist. Elu on näidanud, et nende põhitõdede vastu eksivad peaaegu kõikide parteide poliitikud-politikaanid.
Selliseid kursusi saavad algatada-korraldada – läbi viia AINULT enamuse Parteide ühisel kokkuleppel.
Kas see on meie Parteide puhul mõeldav?
Vaadeldes Parteide tegutsemist Riigikogus, siis  - lähiajal küll mitte.
Seni peame leppima harimatute, Riigi ja Rahva huvidest, elust-tegutsemistest irdunud jupi-jumalustega. 


Häbi peaks olema näiteks T R, R L, J L, M M, U R, M L, J P..... nimetada ennast  POLIITIKUKS… On aga  MEIL "HINNATUD  poliitikud".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar