ELIIT - 2. Rämpsparteid?
Rämpsparteid pole pärisõige väljend, sest siis peaksid
Parteid koosnema rämps-inimestest. See pole nii, sest igas Parteis on palju
häid ja tarkasid inimesi. Muidugi, igas Parteis on neid erinev hulk.
Meie Parteidel puudub sisedemokraatia, selle asemel on
Partei juhtkonna (tagatoa) diktatuur, mis määrab ära Partei näo ja
tegevusliini. Seega ei sõltu Parteide lihtliikmetest suurt midagi. Lihtliige
täidab ainult oma juhtkonna tahet.
Parteide programmides, eesmärkides, põhikirjades,
liikmelisuses… on erinevusi. Kõigi Parteide programmiliste eesmärkidena nimetatakse elue ja Eesti elu
edendamist, elu parendamist… Parteide erinevusteks peetakse üldiselt –
väidetavalt MAAILMAVAATELISI erinevusi. Väidetavalt
on IRL ja Reform –parempoolsed, Keskerakond ja Sotsdemid – vasakpoolsed
parteid.
Tegelikult. Meil võiks olla üks Partei –IsaKeResOtside (IRL, Kesk, Reformid ja
Sotsdem) Partei, sest neil kõigil on ÜKS
ühine maailmavaade ja SAMA eesmärk -
VÕIM ja RAHA! Sõltumata sellest, et nad nimetavad endid
vasak-parempoolsete maailmavaatega Parteideks. Vahe on ainult selles, et
Parempoolsed mõtlevad-kaitsevad ainult iseendi ja rikaste huvisid, Vasakpoolsed
mõtlevad lisaks veel vahetevahel ka (meil olematule) keskklassile ja vaestele.
Üheks Parteiks nad koonduda ei saa, sest meil on nii
palju võimu-rahaahneid „vürstikesi” kes soovivad seda (võimu-raha) jagada
võimalikult väheste kaaslastega… pealegi on tarvis lollitada Rahvast, näidelda
maailmavaatega ja leida „vaenlasi” kellega võidelda – saamaks ülemvõimu.
Siiski. Nii mõneski asjas on Parteid saavutanud
kokkuleppe ja need seadustanud. Need on Riigi-Rahva suhtes esmatähtsad asjad:
-
Kogu võimutäiuse
kindlustamine alla 5% parteilaste kätte,
-
Riigi-Rahva
vajaduste ja arvamuste täielik ignoreerimine,
-
Parteide-parteilaste
ringkaitse sõltumata ”maailmavaatest” kui tekib mingi oht Parteile,
-
Parteide ja
juhtparteilaste absoluutne vastutamatus oma vigade – kahjutegude eest.
Kogu oma võimutäiuse ja rahva arvamusega
mittearvestamise kindlustasid Parteid Valimisseadusega Parteide Esinduskokku
(Riigikogu). Nimelt kindlustab Valimisseadus:
1. Valimisi Riigikokku korraldavad, viivad läbi, esitavad
kandidaate ja valimistulemusi loevad kokku AINULT Parteid.
2. Rahva poolt esitatud kandidaatide-kandideerijate Riigikokku
sattumise võimaluse välistamisega meie Valimisseaduse kohaselt. Riigikokku
saavad AINULT Parteide poolt esitatud-soovitud parteilised kandidaadid.
3. Riigikogulased ei pea arvestama Rahva arvamusega ega
sõltu Rahvast, vaid riigikogulane peab täitma AINULT oma Partei
arvamust-tahtmisi.
4. Riigikogulast ei saa rahvas-„valija” tagasi kutsuda.
Samas. Kui riigikogulane lahkub Parteist,
vahetab Parteid – jääb oma „valijate” hääled-arvamuse reetnud
riigikogulane Riigikogusse edasi
5. Rahvahääletust-referendumit saab läbi viia AINULT
Parteide (Parteide Esinduskogu) soovil ja neile vajalikel juhtudel.
6. Parteid moodustavad Valitsuse ja määravad parteilised
Ministrid.
7. Ministrid ei vastuta oma vigade ja nende poolt
tekitatud kahjude eest.
8. Kahjuks on välja kujunenud nii, et meie Parteid on
kujunenud meie demokraatia arengu piduriteks. Piduriks on nad ka meie riigi
arengule. Pisike areng riigis küll toimub, kuid see toimub pigem sõltumatult
Partei Esinduskogust ja Valitsusest.
Ülepaisutatud
„professionaalne” Riigikogu ja Valitsus koos poliitiliste ametnikega on liialt
kulukas ja saamatud-oskamatud Riigielu edasi viima. Ennesõjaaegne
„amatööridest” koosneva Riigikogu tegevus oli palju tulemuslikum, mis
kindlustas Rahvale parema elujärje ja Riigile suurema rikkuse.
Lähedased teemad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar