"Õiglane" kohus

Kohtute argipäev
Vaatleme mõnda kohtulahendit ja mis neis on kahtlase väärtusega tegevus ja mis võiks olla teisiti ja mis PEAKS olema teisiti. See annab pildi meie seaduste kohaldamisest, õigusest-õiglusest ja kohtute osast selles. Annab ettekujutuse ka sellest – kuidas ja mis moodi kohtunikud oma ülesannetesse suhtuvad.
Töötu K sai 2003.a. suvel Tallinna firmas Multivara.... Tööle asudes sai (kuna ise elab Viljandimaal)ta üürida ruumi tööandja eluruumi. Tööandja andis temale ka laenu 7000 EEK-i ja pidas K palgast kinni igakuiselt 1000 EEK-i. Sama aasta detsembris kukkus temal tööjuures auto tagaluuk vastu nägu, millest tekkis mõlema põsekoopa murd ja teisi näovigastusi. Kuna tegemist oli töö-õnnetusega lepiti tööandjaga kokku, et seda tööõnnetusena ei vormistata - kuna see toob tööandjale pahandusi. Paranemise ajaks sõitis ta K-Nuia oma koju. Paari nädala pärast arsti juurde tulles selgus, et ta enam tööandja antud eluruumi ei pääse, kuna tööandja ei lubanud teda enam seal elada.Tööraamatut temale kätte ei antud ja tal polnud muud teha kui (poolhaigena) uuesti koju sõita. Telefoni teel tööandja tema nõudmistele ei reageerinud ja alles peale KIRJALIKKU järelpärimist sai ta lõpuks juunis 2004.a.kätte tööraamatu koos (kirjaliku) lubadusega välja maksta temale lõpparve.
Lõppravet (mis oli üle 5 000 EEK-i) ja haigusraha ta ka ei saanud, tema võlg laenust enne lõpparvet oli 3000 EEK-i. Seega lõpparvena oleks ta pidanud saama tööandjalt 3000 EEK-i ringis.
Edasised sündmused on (terve)mõistuse seisukohalt hämmastavad.
2006.a. kevadel arestis kohtutäitur S. tema (K) pangaarve ning tegi selle tühjaks. Kuigi kohtutäitur oleks pidanud seaduse kohaselt jätma tema pangaarvele elatismiinimumi – siis nii nagu on kujunenud meie kohtutäiturite puhul reegliks (mitte erandiks) – arestitakse seadusevastaselt KOGU nn. “VÕLGNIKU“ pangaarve.
Muidugi hakkas K uurima – missugune röövel ja mis alusel tema pangakonto sai tühjaks teha? Selgus, et pangaröövliks osutus kohtutäitur, kes ta tsiviilasjas tagaseljaotsuse N 2/254-23732/05 alusel seadusevastaselt paljaks varastas.
Hakates edasi selle pangarve tühjendamise tagamaid uurima mis selgus?
Tema endine tööandja Multivara...(Punane 38) pöördus 05.09.2005.a. Harju Maakohtusse, esitas võltsandmeid endise töötaja K kohta(nimi olli õige) ja nõudis endiselt töötajalt koos viivistega 15 768 EEK-i pluss kohtukuld. K.elukoaks märkis Hageja Enda poolt K-le antud elukoha, ehkki teadis väga hästi, et ISE ei lasknud ta K-l seal elada ning teadis (Kostja K) tegelikku elukohta K-Nuias ja tema telefoni numbrit.
Kohus kohtunik M.E eesistumisel rahuladaski Hagi tagaseljaotsusega. (K elas ju K-Nuias ega teadnud Hagist midagi).
Kuna K sai teada kohtust ja tagaseljaotsusest alles siis kui kohtutäitur tema pangaarve tühjaks tegi, hakkas ta õigust-õiglust otsima Kohtust. Kas ta meie õigusriigis leidis õigust-õiglust???
Leidnud Tallinnas juristi, kes oli nõus teda esialgu tasuta aitama, tehti kohtusse KAJA menetluse taastamiseks põhjendusega, et K polnud teadlik Hagi olemasolust ja tagaseljaotsusest koos avaldusega - vabastada töötu (kellelt kohtutäitur ka kõik raha ära võttis) - vabastada riigilõivust.
Kohtunik M.E. Kohtumäärusega lubati asja uurima hakata, kuid töötu PIDI ikka enne 625 EEK-i riigile Kautsjoni maksma.
Mis siis kohus välja selgitas?
1. Kohtukutse ja materjalid on kostja ISIKLIKULT K. kätte saanud, mida tõendab TEMA allkiri kutsel – seega pole alust tastada menetlust.
2. Tagaseljaotsus on kuulutatud „Ametlikes Teadaanntes“, seega peab see K.-le teada olema juba varem.
Muidugi ei saa kohtunikult nõuda, et ta oleks kontrollinud K elukohta sellega, mis Hageja valetas Hagis. Ei saa ka nõuda seda, et võrrelda K võlalaekumisi ja lõpparve saamist (mis jäi tegelikult saamata), rääkimata haigusrahadest....
Küll olkeks pidanud kohtunik aru saama mõnest pisiasjast:
1. Kutse, mille väidetavalt K "isiklikult allkirja vastu vastu võttis" - käekirja erinevus oli silmähtav (kohtunik pole ekspert, kuid ilmne allkirja pildi mitte vastavus – kas allkiri on kirjutatud ümarana või kriipsudena).
2. Kutse vastu võtmisel pole mingit dokumendi nimetust ega numbrit - mille alusel kutse vastu võtnud isik tuvastati.
3. Kutse "isiklikult" vastuvõtmise allkirjal on selgelt loetavad kaks "u" tähte, pole ühtegi täpitähte ja lõpus on "s" täht, pole aga "v" tähte, mis mis on K nimes. K nimi sisaldab aga kolm täpitähte, sisaldab "v" tähe ning pole "s" tähte - mida polnud "isiklikult" vastuvõetud allkirjalehel.
Kõike seda oleks VÕINUD VAADATA, sest materjalide juures oli mitu K allkirjaga dokumendi valguskoopiat.
4. Kui K vaidlustas kohtus kutse "isikliku" vastuvõtmise, oleks kohtunik PIDANUD kasvõi korra allkirju VAATAMA. Kohtunik oleks ekspertiisita NÄINUD, et allkiri pole üldse see nimi, mis on K-l.
Kas kutsele kirjutas alla Hageja ise või mõni tema semu..., seda teab Hageja, kuid tema esitas kohtule teadlikult aadressi, kus K ei saanud ligi aasta olla.
Kohtuniku otsus oli lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Väide selle kohta, et tagaseljaotsus kuulutati „Ametlikes Teadannetes“ ja sellega loetakse, et "süüdlane" sai tagaseljaotsusest teada... Kuulutada ju võib. Kuidas saada lugeda internetis teadet kui pole arvutit,kui maakohas puudub interneti-levi, kas seaduskuulelik inimene PEAB üle päeva Ametlikke Teadaandeid lugema??? Minu arvates on see seadusesäte vastuolus meie meie Põhiseadusega.
Seaduslikkus? Õigus? Õiglas?
Aga nüüd võeti K arvelt ALUSETULT maha (muidugi nii - kuidas arvele raha laekus) sulide kasuks üle 15 tuhande krooni. Seda sulitegu aitas sulidel teha SEADULIKUKS KOHTUNIK oma otsusega. Õiguse-õigluse nõudmine tekitas K-le RAHALIST KAHJU juurde (625 EEKi kautsjon, mida ei tagastatud), kusjuures nüüd oli kahju tekitajaks juba KOHUS, kes EI PÜÜDNUDKI ASJASSE SÜVENEDA- rääkimata õigluse jaluleseadmisest.