Kohus – kelmus-pettus on õige tegu - 3
Kohtute
seisukohad antud asjas on väga kummalised ja antud asjas Kohtutele üldsegi
mitte kohased. Kohus peab ikka järgima ÕIGLUST
JA SEADUSLIKKUST.
Milles
siis probleemid?
1.Kohus
saadab Määruse Hagimaterjalid Haginõude summaga 6 950 eurot Kostjale.
Hiljem Kohus (Kaja vastuses) ütleb, et see summa oli Kohtu (normaalne) inimlik
eksitus. Kostja (kes inimlikult eksida ei tohi) PEAB KONTROLLIMA KOHTUMÄÄRUSE ÕIGSUST läbi lugema ja
analüüsima 40- lehte Määruse LISASID.
Kostja
pole jurist, tal tuttavat juristi pole, rahalise nappuse tõttu pole otstarbekas
Kallist juriidilist teenust osta. Kuna Hagisumma on enam-vähem reaalne, ei
hakka ta Kohtule vastama, sest on kiire eluperiood ja ta teab, et kohus mõistab
selle 6 950 eurot välja nagunii – ta lepib sellega.
Ei
hakka arutama – miks Kostja jäi uskuma Kohtu poolt näidatud summat –mitte
Hagimaterjalide lõpus olnud summat, sest Kostja uskus Kohtu summat ega
kontrollinud Kohtu tööd, et otsustada ise – kas eksib Kohus või valetab Hageja.
2.
Kaja esitamisel teatas Kostja Kohtule
Hageja valedest ja kelmustest koos tõenditega –millega Hageja
SEADUSEVASTASELT ja EBAÕIGLASELT
suurendas HAGISUMMAT. Kui Hagisumma ALGSELT JA ÕIGLASELT oleks olnud 4-5 tuhat
eurot, siis EBASEADUSLIKE-EBAÕIGLASTE mahhinatsioonidega tõstis KELMIST HAGEJA Parex panke sell summa üle 3-e
korra kõrgemaks e. 21 354 eurot.
Kohut
ei huvita Hageja pettused-kelmused ega KOHTU ENDA ebaõigluse taastamine, vid
KOHUS LÄHEB SELLEST VAIKIDES MÖÖDA!!!
Kohus
TEADLIKULT leiab, et kelmus on õige tegu, Kohus leiab, et on ÕIGLANE UMBES
15 000 eurot Kostjalt ALUSETULT sisse nõuda.
3.
Kohus asus seisukohale.
TsMS
§ 415 lg 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest, ja kaja võib esitada olenemata mõjuva põhjuse olemasolust, kui
kostjale või tema esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud muul viisil, kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust
ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 416 lg 1 p 3 järgi peab kajas sisalduma
asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile tähtaegselt vastamast ning selle
põhistus.
TsMS
§ 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige
liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske
haigus, mille tõttu ei saanud isik hagile vastata. Kolleegium nõustub, et
kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuse olemasolu kajas ega kaebuses esile
toonud. See, et maakohus oli tsiviilasja menetlusse võtmise määruses (lk 55)
ilmselt ebatäpsuse tõttu märkinud määruse päisesse ebaõige tsiviilasja hinna,
ei anna alust kaja rahuldamiseks.
Tõesti-tõesti. Seadus ei näe ette Kaja rahuldamise põhjusena KOHTU POOLT
TEHTUD VIGA-EKSIMUST. Sest Tagaseljaotsuse peapõhjus on ju Kohtu poolt
(inimliku eksitusena – kohtu enda sõnul) Kohtumääruses esitatud Hagisumma 6 950 eurot. Kostja süü on
selles, et ta ei kontrollinud Kohtu töö õigsust ega otsustanud erinevalt
kohtust teisiti.
Kahjuks isegi II astme Kohus – Ringkonnakohus ei seisa oma maine eest -
KOHUS ON ÕIGLANE ja SEADUSLIKKUSE kaitsja. Isegi Ringkonnakohus asub Kohtu
vigasid kaitsma ja õigustama.
Kas Kohtul puudus võimalus
SEADUSLIKULT Kaja rahuldada ja menetlus ennistada? Olla ÕIGLANE KOHUS?
Oli /on küll, kuid kohus tahab olla ikka ilmeksimatu ja suurendab oma
ebaõiglase Kohtu mainet.
§ 413. Tagaseljaotsuse
tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral
(1) Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata
jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks
tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kui
hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi
rahuldamata.
(3) Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui:
1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid;
1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid;
Kohus
OLEKS PIDANUD lähtuma sellest, et Hagi
on küll põhjendatud, kuid PÕHJENDUSED on
VALED!! Milles siis seisnevad valed
põhjendused?
A. Parex pank esitas panga väljavõtte kuni mai kuuni,
kuid juuli kuus makstud 20 000 krooni vaikis maha – Kostja esitas selle
kohta tõendid.
B. Hageja väitis, et alandas ekskavaatori hinda
155 000 krooni sõltumatute hindajate arvamusega arvestades. Tegelikult
alandas Hageja hinda Kostjat informeerimata, küsides VAJALIKKU hinda asjast
OTSESELT HUVITATUD isikutelt – tõendid
olid Kaja-avalduse juures.
C. Lisaks sellele, et Parex pank ( nüüd on ta Citadele
Leasing & Factoring OÜ) arvestas seadusvastaselt liigselt 175 000 krooni ulatuses, arvestas ta
ka KOLM AASTAT sellelt summalt ebasÜSeaduslikke
viiviseid-intresse. Lisaks on selline käitumine ka HEADE KOMMETE ja HEADE
ÄRITAVADEGA vastuolus. (VÕS prg. 6, 7)
D. Kohus oleks pidanud kaaluma ka TsÜS § 86. sätete kohaldamist –millele Hageja juhtis tähelepanu.
§ 415. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
(1) Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud
mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,
kui:
Tsiviilseadustiku
üldosa seadus.
§ 86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
(1) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev
tehing on tühine.
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]
(2) Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui
pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu
tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või
muust sellisest asjaolust, ja kui:
1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust. väljas.
1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust. väljas.
§ 87. Seadusega vastuolus olev tehing
Seadusest tuleneva
keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise
korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud,
et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
Selgub,
et meie Kohtud pole TEGELIKULT MÕELDUD
Seaduse ja Õigluse kaitsele ja selle jaluleseadmisele.
Eealmised
arvamused selle Tsiviilasja kohta Ts.asi
N 2-12-41368
Hageja: Citadele Leasing & Factoring OÜ, Registrikood 1092573
(endine Parex pank)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar