Eliit 2a - Rämpsparteid?

Eliit  2a.  – Rämpsparteid.

Miks võiks meie parteilasi nimetada Rämpsparteiks/rämpsparteilasteks? See nimetus on (kergelt?) halvustav Parteide suhtes. Vahest ehk on üks paha Partei ja teised on head Parteid?

Kuna meie Parteide Esinduskogu on kogu meie Riigi elu seadnud niimoodi, et Riiki ja Rahvast juhivad-valitsevad AINULT Parteid ja Rahval pole Parteide kõrval mingit sõnaõigust Riigivalitsemisel kaasa öelda – siis peaks ikka vaatama ka meie juhtide tausta ja kuidas juhitavaid juhitakse.

Muidugi on nii, et ei sünnita parteilastena ning kõik ei kuulu Parteidesse. Kahtlemata. Selge on see, et parteilased tulevad Rahva hulgast ja vägivaldselt Parteisse astuma kedagi sundida ei saa.  Miks siis on Parteidesse astujaid meil nii vähe on?

Parteisse astunu sünniks nagu ümber ja muutub justkui ebatavaliseks parteilaseks. Tavainimeste puhul nõuavad kaaskodanikud inimeselt eetilis-moraalset käitumist: seadusekuulekust, austust laste ja vanemate vastu, põlatakse raiskajaid, lipitsejaid, karjeriste, valetajaid ja vassijaid…. Need negatiivsed iseloomujooned pole meie Parteides aga kuigi taunitavad vaid normaalne nähtus. Seetõttu  pole meie Parteid ja parteilased kuigi populaarsed.

Mis on siis meie Parteide juhtkondade ja Parteide Esinduskogu liikmete tegevuse põhimõtted?

Peab ütlema, et neid põhimõtteid Parteide programmilistes dokumentides  ei ole. Need kasvatatakse-programmeeritakse Parteide juhtkondade poolt Partei liikmetesse – ja mida kõrgemale Partei hierarhias tõustakse – seda teravamalt ja ilmekamalt need väljenduvad.

1.     Parteide tagatoa tegelased ja Parteide Esinduskogu liikmed peavad endid jumalusteks, kes on Rahvast kõrgemal, kelle kohta ei kehti üldised eetika-moraalinormid ega seadused, nad võivad (peavad) saada/ma tööd tegemata raha ja muid hüvesid-hüvitisi.

2.     Partei/parteilase põhiülesanne on Partei ja tema liikmete majandusliku ja poliitilise võimu suurendamine ja kindlustamine  - sõltumata selleks vajaminevatest vahenditest.

3.     Nad on universaalsed geeniused ning sobivad juhtima universaalselt igal elualal sõltumata hariduse/harituse olemasolust või selle puudumisest. Nad on üleüldised arvamusliidrid igal alal –sõltumata teadmistest.

4.     Võimuloleva Partei on kompetentne komplekteerima truude parteilastega ilmeksimatute kõrgametnike kohad igal elualal.  

5.     Neil on ainuõige otsustamisõigus (sest otsustavad alati poliitiliselt õigesti) kuid üleüldine vastutamatus garanteeritud.    

6.     Nad ei vaja tunnustatud teadlaste-spetsialistide nõuandeid, kuna nende poliitilised teadmised-oskused ületavad kõik teised teadmised.

7.     Parteilane EI PEA arvestama (võõraste?) laste, haigete ja vanurite olukorra ja saatusega.

8.     Rahvas on loll, kelle arvamused ja elukeskkond-olukord parteisid ei huvita.

Neid kõiki printsiipe järgivad eranditult kõik parteid suuremal või vähemal määral. Mõisted missioonitundest, eetikast, patriotismist ei kohta meie Parteide programmides. Need  ei sobi meie Parteide ideoloogiasse.   

Kui mõne Partei programmis on midagi ligilähedast lausele töötamisest-tegutsemisest Eesti Riigi-Rahva hüvanguks… Siis tuleb mõista Eesti all OMA PARTEID. See on üle kandunud NSVL ajast, sest siis räägiti: „RÄÄGIME PARTEI – MÕTLEME  RAHVAS, MÕTLEME RAHVAS – RÄÄGIME PARTEI!” See tähendab,  et PARTEID  samastati RAHVAGA.

Kui sellisel seisukohal oleks üks Partei, siis võiks seda Parteid eirata, nimetada ainult seda Parteid rämpsparteiks…  Kahjuks tegutsevad kõik meie parteid nende printsiipide järgi suuremal või vähemal määral.

Paljudele meie inimestele on need printsiibid vastuvõetamatud just eetilis-moraalsetel põhjustel Parteisse ei astuta ning selle tõttu on ka meie Parteid suhteliselt väiksed ja ebaeetilised.

Seetõttu VÄGA PALJUD leiavad, et valimistel pole kedagi valida, sest kõik kandidaadid on ühteviisi parteilased ja – PARTEID EBASOBIVAD

http://leopall.blogspot.com/2013/02/poliitikud-ja-poliitiline-haridus-2.html