Kohtute dogma - kompromiss?

Kompromiss tsiviilasjades on kohtutes muutunud dogmaks, mida soovitatakse pooltele igal eelistungil, istungite alguses ja lõpus. Kui kompromissiga on kord juba nõustutud, siis on seda praktiliselt võimatu muuta – olgu see kompromiss nii ebaõiglane ja seadusega vastuolusid sisaldav kui tahes.
Kompromiss kohtus on kahtlemata kohtule kasulik, sest vähendab tunduvalt kohtu töökoormust ja teeb olematuks kohtuniku vastutuse asjaarutamisel, sest kohtunik ei peasiis ise midagi otsustama.
Tihti mõjutatakse kompromissi osapooli sellega, et muidu läheb protsess liiga pikaks ja kalliks, kompromissi puhul tagastatatkse riigilõiv jne... Tihti osapooled, kes ei saa aru kompromissi tagajärgedest – nõustuvad neile mitte kasuliku ja vastumeelse kompromissiga. Kompromissi puhul pole kohtule see üldse tähtis – kui õiglane või seduse põhimõtteid järgiv kompromiss on.
Üks näide kompromissist pärimisvaidluses.
Pärandaja: E-A. sündis 1932.a., 17-aastase noorukina viidi Siberisse ja naasis Eestisse 50.-te lõpus. Oli abielus, kuid lapsi pole. Tallinnas kohtas 1965.a. noorpõlvearmastust K-d, kes oli abielus ja omas lapsi. Asuti lähestikku elamaja alates 2003.a. K. Tütar asus hooldama E-A.-d. Viimase kaheksa aasta jooksul murdus avarii tagajärjel reieluu, paar aastat hiljem tabas teda insult. Viibis palju taastutravi haiglates ja hooldekodudes. Viimased aastad elas K-peres, kes koos tütrega hooldas teda. Kogu vara (15 aastat pooleliolev maja heas rajoonis) tahtis pärandada K- tütrele, mille kohta koostatud 2 notariaalset testamenti, rida omakäelisi allkirju-testamente, haiglates koostatud testamente. E-A. Suri 2009.a. sügisel.
E-A-l oli poolõde L. K-tütar teatas talle poolvenna surmast (ehkki E-A. Oli korduvalt keelanud tema surmast poolõele teatamast). Poolõde käskis E-A. Maha matta (tuhastada, poolvenna tuhka ta ei tahtnud) ning matustele ta ei läinud.
Poolõde L. Andis sisse notarile pärandi saamise avalduse. Notari juures selgus, et E-A. Poolt on Testament tehtud, kus kogu temavara pärijaks on määratud K. tütar ja Testamendis klausel – ei taha oma pärijaks poolõde L., kuna L. Olla E-A-terroriseerinud, püüdnud tedadmentseks süüdimatuks tunnistada ja üldse oli nende omavaheline läbisaamine väga halb.
Kohe järgnes poolõe hagi kohtusse EELNEVATE TESTAMENTIDE (milles teda pärijana märgitud polnud) TÜHISTAMISEKS (temaoleks siis teiste sugulaste puudumisel ainuupärija). Kostjaks oli muidugi Testamentide järgne pärija K.-tütar, kelle pärimise kohta oli veel mitu arstide pool tkoostatud testamenti, E-A. Omakäelisi ja tunnistajate juures koostatud testamente – Kõik sama sisuga – minu poolõde pole minu pärija, kogu minu vara pärib K.- tütar (6 lapse ema).
Toimus 2-3 eelistungit, määrati 2009.a. surnu kohta kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiis valmis märtsi lõpus 2011.a. Akt koosnes 17-st leheküljest. Ekspertiisi Akt nr. 33/2. Ekspertiisi aktis oli palju jämedaid faktivigu ja tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid. Kostja koos vandeadvokaadist Esindajaga otsustasid esitada antud asjas kohtule taotluse teha kordusekspertiis.
Nii oli akti nr.33/2 kohaselt olnud E-A-l 2005.a. ja 2006.a infarktid, tegelikult oli ainult üks infarkt, Temal olevat olnud mõlema jala reieluud murdunud, tegelikkuses ainult ühel jalal. Akti kohaselt olevat olnud E-A-l süvenev dementsus (F-03), kuid seda ükski arstlik dokument ei kinnita. Ekspertiisiks ei kasutatud mitmete haiglate epikriise, kus on öeldud, et patsient on kontaktne, adekvaatne, saab aru oma tegudest, orienteerub ümbruses ja kohas. Eksperdid leidsid, et 24.04.2006.a. hospitaliseeriti E-A. vasaku kehapoole halvatuse ja psüühikahäirete tõttu. Peale ekspertiisiakti MITTE KUSKIL ei leidu andmeid selle kohta, et sel korral hospitaliseeriti A.Salk KA PSÜÜHIKAHÄIRETE tõttu. Mõned fikseeritud dementsuse nähud (F-01) hooldushaiglates ja taastusravil on tingitud hooldusalustele EELNEVALT rahustite manustamisest, nende rohtude kasutamise tõttu need nähud tekkisid , ühtlasi tekkis nendest rahustitest ka sõltuvus. Mitmed tunnistajad kinnitavad E-A adekvaatset käitumist. Kolm notarit vestlesid temaga ning kinnitasid seda, et ta on täie mõistuse juures, saab aru oma tegudest ning suudab neid juhtida. Perearst ja mitmed kõrvalised inimesed pidasid A.Salk’i täie arusaamise juures olevaks inimeseks, kes on selge mõistusega. K.tütrel on alles ka 1 nädal enneE-A surma tehtud video video tema käitumisest, mis näitab, et tegmist on normaalse inimesega.
Ekspertiisis ei võetud arvesse (kuna ei leitud??? Haiglatest) E-A adekvaatsust tõendavaid dokumente.
Kostja esindaja (vandeadvokaat) esitas kohtule taotluse kordusekspertiisiks kohtule. Kohus leidis, et taotlus esitati kohtule hilinenult (19.04.,kohtuistung toimus 27.04.). Kohus küsis muidugika Hageja L. Arvamust.
See, et kohus nõustus meditsiinis võhiku ja asjast otseslt huvitatud isiku seisukohaga Kostja kahjuks, kuulamata ära isegi Kostja põhjendused – seetõttu sattus Kostja shokki.
Kohtunik rääkis kompromissist, millega oli kohe nõus ka Hageja. Kohtunik andis Kostjale 5 minutit oma Esindajaga (vandeadvokaat) kompromissi üle nõu pidada. Ka Kostja esindaja vist pooldas kompromissi, ehkki Kostja ei saanud hästi aru – mida siinne kompromiss tähendas. Kostja oli sundseisus ning sunnitud nõustuma kompromissiga. (Ilmselt oli Kostjat esindanud vandeadvokaat nõrk Kostjale selgitama ja nõrk ka kohtus esindama Kostja huvisid).
Kohus kinnitas kompromissi nii naguHageja tahtis – tunnistada tühisteks KAHE NOTARI poolt koostatud (seega ka alama jõuga) TESTAMINDID. Mõlemad osapooled kannavad oma kohtukulud ise....
Viimasel edasikaebamise päeval lasi Kostja koostada MÄÄRUSKAEBUSE otsuse vaidlustamiseks juhuslikul juuraga kokkupuutunud isiku. See Määruskaebus oli muidugi oskamatult koostatud, kuid andis võimaluse edasikaebamise tähtaeg mitte mööda lasta.
Tuli välja, et juhusliku - juuraga kokkupuutunud isiku juriidiliselt (sisuliselt) kirjaoskamatu Määruskaebus tegi rohkem kasu kui vandeadvokaat 30 000 EEK-i eest.
Vähemalt andis võimaluse??? Vaidlustada KOMPROMISSI, mis pole mitte KOMPROMISS, VAID hagi täielik rahuldamine.
Kompromiss peaks olema midagi sellist, kus kus mõlemad annavad teine-teisele milleski järgi. Mitte nii, et üks saab kõik,mis ta tahtis, teine aga annab kõik – mis Hageja tahtis. Kus siin kompromiss???
Arutleks ehk sama keissi edasi?