Õiglane kohus 2

Kohus seadustab võltsingud ja kuriteod ?
Harju Maakohus oma määrusega tunnistab Kohus varguse ja võltsitud dokumendiga sõlmitud Lepingu seaduspäraseks ning „lubab seaduspäraselt“ võtta asjasse mittepuutuvalt inimeselt 1 244 Euri raha – ehk –asjasse mittepuutuvalt isikult – Kohtu otsusega võtta raha kuritegu mitte toimepannud isikult - kuriategija poolt tekitatud kahju hüvitramiseks.
Tundub uskumatu, kuid kõik on toimunud Kohtu järelevalve all ning kohtunik on selle kuriteo tunnistanud oma otsuste-määrustega seaduspäraseks tegevuseks.
Kui inimene taotles asja läbivaatamist ja täitemenetluse peatamist (et tema pangaarvelt raha maha ei võetaks), siis kohtunik ajas seda asja nii kaua, et kohtutäitur võttis inimese arvelt raha maha. Kohtunik kasseeris ikkagi inimeselt veel 100 EURi (mida inimesele ei tagasta), kuigi kohtutäitur OLI kogu SELLE RAHA (1 244 EURi) juba 3 nädalat varem inimese pangaarvelt maha võtnud.
Kas see on Eestis võimalik? Mitte ainult võimalik. Vaid SEADUS LAUSA SUNNIB KOHUT SEDA TEGTEMA. See sunnib küll meie riiki nimetama nn. „ÕIGUSRIIGIKS“. Tundub uskumatu, et KOHUS SEADUSLIKUSTAB VÕLTSINGU ja aitab seadus-kuulekalt inimeselt oma otsusega kohtutäituril ilma igasuguse põhjuseta ära võtma üle 19 000 EEK-i raha. Kuidas on see võimalik? Kas kohtunik on suli-korruptant? Ei. Kohtunik teeb kõik SEADUSE JÄRGI.
2011.a. veebruaris aresti ja võttis kohtutäitur V. kodanik P. Pangaarvelt 19 466 krooni kohtu tagaseljaotsuse N 2-92-19567/05 (uus N N 2-05-6746 ) järgi. Kuna P. Ei teadnud mingist kohtuotsusest, hakkas ta selgitama – kuidas on ilma süüta inimeslt võimalik võtta selline summa raha. Selgus järgmist.
1997.a. suvel sai ta telefonifirmalt „Radilinja“ teate telefoniarve tasumise kohustuse kohta. Kuna kod.P.-l telefoni polnud – algas jooksutamine asutustes. Selgus, et keegi oli varastanud tema passi ning sellega vormistanud Lepingu „Radiolinjaga“ telefoni ja kõnede osas. Koheselt tegi P. Avalduse Politseisse, kus algatati kriminaalasi passi varguse kohta ja võltsitud dokumentidega tema nimel lepingu sõlmimise kohta (kriminaalasi N 97021334 KrK prg. 139 tunnustel). Peale „Radiolinjas käimist ütles „Radiolinja“ P.-le, et tema suhtes edaspidi mingeid nõudmisi pole.
Selgus, et „Radiolinja“ õigusjärglane müüs selle võla firma A.F.-le, kes omakorda 2005.a. pöördus hagiga kohtusse P.-vastu.
Kod.P. Elas alates suvest 1997.a. koos vanematega isale kuuluvas majas. Teadmata põhjusel (ei saadud edasi anda??) ei saadud kutset P.-le ega samas korteris elavatele vanematele kätte toimetada. Sellepärast tehti ka tagaseljaotsus. Tagaseljotsus avaldati aasta lõpus ka „Amelikes Teadaannetes“. Sellega loeti seaduse järgi kohtuotsus jõustunuks.
Algsest ca 2000 EEK-ist oli summa kasvanud 19 466 EEK-ni, kuna lisandusid viivised, võla müümine AF-le,see andis täitmiseks Julianus Inkassole (tema rahad), kohtukulud. kohtutäituri tööraha 5 977 EEK-i.
Kohtutäituri poolt pangaarve arestimisel esitati taotlus peatada kohtutäituri menetlus. Vastuseks tuli Kohtumäärus, kus anti aega 2 nädala jooksul tasuda tagatisraha 100 EURi. Peale tagatisraha tasumist peatati 10 päeva pärast kohtuotsuse täitmine, kuid täitur oli selle juba 3 nädalat varem ära täitnud.
Nii võeti kohtu tagaseljaotsuse põhjal üle 19 tuhande krooni raha selle eest, et keegi varastas tema passi ja kasutas seda Lepingu sõlmimisel. Kuigi P käitus kõigit nii nagu seadus ette näeb – ometi võeti temalt raha ilma temapoolse süü või põhjuseta.
Milles on süüdi P. meie seaduste põhjal?
1. Vaatamata sellele, et ise mingit põhjust kohtusse andmiseks ei andnud – ei oodanud oma elukohas (kodus) 2005.a. kohtu kutset tema ise, tema isa, ema, vend ja õde (kõik elavad samal aadressil). Kaldun arvama, et see on pigem kutsete toimetajate viga, et alaliselt seal elavad inimesed kutset ei saanud. Nii naguPärnu tapja elas kodus ja politsei ei saanud seda tagaotsitavat oma kodunt kätte poole aasta jooksul (saamatu Politsei viga?)
2. Kod. P on süüdi selles, et ta 2005.a. ei ostnud arvutit ega ühendanud seda internetiga – et lugeda „Ametlikke Teadaandeid“.
3. Kui tal kodus puudus „Ametlike Teadaannete“ lugemise võimalus – siis oleks ta pidanud IGA NÄDAL vähemalt korra käima internetikohvikus või mõnes muus internetipunktis OTSIMA OMA NIME „Ametlikest Teadaanetest“, et lugeda IGA EESTI KODANIKKU - kohtu tagaseljaotsust enda kohta.
Seda viimast p.2 ja p. 3 nõuab TsKMS § 317 – sõltumata sellest, kas omadarvutit, kas elad kohas – kus internetilevi pole... igaüks ON KOHUSTATUD SEDA TEGEMA (kui ei taha saada võimalikku tagaseljaotsust).
Kui algselt kohus ei teadnud seda, et P-lt varastati pass, sellega võõras inimene sõlmis Lepingu, millga tekitas asjasse mittepuutuvale inimesele võla., siis nüüd on see teada.
Kohtunik, lähtudes seaduset TsKMS § 317 jätab Kaja käiguta? Seaduse järgi on kõik õige. Kuid mida tähendab kohtu selline otsus?
1. Kohus tunnistab P.-lt passi varguse seaduspäraseks teoks-
2. Kohus tunnistab sellega Vale inimese poolt võltsallkirjaga Lepingu seaduspäraseke dokumendiks.
3. Teades, et Tagaseljaotsuse põhjustanud isik ei ole sama isik – kes kahju tegi, tunnistab kohus ebaõigluse seaduslikuks.
4. Tekitab Riikliku sunnivahendit kohaldamist lubava aktiga (otsus) seaduspäraseks materiaalse kahju tekitamise asjasse mittepuutuvale isikule.

Seadusest tulenevalt oleks ka see otsus seaduslik.
Kuid see on kogumis vastuolus Põhiseadusega. Kohus tunnistab varguse seaduspäraseks? Kohus tekitab kahju riigikodanikule?
Kahjuks kiidavad sellise tegevuse heaks (seaduspäraseks) nii kohus, Õiguskantsler kui ka Riigikohus, sest need kaks näidet (eelmises „õiglane“ kohus http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html ) pole üsikud, neid on KINDLASTI PALJU.
Analoogne lugu on blogis http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html
Meie seaduste järgi kod P-l saada tagasi temalt võetud raha POLE LOOTUST (nagu ka kod. P.-l. Polnud võimalik sulide poolt kohtu abil saadus raha tagasi saada.