Riigikogulase poliitiline südametunnistus

Paar päeva enne Presidendivalimisi arvas Riigikogu esinaine Ene Ergma, et – presidendivalimistel hääletavad (mõned või paljud) riigikogulased oma südametunnistuse järgi - mitte parteidistsipliini kohaselt.
Ma pole varem kuulnud, et mõni riigikogulane või kõrge riigiametnik oleks rääkinud südametunnistusest. Vastutusest on räägitud küll palju, kuid meil on jaotatud vastutus selliselt: otsustajad vastutavad (ehk saavad preemiat, ordeneid ja kiitust) ainult siis – kui asi hästi õnnestub. Kui asi on kahjulik ja toob riigile materiaalsest kahju – siis vastutab pisike masinamutter ja kahjud kannab rahvas. Meie parteid ja parteilased töötavad suure vastutustundega oma Partei (mitte riigi jarahva) hüvanguks – ainult – ükski parteilane ega Partei ei vastuta rahva ees - sõltumata rahvale tekitatud kahju suurusest.
Mida siis Presidendivalimised näitasid riigikogulase südametunnistuse kohta? Presidendivalimiste tulemused on ju kõigile teada. 75 häält T.-H.Ilvese ja 25 häält I.Tarandi poolt. 3 hääletussedelit loeti rikutuks, kuna riigikogulased ei osanud sedelit õigesti täita. Seega näitas hääletamine Presidendivalimistel – Riigikogus anti hääled täpselt nii – nagu parteid olid oma liikmete vahel kokku leppinud. See näitab riigikogulaste kõrget parteilist südametunnistust.
Sellest nähtub, et Riigikogu esinaine võib alati kindel olla oma riigikogulastele – neil on igal oma parteiline südametunnistus õigel (parteilisel) kohal. Nii naguNLKP puhul oli – väärikas parteilane seisab surmani oma partei seisukohtade eest – sõltumata rahva arvamusest. Nii on ka meie tänapäeva Eestis. Ükskõik mis MINU PARTEI OTSUSTAB – see on ainuõige otsus. Partei vahetamine ja seoses sellega ka Parteid vahetanu parteilase uus parteiline südametunnistus on meil ka normaalne igapäevane nähe.
Presidendivalimised näitasid, et riigikogulastel on südametunnistus täisesti olemas. Ainult neil on tavakodanikest arenenum südametunnistus – mis ei ühtu tavalise inimese südametunnistuse mõistega. Riigikogulasel on demokraatlik, parteiline südametunnistus – mis täielikult kõrvalekaldeta ühtub parteijuhtide arvamustega. Seega on riigikogulasel ÕIGE (parteiline) südametunnistus. E.Ergma arvates polnud tegemist mitte parteidistsipliini, vaid riigikogulaste südametunnistusega? Kas meie parteide parteidistsipliin ei määragi ära parteilase südametunnistuse?

Või arvab mõni naiivik, et 75-st IRL-i, SD ja Reformierakonna liikmetest (olles parteilise südametunnistuse järgi T-H.Ilvese poolt) ja 25-st Keskerakonna liikmest (partei oli I.Tarandi poolt) – omas oma isiklikku arvamust - või muutis mõni neist oma arvamust peale presidentide telebatti? Ei. Parteiline distsipliin ei lubanud , (ehkki - põrgusse see parteidistsipliin... hoopis riigikogulase parteiline südametunnistus) EI LUBANUD hääletada oma partei juhtide arvamuse vastaselt!
Kas see on välistatud, et MÕNI 101-st riigikogulasest oleks VÕINUD OMADA OMA erinevat ARVAMUST: et T-H.Ilvese või I.Tarandi asemel VÕIKS olla Presidendiks üks kõike kes keegi teine – näiteks Barak Obama – (ka Ameerikas kasvanud nagu T.H. Ilveski), või hoopis Kutsu-Pitsu. Miks ei võiks Presidendiks olla Eino Baskin (nagu oli USA-s R.Reagan), või Hardo Aasmäe või A. Jõks, A.Rüütel või Rein Lang - kes on meil olnud välisminister, justiitsminister, kultuuriminister, edaspidi on ehk tervishoiuminister, või –eripensionäride minister.... kui Presidendiks ei valita.
Õnneks on meie riigikogulastel PARTEILINE SÜDAMETUNNISTUS, MIS EI ARVESTA OMA VALIJATE (e. RAHVA) tahtega, vaid AINULT OMA PARTEI juhtide tahtega, mis sõltub partei tagatoa tahtest.
Kahjuks on nii -
Muidu on parteide vahel Eestis ja Toompeal kompromissitu võitlus. Erinevate parteide riigikogulaste grupid on ÜKSMEELSED ainult ÜHES küsimustes (isegi väjaspool PARTEILIST SÜDAMETUNNISTUST ja sõltumata parteist). Siis tekib meie kõigil parteide riigikogulastel justkui ÜHTNE RIIGIKOGULASE SÜDAMETUSNNISTUS! See ÕHTSUS on kõigis neis küsimustes, mis puudutavad riigikogulaste palkade-hüvitiste-soodustuste TÕUSU. SIIS ON KÕIK RIIGIKOGULASED ÜHTE MEELT. Teistes küsimustes on Riigikogus üksmeel välistatud... Siiski – eriti suurt poliitilist vastuvaidlemist ei ole riigikogulaste ka näiteks selles osas, et päike tõuseb TAVALISELT hommikul ning loojub TAVALISELT õhtul, või siis selles, et homsele päevale eelneb tänane päev,
Kas mõnel riigikogulasel oleks ehk ka OMA SÜDAMETUNNISTUS – mis ei ühtiks OMA Partei südametunnisusega? Ehk see südametunnistus ei arva, et rahvas on loll Lumpen – kelle ainsaks ülesandeks on lõpmatuseni toita oma Toompea jumalusi ja maksta kinni jumaluste rumalusi?
Kui mõnel riigikogulasel ilmneks oma südametunnistus (mis erineks partei südametunnistusest) - siis partei teda enam Toompea Kullamäele ei valiks. Sellele Toompea Kullamäele - kus elamine, taskuraha, auto, reisid, majonees, öised kohtumised... hüvitatakse rahva kulul, lisaks veel – (võrreldes rahvaga ja rahva elatustasemega) üüratu palk .
See selgitab ka riigikogulaste ühtse (parteilise) südametunnistuse põhjuse. Parteilasel puudub südametunnistus kui küsimus puudutab Riiki ja Rahvast; parteilasel on südametunnistus ainult oma partei (ja isikliku heaolu) tõstmiseks.