Rikkad eestlased

Statistika ja valitsuse juhtide  absurdsused

Meie valitsejad on uhked selle üle, et eestlaste arv, kes hoiavad raha pangas – on protsentuaalselt VÄGA KÕRGE, võrreldes isegi rikaste  riikidega. Järelikult on eestlased  väga rikkad. 

Statistiliste andmete kohaselt on Eesti Euroopas ESIRINNAS – inimeste raha hoidmisel PANKADES  pangaarvete HOIUSTAJATE OSAS.

Tundub tõesti, et – inimestel on nii palju raha käes, et raha ülejääkidega pole midagi muud teha kui paigutada Panka hoiule. Inimeste keskmine hoisumma pangaarve 2000 eurot on tervelt.

Kuidas sai siis 700 inimest, kelle sissetulek on vaid 79 eurot kuus Pangas 2000- eurose kuuhoiuse  omanikuks? Siin tulebki mängu valitsuse head tööd näitav  statistiline keskmine.

Nimelt. 2 meie pankurit (Neivelt ja Tammjärv?) hoiavad Pankades kokku 1,5 miljardit eurot. Samas 700-le töötule laekub igakuiselt arvele 79 eurot töötu abiraha kuus. Tulebki statistiliselt välja, et KESKMISELT on hoiuste suurus ligi 2 000 eurot kuus. Ongi töötud abisaajad tehtud 2 000- euroste hoiuste omanikuks.

Inimeste hoiuste-kontode arv pankades on  nii suur selle tõtttu, et KÕIK palgad, pensionid, riiklikud toetused, puuderahad, laste abirahad, jne… kantakse üle AINULT inimeste pangakontodele. Sularahas saab arveldada ainult turul, muidugi ka  enamustes kauplustes… Väga paljudel on palga/pensioni kättesaamise päeval pangaarvel 300-500 eurot kuus enne palgapäeva aga ainult 3-50 eurot.

Valitsejate kiitlemiste põhjal on Eesti inimesed varakad inimesed. Märtsi keskel avaldatud uuringu andmetel on eestlaste vara TERVELT 21 000 euro ulatuses. Sellega on Eesti Euroopa riikide hulgas auhinnalisel kohal – vaesemate hulgas  eelviimane Sloveenia ees. Tabeli tipus on Luksemburg ja prantslased, kellel on vara kümme korda rohkem kui keskmisel eestlasel.

Millest siis see vara koosneb? Selle kohta see statistika andmeid ei anna.

Kahtlemata koosneb see valdavas enamikus erastatud korterite/majade maksumusest. Peale taasiseseisvumist müüdi kogu riiklik elamufond elanikele –kõik Mustamäe-Lasnamäe paneelmajad ja muud Nõukogude ajal ehitatud elamud. „Müüdi” nad mitte raha eest, vaid tööosakute eest, sest iga tööaasta andis 300 EVP-d, nende EVP-de sai erastada need korterid/maiad. Erastamisel  arvestati 1 EVP võrdseks 1 krooniga, ehkki pangad müüsid elanikele-ettevõtetele 1 EVP hinnaga 12-14 senti. Viimasel ajal meie inimeste ehitatud majad on valdavas osas ehitatud pangalaenude abil ja pangalt võetud laene makstakse veel edasi  aastakümneid.

Paar päeva tagasi ütles A.Ansip, et Eesti jõuab ikka peagi Euroopa viie  rikkama riigi hulka.

ÄP: Ajaleht avaldas Credit Suisse’i ja Oxfordi Ülikooli koostatud nimekirja euroriikide elanike netovara väärtuse kohta 2012. aastal. Sealt selgub, et vaid Slovakkia inimesed on Eesti inimestest vaesemad. Eesti kodanikul on keskmiselt vara 21 000 euro väärtuses. http://www.ap3.ee/article/2013/3/20/vaata-kui-vaesed-eestlased-eurotsoonis-on

Varade maht Credit Suisse’i andmetel 2012. aastal. 

Keskmine vara kodaniku kohta (mediaanvara) eurodes

Luksemburg 215 000 (119 000)

Prantsusmaa 206 000 (63 000)

Belgia 181 000 (93 000)

Itaalia 165 000 (96 000)

Austria 139 000 (63 000)

Saksamaa 135 000 (33 000)

Holland 135 000 (48 000)

Iirimaa 118 000 (47 000)

Soome 113 000 (57 000)

Küpros 87 000 (31 000)

Hispaania 81 000 (41 000)

Kreeka 70 000 (28 000)

Portugal 60 000 (22 000)

Malta 48 000 (25 000)

Sloveenia 45 000 (24 000)

Eesti 21 000 (11 000)

Slovakkia 19 000 (11 000)