Sotsiaalharta eeskujust meile -1

Sotsiaalharta
Miks Eesti ei liitu Sotsiaalharta kõigi artiklitega täielikult? Eriti alampalga ja pensioni osas. Senikuuldud väidete järgi on Eesti vaene maa, elanikkond on vana ja töötajaskond väike. Väited on õiged, - kuid osaliselt õiged.
Need pole objektiivsed põhjused, miks meie riik ja rahvas on vaene.
On raske öelda – kuidas nimetada 1990-2005.a. valitsenud Riigikogu ja Valiitsusi. Sel ajal toimus PEAMINE Eesti riigi vara mahamüümine ärastajatele, ärikatele ja välismaalastele. Riiigikoogulased ise nimetavad küll endid „rahva poolt valitud“ valitsejateks, kellel oli rahva poolt antud volitus Riigi vara haldamiseks ja... mahaparseldamiseks? Tegelikult olid nad ärimehed, kes rahva usaldust kuritarvitades kasutasid ära valega saavutatud võimu riigi vara laialijagamiseks oma suva järgi. Neid iseloomustatakse mitmeti - kui: „ärastajad“, „võimureid“, „rämpseliiti“, „riigi vara mahaparseldajad“,....
Keegi neist oma TEGUDE EEST meie rahva ja riigi ees ei vastuta/nud.
Rahvas ju ei teadnud, et inglinahas inglite asemel valivad nad Riigikokku maanteeröövleid. Need maanteeröövlid varjasid end ingli maski taha PR firmade abil. PR firmade ülesandeks oli ju sõnnikust saia esitlemine e. rämpspoliitikutest riigi vara laialijagajatest inglite vorpimine. PR firmade tõttu valitigi Riigikokku rahva röövlid. Need võimurid jagasid rahva vara oma suva järgi ja jätsid rahva ilma suurest osast oma maa rikkustest.
Meie riiki juhivad majanduses võhikud kasu- ja võimuahned poliitikud, kellele meie riigi ja rahva saatus on ükskõik – peaasi, et neil endil ja nende sugulastel-soosikutel on hea, jõukas ja turvaline elu. Miks siis Eesti ei suuda liituda Sotsiaalhartaga? Vaesusest?
Riigi vaesumises peale iseseisvumist veel vaesemaks on suured teened järgnenud Riigikogudel ja valitsustel.
1. Tehti EVP-d (Erastamise Väärtpaberid) erastamiseks, mis muutusid hiljem ärastamise-spekulatsiooni seadustamise vahendiks.
2. Peale NSVL-st lahkumist haarasid ohjad oma kätte nn.“Isamaalised“ jõud, kes hakkasid kõiki riiklikke väärtusi maha müüma nii oma-maistele ärikatele kui välismaistele ostjatele võileva hinna eest. Peaasi, et ise selle jagamise juures tühjade kätega ei jääks. Ka jagajate oma taskutesse peab rahva vara jagamisest midagi jääma!
3. Likvideerisid Eesti põllumajanduse, müüsid maha Tootmiskoondise „Ookean“ laevad, jagasid laiali „Dvigateli“ ja muud riiklikud suurettevõtted, Eesti raudtee.... (sellest lühidalt Heimar Lenk´i artiklis).
Riik/omavalitsused andsid aastakümneteks rendile tohutud äripinnad sentide eest (oma tuttavatele või isikliku meelehea eest).
4. Riik müüs sentide eest väärtuslikku kinnisvara eraomanikele ning võttis seejärel selle vara aastakümneteks rendile summa eest, mille eest oleks võinud ehitada endale uue hoone paari aasta rendisumma eest. Mitme miljardi krooni eest Eestile kahju tekitati – seda on raske öelda (ainuüksi Mart Laari ja Juhan Partsi valitsused kokku üle kahe miljardi krooni).
5. Majanduslikud otsused võeti vastu majandusmeestega nõu pidamata, otsused tehti poliitikute poolt sellised.misolid meie majandusele kahjulikud.
Meie parteilastele on NSVL ajast sisse juurdunud (mida antakse edasi ka noor-parteilastele) seisukoht:“ Parteilane on ilmeksimatu geenius igal alal ning juhib kõiki kõikjal edukalt. Kuna parteilane on ilmeksimatu, siis ta töötab täie vastutustundega nii, et ta mitte millegagi kellegi ees ei vastuta. Kord juba vastutavale ametikohale pandud – siis saab ta liikuda ainult kas kõrgemale suurema palga peale – või – jalad ees Metsakalmistule“.