Broilerid startisid

Valimised on tulemas. Poliitbroilerid on stardipaugu andnud. Kristina Ojuland teatas juba oma kandideerimisest Ida-Virumaal. Nagu Ojuland teatas kandideerimist alustades, on ta teisipäev, kolmapäev, neljapäev tööl Euroliidus (Brüssel-Strasburg), edaspidi kaks päeva (reede ja esmaspäev) Riigikogus, kaks päeva (laupäev-pühapäev) Ida-Virumaal (Kohtla-Järvel ja Toila vallas) õhtuti ja öösiti kohtumised valijatega. Tööd ainult seitse ööpäeva nädalas. Seda ka - ainult 365 päeva aastas. Eelmistel Riigikogu valimistel esinedes Merylin Monroena kogus ta 3519 häält.
Kui „Postimees“ kogus allkirju riigikogulaste suurte kuluhüvitiste ja kõrge palga vastu, siis leidis Kristina Ojuland, et sellega rünnatakse parlamentarismi ja rahva poolt valitud parlamendi liikmeid. Ometi töötavat nad rahva hüveks kogu aasta ööpäevad läbi. Eeskujuks võis teda tuua küll, sest isegi oma sünnipäeva õhtul pidas ta kuluhüvitiste eest 15 000 EEK-i (tema elukaaslasele kuuluvas) Viimsi restoranis konverentsi.
Need (poliit)broilerid ei kõlba mittre ainult supiks ega praeks, vaid enamus neist ei kõlba ka poliitikasse. Broilerid on seisukohal, et nende ülesandeks poliitikas on teisi õpetada, valitseda, kindlustada oma võimu ja isiklikku ning oma kildkonna majanduslikku olukorda.
Seega on parteid meile signaali andnud – Eestis ei muutu miski ei valimistel ega ka hilisemas Riigikogu töös.
Kuna stardipauk on antud, siis on oodata broilerikarjade lendutõusu ja meie igapäevaelu risustamist valimisreklaamiga. Parteide broilerid osutuvad valituks meie Riigikokku, seda kindlustabmeie vastavalt koostatud valimisseadus.
Meie parteilastele on NSVL ajast sisse juurdunud seisukohad (mida antakse edukalt edasi ja juurutatakse ka noor-parteilastele):“ Parteilane on ilmeksimatu geenius igal alal ning juhib kõiki kõikjal edukalt. Kuna parteilane on ilmeksimatu, siis ta töötab täie vastutustundega nii, et ta mitte millegagi kellegi ees ei vastuta. Kord juba vastutavale ametikohale pandud – siis saab ta liikuda ainult kas kõrgemale kohale suurema palga peale – või – jalad ees Metsakalmistule“.

Vanasti rääkisid usujüngrid – käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Selline on ka meie poliitikute moto. Umbes samamoodi käib meil elu ka tänapäeval – räägitakse ühte moodi, tehakse aga hoopis teisiti.