Heimar Lenki artikkel"Ühtulehest" -selgitab natuke erastamist... Heimar Lenk, riigikogu liige, Keskerakond
11.11.2010 07:03
Uskumatu, et Kreenholmi manufaktuur võidakse pankrotti lasta! 19. sajandi suuremaid, 13 000 töötajaga tekstiilikombinaate Euroopas, kergetööstuse lipulaev omaaegses Nõukogude Liidus, veel kolmkümmend aastat tagasi rohkem kui 10 000 kangru ja ketrajaga näidiskombinaat.
Noore ajakirjanikuna filmisin Georgi ja Joala vabrikuis kümneid reportaaže ning võin kinnitada, et see oli tol ajal maailmatasemel superettevõte.
Kreenholm oli õitsev tööstuskeskus oma kaupluste, lasteaedade, pagari- ja kondiitriäride, juuksurisalongide, õmblusateljeede, pesumajade, kingsepatöökoja, pangakontorite, polikliiniku, naistenõuandla, kultuuripalee ja spordisaalidega, mis hoidis üleval tervet Narva linna.
Ja nüüd loen, et veel vaid viissada töötajat ongi jäänud, kes kõik õige varsti meie 100 000pealise töötute armee ridadesse mobiliseeritakse.
Kuidas võime nii juhmid olla?
Üks tarkade meeste juhitav riik vist ei teeks nii, et parseldab oma edukaima ettevõtte välismaalaste kätte ja lubab selle siis pankrotti lasta. Mäletan, et segadused manufaktuuriga algasid kohe, kui ettevõte rootslaste Kreenholmi Valduse kätte läks. Mida aasta edasi, seda kiiremini allakäigu-spiraal pöörles.
Ma pole kindel, et uutest omanikest keegi üldse Narva jõe rohelisel saarel tootmist arendada kavatses. Pigem oli eesmärgiks üks tugev konkurent likvideerida, et too oma ilusate froteerätikutega turgu ei solgiks.
Kartus polnud asjatu, Kreenholm suutis turgu hoida ja tema kvaliteetset toodangut eksporditi kümnetesse riikidesse.
Tsiteerin 1972. aasta aruandlust: Kreenolm laseb välja pesu-, tehnilist-, pakke-, kleidi-, mööbli- ja dekoratiivriiet ning froteerätikuid.
Aastas toodetakse 136,9 miljonit meetrit toorkangast ja 183,7 miljonit meetrit valmiskangast. Ketrusvärtnaid on ettevõttes 337 536, kudumistelgi 4291, töötajaid 11 713.
Nüüd loen õudusega ajalehest, et noortel kinnisvara «arendajail» on kavas saarel ellu viia megakinnisvaraprojekt, mille käigus ajaloolised tootmishooned võetakse maha ja nende asemele planeeritkse ehitada neli kõrghoonet.
Nendesse rajatakse moodne meelelahutuskeskus, kus hakkavad oma meelt lahutama Skandinaavia ja Venemaa rikkad turistid. Arvatavasti ikka koos eesti neidudega.
Mis on meiega küll juhtunud?
Tõepoolest, mis meiega lahti on? Meie, kes me olime endise NSV Liidu parim liiduvabariik kõrgeima tööviljakuse ja parima kvaliteediga.
Meie toodang oli tuntud kodust kaugelgi. Kreenholmi, Klementi, Marati pesu, kleite või froteerätikuid osteti pakkide kaupa kappi valmis. Need oli nii pehmed, soojad ja odavad!
Tehase RET radioolad Estonia oma eriliselt kvaliteetsete kõlaritega tegid ilma isegi Sony kodumaal Jaapanis.
Kaugel raja taga tunti meie vabrikuid Tarbeklaas, Polümeer, Ilmarine, Volta, Balti Manufaktuur...
Kel soovi, suudaks pika nimekirja kokku seada. Supermajandite kohta Kirovi kalurikolhoosist alates ja Võrumaal õitsenud Linda kolhoosiga lõpetades, saaks veelgi pikema rea. Kuhu need kõik jäänud on?
Ma saan aru, et erastati. Aga edasi? Kuhu kadus Eesti kalatööstuse tootmiskoondis Ookean? Üks suuremaid varandusi, mis Eestil taasiseseisvumise hetkel oli.
Soovite statistikat? Palun, aasta 1973. Ookeani laevastikus oli 23 külmutustraallaeva, 38 traallaeva, 4 ujuvbaasi, 7 transpordilaeva, 4 tanklaeva.
Kus on nüüd Ookeni laevad? Aga Eesti Merelaevandus? EKE, Linda, Uku, Sulev? Minu mälu järgi oli tubakavabrik Leek esimene, mis rootslaste kätte läks. Öeldi, et Tallinnas toodetavail sigarettidel on madal kvaliteet, tarvis oli taset tõsta. Tõsteti nii, et vabrik pandi kinni ja sigarette Priima hakati hoopis Stockholmis tootma.
Sindi kalevivabrik läks mõni aeg hiljem välisinvestori kätte. Kuidas küll kiideti, kuidas maailma tasemel ärimehed meie eest hoolitsevad ja vana vabriku korda teevad.
Pärnu linavabriku puhul seda laulu heietada ei saanud, sest just Vene aja lõpus toodi vabrikusse ülimalt ajakohased tootmisliinid. Käisin kaameraga avamisel kohal ja mäletan, kuidas uhkustati, et vaid kahele linakombinaadile kogu NSV Liidus nii moodne sisustus osteti ja üks neist tuli Eestisse.
Kus see eestlaste uhkus nüüd on?
Kes siis asjas süüdi jääb, küsib kulmu kortsutav lugeja? Eks meie kõik, kes me seda lausärastamist vaikides ja protestimata pealt vaatasime ning mõni meist ka oma osa noolis. Muidugi täpsemalt teavad asja kohta Isamaaliidu kahekordne peaminister Mart Laar ja kindlasti ka praegune valitsusjuht Andrus Ansip Reformierakonnast.
Kuid ega nemad pole kohustatud vaba turumajanduse eest vastust andma
Heimar Lenk
Ja üks kommentaaridest---
Juku: Eesti Merelaevandus - jumalaga!
Eesti Merelaevanduse müüs minister Jürgenson 10 kordse hinnaalandusega norrakatele, kes võtsid raha firma kassast , et teha esimesed sissemaksud. Hiljem hakkas firma "arendamine" ja mõne aastaga müüdi maha 7 kinnistut Tallinna südalinnas ja suur osa laevasid (millel ei olnud peal hüpoteeki). Praegu on sellest 100 laevaga firmast järel ainulr kaks laeva Eesti lipu all - Kurkse ja Kalana. Norrakad aga ei ole seni riigile maksnud kokkulepitud summast 165 milj krooni. Jää jumalaga eesti rahva kõige väärtuslikum vara, mis tõi sisse valuutat 3 kord rohkem kui ülejäänud ettevõtted kokku!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar