Sotsharta eeskujust meil - 2

Meie praegust seisukorda iseloomustavad järgnevad asjaolud:
1. Valitseb vastutamatuse tunne nii parteide, tipp-poliitikute kui-ka tippametnike hulgas.
2. Meie riigi majandust-rahandust juhtisid/juhivad oma ala võhikud kes hoiduvad majndusspetsialistide arvamust kuulamast ja nad leiavad, et majandust viivad edasi poliitikute võhiklikud poliitilised otsused.
3. Nii Riigikogu kui-ka Valitsus on huvitatud oma isiklikust (natuke ka oma partei) heaolust, mitte rahva ja riigi heaolust.
4. Ministeeriumite-, RAS juhtkondade, kõrgametnikud komplekteeritakse mitte nende teadmiste-oskust – vaid tutvussidemete ning poliitilise ustavuse järgi.
5. Riigikogu ja Valitsust rahuldab asjaolu, et nad määravad ise endile palga mis neid rahuldab ning pööblile määravad sellise palga nagu nad ise ja tööandjad heaks arvavad.
6. Riiklik statistika allub partei tahtele ning ei kajasta tegelikku objektiivset olukorda. Peaasi, et statistika näitaks (partei) head juhtimist ja kasvõi olematuid edusamme.
7. Tööjõus maksumaksjad lahkuvad Eestist. Rahvastiku iive on niigi madal ja järk-järgult kaotab Eesti rahvusriik oma jätkusuutlikkust.
8. Riigikogu ja valitsus paneb oma saamatuse ja vigade eest maksma rahva (ehkki kahjudületavad miljardeid kroone)
9. Valitsevate parteide võimu- ja rahajagamise monopoli ei sega keegi, sest ükski kõrvaline (üksikisik või väljaspool võimuparteid olev) isik nende tegevusse sekkuda ei saa.
10. Kuna rahvas kisa ei tõsta ja hangudega Toompeale ei lähe – ollakse seisukohal, et kõik on rahul.


Mis on meil halvasti sotsiaalvaldkonnas?
1. Haigekassa-moodustis on iseenda ülalpidamiseks kallis ning ei suuda rahuldada rahva tegelikke vajadusi arstiabi järele.
2. Vaatamata mõningastele soodushindadele ei suuda paljud pensionärid ning vaesed rahapuuduse tõttu arsti poolt määratud rohtusid välja osta.
3. Riigi sotsiaalabi jagatakse nii abi vajatele kui-ka nendele, kes seda ei vaja. Seega saavad tegelikult abi vajajad tunduvalt vähem toetusi kui nad vajavad. Kehtib põhimõte – rikastele suuremad toetused kui vaesemale elanikkonnale.
4. Pensioneid arvestatakse mitte tegelikult töötatud aastate järgi, vaid kunstlikult suurendatud „keskmise“ palga järgi. Näiteks madalamapalgalisel läheb pensioni arvestamisel 3 tegelikult töötatud aastat ühe pensioni aasta arvestusse.
5. Määratud pensionid ei kata isegi poolt vanadekodus makmisele kuuluvast ülalpidamise kuutasust.
6. Riigikogu/valitsus vaatab ilmse rahuloluga pealt kuidas Eestist lahkuvad arstid, täistööjõus töölised, perspektiivikad noored... Valitsejaid see ei liiguta, sest nende palgaraha maksmiseks puudust nende elueal ei tule.